3-21-2872/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(13)

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. mai 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2872

Haldusasi

Xi kaebus Sotsiaalkindlustusameti 29.10.2021 otsuse nr

P26O-2021-84273

tühistamiseks

ja

Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks vaadata tema

20.05.2019 taotlus puude raskusastme tuvastamiseks ja

puuetega inimeste sotsiaaltoetuste saamiseks uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Madis Kotsar

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kõik Xi 05.04.2022 menetlusdokumendis esitatud taotlused rahuldamata.

2. Rahuldada kaebus.

3. Tühistada Sotsiaalkindlustusameti 29.10.2021 otsus nr P26O-2021-84273 ja kohustada

Sotsiaalkindlustusametit vaatama Xi 20.05.2019 taotlus puude raskusastme tuvastamiseks

ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste saamiseks uuesti läbi.

4. Jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda.

5. Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi initsiaalidega.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 06.06.2022.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 20.05.2019 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) taotluse puude raskusastme

tuvastamiseks ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste saamiseks.

2. SKA tegi 06.06.2019 otsuse nr P26O-2019-148270, millega jättis kaebajal puude raskusastme

tuvastamata ning ei määranud puuetega inimeste sotsiaaltoetusi.

3. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse SKA 06.06.2019 otsuse nr P26O-2019-148270

ja 23.07.2019 vaideotsuse nr 8-3/19820-2 tühistamise nõudes (haldusasi nr 3-19-1619). Tallinna

Halduskohus tegi 17.06.2020 otsuse, millega rahuldas kaebuse ja tühistas SKA 06.06.2019 otsuse

nr P26O-2019-148270 ning 23.07.2019 vaideotsuse nr 8-3/19820-2.

2(13)

4. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse SKA 11.08.2020 otsuse nr P26O-2020-96106

ja 07.10.2020 vaideotsuse nr 8-3/22880-2 tühistamise ning asja uuesti läbivaatamiseks kohustamise

nõudes (haldusasi nr 3-20-2183). Vaidlustatud 11.08.2020 otsusega oli SKA jätnud kaebajal puude

raskusastme uuesti tuvastamata ning ei määranud puuetega inimeste sotsiaaltoetusi.

5. SKA tunnistas 27.10.2021 otsusega nr 7-1/38419-1 oma 11.08.2020 otsuse nr P26O-2020-

96106 andmisest alates kehtetuks ning uuendas menetluse.

6. SKA tegi uuendatud menetluses 29.10.2021 otsuse nr P26O-2021-84273, millega kaebajal

puude raskusastet ei tuvastatud, puudega vanaduspensioniealise inimese toetust ei määratud ja

puudega isiku kaarti ei väljastatud. Otsuse põhjendustes on märgitud:

Taotlejal on olnud mureks ebaselge põhjusega lihaskrambid seljas ja kaelas. Taotlejat on uuritud

igakülgselt, ühtegi kõrvalekallet, mis krampe võiks põhjustada, ei ole leitud. Püsipiiranguid ei ole

leitud. Igapäevast ravi vajavat tervisehäiret ei ole samuti avastatud. Pidevat kõrvalabi vajadust

põhjustavat tervisehäiret taotlejal ei ole tuvastatud. Valuravimeid on vajanud paar korda aastas.

Enamik soovitatud ja väljakirjutatud ravimiretsepte on annulleeritud. Keerulisi raviprotseduure

taotleja tegema ei pea. Puudub reaalne oht ravi katkemisel elule ja funktsioonihäire süvenemisele

käegakatsutavas tulevikus. Terviseandmete alusel esinevad taotleja poolt kirjeldatud piirangud

mitmed korrad kuus ja mööduvad mõne minutiga, seega on tegemist kergete piirangutega RFK

(Rahvusvahelise funktsioonihäirete klassifikatsiooni) alusel ning need ei vasta vähemalt keskmisele

puude raskusastmele. Taotluse alusel elab taotleja üksi, seega ta on enamikes igapäevategevustes

iseseisev ja olulised takistused ühiskonnaelus osalemisel puuduvad. Kohalikust omavalitsusest

taotletavad teenused on sotsiaalhoolekandeseaduse alusel peamiselt vajaduspõhised ja puude

raskusaste ei ole teenuste saamisel eelduseks.

7. Tallinna Halduskohus lõpetas 06.12.2021 määrusega haldusasja nr 3-20-2183 menetluse.

8. Kaebaja esitas 10.12.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse SKA 29.10.2021 otsuse nr P26O-

2021-84273 vaidlustamiseks.

9. Kohus võttis 23.12.2021 määrusega menetlusse kaebuse SKA 29.10.2021 otsuse nr P26O-

2021-84273 tühistamiseks ja SKA kohustamiseks vaadata kaebaja 20.05.2019 taotlus puude

raskusastme tuvastamiseks ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste saamiseks uuesti läbi.

10. Kohus määras 07.03.2022 määrusega kaebuse läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

11. Kaebaja taotleb, et kohus tühistaks SKA 29.10.2021 otsuse P260-2021-84273 asjakohase

kohtunõude lisamisega, et SKA teeks uue otsuse keskmise puude määramiseks ja puudega inimeste

sotsiaaltoetuste saamiseks, sest kroonilise haiguse nähud (lihaste pinge ja krambid mitmes kehaosas,

selja jäikus) esinevad kaebajal jätkuvalt keskmise puude tasemel ning tervise halvenemisel võib

tekkida vajadus raskema puude tuvastamiseks – juhul, kui praeguste ravimite mõju osutub

ebapiisavaks.

12. SKA väide, et kaebajal on olnud mureks ebaselge põhjusega lihaskrambid seljas ja kaelas on

ebatäpne. Kaebaja selgitab siinjuures taaskord, et menetluse kestel ajavahemikus 2019-2021 on

kaebaja kinnitanud mitmes dokumendis, et mureks on liikumisraskused seoses krooniliste

lihaskrampide või –spasmidega, mis esinevad koos või eraldi jätkuvalt mitmes kehaosas. Krampi

lähevad aeg-ajalt mitmel põhjusel kas jalad, varbad, sõrmed, selg, kael, lõud, huuled ja/või

silmalaug. Osa sellest on lisandunud kahe viimase aasta jooksul, millest on arstid teavitatud, mis

pidi olema dokumenteeritud. Tegemist on pikaajaliselt väljakujunenud ja raskesti tagasipööratava

või pöördumatu kroonilise seisundiga, millel on püsiv iseloom, mille tõttu on kaebaja toimetulek

tavaolukordades piiratud vastaval keskmise puude määrangule.

3(13)

13. SKA jättis tähelepanuta, et PISTS alusel ei pea liikumispiirangud keskmise puude korral püsima

selliselt, et kaebaja vajaks juhendamist püsivalt st ööpäevaringselt või igal ööpäeval väljaspool oma

elamiskohta või elamiskohas, kuna selline vajadus seostuks hoopis raske või sügava puudega, mida

kaebajal veel ei esine. SKA sõnastusest võib ekslikult järeldada, et kaebaja tervisemured on tühised,

et need on juba minevik. Arstid ongi andnud mõista, et kaebaja peaks leppima oma kroonilise

puudega, mida ei olnud õnnestunud välja ravida juba aastakümnete jooksul ambulatoorselt ega

haiglas, soovitades tarvitada valuvaigusteid, krambivastaseid ravimeid, magneesiumi, kaltsiumi,

kaaliumi ja D-vitamiini, mida kaebaja tarvitabki igapäevaselt retsepti alusel või ostes käsimüügist.

14. SKA on esitanud oletusliku väite, et kaebajat on uuritud igakülgselt ja ühtegi kõrvalekallet, mis

krampe võiks põhjustada, ei ole leitud. SKA-l tuleb seega selgitada, kuidas on kaebajat igakülgselt

uuritud, kas on arvesse võetud varasemad uuringud, mis tehti enne keskmise puude tuvastamist ja

kas krampe ja liikumisraskusi põhjustava haiguse täpse ehk lõpliku diagnoosimise keerukus või

olemasoleva diagnoosi asendamine uue diagnoosiga võibki olla alus puude mittetuvastamiseks,

ekslikult eeldades, et varem diagnoositud häiret ei ole enam.

15. SKA-l tuleb selgitada, kuidas otsiti püsipiirangute esinemist või puudumist ning mis on

püsipiirangute mõiste kooskõlas puuetega inimeste sotsiaaltoetuse seaduse (PISTS) § 2 lg-ga 3.

SKA-l tuleb selgitada, kuidas on kindlaks tehtud, et igapäevast ravi vajavat tervisehäiret ei ole

avastatud ja kas keskmine puue vajab igapäevast ravi. SKA väide, et kaebajal ei ole tuvastatud

pidevat kõrvalabi vajadust põhjustavat tervisehäiret on ebaselge. SKA-l tuleb selgitada, kas selline

väide ei ole vastuolus PISTS § 2 lg-ga 3 ja kas keskmise puude korral ongi vajalik pidev kõrvalabi

SKA oletusel. SKA on märkinud, et kaebaja on vajanud valuravimeid paar korda aastas. Enamik

soovitatud ja väljakirjutatud ravimiretsepte on annulleeritud. Keerulisi raviprotseduure taotleja

tegema ei pea. On ebaselge, millised keerulised raviprotseduurid on üldjuhul ette nähtud keskmise

puude korral, kui esinevad liikumisraskused ja krambid ning kas kaebaja varasem kinnitus on

usutav, et kaebaja tarvitab ravimeid regulaarselt retsepti alusel ja ostes käsimüügist.

16. SKA-l tuleb selgitada, mida tähendab keskmise puude korral reaalse ohu mõiste, kui SKA

väidab, et puudub reaalne oht ravi katkemisel elule ja funktsioonihäire süvenemisele

käegakatsutavas tulevikus.

17. SKA-l tuleb kohtule esitada informatsiooni, kas on tõepoolest olemas terviseandmetes selline

kinnitus, et „piirangud“ esinevad mitmed korrad kuus ja „mööduvad mõne minutiga“ ning kelle

poolt ja millal on selline eksitusse viiv sõnastus lisatud terviseandmete juurde.

18. SKA-l tuleb selgitada, millisel alusel eeldab ta, et „taotluse alusel elab taotleja üksi, seega ta

on enamikes igapäevategevustes iseseisev ja olulised takistused ühiskonnaelus osalemisel

puuduvad“. Kuidas võidakse usutavalt kindlaks teha, et ühiskonnaelus osalemisel takistused

puuduvad, kuigi kaebajal reaalselt esinevad liikumispiirangud keskmise puude määrangute

kohaselt, kuigi terviseandmetes puudub arstlik kinnitus, et varem esinenud piirangud enam esineda

ei saa.

Kaebaja 04.04.2022 ja 05.04.2022 täiendavad seisukohad ja taotlused

19. Kaebaja leiab, et SKA poolt 29.12.2021 volitatud esindaja peab ennast taandama huvide

konflikti vältimiseks, kuna kaebajal on tekkinud kahtlus esindaja erapooletuses. Huvide konfliktiga

on määratluse kohaselt tegemist üksnes juhul, kui otsusel oli mõju majanduslikele huvidele.

Taandamise aluseks on ka muud isiklikud huvid. Kui ametniku huvid on majanduslikku laadi, siis

tuleb korruptsioonivastase seaduse § 25 kohaselt ametnik alati taandada. Kui ametnikul on aga muud

huvid, mis võivad tekitada kahtlust tema erapooletuses, siis tuleb kaaluda ametniku taandamist, kuid

taandamine ei ole kohustuslik.

20. Kaebaja taotleb, et muu pädev sõltumatu ekspert (eriteadmistega isik) saaks hinnata

olemasolevaid terviseandmeid omapoolselt – täiendavalt, detailselt ning terviklikult koos mõne

senini kaasamata jäänud kitsama eriala arstiga. Kuna pole teada juba pikki aastaid, milline diagnoos

4(13)

on lõplik, leiab kaebaja, et vajalik on täiendav sõltumatu erapooletu ekspertiis. SKA menetlus ei

olnud adekvaatne, kuna olulised terviseandmed jäieti samuti tähelepanuta või moonutati, väites

seejärel, et haigusnähtude põhjusi ei leitud.

21. Kaebaja palub, et kohus teeks SKA-le ettepaneku kaaluda kompromissi sõlmimist kaebajaga,

mille järgi võidakse vähendada keskmise puude puhul ette nähtud toetussumma (12 eurot 79 senti

kuus kuni 6 euro 99 sentini kuus). Kehtivas õiguses eeldatakse, et ametniku huvid on erineva

kaaluga. Antud juhul on alust arvata, et vastustaja huvid on eelkõige majanduslikku laadi, seega iga

rahaline kokkuhoid oleks ilmselt tema huvides, kuna praegune maksusüsteem ei pea lähiajal

kulutustele vastu ning löögi all on mh sotsiaalmaks, sest maksubaas kahaneb, aga vajadus ravi,

pensioni ja sotsiaalteenuste järele ühiskonna vananedes kasvab.

22. Kui kohus leiab kirjalikus menetluses, et SKA ning kaebaja poolt esitatud tõendid on

vastuolulised või ebapiisavad, siis taotleb kaebaja vande all ülekuulamist istungil vastavalt

seadusele.

23. SKA 26.01.2022 esitatud vastuste ja lisade osas on palju ebaselgust, vastuolulisust,

terviseandmete moonutamist, valeandmeid, konstrueeritud hüpoteetilisust, terviseprobleemi

pisendamist,

oluliste

asjaolude

tähelepanuta

jätmist

ning

ebaolulisele

keskendumist.

Hindamiskriteeriumid sisustati meelevaldselt. Mitme väite osas on SKA tuginenud vaid oma

ekspertide eksiarvamustele, kes ei ole omakorda objektiivselt tuginenud terviseandmete

algallikatele. Tegeliku terviseseisundi hindamisel on eluliselt usutav kroonilise haiguse pika kestuse

või ravimatuse tõenäolisus. Ei ole usutav see, et pikki aastaid arenenud või stabiilsena püsinud

krooniline puue on ühtäkki kadunud – niivõrd üllatuslikult, et ei saa enam olla isegi kergemat puuet.

Lihaste kahjustused, sh krambid (kõrge ja ülikõrge CK näit), on arstide poolt seostatud ka ravimata

jäänud

puukborrelioosiga

(https://tervis.postimees.ee/6775326/salakaval-puugihaigus-voib-

liigestesse-jaada-aastateks). Vastavad antikehad on korduvalt tuvastatud, kuid SKA eksperdid jätsid

sellist olulist asjaolu tähelepanuta, väites eksitavalt, et pole leitud ühtegi põhjust krampideks, liiges-

ja lihasvaludeks. Nt Järve haigla arhiivist haiguloo saamine võib kinnitada seda, et kaebaja haiglas

viibimine raskes seisundis 1986.aastal (3 kuud juunis, juulis ja augustis) lihaskrampide, liigesvalude

ja –tursega võis olla seotud puukborrelioosiga raskes vormis. Siis ongi alanud kroonilised

terviseprobleemid, mis kestavad praeguseni.

24. SKA väitis haldusasja nr 3-20-2183 raames, et varasemad ekspertarvamused olid ekslikud, kuid

SKA ei ole tänaseni vastanud selgitustaotlusele, milles seisnes väidetav ekslikkus. Antud juhul on

rakendatav võlaõigusseaduse (VÕS) §1048 (asjatundja ebaõige arvamuse õigusvastasus). See kõik

annab alust arvata, et SKA menetlus võib olla erapoolik ja kaalutletud, seega ongi esitatud

taandamise taotlus.

25. SKA lisa nimega „Taotlus“ ei ole allkirjastatud kaebaja poolt. SKA-l tuleb esitada originaali

kaebaja allkirjaga – sh dokumentide sisu võrdlemiseks. On ebaselge mõne info tekkimise või

muutmise asjaolu (nt kui lähim kauplus asub ’’0’’ kaugusel, siis kuidas on hinnatud, et minek sinna

on kerge). Antud taotluses olev info on puudulik või vigane.

26. Kaebaja on juba korduvalt tõendanud, et selliseid andmeid pole olemas, et taotleja poolt

kirjeldatud piirangud esinevad mitmed korrad kuus ja mööduvad mõne minutiga, seega on tegemist

kergete piirangutega. SKA-l tuleb esitada originaalteksti, mitte moonutatud kujul ning selgitada,

kuidas on kindlaks tehtud, et ühiskonnaelus osalemine on piiranguteta.

27. Perearsti korduva eksimuse tõttu ei olnud võimalik välja osta retseptravimeid seetõttu, et nt

275mg naprokseen on käsimüügi ravim, mis ei ole müüdav retseptuuri osakonnas. Kaebaja on

varem esitanud tõendid (fotod ravimitest ja ostutšekkidest) ning kinnitas, et tarvib ravimid

igapäevaselt. Osa ravimitest jäi ostmata, sest varem on ilmnenud kõrvalmõjud või hind oli liiga

kallis.

5(13)

28. SKA 26.01.2022 vastused on vastuolulised ja korduvad, mis võivad kehtida raske ja sügava

puude kohta, mitte keskmise puude kohta, mille tuvastamist on taotletud.

Vastustaja seisukohad

29. Vastustaja on seisukohal, et vastustaja 29.10.2021 otsus nr P26O-2021-84273 on õiguspärane.

30. Vastustaja selgitab, et puude raskusastme tuvastamine on dokumendipõhine, st tugineb esitatud

taotlusel kirjeldatule ja aktuaalsetele (st mitte vanadele) terviseandmetele, nende alusel annab

ekspertarst hinnangu, millised funktsioonid ja millises ulatuses on püsivalt piirangutega ning selle

alusel omakorda, kas kaebaja vajab eakohasest suuremat kõrvalabi hügieenitoimingutel, söömisel,

riietumisel, liikumisel ja suhtlemisel. Hinnangu andmisel on määrava tähtsusega raviarstide poolt

objektiviseerivatel uuringutel ja läbivaatusel ning diagnoosiga kinnitatud haigusseisundid.

31. Puude raskusastme tuvastamise ekspertiisiks kaasas SKA ekspertarsti Aune Tamme.

Ekspertarst leidis, et kaebajal on kerged piirangud ning need ei vasta vähemalt keskmisele puude

raskusastmele.

32. Vastustaja selgitab, et ekspertiis on leidnud, et kaebajat on uuritud igakülgselt, ühtegi

kõrvalekallet, mis krampe võiks põhjustada, ei ole leitud. Püsipiiranguid ei ole leitud. Igapäevast

ravi vajavat tervisehäiret ei ole samuti avastatud. Pidevat kõrvalabi vajadust põhjustavat

tervisehäiret taotlejal ei ole tuvastatud. Valuravimeid on vajanud paar korda aastas. Enamik

soovitatud ja väljakirjutatud ravimiretsepte on annulleeritud. Keerulisi raviprotseduure kaebaja

tegema ei pea. Puudub reaalne oht ravi katkemisel elule ja funktsioonihäire süvenemisele

käegakatsutavas tulevikus. Terviseandmete alusel esinevad kaebaja poolt kirjeldatud piirangud

mitmed korrad kuus ja mööduvad mõne minutiga, seega on tegemist kergete piirangutega RFK

(Rahvusvahelise funktsioonihäirete klassifikatsiooni) alusel ning need ei vasta vähemalt keskmisele

puude raskusastmele. Taotluse alusel elab kaebaja üksi, seega ta on enamikes igapäevategevustes

iseseisev ja olulised takistused ühiskonnaelus osalemisel puuduvad.

33. Vastustaja selgitab, et tegemist on kroonilise tervisehäirega, mitte kroonilise puudega.

Kroonilise või ravivajadusega haiguse korral ei saa tervishoiusüsteem patsiendile soovitada sellega

leppida. Kui on määratud ravi, siis raviarsti ettekirjutusi on vajalik järgida. Retseptikeskuse

andmetel on viimaste aastate jooksul suur hulk ravimeid jäetud välja ostmata, mistõttu on retseptid

annulleeritud. Vähenenud ravisoostumus ei ole puude raskusastme tuvastamise aluseks. Samuti ei

tuvastata puude raskusastet selle alusel, mitut ravimit või mis ravimeid isik peab tervisehäire

ohjamiseks tarvitama.

34. Vastustaja on esitanud väljavõtte tervise infosüsteemis (TIS) kajastatud uuringutest. Veenvat

põhjuslikku seost uuringu tulemuste ning isiku põhikaebuste vahel ei ole võimalik tuvastada.

Haiguste ravi ja uuringud on rajatud dünaamikas käsitlemisele. Varasemate uuringute tulemused on

aktuaalse osalus- ja sooritusvõime hindamisel küll olulised, aga mitte määravad, kuna seisund võib

olla muutunud.

35. Diagnoos ei ole otseselt puude raskusastme ja liigiga seotud. Diagnoos on RHK-10 alusel

raviarsti poolt pandud statistiline klassifikaator, mis üldjuhul ei täpsusta ega selgita konkreetsest

haigusest tingitud haiguse raskusastet ega hakkamasaamispiirangute raskusastet. Näiteks on Digiloo

haigusjuhtumis nr 460586184 (dr Artjom Kolotõgin, 17.01.2020) kirjeldatud kaebuste all krampi

seljas ning sellest tingituna kukkumist. Tehtud on ka kompuuteruuring. Uuring patoloogilise leiuta.

Objektiivsel läbivaatusel: adekvaatselt kontaktne, neuroloogilise leiuta, kaelalülid katsudes valutud,

kukla piirkond traumaatiliste muutusteta.

36. Terviseandmete alusel püsipiiranguid kaebajal ei esine (st võivad esineda harva, aegajalt, mitte

pidevalt). Püsipiirangute esinemist või mitte esinemist indikeerivad TIS-s olemas olevad

objektiviseeritud andmed. Ravimite kasutamise vajadus iseenesest ei ole puude raskusastme

tuvastamise aluseks. Eespool oli selgitatud, et ravisoostumus on retseptikeskuse andmete (TIS

väljavõtte lahutamatu osa) alusel olnud lünklik või mõnel perioodil tõenäoliselt ka puudunud.

6(13)

„Naprokseen“ on jäetud korduvalt välja ostmata. Ravivajadus ei samastu puude raskusastmega ja

diagnoosipõhine retseptiravimi ordinatsioon ei kirjelda ega väljenda mingil viisil haigusest tingitud

piirangute raskusastet. Käsimüügist ostavad ravimeid, sh vitamiine, kõik inimesed. Ravimite, sh nii

retseptiravimite kui käsimüügiravimite ja vitamiinide kasutamise vajadus, sagedus ega hulk ning

manustamiskordade arv ööpäevas ei ole ega saa olla aluseks püsiva iseloomuga osalus ja

soorituspiirangute hindamisele ning seeläbi puude raskusastme ja puude liigi tuvastamisele.

Vastustaja ei sea kahtluse alla võimalust, et kaebaja on ostnud ravimeid või vitamiine käsimüügist.

37. Ükski puude raskusaste ega puude liik ei samastu ravivajadusega, see tähendab, ravivajadus ei

ole determineeritav läbi puude liigi või raskusastme. Maailmas üldtunnustatud kontseptsiooni

kohaselt on (1) ravivajadusega inimesed, (2) puudega inimesed ja (3) puudega ja ravivajadusega

inimesed. Üks ei tulene otseselt teisest ning ei põhjusta otseselt teist. See tähendab, et ravivajadus

on kliiniliselt määratletud kontekst, puue on sotsiaalselt määratletud kontekst vastavalt piirangutele

ühiskonnaelus osalemise ja igapäevategevuste sooritamise võimekusele.

38. Pidevat kõrvalabi vajadust tuleb mõista nii, nagu see on kirja pandud – kas on pidev või esineb

aegajalt ning millistes elulistes situatsioonides. Terviseandmetest ei nähtu, et kaebaja vajaks

“pidevat“ kõrvalist abi teise isiku poolt või vajaks abivahendeid enamikes elulistes situatsioonides

ja igapäevategevustes. Vastustaja täpsustab, et osalus- ja soorituspiiranguid hinnatakse puude

raskusastme tuvastamisel (1) ravi ja ravimite foonil ning (2) koos abivahenditega. Kõrvaline abi

mõnes igapäevategevuses võib olla täiesti normaalne – nt mööbli ümberpaigutamine eluruumis –

samas tuleb arvestada selle tegevuse sagedusega, mis loogiliselt võttes ei ole igapäevategevus

(ADL). Samuti näiteks kardinate akna ette riputamine – ei ole igapäevategevus ning kui isik vajab

nendel tegevustel kõrvalabi, siis see ei ole pidev kõrvalabi vajadus.

39. Kõrvalabi vajadust ei määratleta puude raskusastme alusel. Vastupidi, kui inimesel on püsiva

iseloomuga piirangud, mis raskendavad või takistavad igapäevategevustega hakkamasaamist, siis

eelduslikult vajab inimene ka kõrvalabi. Teisisõnu, kõrvalabi vajadust ei determineerita läbi puude

liigi või raskusastme vaid puude raskusastme hindamisel võetakse arvesse eelduslik kõrvalabi

vajadus, tuginedes objektiviseeritud osalus- ja soorituspiirangutele.

40. Retseptikeskuse andmete alusel on olnud haigusspetsiifilises ravis katkestusi. Sisuliselt on

tegemist isikupoolse vastutusega (sh haigusteadlikkus ja ravisoostumus), kas ta järgib ravirežiimi

või mitte. Selle mittejärgimise korral võivad esineda haigussümptomite ägenemised. Kuna kaebajal

ei ole leitud psühhiaatrilist haigust ega kirjeldatud olulist kognitiivsete võimete alanemist, ei saa

eeldada, et ravi katkestamine oleks teadmatusest või intellektilangusest põhjustatud, isegi kui

ordineeritud ravis on pause olnud. Antud juhul ei ole terviseandmetes kirjeldatud eluohtlikke

situatsioone, olgu need siis põhjustatud ravi katkemisest või muudel asjaoludel.

41. Asjaolule, et piirangud esinevad mitmed korrad kuus ja mööduvad mõne minutiga viitab digiloo

haigusjuhtum 460586184 (dr Artjom Kolotõgin, 17.01.2020). Vastustaja ekspertiis ei lisa midagi

terviseandmete juurde vaid teeb sellest analüüsipõhise kokkuvõtte.

42. Vastustaja tuvastab puude liigi ja raskusastme aktuaalsete terviseandmete alusel, mille osas

eeldame, et neid kinnitaksid objektiviseerivad uuringud digiloos. Kui terviseandmetesse on vaid

sisestatud patsiendi kaebused, siis võrdub see samaga, mida taotleja võib taotlusele kirjutada.

Teisisõnu, kui kaebaja leiab, et otsus on õigusvastane, siis tuleb tal vastavad andmed ümber lükata

omapoolsete tõenditega. Kui kaebaja tõendeid ei esita, siis on tegemist üksnes kaebaja paljasõnalise

väitega, et puude raskusaste on jäänud ebaõigesti määramata. Üksnes kaebaja seletused ja ütlused

ei ole tõendiks. Terviseandmed peavad samuti kaebaja seletusi ja ütlusi kinnitama. Digilugu koos

objektiviseerivate uuringutega peab valideerima isiku väiteid oma tervisliku seisundi kohta ja kui

digilugu koos objektiviseerivate uuringutega inimese juttu ei valideeri, siis järelikult neid piiranguid

ei esine, mida inimene väidab endal esinevat.

43. Vastustaja peab vajalikuks rõhutada, et puude raskusastme tuvastamine ei põhine sellel, kuidas

taotleja oma tervislikku seisundit tunnetab. Taotleja väiteid oma terviseseisundi kohta peavad

7(13)

kinnitama ka TIS-i tehtud perearsti või eriarstide kanded, mis omakorda peavad põhinema

objektiviseeritud uuringutel. Kui andmed taotleja väiteid ei kinnita, siis ei saa taotleja väiteid oma

tervisliku seisundi kohta arvesse võtta puude raskusastme kohta otsuse tegemisel. Taotleja väidetut

tuleb kõrvutada TIS-i andmetega või muude taotleja poolt esitatud dokumentaalsete andmetega, mis

käsitlevad taotleja tervislikku seisundit. Just selle valideerimise protsessi jaoks ongi ette nähtud

vastustaja arstiõppe läbinud isikute kaasamine, kes meditsiinilisi eriteadmisi omades oskavad teha

järeldusi tervise infosüsteemist leiduva ja isiku taotluses väidetud kohta. Kui kaebajal on mingeid

täiendavaid tõendeid oma tervisliku seisundi kohta, siis on tal õigus esitada vastustajale taotlus

puude raskusastme tuvastamiseks, misjärel on vastustajal võimalik neid uusi andmeid otsuse

tegemisel arvestada.

44. Vastustaja selgitab, et asjaolu, et varasemalt oli kaebajal tuvastatud keskmine puude raskusaste,

ei oma käesoleval juhul tähtsust, kuna iga puude raskusastme ekspertiis on eraldiseisev ja tugineb

aktuaalsetele terviseandmetele. Meelevaldne on tugineda SKA eelnevatele otsustele, kui need on

antud hoopis teistest kriteeriumitest lähtuvalt, kuna kaebaja kuulus 2015. aastal, kui temal keskmine

puude raskusaste 25.09.2015 otsusega nr 1264244 tuvastati, tööealiste sihtgruppi, kelle puude

raskusastme tuvastamise alused on erinevad vanaduspensioniealiste omast.

45. Kui ekspert on leidnud, et puude raskusastme tuvastamiseks alust pole, siis vastustaja ei saa

seda arvamust kõrvale jätta ning asuda vastupidisele seisukohale. puude raskusastme

mittetuvastamine ei tähenda seda nagu oleks kaebaja terve või tal puuduks üldse puue. Tuleb silmas

pidada, et iga puude raskusaste (keskmine, raske, sügav) on ka puue, aga iga puue ei ole veel puude

raskusaste ehk iga puude puhul ei pruugi olla alust puude raskusastet tuvastada. Vastustaja tuvastab

puude raskusastme, kui puudeline seisund küündib vähemalt keskmise puude raskusastme

tuvastamiseks vajaliku lävendini.

KOHTU PÕHJENDUSED

46. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses

seoses, leiab, et kaebus tuleb rahuldada.

47. Kaebaja nõuab SKA 29.10.2021 otsuse nr P26O-2021-84273 tühistamist ja SKA kohustamist

vaadata tema 20.05.2019 taotlus puude raskusastme tuvastamiseks ja puuetega inimeste

sotsiaaltoetuste saamiseks uuesti läbi.

48. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 162 lg 1 kohaselt lahendab kohus otsuse

resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata

taotlused. Kohus lahendab otsuses esmalt kaebaja 05.04.2022 menetlusdokumendis esitatud

taotlused ja seejärel kaebuse.

Taotluste lahendamine

49. Kaebaja leiab oma esimeses taotluses, et SKA poolt 29.12.2021 volitatud esindaja peab ennast

taandama huvide konflikti vältimiseks, kuna kaebajal on tekkinud kahtlus esindaja erapooletuses.

Kaebaja põhjendustest ei nähtu, mis majanduslikud või muud isiklikud huvid SKA volitatud

esindajal on, mis peaksid välistama tema osalemise kohtumenetluses. Kaebaja ei väida ka seda, et

SKA volitatud esindaja oleks temaga isiklikult või majanduslikult seotud. Kaebaja on viidanud

üksnes sellele, et SKA on varasemad haldusasjas väitnud, et nende varasemad ekspertarvamused on

ekslikud. Seega on kaebaja hinnangul tegemist asjatundja ebaõige arvamusega VÕS § 1048

tähenduses ja kogu SKA menetlus võib olla erapoolik. Kohus selgitab, et VÕS § 1048 ei ole

asjakohane säte, sest puude raskusastme tuvastamise menetlus on avalik-õiguslik haldusmenetlus.

Kui haldusmenetluses antud ekspertarvamus toob kaasa õigusvastase haldusakti andmise, kuulub

see lahendamisele halduskohtus avalik-õigusliku vaidlusena. SKA volitatud esindaja Madis Kotsar

ei ole puude raskusastme tuvastamise ekspertarvamusi andnud, sest ekspertarvamusi saab anda

ainult ekspertarst. Kohtule teadaolevalt ei tööta Madis Kotsar SKA-s ekspertarstina. Kohus märgib

8(13)

ka seda, et kuna SKA volitatud esindaja esindab oma ametist tulenevalt üksnes SKA seisukohti, siis

ei saa ta juba sellel põhjusel olla erapooletu. Erapooletu tuleb olla kohtul, kes vaidluse lahendab.

Lisaks ei anna HKMS kohtule võimalust taandada menetlusosalise esindajat või kohustada

menetlusosalist oma esindaja taandama. Seega ei ole kaebaja taotluse rahuldamine põhjendatud.

50. Teiseks taotleb kaebaja, et muu pädev sõltumatu ekspert (eriteadmistega isik) saaks hinnata

olemasolevaid terviseandmeid. Kuna pole teada juba pikki aastaid, milline diagnoos on lõplik, leiab

kaebaja, et vajalik on täiendav sõltumatu erapooletu ekspertiis.

Kohus saab taotlusest aru selliselt, et kaebaja taotleb kohtuarstliku ekspertiisi määramist.

HKMS § 56

lg

sätestab,

et

halduskohtumenetluses

võivad

tõenditeks

olla

kõik

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-de 251–305 kohaselt tsiviilkohtumenetluses lubatud

tõendid ja HKMS-s lubatud tõendid. Haldusasjas tõendite esitamise, kogumise ja uurimise suhtes

kohaldatakse TsMS §-des 236–243 sätestatut, kui HKMS-st ei tulene teisiti. TsMS § 293 lg 1

sätestab, et kohtul on menetlusosalise taotlusel õigus küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate ja

eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks. Kohus leiab, et eksperdi arvamuse küsimine kaebaja

terviseandmete kohta ei ole vajalik. Kohtuarstilt arvamuse küsimine oleks põhjendatud juhul, kui

kaebuse lahendamine sõltuks faktilise asjaolu tuvastamisest, mille saab välja selgitada üksnes

vastavate eriteadmistega isik. Kohus leiab, et praeguses asjas ei ole sellise olukorraga tegemist ja

kohtuarstilt arvamuse küsimine ei ole vajalik. Praeguse menetluse eesmärk on selgitada välja, kas

SKA viis puude raskusastme tuvastamise menetluse läbi õiguspäraselt. Puude raskusastme

tuvastamise menetluses on ekspertarst juba arvamuse andnud. Kohtul puudub pädevus tuvastada

puude raskusastet SKA asemel või selgitada välja kaebaja tegelik diagnoos. Puude raskusastme

tuvastamine ei sõltu kaebajal diagnoositud haigusest, vaid ühiskonnaelus osalemise piirangutest.

Seega ei ole puude raskusastme tuvastamise menetluses määrava tähtsusega, mis on kaebaja

tervisliku seisundi algseks põhjuseks. Seega jääb kaebaja taotlus rahuldamata.

51. Kolmandaks on kaebaja palunud, et kohus teeks SKA-le ettepaneku kaaluda kompromissi

sõlmimist kaebajaga, mille järgi võidakse vähendada keskmise puude puhul ette nähtud

toetussumma 12 eurot 79 senti kuus kuni 6 euro 99 sendini kuus. Kohus ei saa vastustajale sellist

ettepanekut teha, sest taoline kompromiss läheks seadusega vastuollu. PISTS § 7¹ lg 2 kohaselt

makstakse puudega vanaduspensioniealise inimese toetust igakuiselt keskmise puudega inimesele

50 protsenti sotsiaaltoetuste määrast kuus. Nimetatud sotsiaaltoetuste määr on puuetega inimeste

sotsiaaltoetuste määr, mis kehtestatakse Riigikogu poolt igaks eelarveaastaks riigieelarvega

(PISTS § 5 lg 1). Praegu on keskmise puudega vanaduspensioniealise inimese toetus 12,79 eurot.

Seadusega ettenähtud toetusummasid ei saa poolte kokkuleppel vähendada. Lisaks on vastustaja

oma 26.01.2022 vastuses juba kinnitanud, et ei pea võimalikuks asja lahendamist kompromissiga.

Seega jääb kaebaja taotlus rahuldamata.

52. Neljandaks on kaebaja märkinud, et kui kohus leiab kirjalikus menetluses, et SKA ning kaebaja

poolt esitatud tõendid on vastuolulised või ebapiisavad, siis taotleb kaebaja vande all ülekuulamist

istungil vastavalt seadusele. Kohus leiab, et esitatud tõendid on piisavad, mistõttu kohus ei korralda

kaebaja vande all ülekuulamiseks kohtuistungit.

53. Kokkuvõttes jätab kohus kõik kaebaja 05.04.2022 menetlusdokumendis esitatud taotlused

rahuldamata.

Kaebuse lahendamine

54. SKA ei tuvastanud 29.10.2021 otsusega nr P26O-2021-84273 kaebajal puude raskusastet.

Kaebaja ei ole tehtud otsusega nõus ja leiab, et SKA oleks pidanud tuvastama keskmise puude

raskusastme. Seega seisneb vaidlus selles, kas SKA lahendas kaebaja puude raskusastme

tuvastamise taotluse õiguspäraselt.

55. Vaidlus puudub selles, et kaebaja on vanaduspensioniealine.

9(13)

56. Vastustaja on oma 26.01.2022 vastuses märkinud, et kaebajal tuvastati keskmine puude

raskusaste 25.09.2015 otsusega nr 1264244, kui kaebaja oli veel tööealine isik. Varasemal puude

raskusastme tuvastamise otsusel ei ole ettemääravat mõju järgnevatele otsustele. Seda enam, et

kaebaja oli 20.05.2019 taotluse esitamise ajaks vanaduspensioniikka jõudnud. PISTS-s on eristatud

puude raskusastme tuvastamist tööealisel ja vanaduspensioniealisel isikul.

57. SKA poolt haldusasja nr 3-20-2183 raames esitatud väited varasemate eksperdiarvamuste

õigsuse kohta väljuvad praeguse kaebuse piiridest. Haldusasi nr 3-20-2183 lõppes kohtute

infosüsteemi andmetel 06.12.2021 tehtud ja 02.02.2022 jõustunud menetluse lõpetamise määrusega,

sest SKA oli menetluse ajal teinud praeguses asjas vaidlustatud 29.10.2021 otsuse. Kohus kontrollib

praeguses asjas üksnes 29.10.2021 otsuse ja sellele eelnenud haldusmenetluse õiguspärasust.

Lõpetatud haldusasi nr 3-20-2183 puudutas SKA kehtetuks tunnistatud 11.08.2021 otsust nr P260-

2020-96106 ja 07.10.2020 vaideotsust nr 8-3/22880-2. HKMS § 43 lg 1 p 2 kohaselt ei ole

halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui isik on juba halduskohtule esitanud kaebuse sama

nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. Seega

ei saa kohus kommenteerida haldusasja nr 3-20-2183 menetluses tõusetunud küsimusi.

58. PISTS § 2 lg 1 kohaselt on puue inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri

või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike

takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel. PISTS § 2 lg 1¹ kohaselt

tuvastatakse PISTS-i alusel kuni 16-aastasel lapsel ning vanaduspensioniealisel inimesel lähtuvalt

kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusest sügav, raske või keskmine puude raskusaste.

PISTS § 2 lg 1¹ p 3 kohaselt on keskmine puue inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise

struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik regulaarset kõrvalabi

või juhendamist väljaspool oma elamiskohta vähemalt korra nädalas.

59. PISTS § 1 lg 3 kohaselt kohaldatakse PISTS-s ettenähtud sotsiaalkaitsele sotsiaalseadustiku

üldosa seaduse (SÜS) sätteid, arvestades PISTS-i erisusi. SÜS § 3 lg 6 järgi kohaldatakse

sotsiaalseadustikus ettenähtud haldusmenetlusele HMS-i, arvestades sotsiaalseadustikus sätestatud

erisusi.

60. Haldusakt on HMS § 54 kohaselt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt

andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning

vastab vorminõuetele. Tallinna Ringkonnakohus on 25.05.2018 kohtuotsuses nr 3-17-1166

selgitanud, et SKA poolt tehtav puude raskusastme tuvastamise otsus ei ole kaalutlusotsus, vaid

haldusakt, mis antakse suuresti dokumendipõhises menetluses ja ekspertarsti arvamusele tuginedes.

See on ka põhjus, miks isikut ei kuulata reeglina menetluses pärast taotluse esitamist ja

eksperdihinnangu saamist uuesti ära. Puude raskusastme menetluse eripära tõttu ei saa selles seada

põhjendamis- ja ärakuulamiskohustusele nii suurt rõhku kui tavalises haldusmenetluses, ehkki ka

puude raskusastme tuvastamise menetlusele kohaldub PISTS § 1 lg 3 ja SÜS § 3 lg 6 kohaselt

haldusmenetluse seadus (p 7).

61. HKMS § 158 lg 2 sätestab, et kui seadus ei sätesta teisiti, teeb kohus asjaolud kindlaks

kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti

andmise või toimingu tegemise aja seisuga.

62. PISTS § 2³ lg 1 sätestab, et puude raskusastme tuvastab SKA, kaasates vajaduse korral arstiõppe

läbinud isikuid. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt võetakse puude raskusastme tuvastamisel arvesse

järgmist: terviseseisund; tegevusvõime; kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadus, mis on

suurem inimese eakohasest abivajadusest; kõrvalabi ja juhendamise vajadus, mis esineb inimesel

tehniliste abivahendite kasutamisele vaatamata; elukeskkond; rehabilitatsiooniplaani olemasolu

korral selles ettenähtud tegevused. Puude raskusastme tuvastamise puhul ei ole määravat tähtsust

isikul diagnoositud haigusel, vaid sellel, kuidas see ühiskonnaelus osalemist tegelikult mõjutab. Kui

kaebaja kahtleb oma diagnoosi õiguses, siis selle väljaselgitamine ei kuulu SKA pädevusse. SKA ei

10(13)

saa puude raskusastme tuvastamise menetluses kaebaja terviseseisundit ise uurida ja seda ümber

hinnata.

63. PISTS § 2³ lg 5 alusel on puude raskusastme tuvastamiseks vajalike tervise infosüsteemi (TIS)

andmete loetelu ja päringute perioodid kehtestatud sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri

22.02.2016 määrusega nr 15 „Töövõime hindamiseks, puude raskusastme tuvastamiseks ning

hüvitiste määramiseks ja maksmiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute

perioodid“. Määruse nr 15 § 2 lg 3 kohaselt on SKA-l puude raskusastme tuvastamiseks õigus saada

päringule eelneva viie aasta kohta TIS-st järgmisi andmeid: 1) patsient – nimi ja isikukood;

2) diagnoosid – diagnoositud haiguste nimetused ja koodid vastavalt rahvusvahelise haiguste ja

nendega seotud terviseprobleemide statistilise klassifikatsiooni kümnendale väljaandele (RHK-10),

diagnooside liigid ja viited allikatele. Kaebaja poolt viidatud 1986. aastast pärinev haiguslugu on

liiga vana, et kuuluda terviseandmete hulka, mida SKA pidi puude raskusastme tuvastamisel

analüüsima.

64. Sotsiaalkaitseministri 29.02.2016 määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja

kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ (määrus nr 18) § 5 lg 1 sätestab, et SKA

tuvastab vanaduspensioniealise inimese puude raskusastme, võttes aluseks arstiõppe läbinud isiku

arvamuse ning vajaduse korral muud asjasse puutuvad andmed. Määruse nr 18 § 4 lg 2 sätestab, et

arstiõppe läbinud isik arvestab arvamuse andmisel puude raskusastet taotleva isiku

tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist.

Määruse nr 18 § 4 lg 4 sätestab, et vanaduspensioniealiste inimeste puhul annab arstiõppe läbinud

isik talle edastatud andmete põhjal SKA-le arvamuse puude raskusastet taotleva isiku puude

raskusastme kohta.

65. SKA on 26.01.2022 vastuse lisana esitanud ekspertarst Aune Tamme koostatud arvamuse.

66. Eksperdiarvamuses on välja toodud järgnev tekst: „Taotlejal on olnud mureks ebaselge

põhjusega lihaskrambid seljas ja kaelas. Taotlejat on uuritud igakülgselt, ühtegi kõrvalekallet, mis

krampe võiks põhjustada, ei ole leitud. Püsipiiranguid ei ole leitud. Igapäevast ravi vajavat

tervisehäiret ei ole samuti avastatud. Pidevat kõrvalabi vajadust põhjustavat tervisehäiret taotlejal

ei ole tuvastatud. Valuravimeid on vajanud paar korda aastas. Enamik soovitatud ja väljakirjutatud

ravimiretsepte on annulleeritud. Keerulisi raviprotseduure taotleja tegema ei pea. Puudub reaalne

oht ravi katkemisel elule ja funktsioonihäire süvenemisele käegakatsutavas tulevikus.

Terviseandmete alusel esinevad taotleja poolt kirjeldatud piirangud mitmed korrad kuus ja

mööduvad mõne minutiga, seega on tegemist kergete piirangutega RFK (Rahvusvahelise

funktsioonihäirete klassifikatsiooni) alusel ning need ei vasta vähemalt keskmisele puude

raskusastmele. Taotluse alusel elab taotleja üksi, seega ta on enamikes igapäevategevustes iseseisev

ja olulised takistused ühiskonnaelus osalemisel puuduvad. Kohalikust omavalitsusest taotletavad

teenused on sotsiaalhoolekandeseaduse alusel peamiselt vajaduspõhised ja puude raskusaste ei ole

teenuste saamisel eelduseks.“ Sama tekst on ümber kirjutatud SKA 29.10.2021 otsuse

põhjendustesse. Seega on eksperdiarvamuse põhjendused ka SKA 29.10.2021 otsuse põhjendused.

67. HMS § 56 lg 1 kohaselt peavad kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest

keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või

menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. HMS § 56 lg 2

kohaselt tuleb haldusakti põhjenduses märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. SKA

29.10.2021 otsuses on õiguslike alustena välja toodud PISTS § 2 lg 1¹, § 2³, § 2⁴, § 2⁵ ja § 7¹, määruse

nr 18 § 5 ja sotsiaalministri määruse nr 49 „Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja

väljamaksmise kord ning tähtajad“ § 4.

68. SKA otsuses on põhjendused olemas, kuid need on kohtu hinnangul sisuliste puudustega. Lisaks

toetub otsus eksperdiarvamusele, mille vormistuslikud probleemid annavad alust kahelda

eksperdiarvamuse põhjendatuses.

11(13)

69. SKA põhjendused ei ole kooskõlas PISTS § 2 lg 1¹ p-s 3 sätestatud keskmise puude raskusastme

mõistega ja kaebaja on õigustatult esitanud SKA-le selle kohta täiendavad küsimused. Keskmise

puude raskusastme tuvastamiseks piisab sellest, et isikul on anatoomilise, füsioloogilise või

psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle ja sellest tingituna vajab isik

regulaarset kõrvalabi või juhendamist väljaspool oma elamiskohta vähemalt korra nädalas. SKA on

oma otsuse põhjendustes märkinud, et püsipiiranguid ei esine. Sellist mõistet nagu „püsipiirang“

PISTS-s ei kasutata ja jääb ebaselgeks, mida see keskmise puude raskusastme tuvastamise

kontekstis tähendab. Samuti on SKA välja toonud, et kaebajal ei ole igapäevast ravi vajavat

tervisehäiret avastatud ja pidevat kõrvalabi vajadust põhjustavat tervisehäiret ei ole tuvastatud.

Igapäevase ravi vajamine ei ole ühegi puude raskusastme otsene eeldus ja pidev kõrvalabi või

juhendamise vajadus on asjakohane hoopis sügava puude puhul (PISTS § 2 lg 1¹ p 1). Kohus ei pea

asjakohaseks argumendiks ka seda, et kaebaja ei pea tegema keerulisi raviprotseduure, sest ühegi

puude raskusastme puhul pole tuvastamise eeldusena nimetatud keeruliste raviprotseduuride

tegemise vajadust. SKA on välja toonud, et kaebajal puuduvad olulised takistused ühiskonnaelus

osalemiseks, kuid ka see pole kooskõlas seaduses sõnastatud keskmise puude raskusastme mõistega.

Reaalse ohu puudumine ravi katkemisel elule ja funktsioonihäire süvenemisele käegakatsutavas

tulevikus on puude raskusastme välistamise argumendina samuti asjakohatu, sest see ei ole PISTS-i

järgi ühegi puude raskusastme tuvastamise eelduseks.

70. Kokkuvõttes ei ole vastustaja oma otsuses analüüsinud PISTS § 2 lg 1¹ p-s 3 sätestatud keskmise

puude raskusastme tuvastamise eelduste esinemist. SKA 29.10.2021 otsuse põhjendustest jääb

mulje, et kaebaja terviseseisundit hinnati kõrgema standardi järgi kui see, mis on PISTS § 2 lg 1¹

p-s 3 sätestatud. Kuna SKA ei ole otsuse tegemisel lähtunud seaduses sätestatud eeldustest, pole

kohus praeguse seisuga veendunud, et vähemalt keskmise puude raskusastme tuvastamine oli

kaebaja puhul välistatud.

71. SKA 29.10.2021 otsuse põhjendustes on välja toodud, et terviseandmete alusel esinevad taotleja

poolt kirjeldatud piirangud mitmed korrad kuus ja mööduvad mõne minutiga, seega on tegemist

kergete piirangutega RFK (Rahvusvahelise funktsioonihäirete klassifikatsiooni) alusel ning need ei

vasta vähemalt keskmisele puude raskusastmele. Vastustaja 26.01.2022 vastuse lisana esitatud

terviseandmete päringust nähtub, et reumatoloog Margus Paili on 27.04.2020 kaugvisiidi

sissekandes märkinud, et kaebajal tekivad mitmel korral kuus tugevad lihaskrambid alaselja

piirkonnas, mis enamasti mööduvad mõne minutiga ja kaebaja on mitmeid kordi seetõttu kukkunud

(lk 10). Kuna ühes kuus on veidi rohkem kui neli nädalat, siis võivad mitmel korral kuus esinevad

lihaskrambid tähendada ka vähemalt korra nädalas esinevat probleemi. See asjaolu on jäänud

otsused analüüsimata. Lisaks võivad lihaskrambid põhjustada kukkumise. Viimati nimetatud

asjaolu on jäänud otsuses üldse mainimata.

72. Vastustaja ei ole ka 26.01.2022 vastuses kaebusele veenvalt põhjendanud, et kaebaja ei vaja

regulaarset kõrvalabi või juhendamist väljaspool oma elamiskohta vähemalt korra nädalas.

Vastustaja on jäänud otsuses esitatud põhjenduste juurde. Seega ei saa kohus lugeda 29.10.2021

otsuse põhjendamispuudusi kõrvaldatuks hiljemalt kohtumenetluses.

73. Aune Tamme eksperdiarvamuse osas märgib kohus esmalt, et sellel puudub allkiri.

Eksperdiarvamuse allkirjastamine ei ole ühegi õigusnormi järgi kohustuslik, mistõttu ei saa allkirja

puudumine eksperdiarvamusel tuua eraldiseisvalt kaasa SKA 29.10.2021 otsuse tühistamist. Samas

on see praktikana taunitav, sest tekitab kahtluse dokumendi tegelikus koostajas ja koostamise ajas.

Praegusel juhul ei ole kaebaja väitnud, et ta kahtleb eksperdiarvamuse autentsuses. Kuna SKA

29.10.2021 otsus allkirjastati kell 17.05 ja selles on Aune Tamme arvamusele viidatud ning tema

arvamuse sisu tsiteeritud, saab eeldada, et eksperdiarvamus koostati 29.10.2021 enne otsuse

allkirjastamist.

74. Aune Tamme eksperdiarvamuses ei ole eksperdi väiteid seostatud nende allikaga, mis

raskendab eksperdiarvamusest ja seeläbi ka SKA 29.10.2021 otsusest arusaamist. Kaebaja

terviseolukorra kirjelduse all on toodud välja järgnev lõik: „OBJ: adekvaatselt kontaktne

12(13)

neuroloogilise leiuta Kaelalülide palpeerides valutu kukla prk traumaatiliste muutusteta

Eluanamnees: Konsulteeritud valveneuroloogiga Dr. Lindmäe: hetkel erakorralist neuroloogilist

patoloogiat ei kahtlusta.“ Seejärel on välja toodud 27.10.2020 Joonas Pent sissekanne punetava

silma kohta. Muid andmeid kaebaja terviseolukorra kirjelduse all ei ole. Ekspertiisi kokkuvõttes

välja toodud põhjenduses ei ole ühegi väite puhul viidatud kindlatele terviseandmetele. Kaebajale

on kuni kohtumenetluseni jäänud ebaselgeks, kust pärineb info, et piirangud esinevad mitmed

korrad kuus ja mööduvad mõne minutiga. Alles vastustaja 26.01.2022 vastuse lisana esitatud

terviseandmete päringust nähtub, et antud väide pärineb reumatoloog Margus Paili 27.04.2020

kaugvisiidi sissekandest (lk 10). Vastustaja on 26.01.2022 vastuses teinud otsese viite ka

haigusloole nr 460586184 (dr Artjom Kolotõgin, 17.01.2020), kus on kirjeldatud kaebuste all

krampi seljas ning sellest tingituna kukkumist. Samas jääb enamus eksperdiarvamuses antud

hinnangutest ebaselgeks, sest neid pole seostatud konkreetsete terviseandmetega. Näiteks pole

arusaadav, millele tuginedes leiab ekspertarst, et puudub reaalne oht ravi katkemisel elule ja

funktsioonihäire süvenemisele käegakatsutavas tulevikus, eriti kui kaebajal esinevad lihaskrambid

on ebaselge põhjusega.

Täiendavalt märgib kohus, et eksperdiarvamus sisaldab lauset: „Terviseseolukorrast tingituna vajab

X eakohasest suuremat“. Pole arusaadav, miks selline lõpetamata lause eksperdiarvamusse jäeti.

Isegi, kui tegemist oli eksitusega, süvendab see koosmõjus olemasolevate põhjendamispuudustega

kahtlust kaebaja suhtes läbi viidud menetluse põhjalikkuses ja tehtud otsuse põhjendatuses.

75. Kaebaja on välja toonud, et SKA poolt annulleeritud retseptidele viitamine on naprokseeni osas

eksitav, sest kaebaja on naprokseeni ostnud käsimüügist. Kaebaja esitas 04.04.2022 foto

käsimüügiravimite tšekkidest. Fotolt nähtub, et kaebaja ostis 04.03.2022 Nalgesin tablette.

Avalikult kättesaava info kohaselt on Nalgesini toimeaine naprokseen ja tegemist on

käsimüügiravimiga. Seega saab lugeda tõendatuks, et kaebaja on saanud osta naprokseeni

käsimüügist. Ka vastustaja ei ole seadnud kahtluse alla võimalust, et kaebaja on ostnud ravimeid

käsimüügist. Samuti pole vastustaja väitnud, et naprokseeni ostmine käsimüügist muutus alles

hiljuti võimalikuks. Kohus leiab, et see, kas väljakirjutatud ja korduvalt annulleeritud retseptiravim

on käsimüügist kättesaadav, peaks olema puude raskusastme tuvastamise menetluse raames üle

kontrollitud, et välistada valede hinnangute andmine ravi järgimisele. Vajadusel saab SKA

menetlusosaliselt uurida, kas ta on annulleeritud retseptiravimeid ostnud käsimüügist, kui tegemist

on sellise ravimiga, mida saab käsimüügist osta (HMS § 6).

Täpne retseptiravimite info sisaldub vastustaja 26.01.2022 vastuse lisana esitatud terviseandmete

väljavõttes (lk 25). Sellest nähtub, et lisaks naprokseeni retseptidele on annulleeritud ka 26.04.2021

omeprasooli retsept, 18.01.2021 tisanidiin, 06.11.2020 glükosamiin ja 26.02.2020 sulfasalasiin.

Samas on kaebaja teiste retseptiravimite osas märkinud, et need jäid välja ostmata kas kalli hinna

või kõrvalmõjude tõttu. Need asjaolud on 29.10.2021 otsuse tegemisel jäänud tähelepanuta. Seega

ei tugine SKA 29.10.2021 otsuse põhjendused ravimite tarvitamise osas tegelikele asjaoludele.

Väide, et kaebaja on vajanud valuravimeid paar korda aastas ei vasta kohtumenetluse käigus

selgunud asjaolude valguses tõele. Uurimispõhimõtte järgimisel oleks vastustaja saanud ravimite

tarvitamisega seotud asjaolud juba haldusmenetluse käigus välja selgitada (HMS § 6). Kuna

vastustaja tugines kaebajale määratud ravi järgimise hindamisel valedele asjaoludele, võis ka see

mõjutada asja otsustamist.

76. Kaebaja on juhtinud tähelepanu ka sellele, et tema puude raskusastme tuvastamise taotlus ei ole

tema poolt allkirjastatud ning on viidanud võimalusele, et tema taotluse sisu on muudetud. SKA

26.01.2022 vastusele lisatud kaebaja taotlus on tõepoolest SKA poolt allkirjastatud (allkirjastamise

aeg 23.05.2019 kell 14.50). Taotluses endas on märgitud, et taotluse esitamise aeg iseteeninduses

või klienditeeninduses oli 20.05.2019. Menetlusosaline peab tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu nõudmisel neid asjaolusid, mille

puhul võib eeldada, et just temal on vastavatele tõenditele juurdepääs (HKMS § 59 lg 1 ls 1). Kuna

kaebaja esitas SKA-le 20.05.2019 taotluse, võib eeldada, et selle esialgne variant on tal alles. Kuna

13(13)

kaebaja ei ole kohtule esitanud oma esialgset taotlust, mida saaks võrrelda SKA poolt esitatud

variandiga, ei saa kohus lugeda tõendatuks, et kaebaja taotluse tekstis on midagi muudetud.

77. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et SKA 29.10.2021 otsus nr P26O-2021-84273 on

õigusvastane. Kohus tühistab SKA 29.10.2021 otsuse nr P26O-2021-84273 ja kohustab SKA-d

vaatama kaebaja 20.05.2019 taotluse puude raskusastme tuvastamiseks ja puuetega inimeste

sotsiaaltoetuste saamiseks uuesti läbi.

78. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on

tehtud vastustaja kahjuks. Kaebaja on 05.04.2022 esitatud avalduses kinnitanud, et tal puuduvad

menetluskulud. Kaebaja oli seaduse alusel riigilõivust vabastatud. Seega jäävad menetluskulud

kummagi poole enda kanda.

79. HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse

avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema

isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt

identifitseerida. Kohus asendab omal algatusel avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nime

initsiaalidega, sest kohtuotsus sisaldab kaebaja terviseandmeid.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm