2-21-12323/14 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 6. mai 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-12323

Kohtuasi

X avaldus täiteasjas nr 024/2007/1015 täitemenetluse

lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10. septembri 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXX), lepinguline

esindaja Kaili-Helina Kolts

Puudutatud isik Ettur OÜ (registrikood 11036248),

seaduslik esindaja MK

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X määruskaebus.

2. Tühistada Harju Maakohtu 10. septembri 2021. a määrus. Teha uus määrus,

millega rahuldada X avaldus ja lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr 024/2007/1015

nõude täitmise aegumise tõttu.

3. Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes Ettur OÜ kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.

2-21-12323

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (avaldaja, võlgnik) esitas 5. augustil 2021 Harju Maakohtule avalduse, milles palus

lõpetada täiteasjas nr 024/2007/1015 täitemenetluse nõude täitmise aegumise tõttu.

Avalduse kohaselt algatas kohtutäitur Arvi Pink (kohtutäitur) Ettur OÜ (puudutatud isik,

sissenõudja) 12. septembri 2007. a täitmisavalduse alusel avaldaja suhtes täitemenetluse

täiteasjas nr 024/2007/1015. Täitedokumendiks on avaldaja ja sissenõudja vahel 3. novembril

2004 sõlmitud notariaalne laenuleping. Avaldaja esitas 21. mail 2021 kohtutäiturile avalduse

täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu. Kohtutäitur andis avaldajale

13. juulil 2021 teada, et ei saa avaldaja 21. mai 2021. a avaldust rahuldada, sest sissenõudja ei

esitanud sellele vastust.

Sissenõudja nõude täitmine on aegunud. Sissenõudja esitas esimest korda täitmisavalduse

kohtutäiturile täitmiseks 12. septembril 2007. Nõude täitmine aegus seega võlaõigusseaduse,

tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse

(VÕSRS) § 9 lg 4 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg 1 alusel 5. aprillil 2021,

s.o 10 aasta möödumisel 5. aprillist 2011. Aegumise katkemise ega peatumise aluseid ei esine.

Puudutatud isikute seisukohad

2. Sissenõudja ei esitanud avaldusele seisukohta.

3. Kohtutäituri esitas kohtunõudele vastuse, mille järgi esitas sissenõudja täitmisavalduse

12. septembril 2007 ja nõude jääk on 8. septembri 2021. a seisuga 16 793 eurot 37 senti.

Avaldaja tegi 21. novembril 2013 perioodilise maksmise kokkuleppe ning tasus selle alusel

nõuet alates 2013. a detsembrist kuni 2021. a juulini.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus jättis 10. septembri 2021. a määrusega avalduse rahuldamata,

menetluskulud avaldaja kanda ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.

4.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb avaldus jätta rahuldamata, sest sissenõudja

nõude täitmise aegumine oli vahepeal peatunud ega ole seetõttu veel aegunud.

Kohtutäituri esitatust nähtub, et sissenõudja esitas esimest korda täitmisavalduse kohtutäiturile

täitmiseks 12. septembril 2007, mistõttu algas sel päeval TsÜS § 159 lg 1 alusel ka

täitedokumendist tuleneva nõude aegumine. TsÜS § 157 lg 1 enne 5. aprilli 2011 kehtinud

redaktsiooni järgi oli jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust

kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat. Sama sätte

alates 5. aprillist 2011 kehtiva redaktsiooni järgi on sellise nõude aegumistähtaeg 10 aastat, mis

algab kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne

nõude sissenõutavaks muutumist (TsÜS § 157 lg 2). VÕSRS § 9 lg 4 kohaselt kohaldatakse

TsÜS § 157 lõikes 1 aegumise kohta sätestatut ka enne 1. märtsi 2011 tekkinud aegumata

nõuetele. Riigikohus on VÕSRS § 9 lg 4 esimese ja teise lause koostoimes järeldanud, et enne

1. märtsi 2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas 1. märtsil 2011 kulgema 10 aasta pikkune

aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid

õigusi (vt Riigikohtu 17. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-13, p 13; 16. detsembri

2-21-12323

2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-13, p 22). Nõude aegumise katkemiste ja peatumisteta

oleks seega sissenõudja nõue avalduse esitamise seisuga aegunud.

Samas esineb praegu TsÜS §-st 162 tulenev aegumise peatumise asjaolu. Nimelt sõlmis

avaldaja kohtutäituri esitatu järgi 21. novembril 2013 maksegraafiku, mille alusel laekusid

maksed alates 2013. a detsembrist kuni 2021. a juulini. Nõude täitmise aegumine oli seega

selles ajavahemikus (kokku 7 aastat ja 8 kuud) TsÜS § 162 ja § 168 alusel peatunud ning TsÜS

§ 157 lg-s 1 sätestatud 10-aastane aegumistähtaeg ei ole veel möödunud.

4.2. Maakohus jättis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel menetluskulud

avaldaja kanda. Menetluskulude rahalist suurust ei määranud maakohus kindlaks, sest

sissenõudja ei esitanud asjas seisukohta ega menetluskulude nimekirja.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

5. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uue

määruse, millega avaldus rahuldada. Menetluskulud palub avaldaja jätta sissenõudja kanda.

Määruskaebuse väidete kohaselt jääb avaldaja avalduse juurde. Avaldaja ei nõustu maakohtuga,

et sissenõudja nõude täitmise aegumine oli vahepeal TsÜS § 162 alusel peatunud. Avaldajal ei

olnud sissenõudjaga võlgnevuse tasumise kohta kokkulepet. Sissenõudja ei kiitnud heaks ega

kinnitanud avaldaja ja kohtutäituri kokkulepet.

Isegi kui lugeda viimati nimetatud kokkulepe avaldaja ja sissenõudja kokkuleppeks, kehtiks see

avaldaja vanust arvestades igal juhul tema elu lõpuni ja oleks seega ilmselgelt ebamõistlik.

Avaldaja ei suudaks oma sissetuleku suurust ja sellele sissenõude pööramise piiranguid

arvestades võlga ära tasuda ka siis, kui ta elaks 100-aastaseks. TsÜS § 162 alusel antud täiendav

tähtaeg kohustuse täitmiseks peab olema mõistliku pikkusega. Liiga pikka tähtaega, mis on

eelkõige aegumise edasilükkamiseks, ei peaks vähemalt ebamõistliku pikkusega osas aegumise

peatumise hulka arvama.

Menetluskulud tuleb jätta sissenõudja kanda. Avaldaja pidi kohtusse pöörduma seetõttu, et

sissenõudja eiras avaldaja kohtutäiturile esitatud täitemenetluse lõpetamise avaldust.

6. Sissenõudja ei esitanud määruskaebusele seisukohta.

Menetluse edasine käik

7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja maakohtu määrus tuleb TsMS § 667

lg 2 I lause aluse tühistada. Kolleegium teeb uue määruse, millega rahuldab avalduse, ning jätab

menetluskulud kõigis kohtuastmetes sissenõudja kanda.

9. Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus asjakohastele õigusnormidele tuginedes õigesti, et

sissenõudja nõude täitmine oleks selle aegumise tähtaja katkemiste ja peatumisteta aegunud.

Kolleegium ei korda maakohtu vastavaid põhjendusi, kuid lisab, et maakohtu määruses viidatud

Riigikohtu poolt tsiviilasjades nr 3-2-1-116-13 ja 3-2-1-141-13 avaldatud seisukohti tuleb

2-21-12323

alates 21. märtsist 2016 kehtiva VÕSRS § 9 lg 4 sõnastuse valguses mõista selliselt, et enne

5. aprilli 2011 tekkinud aegumata nõudele hakkas 10 aasta pikkune aegumistähtaeg kulgema

5. aprillil 2011, mitte 1. märtsil 2011. Siinses asjas vaidluse all olevale sissenõudja nõude

täitmisele hakkas seega 10 aasta pikkune aegumistähtaeg kulgema 5. aprillil 2011, mistõttu sai

see TsÜS § 136 lg-t 2 arvestades kõige varem, s.o katkemiste ja peatumisteta, aeguda 5. aprillil

2021.

10. Samas asus maakohus ekslikult seisukohale, et sissenõudja nõude täitmine oli ajavahemikus

2013. a detsember kuni 2021. a juuli peatunud.

10.1. Kolleegium selgitab, et täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumise peatumist

reguleerib TsÜS § 157 lg 6, mille I lause kohaselt peatub täitmise aegumine lisaks muudele

tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud alustele ka täitemenetluse ajal sissenõudja poolt

esitatud hagi või avalduse alusel võlgniku vara või selle kindlakstegemise kohta toimuva

kohtumenetluse ajaks. See tähendab, et täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine

saab peatuda nii tsiviilseadustiku üldosa seaduse 10. ptk 5. jao sätete alusel kui ka TsÜS § 157

lg 6 I lauses sätestatud täiendaval alusel. Seejuures näeb VÕSRS § 9 lg 6 ette, et TsÜS § 157

lg-s 6 aegumise peatumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 2021. a 1. aprilli täitmiseks

esitatud nõuetele.

TsÜS § 162 järgi peatub aegumine ajaks, mil kohustatud isikul on kokkuleppel õigustatud

isikuga ajutiselt õigus keelduda kohustuse täitmisest, eelkõige, kui talle on antud täiendav

tähtaeg täitmiseks. See säte on kohaldatav üksnes poolte kokkulepitud täitmisest keeldumise

(ajutise) õiguse puhul. Sellise kokkuleppe näol on tegemist n-ö vaidluse külmutamise

kokkuleppega, millega välistatakse nõuete vahepealne aegumine. See kokkulepe võib seisneda

ka maksegraafiku sõlmimises täitemenetluse kestel. Analoogse põhimõtte sätestab TsÜS § 167

lg 2, mille kohaselt on õigustatud isiku poolt kohustatud isikule kohustuse täitmiseks täiendava

tähtaja määramise korral aegumine peatunud kuni täiendava tähtaja möödumiseni või

kohustatud isiku poolt oma kohustuse täitmisest lõpliku keeldumiseni. TsÜS § 167 lg 2

kohaldamine ei eelda erinevalt TsÜS §-st 162 poolte kokkulepet, vaid piisab võlausaldaja

ühepoolsest tahteavaldusest, millega ta annab võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava

mõistliku tähtaja võlaõigusseaduse (VÕS) § 114 lg 1 mõttes (vt Tsiviilseadustiku üldosa

seadus. Kommenteeritud väljaanne, 2010. § 162 kommentaar 3, § 167 kommentaar 3.2;

täitemenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse 315 SE seletuskiri, lk 12).

Kolleegium lisab, et TsMS § 475 lg 1 p 153 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2231 lg 1 II

lause järgi vaatab kohus võlgniku avaldust täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise

aegumise tõttu läbi hagita menetluses. Hagita menetluses peab kohus TsMS § 477 lg-st 7

tulenevalt kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui

avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Selleks võib kohus vajaduse korral nõuda ka

avaldajalt tõendite esitamist või koguda neid omal algatusel. See tähendab, et kui maakohtul oli

praegu alust arvata, et sissenõudja nõude täitmise aegumine võis olla vahepeal peatunud, pidi

maakohus seda hindama ja võis selleks vajadusel koguda uusi tõendeid.

10.2. Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus nõuetekohaselt välja selgitamata, kas nõude

täitmise aegumine võis olla vahepeal sissenõudja poolt avaldajale täiendava nõude tasumise

tähtaja andmise või sissenõudja ja võlgniku vahel sõlmitud maksegraafiku tõttu peatunud.

Avaldaja kinnitas avalduses, et aegumise katkemise ega peatumise aluseid ei esine, ning

sissenõudja avaldusele ei vastanud. Kohtutäitur tõi aga 9. augusti 2021. a vastuses kohtunõudele

esile, et avaldaja tegi 21. novembril 2013 perioodilise maksmise kokkuleppe ning selle alusel

2-21-12323

toimus tasumine alates 2013. a detsembrist kuni 2021. a juulini. Kohtutäitur esitas kohtule ka

avaldaja 21. novembri 2013. a avalduse kohtutäiturile, milles avaldaja palus alates jaanuarist

kuni aprillini enda pensionist kinni pidada mitte rohkem kui 30 eurot ning pärast seda 50 eurot,

sest oodata oli pensioni tõusu. Avaldaja lubas maksta iga kuu raha kohtutäituri kontole.

Maakohus ei selgitanud välja, kas ja milline oli sissenõudja roll sellise kokkuleppe sõlmimisel,

ning leidis üksnes kohtutäituri 9. augusti 2021. a vastusele tuginedes, et TsÜS §-s 162 sätestatud

peatumise aluse eeldused on täidetud. Seejuures ei andnud maakohus avaldajale võimalust selle

kohta arvamust avaldada.

Määruskaebuses on avaldaja märkinud, et tal ei ole sissenõudjaga võlgnevuse tasumise kohta

mingit kokkulepet olnud. Selle kinnituseks on avaldaja lisanud määruskaebusele 10.–17.

septembri 2021. a e-kirjavahetuse kohtutäituri abiga. Kohtutäituri abi märkis 17. septembri

2021. a e-kirjas, et 2013. a-l saadi avaldajaga kokkuleppele, et kohtutäitur teeb kinnipidamisi

avaldaja elatusmiinimumist ja ei pööra sissenõuet muule varale, ning kohtutäitur eeldas, et

sissenõudja on sellise kokkuleppega nõus. Lisaks märkis kohtutäituri abi, et muutis vastavalt

avaldaja 10. septembri 2021. a e-kirjas sisalduvale taotlusele pensioni arestimise akti ja vabastas

avaldaja pensioni seaduses sätestatud ulatuses.

Eelnevat arvestades ei ole võimalik asuda seisukohale, et sissenõudja oleks andnud avaldajale

nõude täitmiseks täiendava tähtaja või leppinud temaga kokku maksegraafikus. Sellist järeldust

ei saa teha asjaolust, et kohtutäitur nõustus sissenõudja teadmata avaldaja palvega teha avaldaja

pensionist kindlas suuruses kinnipidamisi (mis avaldaja ja kohtutäituri abi e-kirjavahetust

arvestades olid suuremad, kui täitemenetluse seadustik võimaldas) ja kohandas vastavalt sellele

pensioni arestimise akti, samuti sellest, et avaldaja kandis vastava summa iga kuu ise

kohtutäiturile. Sisuliselt tasus avaldaja sellega täitemenetluses võlgnevust kohtutäituri

arestimisakti alusel, ning see ei anna kindlasti alust lugeda nõude täitmise aegumist TsÜS § 162

või § 167 lg 2 alusel peatunuks. Samuti ei anna see alust lugeda nõude täitmise aegumist TsÜS

§ 158 lg 1 ega lg 2 alusel katkenuks, kuivõrd TsÜS § 158 lg 3 järgi ei loeta aegumist katkenuks

täitemenetluses sissenõudjale võlgnetava osalise tasumisega.

11. Kuivõrd kolleegiumile ei ole teada muid asjaolusid, mille alusel võinuks sissenõudja nõude

täitmise aegumine vahepeal peatuda või katkeda, aegus selle täitmine 5. aprillil 2021. Seetõttu

tuleb maakohtu määrus tühistada ja avaldus rahuldada.

12. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

13. Maakohtu määruse tühistamise tõttu muudab ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 173 lg-tes

1 ja 3 sätestatuga menetluskulude senist jaotust ja määrab kindlaks määruskaebemenetluse

kulude jaotuse. Avalduse ja määruskaebuse rahuldamise ning sissenõudja passiivsuse tõttu nii

täite- kui ka kohtumenetluses jätab ringkonnakohus menetluskulud kõigis kohtuastmetes TsMS

§ 172 lg 1 II lause alusel sissenõudja kanda. Sissenõudja saanuks kohtutäiturile vastates

kohtuasja ja sellega kaasnevad kulud ära hoida, sest kohtutäitur saanuks sellisel juhul TMS §

50¹ alusel ise täitemenetluse aegumise tõttu lõpetada.

14. Kuna maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda, ei määranud maakohus kindlaks

avaldaja menetluskulude rahalist suurust. Arvestades, et ringkonnakohus muudab esimese

astme menetluskulude jaotust ning jätab avaldaja menetluskulud sissenõudja kanda, tuleb

kindlaks määrata avaldaja menetluskulude rahaline suurus. Lähtudes Riigikohtu 20. aprilli

2016. a otsuse nr 3-2-1-142-15 p-s 21 antud tõlgendusest ning TsMS § 177 lg-st 2, määrab asja

2-21-12323

lahendanud maakohus hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul

alates määruse jõustumisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak, Kaija Kaijanen ja Gea Lepik