2-19-2649/49 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 6. mai 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-2649

Kohtuasi

ABCD PARTNERS OÜ hagi TEHNOTOP OÜ vastu

15 841 euro 12 sendi saamiseks

TEHNOTOP OÜ vastuhagi ABCD PARTNERS OÜ

vastu 15 376 euro 14 sendi saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 26. mai 2021. a määrus (menetluskulude

kindlaksmääramine)

Kaebuse esitaja ja liik

ABCD Partners OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja ABCD Partners OÜ (registrikood 12399289),

lepinguine esindaja vandeadvokaat Ilja Santašev

Kostja TEHTNOTOP OÜ (registrikood 11931049),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Vitali Šipilov

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta ABCD Partners OÜ määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Harju Maakohtu 26. mai 2021. a määrus muutmata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib menetluskulude kindlaksmääramist

taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul

alates määruse kättesaamisest määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. Kui

menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel

lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

2-19-2649

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. ABCD Partners OÜ (hageja) esitas 19. veebruaril 2019 Harju Maakohtule TEHNOTOP OÜ

(kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 15 841 eurot 12 senti.

2. Kostja esitas 6. märtsil 2019 Harju Maakohtule vastuhagi, milles palus mõista hagejalt kostja

kasuks välja 15 376 eurot 14 senti.

3. Harju Maakohus rahuldas 25. oktoobri 2019. a otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt

hageja kasuks välja 9002 eurot. Maakohus jättis vastuhagi rahuldamata ja menetluskulud poolte

enda kanda.

4. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 6. novembri 2020. a otsusega maakohtu 25. oktoobri

2019. a otsuse hagi osalise rahuldamise, vastuhagi rahuldamata jätmise ning menetluskulude

jaotuse osas. Tühistatud osas tegi ringkonnakohus uue otsuse, millega jättis hagi täies ulatuses

rahuldamata, rahuldas vastuhagi osaliselt ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja 14 872 eurot

14 senti ja sellelt seadusjärgses määras viivise alates 6. märtsist 2019 kuni nõude tasumiseni,

ning jättis maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud 98% ulatuses hageja kanda ja 2% ulatuses

kostja kanda. Maakohtu otsus jõustus tühistamata osas ja ringkonnakohtu otsus jõustus

tervikuna 8. märtsil 2021.

5. Hageja esitas 2. juulil 2019 maakohtule ja 1. oktoobril 2020 ringkonnakohtule

menetluskulude nimekirjad, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja menetluskulude

hüvitise kokku 5020 eurot (käibemaksuta), s.o riigilõivu 700 eurot ja lepingulise esindaja kulud

4320 eurot. Hageja palus hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja mõista ka

seadusjärgses määras viivise.

6. Kostja esitas 2. juulil 2019 maakohtule ja 5. oktoobril 2020 ringkonnakohtule

menetluskulude nimekirja, milles palus mõista hagejalt enda kasuks välja menetluskulude

hüvitise kokku 11 489 eurot (käibemaksuta), s.o riigilõivu 700 eurot, äriregistri väljavõtete

kulud 11 eurot ning lepingulise esindaja kulud 10 778 eurot. Kostja palus hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt välja mõista ka seadusjärgses määras viivise.

Menetluskulude nimekirjade järgi tegi kostja lepinguline esindaja tunnihinnaga 170 eurot

(käibemaksuta) kostjat esindades kokku toiminguid 63 tunni 24 minuti ulatuses. Toimingud,

nende tegemise kuupäev ja neile kulunud aeg on järgmised:

-

25. jaanuar 2019 – õigusliku olukorra analüüs, kirjalik ülevaade kliendile – 2 tundi

6 minutit (toiming nr 1);

-

28. jaanuar 2019 – dokumentide analüüs, kirjavahtus kliendiga – 30 minutit (toiming

nr 2);

-

1. veebruar 2019 – kohtumine kliendiga – 1 tund 24 minutit (toiming nr 3);

-

6. veebruar 2019 – kirjavahetus kliendiga seoses küsimustega eksperdile – 24 minutit

(toiming nr 4);

-

8. veebruar 2019 – telefoninõupidamine kliendiga – 24 minutit (toiming nr 5);

-

11. veebruar 2019 – kiri kliendile hagi koostamise ettevalmistamise (dokumentide

kogumise) kohta – 30 minutit (toiming nr 6);

-

12. veebruar 2019 – kirjavahetus kliendiga, dokumendi analüüs – 18 minutit (toiming

nr 7);

-

18. veebruar 2019 – dokumentide analüüs, kirjavahtus kliendiga – 24 minutit (toiming

nr 8);

2-19-2649

-

26. veebruar 2019 – ettevalmistused hagi koostamiseks, kirjavahetus kliendiga –

48 minutit (toiming nr 9);

-

27. veebruar 2019 – hagi ja hagi tagamise taotluse koostamine, kirjavahetus kliendiga –

4 tundi (toiming nr 10);

-

1. märts 2019 – telefoninõupidamine kliendiga, hagi koostamine – 24 minutit (toiming

nr 11);

-

4. märts 2019 – hagi ja hagi tagamise taotluse koostamine – 2 tundi 42 minutit (toiming

nr 12);

-

4. märts 2019 – telefoninõupidamine kliendiga, vastuhagi koostamine – 1 tund

42 minutit (toiming nr 13);

-

5. märts 2019 – hagile vastuse koostamine, telefoninõupidamine kliendiga – 2 tundi

24 minutit (toiming nr 14);

-

6. märts 2019 – hagile vastuse ja vastuhagi koostamine ja esitamine kohtule – 1 tund

6 minutit (toiming nr 15);

-

7. märts 2019 – kohtumääruse ja edasise tegevuse analüüs, kirjavahetus ja telefoni-

nõupidamine kliendiga – 36 minutit (toiming nr 16);

-

11. märts 2019 – büroosisesed nõupidamised, kohtumine kliendiga – 1 tund 18 minutit

(toiming nr 17);

-

11. märts 2019 – büroosisesed nõupidamised (D. Teplõhh) – 18 minutit (toiming

nr 18);

-

12. märts 2019 – büroosisene nõupidamine, kiri kliendile – 18 minutit (toiming nr 19);

-

12. märts 2019 – telefoninõupidamine vastaspoolega, büroosisene nõupidamine

(D. Teplõhh) – 12 minutit (toiming nr 20);

-

19. märts 2019 – büroosisene nõupidamine ja telefonivestlus vastaspoolega

(D. Teplõhh) – 18 minutit (toiming nr 21);

-

19. märts 2019 – büroosisene nõupidamine, telefoninõupidamine kliendiga, vastuväite

koostamine tähtaja pikendamise taotlusele – 36 minutit (toiming nr 22);

-

20. märts 2019 – tutvumine kohtu kirjaga, kiri kliendile – 6 minutit (toiming nr 23);

-

8. aprill 2019 – vastuse analüüs vastuhagile, telefoninõupidamine kliendiga – 54 minutit

(toiming nr 24);

-

17. aprill 2019 – dokumentide analüüs, kirjavahetus kliendiga – 48 minutit (toiming

nr 25);

-

7. mai 2019 – telefoninõupidamine kliendiga – 12 minutit (toiming nr 26);

-

9. mai 2019 – kliendilt saadud dokumentide analüüs – 6 minutit (toiming nr 27);

-

24. mai 2019 – kohtu kirjaga tutvumine, kirjavahetus kohtuga, suhtlus kliendiga –

24 minutit (toiming nr 28);

-

27. mai 2019 – hageja 27. märtsi seisukoha analüüs, kirjavahetus kliendiga – 1 tund

(toiming nr 29);

-

28. mai 2019 – kohtupraktika analüüs, seisukoha koostamine, kirjavahetus kliendiga –

3 tundi 48 minutit (toiming nr 30);

-

9. mai 2019 – seisukoha koostamine, kirjavahetus kliendiga – 54 minutit (toiming

nr 31);

-

3. juuni 2019 – kirjavahetus kliendi ja vastaspoolega (kompromiss) – 24 minutit

(toiming nr 32);

-

5. juuni 2019 – seisukoha esitamine, kohtutoimiku nummerdamise korraldamine –

30 minutit (toiming nr 33);

-

10. juuni 2019 – kohtuistungiks ettevalmistumine, telefoninõupidamine kliendiga –

2 tundi 30 minutit (toiming nr 34);

-

11. juuni 2019 – kohtuistungiks ettevalmistumine, kohtuistungil osalemine – 3 tundi

36 minutit (toiming nr 35);

2-19-2649

-

14. juuni 2019 – telefoninõupidamine kliendiga – 12 minutit (toiming nr 36);

-

19. juuni 2019 – telefoninõupidamine kliendiga, kiri vastaspoolele – 12 minutit (toiming

nr 37);

-

25. juuni 2019 – kohtukõne teeside koostamine – 42 minutit (toiming nr 38);

-

26. juuni 2019 – kohtukõne teeside koostamine, kirjavahetus kohtuga (istungi protokoll)

– 1 tund 36 minutit (toiming nr 39);

-

27. juuni 2019 – kohtuistungi protokolli ja helisalvestisega tutvumine, kohtukõne teeside

täiendamine – 48 minutit (toiming nr 40);

-

2. juuli 2019 – telefoninõupidamine kliendiga, kohtukõne teeside täiendamine ja

esitamine kohtule – 42 minutit (toiming nr 41);

-

28. oktoober 2019 – kohtuotsuse analüüs, ülevaade kliendile – 48 minutit (toiming

nr 42);

-

1. november 2019 – kohtumine kliendiga – 48 minutit (toiming nr 43);

-

19. november 2019 – apellatsioonkaebuse koostamine – 5 tundi 42 minutit (toiming

nr 44);

-

21. november 2019 – apellatsioonkaebuse koostamine – 2 tundi 42 minutit (toiming

nr 45);

-

27. november 2019 – apellatsioonkaebuse täiendamine ja esitamine – 54 minutit

(toiming nr 46);

-

2. detsember 2019 – tutvumine hageja apellatsioonkaebuse ja kohtumäärustega,

ülevaade kliendile – 18 minutit (toiming nr 47);

-

6. detsember 2019 – vastuse koostamine hageja apellatsioonkaebusele – 1 tund (toiming

nr 48);

-

19. detsember 2019 – vastuse täiendamine apellatsioonkaebusele, uute dokumentidega

tutvumine, ülevaade kliendile – 18 minutit (toiming nr 49);

-

9. jaanuar 2020 – vastaspoole vastuse analüüs apellatsioonkaebusele, telefoni-

nõupidamine kliendiga – 30 minutit (toiming nr 50);

-

4. veebruar 2020 – telefoninõupidamine kliendiga – 6 minutit (toiming nr 51);

-

18. juuni 2020 – kiri kliendile seoses kohtuistungiga – 6 minutit (toiming nr 52);

-

21. september 2020 – materjalide analüüs, seisukoha koostamine apellatsioonivastuse

kohta – 2 tundi 12 minutit (toiming nr 53);

-

22. september 2020 – seisukoha koostamine – 18 minutit (toiming nr 54);

-

23. september 2020 – telefoninõupidamine kliendiga, seisukoha täiendamine –

18 minutit (toiming nr 55);

-

24. september 2020 – seisukoha esitamine kohtule, kirjavahetus kliendiga seoses

istungiga – 12 minutit (toiming nr 56);

-

2. oktoober 2020 – hageja seisukohtade analüüs, suhtlus kliendiga, ettevalmistus

kohtuistungiks – 2 tundi 6 minutit (toiming nr 57);

-

5. oktoober 2020 – kohtuistungil osalemine – 1 tund (toiming nr 58).

7. Hageja vaidles kostja lepingulise esindaja kuludele osaliselt vastu. Kostja lepingulise

esindaja tunnitasu on põhjendamatult suur ja seda tuleks vähendada keskmise suuruseni, näiteks

130 euroni. Jääb arusaamatuks, mis hagiavalduse koostas kostja 4. märtsil. Hageja ei pea

hüvitama büroosiseste nõupidamiste ja telefoninõupidamiste kulusid. Lisaks ei ole selge, kuidas

on need seotud siinse menetlusega. Õigusabina ei peaks käsitama kohtutoimiku nummerdamise

korraldamist. Toimingule nr 57 kulunud aeg on liiga suur.

Maakohtu määrus ja põhjendused

8. Harju Maakohus rahuldas 26. mai 2021. a määrusega poolte menetluskulude

kindlaksmääramise avaldused osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja

2-19-2649

menetluskulude hüvitise 98 eurot 30 senti ja hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude

hüvitise 10 529 eurot 12 senti. Maakohus tasaarvestas poolte kasuks välja mõistetud

menetluskulude hüvitised ning mõistis pärast tasaarvestust hagejalt kostja kasuks välja

menetluskulude hüvitise 10 430 eurot 82 senti koos kohustusega tasuda sellelt alates lahendi

jõustumisest kuni selle täitmiseni seadusjärgses määras viivist.

8.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on nii hageja kui ka kostja menetluskulud

põhjendatud ja vajalikud osaliselt.

Hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud maakohtu menetluses on riigilõiv 700 eurot ja

lepingulise esindaja kulud 2785 eurot ning ringkonnakohtu menetluses lepingulise esindaja

kulu 1430 eurot, seega kokku 4915 eurot (käibemaksuta).

Kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud maakohtus on riigilõiv 700 eurot, äriregistri

väljavõtete kulu 11 eurot ning lepingulise esindaja kulud 6052 eurot, seega kokku 6763 eurot

(käibemaksuta). Asja menetlusega ei ole seotud kostja menetluskulud, mis on tekkinud enne

hageja hagi menetlusse võtmist, s.o toimingud nr 1–8. Toimingute nr 17–22 põhjendatud ja

vajalik ajakulu on kokku 1 tund 30 minutit, sh D. Teplõhhi osutatud õigusabi, sest ta ei osutanud

seda kostja peamise lepingulise esindajaga samal ajal. Toiming nr 33, s.o seisukoha esitamine

ja kohtutoimiku nummerdamise korraldamine, ei ole põhjendatud ega vajalik. Toimingute nr 34

ja 35 põhjendatud ja vajalik ajakulu on kokku 4 tundi 36 minutit, s.o kohtuistungil osalemise

ajakulu 2 tundi 36 minutit ning kohtuistungiks ettevalmistumise ja kliendiga nõupidamise

ajakulu 2 tundi. Ülejäänud osas on menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud olnud kostja

esindamiseks põhjendatud ja vajalikud. Kokku on seega kostja lepingulise esindaja ajakulu

põhjendatud 35 tunni 36 minuti ulatuses. Põhjendatud on ka kostja lepingulise esindaja

tunnitasu 170 eurot (käibemaksuta).

Kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud ringkonnakohtus on riigilõiv 700 eurot ja

lepingulise esindaja kulud 3281 eurot, seega kokku 3981 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude

nimekirja järgi on kostja lepinguline esindaja osutanud apellatsiooniastmes tunnitasuga

170 eurot õigusabi 18 tundi 18 minutit, millele lisandub toimiku andmetel istungil osalemine

1 tund. Sellele vastab tasu 3281 eurot. Kõik menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud on

olnud kostja esindamiseks põhjendatud ja vajalikud.

8.2. Vastavalt menetluskulude jaotusele peab kostja kandma hageja menetluskuludest 2%,

s.o 98 eurot 30 senti, ning hageja kandma kostja menetluskuludest 98%, s.o 10 529 eurot

12 senti. Kohus tasaarvestab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 alusel

menetluskulude nõuded ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise

10 430 eurot 82 senti. Vastavalt kostja taotlusele tuleb hagejal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

määras viivist.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

9. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning määrata kostja

menetluskulud kindlaks vastavalt hageja vastuväidetele.

Määruskaebuse väidete kohaselt ei saa nõustuda sellega, et kostja menetluskulud on hageja

omadest kaks korda suuremad ning et kostja lepinguline esindaja on kulutanud samadele

2-19-2649

menetlustoimingutele rohkem aega. Õiglane on vähendada kostja menetluskulusid hageja

menetluskulude suuruseni.

Hageja jääb selle juurde, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu 170 eurot on põhjendamatult

suur ja seda tuleb vähendada keskmise tunnitasuni. Asi ei olnud väga keerukas.

Toiming nr 9 ei ole põhjendatud, sest ei ole usutav, et kostja hakkas hagi ette valmistama samal

päeval, kui hageja hagi menetlusse võeti.

Toimingu nr 10 puhul ei ole selge, mis hagi koostamist see puudutab, sest kostja koostas

4. märtsil 2019 vastuhagi.

Hageja ei pea hüvitama kliendiga toimunud telefoninõupidamiste, büroosiseste nõupidamiste,

kohtupraktika analüüsi, kohtutoimiku nummerdamise korraldamise, kliendiga kohtumise ning

seoses istungiga kohtu ja kliendiga peetud kirjavahetuse kulusid, s.o toimingutega nr 11, 13,

14, 16–22, 26, 30, 33, 36, 37, 43, 50–52, 55 ja 56 seotud kulusid.

Toimingule nr 34, s.o kohtuistungiks ettevalmistumisele, kulunud aeg on ebamõistlikult suur.

Toiming nr 38, s.o kohtukõne teeside koostamine, ei ole põhjendatud, sest kohtukõne sisaldas

varem esitatud vastuväiteid ja selles ei olnud midagi uut.

Toiming nr 54 ei ole põhjendatud, sest ei ole selge, mis seisukoha koostamist on silmas peetud.

Toiming nr 57, s.o hageja seisukohtade analüüs, suhtlus kliendiga ja ettevalmistus

kohtuistungiks ei ole põhjendatud, sest kostja esindaja oli seisukohti juba varem analüüsinud.

Põhjendatud ei ole D. Teplõhhi osutatud õigusabi, sest ta ei esindanud asjas kostjat.

10. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata.

Hageja ei ole põhjendanud, et maakohus oleks rikkunud menetlusõigust ja ületanud

kaalumispiire. Sisuliselt soovib hageja, et ringkonnakohus teeks uue kaalutlusotsuse, mis ei

vasta seadusele. Sel põhjusel ei ole asjakohased hageja väited selle kohta, et mõnele toimingule

kulunud aeg on liiga suur.

Asjakohatu on hageja väide, et kostja menetluskulud on tema omadest suuremad. Kostja pidi

tõendama laiemat asjaolude ringi ja esitama ulatuslikumad põhjendused. Kostja menetlus-

dokumendid on oluliselt mahukamad.

Kostja lepingulise esindaja tunnitasu ei ole põhjendamatult kõrge.

Toimingud nr 9 ja 10 on seotud vastuhagi koostamisega. Kirjed on pealkirjastatud hagi

koostamisena, sest kostja ei teadnud veel sel ajal hagi esitamisest hageja poolt.

Kohtupraktika analüüs, büroosisesed nõupidamised ning kokkusaamised ja telefoninõu-

pidamised kliendiga on lahutamatu osa esindamisest. Kostja esindajal lasus advokatuuriseaduse

§ 44 lg 1 p 2 alusel ka ulatuslik teavitamiskohustus. Asi oli faktide poolest mahukas, mh esitati

asjas mitu ekspertarvamust ning hageja tugines aina uutele väidetele. Kliendiga suhtlemine oli

faktiliste asjaolude kindlakstegemiseks ja tõendamiseks vältimatult vajalik.

2-19-2649

Hageja esitas kostja apellatsiooniastme menetluskuludele 5. oktoobri 2020. a istungil

vastuväite üksnes toimingu nr 57 kohta. Ülejäänud toimingud ja nendega seotud kulud on ta

heaks kiitnud ega saa neile maakohtu poolt antud hinnangut kahtluse alla seada.

Menetluse edasine käik

11. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659

jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata, sest määruskaebuse väited ei anna alust

kahelda maakohtu määruse seaduslikkuses ja põhjendatuses.

13. Kolleegium kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust

TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas.

Hageja vaidlustab maakohtu määrust kostja lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramise ja

hagejalt väljamõistmise osas, täpsemalt kostja lepingulise esindaja toimingutega nr 9–11, 13,

14, 16–22, 26, 30, 33, 34, 36–38, 43, 50–52 ning 54–57 seotud kulude osas. Seda arvestades

kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust üksnes nende toimingute osas.

14. Kolleegium selgitab, et TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude

jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Selle

sätte järgi menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja

keerukust arvestades. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada

mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu

ja mahuga. Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja

tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei ole põhjendatud ja vajalik tunnitasu, mis

ületab oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda. Esindatava huvides konkreetse

toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava

toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest

(vt Riigikohtu 29. septembri 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-63261, p 14; 21. juuni 2021. a

määrus tsiviilasjas nr 2-17-13164, p-d 9 ja 10; 14. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas

nr 2-19-10324, p 17).

Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus kostja lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel

kaalumispiiridest väljunud. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.

15. Kolleegiumil ei ole alust vähendada kostja lepingulise esindaja ajakulu ja kulude suurust

hageja lepingulise esindaja ajakulu ja kulude suuruseni. Menetluskulude vajalikkuse ja

põhjendatuse kontrollimisel tuleb kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1 hinnata, kas õigusabi

osutamise kulud ja töömaht on mõistlikud ja põhjendatud eraldiseisvalt, mitte võrrelduna samas

asjas teise poole esindaja kulude või töömahuga. Poolte menetluskulud ei pea olema võrdsed

(vt ka Riigikohtu 18. mai 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 17). Maakohus ei

ületanud seega kaalumispiire, kui ei lähtunud kostja lepingulise esindaja ajakulu ja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse kontrollimisel hageja lepingulise esindaja ajakulust ja kuludest.

2-19-2649

16. Kostja lepingulise esindaja tasu 170 eurot (käibemaksuta) ei ületa oluliselt sarnase

õigusteenuse keskmist turuhinda, arvestades seda, et kostja lepinguline esindaja on

vandeadvokaat ja asi oli tavapärasest keerukam. Pooled vaidlesid eelkõige selle üle, kas

pooltevahelise müügilepingu esemeks olnud iseteeninduse autopesula seadmed olid puudustega

või mitte, ning selle tõendamiseks esitasid pooled palju tehnilise sisuga tõendeid ja kasutasid

ka eriteadmistega isikute abi. Märkida tuleb, et Riigikohus on vandeadvokaadi puhul pidanud

põhjendatud tunnitasuks ka 200 eurot (käibemaksuta) (vt Riigikohtu 3. aprilli 2019. a otsus

tsiviilasjas nr 2-16-3785, p 31.4).

17. Kolleegiumil ei ole alust arvata, et kostja lepinguline esindaja ei oleks toiminguid nr 9, 10

ja 54 tegelikkuses teinud. Kostja on selgitanud, et toimingute nr 9 ja 10 kirjelduses on

„vastuhagi“ asemel märgitud „hagi“, sest kostja ei teadnud nende toimingute tegemise ajal, et

hageja on kohtule esitanud hagi. See nähtub ka toimiku materjalidest ja kohtute infosüsteemist.

Arvetades, et kostjal oli hagejale etteheiteid ja ta taganes poolte vahel sõlmitud müügilepingust

juba enne kohtumenetlust, kasutades selleks ka õigusabi, on usutav, et kostja asus hagi

koostama sõltumata hageja hagist. Samuti on kolleegiumile arusaadav, et toiming nr 54 käib

kostja 24. septembri 2020. a seisukoha koostamise kohta, sest sellele järgnevad 23. ja

24. septembri 2020. a toimingud on seisukoha täiendamine ja esitamine. Muid vastuväiteid ei

ole hageja toimingutele nr 9, 10 ja 54 esitanud.

18. Hageja arvates ei ole kostja lepingulise esindaja vandeadvokaadi V. Šipilovi kolleegi

D. Teplõhhi toimingud põhjendatud, kuivõrd ta ei osalenud asjas kostja lepingulise esindajana.

Kolleegium on sellega nõus, kuid märgib järgmist. Kostja 2. juuli 2019. a menetluskulude

nimekirja järgi tegi D. Teplõhh toimingud nr 18, 20 ja 21 ning nende ajakulu on kokku

48 minutit. Kuivõrd V. Šipilovi büroosiseste nõupidamiste kirjetele ja kliendiga telefoni-

nõupidamisele vastavad D. Teplõhhi sama kuupäevaga büroosisesed nõupidamised ja

telefoninõupidamine kliendiga, on võimalik aru saada, et V. Šipilov on pidanud nõu

D. Teplõhhiga ja nad on helistanud koos kliendile, st sisuliselt on menetluskulude nimekirjas

kajastatud samu toiminguid topelt. Samas on maakohus vähendanud toimingute nr 17–22

ajakulu kokku 1 tund 30 minutit, jättes täpsemalt eristamata, milliste toimingute ajakulu ta

vähendab. Kolleegium kõrvaldab selle vea ja leiab kõigi nende toimingute sisu arvestades, et

vähendatud ajakulu puudutab täielikult D. Teplõhhi dubleerivaid toiminguid nr 18, 20 ja 21,

ning osaliselt toiminguid nr 17, 19 ja 22. Toimingu nr 17 põhjendatud ajakuluks loeb

kolleegium 1 tunni 18 minuti asemel 1 tunni, toimingu nr 19 põhjendatud ajakuluks 18 minuti

asemel 12 minutit ning toimingu nr 22 põhjendatud ajakuluks 36 minuti asemel 18 minutit.

Toimingu nr 22 puhul arvestab kolleegium mh sellega, et osa sellest kulus vastuväite

koostamisele hageja 19. märtsi 2019. a tähtaja pikendamise taotlusele, kuid maakohus rahuldas

selle taotluse osaliselt. Selliselt kujunebki toimingute nr 17–22 põhjendatud ja vajalikuks

ajakuluks kokku 1 tund 30 minutit.

19. Kliendiga suhtlemine (nii telefoni, e-kirja kui ka kliendiga kohtumise teel), büroosisesed

nõupidamised, kohtupraktika analüüs ja kohtuga suhtlemine, s.o toimingud nr 11, 13, 14, 16,

17, 19, 22, 26, 30, 36, 37, 43, 50–52, 55 ja 56, on osa kliendi esindamisest. Neid toiminguid ei

saa menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel arvestamata jätta ainuüksi põhjusel, et osa

neist ei kajastu ega saagi kajastuda toimikus, kuid oluline on see, et need toimingud toimuksid

mõistlikus ajamahus. Hageja on soovinud jätta need toimingud tervikuna arvestamata, kuid ei

ole vastu vaielnud nende ajakulule. Samas ei nähtu asja materjalidest, et nendele toimingutele

kulunud aeg oleks selgelt ülemäärane. Seejuures on maakohus osade nende toimingute ajakulu

juba vähendanud ning mitmel juhul moodustab hageja etteheidetud tegevus üksnes osa kostja

lepingulise esindaja toimingust. Toiminguga nr 33, s.o kohtutoimiku nummerdamisega, seotud

kulu jättis maakohus juba arvestamata.

2-19-2649

20. Toimingute nr 34, 38 ja 57 osas heidab hageja ette ülemäärast ajakulu, kuid taaskord üksnes

osade nende toimingute alla kuuluvate tegevuste osas. Arvestades kõiki nende toimingute alla

kuuluvaid tegevusi, sh nendes märgitud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, ei ole kolleegiumil

alust heita maakohtule ette kaalumispiiridest väljumist nende ajakulu hindamisel. Kolleegium

ei saa ümber hinnata maakohtus põhjendatuks loetud lepingulise esindaja (aja)kulu pelgalt

seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus toimingule vähem aega. Lisaks jääb arusaamatuks

hageja väide, et kostja lepinguline esindaja oli toimingus nr 57 silmas peetud hageja 1. oktoobri

2020. a seisukohta juba varem analüüsinud, kuivõrd see ei kajastu ühegi teise kostja

menetluskulude nimekirjas märgitud toimingu all.

21. Ülaltoodud põhjendustel jätab kolleegium määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu

määruse muutmata.

22. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak, Kaija Kaijanen ja Gea Lepik