2-19-15785/33 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter

Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht 06.05.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-15785

Kohtuasi

X hagi AS-i All Media Eesti vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14.01.2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja advokaat Katrin Paulus

Kostja AS All Media Eesti (registrikood 10014747),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Ants Nõmper ja

vandeadvokaadi abi Kairi Kilgi

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 14.01.2022 määrus osas, millega kohus jättis hagi läbi

vaatamata ja menetluskulud hageja kanda (s.o resolutsiooni punktid 2 ja 3) ning

saata tsiviilasi tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks.

2. X määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale ei saa esitada Riigikohtule määruskaebust.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hageja esitas 09.10.2019 Harju Maakohtule kostja vastu hagi (ja 14.10.2020 selle täienduse)

mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu õiglasel äranägemisel ja viivise saamiseks. Hageja nõue

põhineb kostja telekanalis XXX XX.XX.XXXX kell XX.XX linastunud W saate „Z“ esimese

2-19-15785

hooaja XXX (X.) saatel, milles käsitleti hageja ja Y vahel jõustunud kohtulahendist tuleneva

võlgnevuse tasumata jätmise tõttu tekkinud konflikti ning selle lahendamise võimalusi. Hageja

väidetel avaldas kostja hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid ja rikkus hagejale antud lubadust

jätta hageja saates täielikult anonüümseks.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et nõue ei ole selge ega tõendatud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Harju Maakohus tegi 14.01.2022 määruse, millega jättis rahuldamata hageja 05.04.2021

korduva taotluse selgitamiskohustuse täitmiseks ning jättis hagi läbi vaatamata ja

menetluskulud hageja kanda.

4. Olles tutvunud hageja 05.04.2021 menetlusdokumendiga, asus kohus seisukohale, et

olenemata mitmetest võimalustest puudused kõrvaldada ja oma nõue selgelt välja tuua ning

tõendada, ei ole hageja seda võimalust kasutanud ega hagis esinevaid puudusi kõrvaldanud,

mistõttu on hageja nõue esitatud kujul õiguslikult perspektiivitu.

5. Kohus on juhtinud hageja tähelepanu asjaolule, et nõude rahuldamiseks sellisel kujul puudub

õiguslik alus. 30.09.2020 istungil märkis hageja esindaja, et hageja õigus anonüümsusele

tulenes kokkuleppest, mis sõlmiti hageja ja W poolt suuliselt 28.01.2019 saate võtete käigus.

30.09.2020 istungi ajaks ei olnud hageja selle kohta tõendeid esitanud. Kostja vaidles

anonüümsuse kokkuleppele vastu. Nimetatust tulenevalt selgitas kohus asjaolusid, mis on

ebaselged ja andis hagejale võimaluse tõendada asjaolusid. Hageja esindaja väitis, et ei soovi

tõendeid esitada. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lõikest 1 andis

kohus hagejale täiendavate tõendite ja seisukoha esitamiseks tähtaja, kuid ka peale täiendavaid

selgitusi on hageja väited üldsõnalised ega selgu, kuidas saab hagi punktides 3.1–3.6 toodud

iga väidet seostada hagejaga ning kuidas iga väide rikub hageja õigusi. 24.03.2021 istungil

andis kohus hagejale täiendava tähtaja selge nõude esitamiseks. Hageja esitas hagi tervikteksti

05.04.2021 koos korduva taotlusega kohtule selgitamiskohustuse täitmiseks.

6. T. Tampuu on Riigikohtu seisukohtadele viidates märkinud, et hagi menetlusse võtmisest

keeldumine TsMS § 371 lõike 2 järgi ja hagi läbi vaatamata jätmine TsMS § 423 lõike 2 järgi

tähendab hagi tagasi lükkamist kohtu antava materiaalõigusliku hinnangu alusel, lähtudes

eeldusest, et hagis esitatud faktilised asjaolud vastavad tõele. Sätete peamiseks eesmärgiks on

vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks puudub

õiguslik alus (T. Tampuu. Hagi ja hagita asja avalduse menetlusse võtmisest keeldumine või

läbi vaatamata jätmine õigusliku perspektiivituse tõttu. – Juridica 2010/10, lk 778). Riigikohus

on lahendi nr 2-17-7999 punktis 13.4 viidanud, et kui haginõue on algsel kujul tervikuna

õiguslikult perspektiivitu, võib selle jätta TsMS § 423 lõike 2 punkti 1 alusel läbi vaatamata.

Tallinna Ringkonnakohus on 18.11.2011 määruses tsiviilasjas nr 2-10-55213 rõhutanud, et

TsMS § 423 lõike 2 punkti 1 rakendamise eelduseks on, et hageja poolt esiletoodud faktilised

asjaolud on kohtule kahtlusteta selged ja arusaadavad.

7. Tsiviilasja asjaoludest ja tõenditest nähtuvalt pöördus hageja saatetegijate poole ise ja rääkis

oma juhtumist vabatahtlikult. Hageja teadis ja soovis, et tema loost tehakse telesaade. Saates ei

ole kordagi mainitud hageja nime ega näidatud tema nägu. Telesaate formaat eeldas mõlema

poole ära kuulamist ning vastavalt sellele ka mõlema osapoole seisukohtade kajastamist.

Anonüümsuse tagamine sellise sisuga telesaadetes on praktikas ebatavaline. Hageja ei ole

esitanud ühtki tõendit tõendamaks, et poolte vahel eksisteeris kokkulepe, et saate tegijad

tagavad hageja anonüümsuse. Hageja hinnangul ei ole tegemist ka asja lahendamise seisukohalt

2-19-15785

olulise asjaoluga, mis vajaks tõendamist. Kohus on mitmetel kordadel selgelt juhtinud hageja

tähelepanu, et ei nõustu selle seisukohaga ning palunud hagejal vastavalt sellele täpsustada ja

tõendada oma nõuet. Hageja ei ole seda teinud.

8. Hageja ei tõendanud ega soovi tõendada, et W lubas hagejale anonüümsuse tagamist.

Asjaolude pinnalt nähtuvalt puuduvad tõendid ja ka seisukohad justkui erapooletu vaataja jaoks

ei oleks olnud tagatud hageja anonüümsus. Asjaolu, et poolte tuttavad või vaidluse asjaoludega

kasvõi vähimalgi määral kursis olevad isikud võivad hageja ära tunda, pidi olema saates

osaledes hagejale ettenähtav, osaledes selles vabatahtlikult ja teades saate formaati. Isegi, kui

oleks tarvitusele võetud kõik võimalikud abinõud (nime varjamine, näo udustamine ja hääle

moonutamine), ei oleks saanud olla garanteeritud hageja 100%-line anonüümsus. Kohtu

hinnangul sai hageja mõistlikult eeldada, et Y räägib F-le ja saatemeeskonnale loost sama

versiooni, mille ta esitas kohtus. Seega oli hagejale mõistlikult ettenähtav, et saates kajastatakse

ka lisaks tema seisukohale Y versiooni. Praegusel juhul mõlema osapoole arvamuste

kajastamist ei saa pidada kostja poolt ebaõigete faktiväidete avaldamiseks. Tulenevalt

kohtupraktikast on ebakohane põhjendamatu või ebasünnis väärtushinnang. Ebakohane on ka

ilmselgelt vulgaarne, inimväärikust alandav või inimest mõnitava tähendusega või ähvardusi

sisaldav hinnang. Kohtu hinnangul ei ole kahtlust, et tegemist oleks faktiväidetega, vaid

ilmselgelt isikute väärtushinnangutega. Sarnaselt on enamikul inimestel enda seisukoht mõne

konkreetse situatsiooni või inimese suhtes. Kohus leidis, et esitatud väärtushinnanguid ei saa

pidada ebakohasteks ega väljatoodud asjaolude ja tõendite pinnalt etteheidetavaks kostjale.

Saates on kajastatud ka hageja seisukohti, seega on saade tasakaalus ning kajastab eri osapoolte

arvamusi. Kohtule jääb ka arusaamatuks, milles seisnes hageja kahju. Tõenditest nähtuvalt on

tema tuttavad või tuttava-tuttavad uurinud vaid saates osalemise fakti kohta. Seetõttu oli kohus

seisukohal, et antud juhul jääb ebaselgeks, millist õigusvastast käitumist, millisel õiguslikul

alusel heidab hageja ette kostjale kui telekanali omanikule, kes saadet ei tootnud, ning millega

hageja seda tõendab. Kui hageja ei suuda selgelt formuleerida nõuet ega seda tõendada, on

tegemist õiguslikult perspektiivitu nõudega.

9. Eeltoodust tulenevalt jättis kohus hagi läbi vaatamata TsMS § 3401 lõike 1 alusel koosmõjus

§ 423 lõike 2 punktiga 1.

10. Menetluskulud jättis kohus TsMS § 168 lõike 2 alusel hageja kanda.

Määruskaebus

11. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asja

maakohtule menetluse jätkamiseks.

12. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei esine ühtegi alust hagi läbivaatamata jätmiseks.

Kohtupraktikas on seni leitud, et kui hageja nõude perspektiivikuse üle otsustamine eeldab

tõendite hindamist, ei saa hagi läbi vaatamata jätta ning kohus peab tegema sisulise otsuse.

Praegusel juhul ei saa olla mõistlikku vaidlust, et hageja nõuet on võimalik kostja vastu

rahuldada. Kehtiv õigus võimaldab sellise nõude esitada ning kohus peab nõuet sisuliselt

hindama. Kohus saab läbivaatamata jätta nõude, mille perspektiiv on äratuntavalt olematu.

13. Vaidlustatud määrusest jääb mulje, et kohus on ekslikult aru saanud sellest, millel hageja

nõue põhineb. Kohus on keskendunud eelkõige poolte vahel olnud kokkuleppele, mille kohaselt

pidi kostja tagama hageja anonüümsuse. Määrusest ilmneb, et kohus on ekslikult aru saanud

nagu hageja oleks esitanud sellega seoses lepingulise nõude. Hageja ei ole esitanud nõuet selle

eest, et kostja rikkus kokkulepet ning avaldas õigusvastaselt hageja isikuandmeid. Hageja esitas

2-19-15785

kostja vastu nõude seoses sellega, et kostja avaldas hageja au ja head nime teotavaid väiteid.

Eelnevalt viidatud kokkuleppe tõendamine ei oma asjas otsustavat tähtsust ning kindlasti mitte

ei ole tegemist asja läbi vaatamata jätmise alusega. Isegi, kui hageja oleks esitanud lepingulise

nõude, peaks kohus jätma nõude tõendamatuse alusel rahuldamata, mitte läbivaatamata.

Menetluse edasine käik

14. Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

15. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS

§ 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

16. Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 14.01.2022 määrus tuleb TsMS § 667 lõike 2

alusel vaidlustatud osas (s.o resolutsiooni punktid 2 ja 3) tühistada menetlusõiguse normi

rikkumise tõttu ning tsiviilasi tuleb saata menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus

kuulub rahuldamisele.

17. TsMS § 659 ja § 651 lõike 1 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määrus ei ole

vaidlustatav osas, milles kohus jättis rahuldamata hageja 05.04.2021 korduva taotluse

selgitamiskohustuse täitmiseks (resolutsiooni punkt 1). Seega selles osas on maakohtu määrus

TsMS § 466 lõike 3 järgi jõustunud.

18. TsMS § 423 lõike 2 punktide 1 ja 2 eesmärk on välistada ilmselgelt perspektiivitud hagid.

Perspektiivituse võimalikud põhjused ja hindamiskriteeriumid on samad, mis TsMS § 371 lõike

2 kohaldamisel. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et jättes hagi või avalduse TsMS § 371

lõike 2 punktide 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja

kaalumiskohustus ning menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis või

avalduses esitatud asjaoludel ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul

alusel. See tähendab, et kohus peab hagis toodud faktiliste asjaolude õigsust eeldades

analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse hagi

rahuldamiseks. Mh ei saa kohus viidatud sätte kohaldamisel hinnata tõendeid (vt nt Riigikohtu

lahendid nr 3-2-1-177-16, punkt 10; 3-2-1-139-13, punktid 14, 21; 3-2-1-193-13, punkt 12).

Maakohtu määrus nendele nõuetele ei vasta.

19. Hagi õiguslik perspektiivitus TsMS § 423 lõike 2 punkti 1 mõistes tähendab, et puudub

materiaalõiguslik alus hageja nõude rahuldamiseks. Praegusel juhul on hageja esitanud hagi

mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses tema isiklike õiguste rikkumisega. Selline nõue on

õiguslikult võimalik võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043, § 1045 lõike 1 punkti 4, § 1046, § 1047

lõike 1 ning § 134 lõike 2 järgi. Hageja esitas ka viivisenõude, mis on samuti õiguslikult lubatav

VÕS § 113 lõike 1 järgi. Seega ei ole tegemist õiguslikult perspektiivitu hagiga.

20. Kolleegium nõustub kaebajaga, et maakohus on vaidlustatud määruses asunud vaidlust

sisuliselt lahendama, mh hinnates hagi tõendatust ja avaldades seisukohta, kas kostja väited on

õigusvastased või mitte. Kaebuses leitakse õigesti, et hageja nõude tõendatusele ja kostja

väidete õigusvastasusele tuleb kohtul anda hinnang asja sisulisel läbivaatamisel. Kolleegiumi

hinnangul ei ole hageja nõue ebaselge määral, mis takistaks kohtul asjas sisulise lahendi

tegemist. Seejuures ei nõustu kolleegium maakohtuga, et jääb ebaselgeks, millisel õiguslikul

alusel on hagi esitatud. Hageja on selgelt formuleerinud nõude õigusliku aluse (VÕS-i

2-19-15785

deliktivastutuse sätted) mh 05.04.2021 hagi terviktekstis. Samuti on hageja selgitanud, et kostja

õigusvastane tegevus seisnes ebaõigete väidete avaldamises. Hageja on selgitanud ka

mittevaralise kahju tekkimisega seonduvaid asjaolusid. Eeltoodust tulenevalt on maakohtu

etteheited hagi ebaselguse ja tõendamatuse osas alusetud ja ennatlikud. Väär on ka väide, et kui

hageja ei suuda oma nõuet tõendada, on tegemist õiguslikult perspektiivitu nõudega.

Kolleegium märgib, et nõude tõendamatus ei muuda seda õiguslikult perspektiivituks.

Kohtupraktikast tuleneb selgelt, et TsMS § 423 lõike 2 (ja TsMS § 371 lõike 2) järgi hagi

perspektiivi hinnates tuleb eeldada esitatud faktiliste väidete õigsust ehk viidatud sätte

kohaldamisel kohus tõendeid hinnata ei saa.

21. Kuivõrd tegemist ei ole TsMS § 423 lõike 2 punkti 1 mõistes ilmselgelt perspektiivitu

hagiga, puudus alus selle läbi vaatamata jätmiseks.

22. Ringkonnakohus peab vajalikuks viidata ka Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt tuleks

juhul, kui tegemist on keeruka õigusliku küsimusega, eelistada asja sisulist lahendamist ja

keeruka õigusliku küsimuse täiendavat analüüsimist (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-31-12,

punkt 13, ja 3-2-1-134-07, punkt 13). TsMS § 423 lõike 2 punktide 1 ja 2 alusel hagi läbi

vaatamata jätmine on kohtu õigus, mitte kohustus, ning olukorras, kus hageja ei suuda

menetluse käigus tuua esile piisavalt asjaolusid ja oma nõuet tõendada, saab kohus jätta hagi

rahuldamata.

23. Kuivõrd TsMS § 173 lõike 3 kohaselt otsustab menetluskulude jaotuse maakohus asja

sisuliselt lahendades sõltuvalt asja lahendamise tulemusest, tuleb tühistada maakohtu määrus

ka menetluskulude jaotuse osas.

24. Ringkonnakohtu määrus ei ole tsiviilasja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lõike 1

esimese lause tähenduses, mistõttu jaotatakse määruskaebuse menetlemise kulud hagi

lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest.

25. TsMS § 696 lõike 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 427

esimese lause kohaselt võib määruskaebuse esitada määruse peale, millega hagi jäetakse läbi

vaatamata. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetluse

jätkamiseks tagasi maakohtule, ei saa käesoleva määruse peale kaevata.

(allkirjastatud digitaalselt)