2-21-20482/8 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 06.05.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-20482

Kohtuasi

AS ÜHISTEENUSED hagi X vastu leppetrahvi ja

sissenõudmiskulu väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29.03.2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

AS ÜHISTEENUSED apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind

56 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490),

lepinguline esindaja Annemarie Taal

Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Kristel Kangilaski

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast AS ÜHISTEENUSED apellatsioonkaebust Harju

Maakohtu 29.03.2022 otsuse peale.

2. Jätta kaebuse esitamisega seotud menetluskulud AS ÜHISTEENUSED kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-21-20482

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas 31.12.2021 Harju Maakohtule hagi X (kostja) vastu

leppetrahvi ja sissenõudmiskulu väljamõistmiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt 02.02.2019 kell 09.47 väljastas hageja kostjale kui sõiduki XXXXXX

omanikule/vastutavale kasutajale leppetrahvi nr 0204020576 parkimiskorraldusnõuete eiramise

eest. Kostja esitas avalduse tarbijavaidluste komisjonile, põhjendades, et ei ole leppetrahvi kätte

saanud. Tarbijavaidluste komisjon rahuldas 02.12.2021 otsusega kostja avalduse leides, et

kaebus oli põhjendatud. Hageja ei nõustu otsusega.

3. Kostja sai leppetrahvist teada parkimistingimuste rikkumise tuvastamise hetkel. Fotodelt

nähtub, et sõidukijuht oli sõidukis, mille hageja töötaja ka fikseeris. Hageja töötaja märkis

leppetrahvi vormistades süsteemi märke „meesjuht lahkus“. Vaidluse all ei saa olla asjaolu, et

parkimistingimuste rikkumine oli fikseeritud ja kuivõrd juht oli sõidukis, siis oli juhti ka

teavitatud rikkumisest ja leppetrahvi väljastamisest. Leppetrahvide juures olev väljavõte hageja

EPMS süsteemist näitab, kus on vormistatud leppetrahvikviitung, nähtavad on sõidukist

XXXXXX tehtud fotod, rikkumise aeg ja trahvi tegemise alus ja suurus.

4. Hageja kehtestatud parkimistingimuste kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel

sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht

kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Parkimistingimused on näidatud

infotahvlil parklates. Kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb parklas eirates

parkimistingimustes sätestatud korda on sõidukijuhil kohustus lepingu punktist 8 tulenevalt

parklaoperaatori nõudmisel tasuda leppetrahvi kuni 57 eurot. Hageja parklates olevad

tüüptingimused on leppetrahvi vormistamise aluseks.

5. Hageja tõendas, et parklas olid vastavad märked ja infotahvlid olemas. Leppetrahvi

koostamise ajal viibis sõiduk XXXXXX D-Terminali parklas, kus on lubatud parkida üksnes

bussidel, märgil loetletud ettevõtete taksodel ja AS Tallinna Sadama loal. Fotolt on nähtav, et

kõnealuses parkla sissesõitude ees asub märk “Sissesõidu keeld”, mille juures on infotahvel

täiendamaks, kellel on vastava loa korral õigus alale sisse sõita. Muul juhul keelab liiklusmärk

kõigi sõidukite edasisõidu, mistõttu seal ei või ei peatuda ega ka parkida, kui selleks puudub

vastav luba. Kostjal vastav luba puudus. Kui kostjal jäi liiklusmärk tähelepanuta, siis ei täitnud

kostja piisava hoolikusega hoolsuskohustust. Sõidukijuhina peab sõidukijuht olema teadlik

märkide tähendusest. Hageja kui parkimisjärelevalve teostaja peab tagama, et sõidukijuht peab

kinni eraparklas korraldatud parkimiskorraldusest, sh et sõidukijuht ei pargiks ega peatuks alas,

kus see ei ole lubatud. Hagejal oli sõlmitud leping parkimisjärelevalve teostamiseks Tallinna

Sadamaga perioodil 07.03.2013–28.02.2021.

Kostja vastuväited

6. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

7. Kostja ei saanud leppetrahvi nõuet 02.02.2019. Hageja süsteemi tehti märkus „meesterahvas

lahkus“ 05.02.2019, s.t 3 päeva möödudes väidetava trahviteate koostamisest. Kostjale jääb

arusaamatuks, kuidas on märkus „meesterahvas lahkus“ seotud leppetrahvi kostjale

teatavakstegemisega. Kostja ei nõustu, et puudub vaidlus parkimistingimuste rikkumise

fikseerimise ja leppetrahvi väljastamise osas. Hageja esitatud dokumendid ei tõenda, millisel

kuupäeval väidetav leppetrahv koostati, ega seda, et kostjat teavitati leppetrahvi väljastamisest.

Pelgalt leppetrahvi vormistamine ei tähenda, et leppetrahvi nõude esitamiseks oli ka alust.

2-21-20482

8. Hageja esitas parkimistingimusi kajastava dokumendi ja foto parklast, millega hageja soovib

tõendada, et parkimistingimused olid üleval fotol kajastatud parklas. Esitatud fotolt ei nähtu,

millal on foto tehtud, s.t ei ole võimalik tuvastada, et 02.02.2019 olid parklas sissesõitu

keelavad märgid. Esitatud fotolt ei ole tuvastatavad ka esitatud parkimistingimused. Nähtavad

on küll sisenemist keelavad märgid, kuid tuvastatav ei ole, millistel tingimustel ja kellel on

õigus parkida. Hageja esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks eiranud sissesõitu keelavat

liiklusmärki.

9. Paljasõnalised ja tõendamata on hageja väited, et hageja püüdis kostjale leppetrahvi

kviitungit üle anda, kuid kostja keeldus seda vastu võtmast. Vastupidiselt hageja väidetule, on

vaidluse all asjaolu hageja töötaja ja kostja vestlusest. Foto tegemine ei tõenda ei vestlust ega

soovi trahviteade üle anda. Arusaamatu on hageja väide, miks ei olnud võimalik kviitungit

asetada kojamehe vahele, kui kostja viibis sõidukis. Vaidlust ei ole, et hageja trahviteadet

kostjale üle ei andnud. Tõendamata on, et hageja oleks proovinud leppetrahvi teadet vahetult

üle anda.

10. Isegi kui möönda, et leppetrahvi teade koostati 02.02.2019, nagu väidab hageja, möödus

tähtaeg leppetrahvi tasumiseks 15.02.2019. Kuivõrd hageja väidetav nõue muutus

sissenõutavaks 16.02.2019 ning olukorras, kus kostja ei olnud tähtaegselt leppetrahvi tasunud,

tulnuks hagejal astuda koheselt samme tegemaks kindlaks sõiduki omanik/vastutav kasutaja.

Olukorras, kus 2 aasta 7 kuu jooksul hageja leppetrahvi sisse ei nõudnud, sai kostjal igal juhul

tekkida õigustatud ootus, et leppetrahvi enam sisse ei nõuta, isegi kui rikkumine tuvastati

(millega kostja ei nõustu).

Maakohtu otsus

11. Maakohus jättis 29.03.2022 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kohus mõistis hagejalt kostja menetluskulude katteks välja 288 eurot ja viivise.

12. Maakohtu hinnangul ei tõendanud hageja, et poolte vahel oleks sõlmitud parkimisleping

võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 järgi.

13. Maakohus tuvastas, et hagile lisatud fotolt nähtub sissesõidukeeld (märk 331), mis keelab

sissesõidu. Sissesõidukeelu rikkumise eest keelatud kohas näeb liiklusseadus (LS) ette karistuse

(LS § 242). LS §-s 242 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet

ning kohalik omavalitsus. Hagejal selline pädevus puudub. Seega puudus hagejal õigus

rakendada kostja suhtes leppetrahvi koostamise õigust pelgalt seetõttu, et kostja oli rikkunud

liiklusmärki 331.

14. Leppetrahvinõudel on märgitud, et kostja on eiranud parkimiskorraldusnõudeid, kuid

milliseid täpsemalt, ei ole leppetrahvil esile toodud. Hageja esitas foto parkla sissesõidust,

millest nähtub sissesõidukeeld ning õigus siseneda ainult loa olemasolul. Nimetatud fotolt ei

nähtu, millal on foto tehtud ning hageja ei ole esile toonud, mis ajast alates on seesugused viidad

parkla sissesõidul. Leppetrahvi tegemise aegsel ja hagi lisas 5 toodud fotodelt on tuvastatav, et

need on tehtud ajaliselt erineval ajal, kuivõrd leppetrahvi tegemise ajal kattis maad lumi. Lisas

5 toodud fotol aga puudub lumi täielikult. Seega ei ole hageja usutavalt esile toonud, et

sissesõidukeelu tingimused olid sellised juba ka leppetrahvi väljastamise ajal. Samuti ei ole

hagi lisas 1 toodud fotodelt tuvastatavad parkimistingimused. Hageja esitatud fotol paistab küll

parkla kaugemas servas kollane viidapost, mis eelduslikult on parkimistingimused, kuid fotolt

ei ole tuvastatav, millised konkreetselt on nimetatud ala parkimistingimused. Hageja on küll

esitanud PDF-versioonis parkimistingimuste väljavõtte, kuid ei ole tõendanud, et samad

tingimused asetsesid ka nimetatud parkimisalal leppetrahvi tegemise kuupäeval. Samuti ei

nähtu ka hageja esiletoodud tingimustest, et tüüptingimustes oleks selgelt esile toodud, et

2-21-20482

sissesõidukeelu rikkumisel on haldajal õigus rakendada leppetrahvi. Ühtlasi on hageja ise esile

toonud, et isik lahkus territooriumilt.

15. Kohtu hinnangul on hageja minetanud leppetrahvi nr 0204020576 nõudeõiguse, kuna ei ole

tõendanud, et leppetrahvinõue tehti kostjale teatavaks mõistliku aja jooksul. Hageja ei toonud

esile, et sõidukijuhile oleks leppetrahv kätte toimetatud. Hageja selgitas, et kuivõrd juht oli

sõidukis, ei paigaldatud leppetrahv kojamehe vahele. Pelgalt asjaolu, et parkimiskorraldaja

pildistas sõidukit ajal, kui juht viibis autos, ei saa lugeda piisavaks, et asuda seisukohale, et

sellest lähtudes on juhti teavitatud leppetrahvinõudest. Pooled ei vaielnud selle üle, et muul

viisil ei üritanud kostjale leppetrahvinõuet kätte toimetada ning kostja sai nõudest teadlikuks

alles 07.09.2021. Seega oli lepingu rikkumisest kuni leppetrahvi nõude esitamiseni möödunud

rohkem kui 2,5 aastat. Isegi kui jaatada asjaolu, et pooled oleksid sõlminud 02.02.2019

eraparkla kasutamise lepingu, siis on hageja kohtu hinnangul minetanud leppetrahvi nr

0204020576 nõudeõiguse (VÕS § 159 lg 2).

16. Samuti peab jääma mõistlik aeg rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele ning selle

aja kindlaks määramisel saab lähtuda VÕS §-s 7 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid ja tehes

kindlaks, kas võlgnikul võis hea usu põhimõttest lähtudes tekkida õigustatud ootus, et temalt

leppetrahvi enam ei nõuta. Kohtu ette ei ole toodud elulisi asjaolusid, mis annaksid aluse asuda

seisukohale, et sellise pikkusega nõuetest teatamise aega saaks lugeda konkreetse õigussuhte

puhul mõistlikuks. Eeltoodust tulenevalt pidas maakohus põhjendatuks kostja seisukohta, et

kostjal sai tekkida hea usu põhimõttest lähtudes õigustatud ootus, et konkreetse parkimise eest

hageja leppetrahvi ei nõua ja hageja on kaotanud leppetrahvi nõudeõiguse VÕS § 159 lg 2

alusel.

Apellatsioonkaebus

17. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega

hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

18. Maakohus hindas tõendeid ebaõigesti.

19. Kuigi leppetrahvi nõude puhul on tegemist tsiviilõigusliku vaidlusega, siis paratamatult

tuleb osaliselt arvestada ka liiklusseaduse norme, mis on aluseks eraparklas parkimiskorralduse

korraldamiseks ja parkimisjärelevalve teostamiseks. Liikleja peab teadma ja tundma

liiklusreegleid ja järgima märgistust nii avalikul teel kui ka eraparklas. Leppetrahv aga

väljastatakse eraparklas kehtestatud parkimistingimuste rikkumise eest, mis on poolte vahel

sõlmitud lepingu osaks ja millest sõidukijuhil tuleb kinni pidada, kui kostja pargib hageja

hallatavas eraparklas. Parkimistingimuste p 13 näeb ette, et sõidukijuht on kohustatud parklat

ja parkimiskohta kasutama järgides sõidukijuhi hoolsuskohustust ning lähtuma paigaldatud

viitadest, märkidest ja operaatori juhistest, mistõttu pidi kostja kinni pidama ka märk 331-st,

mis keelab parklasse sissesõidu.

20. Hageja on tõendanud märkide olemasolu viidatud parklas, kui hageja teostas parklas

parkimisjärelevalvet. Õigusaktidest ei tulene nõuet, et iga leppetrahvi vormistades tuleb

jäädvustada ka kõikide märkide olemasolu konkreetses parklas. Hagi lisana esitatud leppetrahvi

juures oleval fotol nr 3 on tuvastatav paremas nurgas hageja parkimistingimuste olemasolu, mis

kinnitab, et kõnealusel ajal hageja parkimisjärelevalvet parklas teostas.

21. Hageja tõi esile, et liikluskorraldusvahendid paigaldatakse lepingu sõlmimisel (lepingu

periood 07.03.2013–28.02.2021). Kuna hageja viitas, et tal ei ole kohustust igakord

liiklusmärke jäädvustada, kui leppetrahv väljastatakse, siis ei saa olla õige ka järeldus, et

seetõttu ei ole usutav, et just konkreetsel ajal märgid puuduksid. Kui liikluskorraldusvahendid

2-21-20482

puuduvad, siis ei ole õigust hagejal ka parkimistingimuste täitmist kontrollida ja leppetrahve

väljastada.

22. Praegusel juhul ei oma märkimisväärset tähtsust, kas sõiduk parkis või peatus alal, kuivõrd

parkimistingimused näevad ette, et lähtuda tuleb muuhulgas märkidest ja märk viitas selgelt, et

ka peatumine ei ole lubatud kõnealusel alal. Ala kontrollides teostab töötaja paikvaatluse, antud

juhul on selge, et sõiduk viibis parklas juba töötaja saabumise hetkel ja ei ole võimalik hinnata,

kui kaua ajaliselt võis sõiduk seal viibida enne töötaja saabumist.

23. Hageja ei nõustu kohtu käsitlusega küsimuses, kas leppetrahvinõue on esitatud mõistliku

aja jooksul VÕS § 159 lg 2 mõistes. Maakohtu viidatud Riigikohtu kohtupraktikat ei olnud

leppetrahvi vormistamise ajal. Töötaja ei saa asetada vastu sõidukijuhi tahtmist kviitungit

sõiduki kojamehe vahele, sundida jõuga isikut kviitungit vastu võtmast või kui isikule on

võimalik anda kviitung kätte, siis ei aseta töötaja seda kojamehe vahele, et seda oleks võimalik

jäädvustada. Töötaja peab lähtuma ka enda turvalisuse nõuetest. Tuvastatav on, et töötaja on

sõiduki juures ja fikseeris rikkumist. Kostja tõi esile Tarbijavaidluste komisjonile esitatud

avalduses: „/.../Ma mäletan, et mingi auto sõitis mulle kohe järgi kui ma seal peatuma hakkasin,

siis mingi vend pildistas ruttu ja ütles vaid, et siin ei tohi parkida. Kuna mul oli väga kiire , siis

ma ütlesin ma vaid peatusin ja vaatan kuidas siit välja saab sõita kuna igapäev ei sõida

Tallinnas ja ,et ma pole ühtegi silti ka näinud, ning lahkusin. See, et nad trahvi kohe koostasid,

polnud minul ka õrna aimugi/.../“. Kui kostja hageja töötajaga vestles, siis ei ole eluliselt

usutav, et kostja ei näinud fotode tegemist, s.t leppetrahvi fikseerimist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

24. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse

võtmata.

25. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise

kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis

vastab arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Kuni

31.12.2021 kehtinud TsMS § 405 lg 1 redaktsiooni järgi võis lihtsustatud korras menetleda hagi

juhul, kui hagihind ei ületanud summat, mis vastab põhinõudena 2000 eurole ja koos

kõrvalnõuetega 4000 eurole

26. Hageja esitas maakohtule 31.12.2021 hagi, milles nõudis kostjalt põhinõude 41 eurot ja

sissenõudmiskulude 15 eurot väljamõistmist. Kuna vaidlusaluses asjas on tegemist rahalise

nõudega, mille hind ei ületanud arvestatuna põhinõudelt 2000 eurot ega koos kõrvalnõuetega

4000 eurot, on tegemist TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjaga. Viidatud asjas saab

ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).

27. Maakohus ei andud luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole maakohus otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või

selgelt rikkunud menetlusõigust või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud, seega ei kerki

küsimust taoliste rikkumiste mõjust lahendile. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu,

ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.

2-21-20482

28. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega. Tõendatud ei ole, et poolte vahel

oleks

sõlmitud

parkimisleping.

Hageja

esitatud

leppetrahvi

tegemise

alus

on

parkimiskorraldusnõuete eiramine, kuid hagis tugineb hageja sellele, et kostja rikkus parklasse

sissesõidukeeldu. Hageja esitatud parkimistingimused reguleerivad sõiduki parkimisega

seonduvat. Parkimistingimuste punkti 1 järgi loetakse eraparkla kasutamise leping hageja ja

sõiduki omaniku või kasutajaga sõlmituks sõiduki parkimisel ning punkti 2 järgi loetakse

parkimiseks sõiduki ettekavatsetud seisma jätmist kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale-

või mahaminekuks või veose laadimiseks. Eeltoodust ei ole võimalik järeldada, et

parkimistingimuste rikkumiseks saab lugeda üksnes parklasse sissesõitmist.

29. Maakohus leidis õigesti, et tõendatud ei ole hageja poolt kostjale leppetrahvi teatavaks

tegemine 02.02.2019 kell 09.47 D-Terminali parklas, nagu hageja väidab. Hageja väidab

apellatsioonkaebuses, et kostja pidi leppetrahvi väljastamist järeldama sellest, et hageja töötaja

pildistas kostja autot. Ringkonnakohus ei nõustu, et leppetrahvi kostjale teatavaks tegemiseks

piisab kostja auto pildistamisest. Nõustuda tuleb kostja seisukohaga, et foto tegemine ei tõenda

ei hageja töötaja ja kostja vestlust ega soovi trahviteade üle anda. Eeltoodust tulenevalt ei ole

maakohus ringkonnakohtu hinnangul eksinud ka VÕS § 159 lg 2 kohaldamisel. Hageja ei ole

menetluses tõendanud, et ta parkimisteenuse osutajana teatas kostjale kui parkimisteenuse

kasutajale mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist leppetrahvi nõudmisest.

30. Maakohus hindas õigesti ka parkimistingimuste kohta esitatud tõendeid. On tõendamata, et

parklasse sissesõidukeelu tingimused olid paigaldatud leppetrahvi väljastamise ajal või et

hagejal on pädevus sissesõidukeelu rikkumise korral väljastada leppetrahv. Ringkonnkohus

nõustub, et hagi lisas 1 toodud fotodelt ei ole tuvastatavad parkimistingimused. Seejuures ei ole

võimalik veenduda, et need on samad parkimistingimused, mis hageja on esitanud hagiavalduse

lisas nr 4, ega seda, et parkimistingimustega oli võimalik tutvuda parklasse sisenemisel.

Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et pole tähtsust sellel, kas sõiduk parkis või peatus

parkimisalal. Maakohus järeldas õigesti, et hagejal on pädevus väljastada leppetrahv

parkimistingimuste rikkumise korral, mitte pelgalt parklasse sissesõidu korral. Seda, et kostja

ei parkinud sõidukit, on möönnud hageja ise ja kinnitab ka apellatsioonkaebuses viidatud kostja

selgitus.

31. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et õigusaktidest ei tulene otseselt nõuet, et iga

leppetrahvi vormistades tuleb jäädvustada ka kõikide märkide olemasolu konkreetses parklas,

kuid vaidluse korral tuleb hagejal oma nõuet tõendada. Hagejal tuleb tagada, et kõik vajalikud

märgid ja teadetetahvlid on tema hallatavasse parklasse sisenemisel sõidukijuhile nähtavad ja

vajadusel tõendada, et need olid paigaldatud ka leppetrahvi vormistamise hetkel.

Üldteadaolevaks ei saa pidada, et igas hageja hallatavas parklas on paigaldatud kõik vajalikud

märgid ja teadetetahvlid lepingutingimustega. On hageja valik, kuidas ta otsustab leppetrahvi

aluseks olevaid asjaolusid jäädvustada. Hageja peab oma majandustegevuses kandma hoolt

selle eest, et tal oleks olemas vajalikud tõendid võimalike lepingurikkumistega seotud nõuete

esitamiseks. Eeltoodust tulenevalt ongi hagejal tõendamiskoormus tõendada, et vastavad

märgid olid väidetud ajal parklasse paigaldatud.

32. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle

esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kuna

apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda talle tagastada. TsMS § 638

lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

2-21-20482

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

33. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega

seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 kaebuse esitaja, s.o

hageja kanda. Kuivõrd apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduti ning ei edastatud

kaebust kostjale vastamiseks, ei saanud kostjale apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt

välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata.

34. Apellandil on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda

määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud

riigilõiv.

(allkirjastatud digitaalselt)