Legislator Case Law & Legislation
3-22-232/11 AI generated

3-22-232/11 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-22-232/11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta Jõelähtme valla määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 30. märtsi Maa-amet esitas 23.12.2019 Jõelähtme Vallavalitsusele taotluse nr 7-1/19/19138

Legislator headnote

AI generated

3-22-232/11 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: märtsi Maa-amet esitas 23.12.2019 Jõelähtme Vallavalitsusele taotluse nr 7-1/19/19138

Keywords

AI generated
requested state rectification reservation revision of the Treaty action for failure to act restrictive measures against Belarus change in country conditions
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

5. mai 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-232

Haldusasi

OÜ Väo Paas ja Eesti Vabariigi kaebused Jõelähtme

Vallavalitsuse 21. oktoobri 2021. a korralduse nr 970

ning 23. detsembri 2021. a korralduste nr 1242 ja 1243

tühistamiseks

ning

Ojaveere

katastriüksusele

mäetööstusmaa

sihtotstarbe

määramiseks

kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebajad –

OÜ Väo Paas; esindajad v.adv Martin Triipan ja v.adv

Kaisa Laidvee

Eesti Vabariik (Keskkonnaministeeriumi kaudu) ‒

esindaja KB

Vastustaja – Jõelähtme vald; esindaja v.adv Karl

Haavasalu

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 30. märtsi 2022. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Jõelähtme valla määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Jõelähtme valla määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 30. märtsi

2022. a määruse resolutsiooni p 1 haldusasjas nr 3-22-232 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 4, § 235 lg-d 1

ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maa-amet esitas 23.12.2019 Jõelähtme Vallavalitsusele taotluse nr 7-1/19/19138

„Katastriüksuse sihtotstarbe muutmine (Ojaveere)“, milles palus Keskkonnaameti 29.11.2019

3-22-232

2(5)

korraldusega nr 1-3/19/2311 OÜ-le Väo Paas väljastatud kaevandamisloale viidates ja

maakatastriseaduse § 182 lg-st 4 lähtudes muuta Ojaveere maaüksuse (registriosa nr 14283602)

sihtotstarve mäetööstusmaaks. Jõelähtme Vallavalitsus jättis 21.10.2021 korraldusega nr

970 taotluse rahuldamata.

2. OÜ Väo Paas esitas 21.10.2021 korralduse nr 970 peale 19.11.2021 vaide, mille Jõelähtme

Vallavalitsus jättis 23.12.2021 korraldusega nr 1242 rahuldamata.

3. Maa-amet esitas 21.10.2021 korralduse nr 970 peale 22.11.2021 vaide, mille Jõelähtme

Vallavalitsus jättis 23.12.2021 korraldusega nr 1243 rahuldamata.

4. OÜ Väo Paas esitas 28.01.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Jõelähtme Vallavalitsuse

21.10.2021 korralduse nr 970 ja 23.12.2021 korralduse nr 1242 tühistamiseks ning Jõelähtme

Vallavalitsuse kohustamiseks määrata Ojaveere katastriüksusele mäetööstusmaa sihtotstarve

(haldusasi nr 3-22-232). Eesti Vabariik (Keskkonnaministeeriumi kaudu) esitas 31.01.2022

Tallinna Halduskohtule kaebuse Jõelähtme Vallavalitsuse 21.10.2021 korralduse nr 970 ja

23.12.2021 korralduse nr 1243 tühistamiseks ning Jõelähtme Vallavalitsuse kohustamiseks

määrata Ojaveere katastriüksusele mäetööstusmaa sihtotstarve (haldusasi nr 3-22-248).

Tallinna Halduskohus võttis 01.02.2022 määrusega kaebused menetlusse ja liitis need ühte

menetlusse haldusasja numbriga 3-22-232.

5. Jõelähtme vald esitas 07.03.2022 vastuses kaebustele taotluse jätta Eesti Vabariigi kaebus

läbi vaatamata. Vaiet Jõelähtme Vallavalitsuse 21.10.2021 korralduse nr 970 peale ei ole

esitanud Keskkonnaministeerium, mis tähendab, et kaebus 21.10.2021 korralduse nr 970

tühistamiseks ja kohustamisnõue on esitatud 30-päevast tähtaega rikkudes. Korralduse nr 970

peale esitas vaide tähtaegselt Maa-amet, kuid see ei oma tähendust, sest kaebuse kohaselt on

Maa-amet üksnes kaebaja esindajaks, mitte kaebuse esitajaks. Esindajat ei saa samastada

poolega. Seetõttu saaks Eesti Vabariigi kaebus olla tähtaegne üksnes vaideotsuse tühistamist

puudutavas osas, mille eraldiseisev vaidlustamine on aga võimalik piiratud juhtudel.

6. Tallinna Halduskohus jättis 30.03.2022 määruse resolutsiooni p-ga 1 rahuldamata

Jõelähtme valla taotluse Eesti Vabariigi kaebuse osas menetluse lõpetamiseks.

Eesti Vabariigi kaebus on tähtaegne. Riik on halduskohtusse pöördunud kui Ojaveere maatüki

omanik, nõudes sisuliselt, et kohalik omavalitsus määraks asjaomasele maatükile sihtotstarbe,

mis loob eelduse selle maatüki kasutama asumiseks teatud viisil. Samal alusel ehk riigi kui

maaomaniku õiguste teostamiseks pöördus Maa-amet 23.12.2019 taotlusega Jõelähtme

Vallavalitsuse poole. Ka 22.11.2021 vaide esitas Maa-amet, teostades riigivara valitseja

volitatud asutuse ülesandeid ehk tegutsedes riigi kui Ojaveere maatüki omaniku omandiõiguse

nimel ja huvides. Neil asjaoludel tuleb Maa-ameti tegevus 23.12.2019 taotluse ja ka vaide

esitamisel samastada riigi kui maaomaniku tegevusega. Maa-amet ei ole taotlust ega vaiet

esitades teostanud mingisuguseid talle eriomaseid subjektiivseid õigusi ega rakendanud

Jõelähtme valla suhtes mingisuguseid avalik-õiguslikke võimuvolitusi. Asjaolust, et Jõelähtme

Vallavalitsus ei tõstatanud 22.11.2021 vaiet läbi vaadates küsimust, miks on see vaie esitatud

Maa-ameti poolt, ega pidanud vajalikuks vaagida, kas või millise õiguse kaitseks selline vaie

on esitatud ning vaatas vaide sisuliselt läbi, saab üheselt teha järelduse, et vaiet läbi vaadates

tõlgendas ka vallavalitsus Maa-ameti tegevust riigi kui maatüki omaniku esindaja tegevusena.

Seega tuleb lugeda, et 23.12.2019 taotluse, 22.11.2021 vaide ning halduskohtule 31.01.2022

esitatud kaebuse on esitanud sama isik ehk Ojaveere maatüki omanikuks olev Eesti Vabariik.

Seega tuleb riigi puhul kaebetähtaega arvestada lähtudes HKMS § 47 lg-st 2. Kaebaja väitel sai

ta vaideotsuse (st korralduse nr 1243) kätte 30.12.2021. Vastustaja ei ole seda väidet ümber

lükanud ega tõendanud, et vaideotsus toimetati kätte varem. Seega on kaebus esitatud seaduses

sätestatud tähtaja jooksul.

3-22-232

3(5)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. Jõelähtme vald palub 14.04.2022 määruskaebuses tühistada halduskohtu 30.03.2022

määrus osas, millega halduskohus ei lõpetanud Eesti Vabariigi esitatud kaebuse osas haldusasja

menetlust ning lõpetada uue määrusega haldusasja menetlus Eesti Vabariigi kaebuse osas.

Halduskohus on ebaõigesti leidnud, et Eesti Vabariigi kaebus korralduse nr 970 tühistamiseks

on tähtaegne. Maa-amet ei ole 23.12.2019 taotlust Ojaveere maaüksuse sihtotstarbe

muutmiseks esitanud riigi kui maaomaniku õiguste teostamiseks, vaid OÜ Väo Paas kui isiku,

kellele on väljastatud kaevandamisluba, huvides. Seetõttu on väär halduskohtu seisukoht, nagu

ei oleks Maa-amet 23.12.2019 taotlust esitades rakendanud Jõelähtme valla suhtes avalik-

õiguslikke võimuvolitusi.

Halduskohus on ebaõigesti leidnud, et Maa-amet on 22.11.2021 vaiet esitades tegutsenud riigi

kui Ojaveere maaüksuse omaniku omandiõiguse nimel ja huvides. Kuna Maa-amet esitas

23.12.2019 taotluse avaliku võimu teostamise raames, oli tal õiguslikult võimalik esitada ka

22.11.2021 vaie üksnes seonduvalt sellega. Halduskohus ei ole eristanud riigivara valitsejat ja

volitatud asutust (riigivaraseaduse (RVS) § 3 lg 1 p 11, § 4), kelle õiguslikud seisundid on

erinevad. Maa-amet ei ole Ojaveere maaüksuse kui riigivara valitseja ega saa teostada selle

maaüksusega seonduvalt omaniku õigusi ja kohustusi. Selline pädevus on üksnes

Keskkonnaministeeriumil kui riigivara valitsejal.

Kuna Maa-ametil puudus õiguslik võimalus esitada 22.11.2021 vaiet Eesti Vabariigi kui

Ojaveere maaüksuse omaniku omandiõiguse kaitseks, ei saa vastustaja tegevust 22.11.2021

vaide läbivaatamisel käsitleda nii, nagu oleks vastustaja vaadelnud Maa-ametit Ojaveere

maaüksuse omaniku esindajana.

Maa-ameti 22.11.2021 vaiet ja Keskkonnaministeeriumi 31.01.2022 kaebust tuleb olemuslikult

eristada.

Maa-amet

kui

23.12.2019

taotluse

esitamisega

alanud

haldusmenetluse

menetlusosaline oli isikuks haldusmenetluse seaduse § 71 lg 1 tähenduses ning sai ise ja oma

nimel esitada vaide korralduse nr 970 peale. Maa-amet ja Keskkonnaministeerium on erinevad

haldusorganid ning nende tegevus korralduse nr 970 vaidlustamisel on põhimõtteliselt erinev.

Maa-ametil ei olnud vaidemenetluses õiguslikult võimalik tugineda omandiõiguse rikkumisele

seonduvalt riigivaraks oleva Ojaveere maaüksuse sihtotstarbe muutmata jätmisega. Seevastu

Keskkonnaministeerium esitas 31.01.2022 kaebuse halduskohtule riigivaraks oleva Ojaveere

maaüksuse riigivara valitsejana, kellel on võimalik kaebuses tugineda omandiõiguse

rikkumisele. Seega on väär halduskohtu seisukoht, et 22.11.2021 vaide ja 31.01.2022 kaebuse

on esitanud üks ja sama isik.

8. Eesti Vabariik (Keskkonnaministeeriumi kaudu) palub 25.04.2022 vastuses jätta

määruskaebus rahuldamata.

Nii vaie kui kaebus halduskohtule on esitatud menetlustähtaegu järgides. Kuna Maa-amet

Keskkonnaministeeriumi volitatud asutusena tegutseb riigi kui kinnisasja omaniku nimel, tuleb

lugeda Maa-ameti tahteavaldused ja menetlusdokumendid ka esitatuks riigi nimel. Kuna

Ojaveere kinnisasja valitseja on Keskkonnaministeerium, kes on määranud Maa-ameti selle

vara osas volitatud asutuseks, on ekslik seisukoht, et kui esindaja teeb menetlustoimingu

haldus- või halduskohtumenetluses, ei saa seda omistada esindatavale. Maa-amet on olnud

maaomaniku positsioonis nii halduskohtu- kui ka vaidemenetluses. Volitatud asutus teostab

riigivara valitseja õigusi riigivara valitseja määratud ulatuses. Riigi kinnisvararegistris on

Ojaveere kinnisasja osas riigivara valitsejaks märgitud Keskkonnaministeerium ja volitatud

asutuseks Maa-amet. Haldusmenetluse, sh vaidemenetluse läbiviimiseks ei ole vaja erivolitust,

kuna riigi kinnisvararegistri kohaselt ongi Maa-amet juba kinnisasja omaniku ehk Eesti

3-22-232

4(5)

Vabariigi (Keskkonnaministeeriumi kaudu) esindaja. Maa-ameti esindusõigus Eesti Vabariigi

esindajana on kehtiv ka halduskohtumenetluses. Õiguslik alus riigi esindamiseks

kohtumenetluses tuleneb Vabariigi Valitsuse seaduse §-dest 441 ja 442.

Jõelähtme vald ei ole varasemalt asunud seisukohale, et Maa-ametil puuduks korralduse nr 970

vaidlustamise õigus vaidemenetluse käigus. Vastustaja ei tagastanud vaiet ka vaideõiguse

puudumise tõttu, vaid lahendas vaide sisuliselt, jättes selle rahuldamata.

Riik tegutseb ministeeriumide kaudu ja ministeeriumidel on õigus teatud ülesandeid volitada

edasi allasutustele. Seega on ekslik seisukoht, et Maa-amet ja Keskkonnaministeerium on

Ojaveere katastriüksuse vaide- ja kohtumenetluse mõistes erinevad isikud. Maa-amet on

Keskkonnaministeeriumi

valitsemisalas

ning

esindab

ülesannete

täitmisel

riiki

(keskkonnaministri 02.05.2016 määruse nr 7 „Maa-ameti põhimäärus“ § 1 lg-d 1 ja 2). Maa-

amet on käesolevas asjas Eesti Vabariigi (Keskkonnaministeeriumi kaudu) esindajaks kaebaja

positsioonis nii õigusaktidest kui ka kehtivatest volituse andmise käskkirjadest tulenevalt.

Maa-amet teostab riigi nimel ja riigi huvides riigi kui kinnisasja omaniku õigusi, arvestades

maapõueseaduse (MaaPS) §-s 90 ja selle alusel rakendusaktis sätestatut. MaaPS § 90 lg-s 10

toodud volitusnormi alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.12.2016 määruse nr 161 § 4 lg 1

p 2 kohaselt peab kinnisasja maavara kaevandamiseks andja korraldama vajadusel enne

kinnisasja kaevandamiseks kasutada andmist eeltoiminguna katastriüksuse sihtotstarbe

muutmise. Nõustuda ei saa määruskaebuse väitega, et Maa-amet on kaebuse esitanud

kaevandaja õiguste kaitseks. Maa-amet esitas taotluse riigi kui maaomaniku nimel. Määrus nr

161 reguleerib riigile kuuluva kinnisasja kaevandamiseks kasutada andmist, kuid ei välista

muude nõuete, sh omandiõiguse rikkumisest tulenevate nõuete esitamist. Ojaveere

katastriüksuse sihtotstarbe muutmisest keeldumine rikub Eesti Vabariigi õigusi, kuna selle

tulemusena ei ole riigil võimalik maad kasutada soovitud eesmärgil. Määruskaebuse esitaja ei

ole tõendanud ühtegi asjaolu, mis võiks olla HKMS § 151 alusel kaebuse läbi vaatamata jätmise

aluseks. Maa-amet on halduskohtule tõendanud oma esindusõigust.

9. OÜ Väo Paas palub 25.04.2022 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.

Määrus nr 161 ei erista riigivara valitsejat ja volitatud asutust. Mõlemad tegutsevad selgelt riigi

kui maaomaniku õigusi teostades ja riigi nimel, neil ei ole tegutsemisel mingeid oma huve.

Maa-ameti 23.12.2019 taotlus Ojaveere maaüksuse sihtotstarbe muutmiseks on selgelt esitatud

riigi huvides ja nimel.

Maa-ameti 22.11.2021 vaidest nähtub üheselt, et see on esitatud just riigi kui maaomaniku

huvides ja nimel. Vaideotsusest nähtuvalt on ka vastustaja ise käsitlenud Maa-ametit riigi kui

maaomaniku esindajana. Samamoodi on vastutaja käsitanud kõikides senistes Ojaveere

katastriüksuse sihtotstarbega seotud kirjavahetustes, menetlustes ja vaidlustes Maa-ametit riigi

kui maaomaniku esindajana. Maa-ametile on määrusega nr 161 antud volitused riigi nimel

teatud toimingute tegemiseks ja sealt tuleneva volituse piires ongi Maa-amet tegutsenud.

Kaebetähtaja ületamise osas esitatud väited on otsitud ja ebaõiged. Õige on halduskohtu

seisukoht, et 23.12.2019 taotluse, 22.11.2021 vaide ning 31.01.2022 kaebuse on esitanud sama

isik ehk Ojaveere maatüki omanikuks olev Eesti Vabariik. Arusaamatu on vastustaja seisukoht,

et Maa-ameti ja Keskkonnaministeeriumi tegevus korralduse nr 970 vaidlustamisel on

põhimõtteliselt erinev. Vastustaja ei ole ka põhjendanud, mis need erinevad huvid ja eesmärgid

on. Kaebaja rollis olevat Eesti Vabariiki esindab antud juhul menetluses konkreetne

haldusorgan, kellele tuleneb regulatsioonist volitus selles küsimuses riiki esindada. Kaebuse on

esitanud Eesti Vabariik kui maaomanik, kes tegutseb konkreetse haldusorgani kaudu. Seega on

31.03.2022 kaebus halduskohtule esitatud tähtaegselt.

3-22-232

5(5)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Määruskaebuse väited ei anna alust selle rahuldamiseks ja halduskohtu 30.03.2022 määruse

resolutsiooni p 1 muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega

ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebuse

väidetele märgib ringkonnakohus järgnevat.

11. Vaidlusalune Ojaveere maaüksus kuulub Eesti Vabariigile. Riik tegutseb täidesaatva

riigivõimu asutuste (sh ministeeriumide) kaudu ning ministeeriumidel võib omakorda olla

õigusaktidest tulenevalt õigus volitada allasutusi täitma teatud ülesandeid. Riigi

kinnisvararegistri andmete kohaselt on Ojaveere maaüksuse osas riigivara valitseja

Keskkonnaministeerium ning riigivara valitseja volitatud asutus Maa-amet. Maa-amet on

Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis teostab täidesaatvat

riigivõimu ning esindab ülesannete täitmisel riiki (Maa-ameti põhimääruse § 1 lg-d 1 ja 2).

Volitatud asutus on riigiasutus, kelle valdusesse on riigivara valitseja oma valitsemisel oleva

vara andnud (RVS § 3 lg 1 p 11). RVS § 8 lg 7 kohaselt on riigivara valitseja kohustatud täitma

tema valdusesse antud riigivara suhtes nõudeid, mis RVS-s on esitatud riigivara valitsejale ning

volitatud asutus teostab riigivara valitseja õigusi riigivara valitseja määratud ulatuses.

12. Riigile kuuluva kinnisasja kasutamist reguleerib MaaPS § 90, mille lõikes 10 toodud

volitusnormi alusel kehtestatud määruse nr 161 § 4 lg 1 p 2 kohaselt korraldab kinnisasja

maavara kaevandamiseks andja (s.o sama määruse § 1 lg 2 järgi riigivara valitseja või tema

volitatud asutus) vajaduse korral katastriüksuse sihtotstarbe muutmise.

13. Eelnevast tulenevalt oli Maa-ameti 23.12.2019 taotlus Ojaveere maaüksuse sihtotstarbe

muutmiseks ja samuti 22.11.2021 vaie Jõelähtme Vallavalitsuse 21.10.2021 korralduse nr 970

peale esitatud määrusega nr 161 Maa-ametile kui volitatud asutusele antud volituste piires ning

riigi kui maaomaniku õiguste teostamiseks riigi nimel ja huvides. Taotlusest ja vaidest ei saa

järeldada, et neid esitades oleks Maa-amet täitnud mingeid muid ülesandeid. Seetõttu on

halduskohus õigesti leidnud, et 23.12.2019 taotluse, 22.11.2021 vaide ja halduskohtule

31.01.2022 esitatud kaebuse on esitatud sama isik ehk Eesti Vabariik.

14. Kuna enne halduskohtu poole pöördumist on kaebaja esitanud vaide, tuleb kaebetähtaja

arvestamisel kohaldada HKMS § 47 lg-t 2. Kaebaja sai Jõelähtme Vallavalitsuse 23.12.2021

korralduse nr 1243 (vaideotsuse) kätte 30.12.2021. Määruskaebuse esitaja ei ole sellele

vastuväiteid esitanud. Eesti Vabariigi kaebus halduskohtule esitati 31.01.2022, seega HKMS §

47 lg-s 2 sätestatud tähtaega järgides. Kuna Eesti Vabariigi kaebus on halduskohtule esitatud

HKMS § 47 lg-s 2 sätestatud tähtaega järgides, jättis halduskohus õigesti rahuldamata

Jõelähtme valla taotluse haldusasja menetluse lõpetamiseks Eesti Vabariigi kaebuse osas.

(allkirjastatud digitaalselt)