1-07-14120/7 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3)

Kriminaalasi nr 1-07-14120

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

21 oktoober 2010.a Jõgeva kohtumaja

Kohtunik

Sekretär

Tõlk

Liivi Loide

Viivi Kalme

Nadežda Bõstrova

Kriminaalasja number

1-07-14120 (07260200887)

Kriminaalasi

Kohtutäitur Andrei Kreki avaldus K.Z-ile

asenduskaristuse määramiseks

Prokurör

Liane Peets

Süüdimõistetu

K.Z

isikukood xxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxx

RESOLUTSIOON

KarS § 70 lg 1, 2 ja KarS § 69 lg 1 alusel asendada K.Z-ile Tartu Maakohtu 08.11.2007.a otsusega kriminaalasjas 1-07-14120 mõistetud rahalise karistuse tasumata osa, mis on 366 päevamäära, millele vastab 122 päeva vangistust, 244 (kakssada nelikümmend neli) tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrata K.Z-ile üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 5

(viis) kuud käesoleva kohtumääruse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel on K.Z kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;

2) ilmuda

kriminaalhooldaja

määratud

ajavahemike

järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

2 (3)

Käitumiskontrolli teostamiseks määrata K.Z

üldkasuliku töö

sooritamise tähtajaks katseajaks Viru vangla kriminaalhooldusosakonna Narva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab 10 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

K.Z on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 08.11.2007.a otsusega

kriminaalasjas nr 1-07-14120 KarS § 424 järgi ning karistuseks on mõistetud rahaline karistus

400 päevamäära, s.o 20000 krooni. Rahaline karistus tuli tasuda ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi a/a-le. Kohtuotsus jõustus 15.11.2007.a. 13.09.2010.a esitas kohtutäitur Andrei Krek kohtule avalduse K.Z-ile mõistetud rahalise karistuse asendamiseks arestiga. Avalduse kohaselt on K.Z suhtes 06.05.2008.a algatatud täitemenetlus. Täitmisteade on kätte toimetatud 14.05.2008.a. Vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul võlgnik rahalist karistust ei tasunud ega palunud ka täitmise tähtaja pikendamist. 31.07.2008.a arestiti võlgniku arveldusarved, kuid laekumisi ei ole. Võlgnikule kuulunud kinnisvara oli arestitud teise kohtutäituri poolt muude rahaliste nõuete katteks. Käesoleval ajal võlgnikule vara ei kuulu. 02.01.2009.a laekus võlgnikult täiturile 2080 krooni, millest 1667 krooni on kantud rahalise karistuse katteks. Rahalise karistuse tasumata jääk on 13.09.2010.a seisuga 18333 krooni. Maksuameti andmetel võlgnik ei tööta. Kuna võlgnik ei ole rahalist karistust tähtajaks tasunud ega taotlenud ka selle tasumise tähtaja pikendamist ning tal puudub vara, millele sissenõuet pöörata, esitas täitur materjalid kohtule otsustamaks rahalise karistuse asendamist. Kohtuistungil selgitas K.Z, et tal ei ole pikema aja jooksul alalist tööd olnud, teeb ehitusel juhtöid. Raha teenib süüdimõistetu nii vähe, et ei ole saanud rahalist karistust ära maksta. Tal on ülalpidamisel 5 alaealist last. K.Z avaldas valmidust üldkasuliku töö tegemiseks. Palus, et teda ei saadetaks vangistust kandma. Prokurör leidis, et K.Z-ile mõistetud rahaline karistus tuleb asendada ja käesolevalt on võimalik see asendada 244 tunni üldkasuliku tööga, mille sooritamiseks määrata tähtaeg viis kuud. Kohus leiab, et täituri esitatud avaldus asenduskaristuse määramiseks on põhjendatud. KarS §

70 lg 1 sätestab, et kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga. K.Z ei ole kogu rahalist karistust määratud ajal tasunud. Mõjuvat põhjust rahalise karistuse mittetasumiseks ei ole tal esitada. Käesoleval ajal on küll raskusi üldse töö leidmisega, kuid rahalist karistust oleks ta pidanud tasuma juba alates 2007.a lõpust, kui süüdimõistetu veel töötas ja omas sissetulekut. Vaatamata sellele ta ei asunud karistust tasuma, ainsa makse on teinud 2009.a jaanuaris. Seega tuleb rahaline karistus asendada. K.Z oli nõus sooritama üldkasulikku tööd. Prokurör leidis, et nimetatud asenduskaristus oleks kohane. Kohus leiab, et käesoleval juhul on õigustatud rahalise karistuse asendamine üldkasuliku tööga. KarS § 70 lg 2 kohaselt vastab rahalise karistuse kolmele päevamäärale üks päev vangistust. Kohtutäituri andmetel on K.Z

3 (3) tasumata 18333 krooni. Karistuse määramisel on arvestatud rahalise karistuse päevamääraks

50 krooni, seega on tasumata rahaline karistus 366 päevamäära, millele vastab 122 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel vastab ühele vangistuse päevale kaks tundi üldkasulikku tööd, seega tuleb K.Z sooritada kokku 244 tundi üldkasulikku tööd. Kohus leiab, et prokuröri poolt pakutud viis kuud töö sooritamise tähtajaks on asjakohane, arvestades KarS § 69 lg 2 sätestatut ja tegemisele kuuluva töö kestust. Üldkasuliku töö tegemise perioodiks tuleb K.Z KarS § 69 lg 4 alusel allutada KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile. Kohus lähtub määruse tegemisel KarS § 69, § 70, KrMS § 431 ja § 432 lg 1.

Kohtunik