2-21-20440/26 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin

Määruse tegemise aeg ja koht

4. mai 2022, Tartu

Tsiviilasja number

2-21-20440

Tsiviilasi

UAB „Aplinkosaugos darbai ir konsultacijos“ hagi

AS-i AXIS Tech Estonia vastu 125 062 euro ja viivise

66 200 euro väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 12. jaanuari 2022. a hagi tagamise määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS-i AXIS Tech Estonia määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (kostja): AS AXIS Tech Estonia

(registrikood 10133593), esindajad vandeadvokaat Triinu

Hiob ja vandeadvokaadi abi Ann Tarkin

Vastustaja (hageja): UAB „Aplinkosaugos darbai ir

konsultacijos“

(registrikood

304371529),

esindaja

vandeadvokaat Katri Tomson

RESOLUTSIOON

Jätta AS-i AXIS Tech Estonia määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu

12. jaanuari 2022. a määruse resolutsioon muutmata, kuid täiendada maakohtu määruse

põhjendusi.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. UAB „Aplinkosaugos darbai ir konsultacijos“ (hageja) esitas 31. detsembril 2021 Viru

Maakohtule hagi AS AXIS Tech Estonia (kostja) vastu põhivõla 125 062 euro ja viivise 66 200

euro väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja (varasema ärinimega REMEKSI KESKUS AS) tellijana

ning hageja töövõtjana 18. aprillil 2019 töövõtulepingu nr 1386 (edaspidi ka leping). Lepingu

p 3.1 kohaselt pidi hageja tegema järgmised tööd: „Vastavalt käesolevas lepingus kirjeldatud

tingimustele kohustub töövõtja vastavalt töövõtja pakkumisele teostama tööd (s.o kahe

biokütusel töötava 20 MW boileri järele paigaldatava kahe elektrostaatilise sadestusfiltri (ESP)

mõõdistamine, projekteerimine, tootmine, ehitus (mehaaniline ja elektriline), isoleerimine,

käivitus ja koolitus) vastavalt töövõtja pakkumisele ja käesolevas lepingus määratud

tingimustele ning tellija kohustub tööd (tööde tulemused) vastu võtma ning maksma töövõtjale

lepingus määratud hinna vastavalt kokkulepitud tingimustele ja tähtaegadele“. Tööde tegemise

asukohaks olid pooled lepingu p 1 kohaselt leppinud kokku Lätis (aadressil Kurzemes prospekts

17, Riia) asuva tehase territooriumi. Tööde detailsem sisu ja poolte kohustused olid kokku

lepitud lepingu lisades. Lepingu p-s 4.1 olid pooled kokku leppinud, et lepingu hind (koos

seadmete ja materjalidega) on 662 600 eurot ning lepingu p-s 4.3, et lepingu hind ei sisalda

käibemaksu. Hageja väljastas 23. aprillil 2019 kostjale ettemaksuarve nr ADK-2-IS-RK

vastavalt lepingu p-le 6.1 summas 66 260 eurot (s.o 10% lepingu hinnast) maksetähtpäevaga

26. aprill 2019. Kostja ettemaksuarvet tähtaegselt ei tasunud, vaid otsustas lepingu

ennetähtaegselt üles öelda. 6. mail 2019 esitas kostja hagejale ülesütlemiseavalduse, milles

põhjendas lepingu ülesütlemise soovi sellega, et pooled ei ole lepingu täitmist veel alustanud

ning kostjal on ühe teise objektiga seonduvalt lepingu täitmise osas kõhklused. 7. mail 2019

tegi kostja täiendava ülesütlemiseavalduse. Hageja korduvatele nõudmistele vaatamata ei ole

kostja tänaseni lepingut täitma asunud, sh on jätnud ettemaksu arve nr ADK-2-IS-RK tasumata.

2021. a sügisel sai hagejale teatavaks asjaolu, et kostja on ära kasutanud lepingueelsete

läbirääkimiste, lepingu sõlmimise ja täitmise käigus hageja poolt kostjale edastatud

informatsiooni. Lepingu raames ehitamisele ja paigaldamisele kuuluvate sadestusfiltrite

jooniste põhjal on kostja tellinud lepingus kokkulepitud filtrite ehituse ja tehasesse paigalduse

hoopis kolmandalt isikult. Eeltoodud asjaoludel ning pidades silmas, et kostja on lepingu

ülesütlemise ja lepingujärgsete tööde kolmandalt isikult tellimisega põhjustanud olukorra, kus

hagejal ei ole sisuliselt enam võimalik lepingut täita, nõudis hageja kostjalt lepingujärgse tasu

maksmist ulatuses, millest on maha arvatud kulud, mille hageja lepingu täitmata jäämisega

seoses kokku hoidis (võlaõigusseaduse (VÕS) § 655 lg 1). Lisaks nõudis hageja kostjalt viivist.

Hageja esitas taotluse hagi tagamiseks, s.o hagi tagamise abinõuna seada kostjale kuuluvale

registriossa nr 1554607 kantud kinnistule aadressiga Ida-Viru maakond, Kohtla-Järve linn,

Järve linnaosa, Sutermaa tn 14, esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas

95 631 eurot hageja kasuks; samuti seada kostjale kuuluvale registriossa nr 2887607 kantud

kinnistule aadressiga Ida-Viru maakond, Kohtla-Järve linn, Järve linnaosa, Uus-Tehase tn 12,

esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 95 631 eurot hageja kasuks.

Kummalegi kinnistule seatava kohtuliku hüpoteegi summa vastab 50%-le hagihinnast.

Arvestades kostja halba majanduslikku olukorda ja nõude suurust, on alust arvata, et tagamata

jätmise korral oleks kohtuotsuse täitmine raskendatud või võimatu. Kostja on olnud maksude

tasumisega viivituses ning ta on jätnud tähtaegselt esitamata 2020. a majandusaasta aruande.

MAAKOHTU LAHEND

2. Viru Maakohus rahuldas 12. jaanuari 2022. a määrusega hagi tagamise taotluse ja seadis

kostja omandis olevatele kinnistutele kohtulikud hüpoteegid hageja kasuks järgnevalt:

kinnistule asukohaga Ida-Viru maakond, Kohtla-Järve linn, Järve linnaosa, Sutermaa tn 14

(registriosa nr 1554607) neljandasse jakku esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek

summas 95 631 eurot; kinnistule asukohaga Ida-Viru maakond, Kohtla-Järve linn, Järve

linnaosa, Uus-Tehase tn 12 (registriosa nr 2887607) neljandasse jakku esimesele vabale

järjekohale kohtulik hüpoteek summas 95 631 eurot. Maakohus määras kindlaks summad, mille

tasumisel kohtu deposiiti või millise sulatuses pangagarantii andmisel tühistatakse hagi

tagamine ja märkis, et kostjale toimetatakse määrus kätte pärast määruse täitmist.

Hageja nõue on 191 262 eurot, millelt tuleb tasuda tagatis summas 9563 eurot 10 senti

(tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 383 lg 11)). Hageja on tasunud tagatise 10. jaanuaril

2022. Maakohus leidis, et kohtuliku hüpoteegi seadmine hagi tagamise abinõuna tagab

kohtuotsuse täitmise võimaluse ning on kostja jaoks kõige vähem koormav hagi tagamise

abinõu, kuna antud abinõu ei piira kostja õigusi kinnistuid kasutada. Kohus leidis, et hageja

taotlus hagi tagamiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. Kostja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse

tegemist, millega jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Maakohus jättis kontrollimata kohtualluvuse ja lahendas taotluse, mis allub Läti kohtule.

Töövõtulepingu punktis 21.2 on pooled kokku leppinud, et mistahes vaidlused lahendatakse

Läti menetlusreeglite kohaselt Läti kohtus ehk tegemist on kohtualluvuse kokkuleppega.

Töövõtulepingu lisa 1 kohaselt oli tööde teostamise kohaks Riia, mistõttu on loogiline, et

pooled leppisid kokku Läti kohtualluvuses. Pooled on sõlminud kohtualluvuse kokkuleppe

Brüssel I (bis) määruse artikkel 25 lg 1 mõistes ja vaidlus tuleb lahendada Läti kohtus.

TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel oleks maakohus pidanud keelduma hagiavalduse ja hagi tagamise

taotluse menetlemisest. Tegemist on olulise menetlusveaga, mille tõttu tuleb vaidlustatud

kohtumäärus tühistada.

Kostja märgib, et käimasolevas vaidluses ei esine alust Eesti õiguse kohaldamiseks ja hageja ei

ole põhjendanud, millisel alusel ta nõudele Eesti õigust kohaldas. Euroopa Parlamendi ja

Nõukogu määrus (EÜ) nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta

(edaspidi Rooma I määrus) artikkel 4 lg 1 p b) kohaselt olukorras, kus kohalduvat õigust ei ole

valitud, tuleb kohaldada selle riigi õigust, kus on teenuse osutaja harilik viibimiskoht. Kuivõrd

töövõtja kui teenuse osutaja on Leedu ettevõte, siis tuleb käesoleval juhul kohaldada Leedu

õigust.

Maakohus jättis kontrollimata ja põhjendamata hagi tagamise peamise aluse, st hagi tagamata

on kohtuotsuse täitmine võimatu või raskendatud. Kostja hinnangul ei ole eluliselt usutav, et

äriühing, mis avalike andmete kohaselt omab 19 miljoni euro suurust aastast käivet ja pakub

tööd ligi 200 töötajale, ei oleks võimeline vajadusel tasuma vähem kui 200 000 euro suurust

võlanõuet. Kostjale kuulub kaks kinnistut Kohtla-Järvel. Puudub igasugune mõistlik põhjus

arvata, nagu esineks hagi tagamata jätmisel risk, et nende kinnistute arvel ei saaks vajadusel

täita kohtuotsust. Kostjal on piisavalt vara, mille arvelt on võimalik täita hagiavalduse aluseks

olevad nõuded.

4. Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist.

Vaidlus allub Viru Maakohtule. Lepingu p-s 21.21 olid pooled kokku leppinud selles, et: „Kui

vaidluse või muu erimeelsuse lahendamine läbirääkimiste teel ei õnnestu, lahendatakse vaidlus

Läti Vabariigi õigusaktides määratud korras“. Läti tsiviilkohtumenetluse seaduse § 26 näeb ette,

et juriidiliste isikute vastu esitatakse hagi kohtusse lähtudes nende juriidilisest aadressist. Kostja

juriidiline aadress ehk asukoht on Eestis, seega allub käesolev vaidlus Eesti kohtule.

Kohtul puudub alus keelduda üksikute taotluste menetlemisest ja lahendamisest olukorras, kus

hagi on juba menetlusse võetud, kostja hagi menetlusse võtmist ei vaidlustanud ning

kaebetähtaeg on möödunud.

Kostja käsitlus Leedu Vabariigi õiguse kohaldamisest on vastuoluline ja väär.

Hagi tagamine oli põhjendatud. Hagi tagamise aluse esinemist kinnitab täiendavalt ka kostja

poolt määruskaebusele lisatud kostja 2020. a majandusaasta aruanne. Kostja ei ole esitanud

äriregistrile 2021. a majandusaasta aruannet. Arvestades, et kostjal puuduvad käibevahendid

riigi ees maksukohustuste nõuetekohaseks täitmiseks ning viimase majandusaasta aruande

esitamata jätmise tõttu puudub selge ülevaade kostja rahaliste vahendite ning hõlpsasti

realiseeritava käibevara kohta, on tõenäoline, et kostja ei ole võimeline kohtuotsust täitma muul

viisil kui temale kuuluva põhivara - kinnisvara - arvelt.

5. Hageja täiendava seisukoha kohaselt saab ringkonnakohus hagi tagamise küsimuse

õiguspärasuse üle otsustamisel tugineda Eesti TsMS-ile sõltumata asja sisulise lahendamise

käigus põhivaidlusele kohaldatavast õigusest. Põhivaidluse lahendamisel kohaldamisele

kuuluva õiguse küsimus kuulub lahendamisele aga maakohtu menetluses pärast hagi tagamise

määruskaebemenetluse lõppemist (rahvusvahelise eraõiguse seadus (REÕS) § 4 lg 1). Asi allub

Viru Maakohtule. Hageja esitas väljavõtte Leedu tsiviilkoodeksist. Kui kohaldamisele kuulub

Leedu õigus, on hageja nõue põhjendatud kahju hüvitamise nõudena saamata jäänud tulu

nõudes (vt artiklid 6.246, 6.249, 6.247 ning 6.681 jj), kuid alternatiivselt ka muudel võimalikel

alustel (sh täitmisnõue jm).

6. Kostja täiendava seisukoha kohaselt on pooled kokku leppinud, et vaidlused lahendatakse

Läti menetlusreeglite kohaselt Läti kohtus ehk tegemist on kohtualluvuse kokkuleppega. Kuna

praegusel juhul on töövõtulepingu punktis 21.2 lepitud kokku Läti Vabariigi menetlusreeglite

kohaldamises (vastavat tõlgendust on jaatanud ka hageja), siis on pooled Leedu Vabariigi

kohtupraktikast tulenevalt sõlminud kohtualluvuse kokkuleppe ja määranud vaidluse

lahendamiseks pädevateks kohtuteks Läti Vabariigi kohtud. Maakohus pidanuks seetõttu

keelduma hagi tagamise taotluse menetlemisest ja lahendamisest. Kostja hinnangul puudub alus

hagi tagamiseks, kuivõrd kostja on tõendanud, et hagi ei allu Eesti Vabariigi kohtutele ja liiatigi

ei ole ohus võimaliku kohtuotsuse täitmine, kuivõrd kostjal on piisaval hulgal raha mistahes

võimaliku hageja nõude täitmiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määruse

resolutsioon muutmata, kuid täiendada tuleb maakohtu määruse põhjendusi (TsMS § 657

lg 1 p 21 ja TsMS § 659).

8. TsMS § 377 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et

tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha.

Hagi tagamine on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus

sekkub vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud

oluliselt menetlusõiguse norme.

8.1

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus lõppjärelduses õigesti leidnud, et

TsMS § 377 lg 1 alusel on hagi tagamine põhjendatud, kuid ringkonnakohtu hinnangul on

maakohus määrust puudulikult põhjendanud, jättes hindamata hagi õigusliku perspektiivikuse

ning hagi tagamise eelduste olemasolu. Hagi tagamise puhul tuleb kontrollida, kas hagi

rahuldamiseks esineb mõistlik edukuse perspektiiv. Maakohus on lahendi tegemisel rikkunud

põhjendamiskohustust. Ringkonnakohtul on võimalik see rikkumine kõrvaldada.

Hagi tagamisel tuleb kohtul kontrollida, kas hagi tagamise taotlus vastab TsMS § 381 lg-s 1

sätestatud nõuetele (sh on esitatud TsMS §-s 377 nimetatud asjaolud), kas hagiavaldus (kui see

on esitatud) vastab TsMS § 363 lg 1 p-des 1–3 sätestatud nõuetele, kas hagi on lubatav,

õiguslikult perspektiivikas ning kas nõude ja tagamise aluseks olevad asjaolud on põhistatud

(TsMS § 235 ja § 381 lg 2) (vt ka Riigikohtu 3. veebruari 2017. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-83-16, p-d 16–18).

8.2 Ringkonnakohtu hinnangul vastab hagiavaldus ja hagi tagamise avaldus seaduses sätestatud

formaalsetele nõuetele, hagi on lubatav ning seda ei saa pidada õiguslikult perspektiivituks.

Hagi tagamise üheks eelduseks on hagi õiguslik perspektiivikus. Hagi tagamise taotluse

lahendamisel hagi õiguslikku perspektiivi hinnates peab kohus mh kontrollima, kas hageja on

nõuet ja hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid põhistanud TsMS § 235 mõttes. Väite

põhistamine tähendab, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Hagi

on perspektiivitu juhul, kui hagis esitatud asjaolude tõendatuse korral ei oleks nõuet võimalik

rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (vt nt Riigikohtu 3. märtsi 2014. a määrus tsiviilajas

nr 3-2-1-193-13, p 12)

Hageja on esitanud hagi VÕS § 655 lg 1 alusel töövõtulepingus kokkulepitud tasu

väljamõistmiseks. Kui tellija on töövõtulepingu VÕS § 655 lg 1 alusel üles öelnud, on töövõtjal

jätkuvalt õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu

ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või

oleks võinud mõistlikult omandada (vt selle kohta ka Riigikohtu 20. oktoobri 2016. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-79-16, p 13).

Ringkonnakohus nõustub kostja määruskaebuses toodud seisukohaga, et käesolevas tsiviilasjas

tuleb kohaldada Leedu Vabariigi õigust. Asjas tuleb kohalduv õigus kindlaks määrata Euroopa

Parlamendi ja Nõukogu 17. juuni 2008. a määruse 593/2008 (Rooma I määrus) järgi, mida

kohaldatakse lepingutele tsiviil- ja kaubandusasjades, mis on sõlmitud alates 17. detsembrist

2009 (määruse art-d 1 ja 28). Rooma I määruse artikkel 4 p 1 b) sätestab, et kui lepingu suhtes

kohaldatavat õigust ei ole valitud vastavalt artiklile 3 ning ilma et see piiraks artiklite 5 kuni 8

kohaldamist, on teenuse osutamise leping reguleeritud selle riigi õigusega, kus on teenuse

osutaja harilik viibimiskoht.

Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga selles, et pooltevaheline leping ei ole oma

olemuselt teenuse osutamise leping vaid töövõtuleping ning seetõttu ei ole Rooma I määruse

artikkel 4 p 1 b) asjakohane. Euroopa Kohus on 25. märtsi 2021. a otsuses kohtuasjas

nr C-307/19 p-s 93 määratlenud mõiste „teenused“ määruse nr 1215/2012 artikli 7 punkti 1

alapunkti b teise taande tähenduses, mis tähendab vähemalt seda, et lepingupool, kes teenust

osutab, tegeleb tasu eest mingi kindla tegevusega (vt selle kohta Euroopa Kohtu 8. märtsi

2018. aasta kohtuotsus Saey Home & Garden, C-64/17, p 38 ja seal viidatud kohtupraktika).

Praegusel juhul leppisid pooled sõlmitud lepinguga kokku, et hageja teostab kostjale töid ning

kostja kohustub maksma hagejale tehtud töö eest tasu. Eeltoodust tulenevalt on poolte vahel

sõlmitud töövõtuleping oma olemuselt teenuse osutamise leping Rooma I määruse artikkel 4 p

1 b) tähenduses ning viidatud säte kuulub kohaldamisele.

Kuivõrd töövõtja (hageja) kui teenuse osutaja harilik viibimiskoht on Leedus, siis kuulub

kohaldamisele Leedu õigus.

REÕS § 4 ja TsMS § 234 järgi peab kohus tegema kohaldatava välisriigi õiguse sisu kindlaks,

kasutades selleks vajaduse korral poolte abi. Hageja esitas ringkonnakohtule inglisekeelse

väljavõtte Leedu tsiviilkoodeksist, milles on välja toodud sätted, millised võivad hageja arvates

asjas tähtsust omada. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja esitatud asjaolude õigsust eeldades

võimalik, et hagejal võib olla nõue kostja vastu ka Leedu õiguse järgi. Leedu tsiviilkoodeksi

artikkel 6.658 lg 4 on oma olemuselt sarnane säte VÕS §-le 655. Selle kohaselt on tellijal

mõjuval põhjusel õigus töövõtuleping enne selle täitmist üles öelda, kuid ta peab hüvitama

töövõtjale sellest tingitud kahju, sh majandusliku kahju. Sisuliselt saab hagis toodud asjaoludel

olla hagejal kostja vastu saamata jäänud tulu hüvitamise nõue Leedu tsiviilkoodeksi artikkel

6.249 lg 1 kohaselt. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja esitatud asjaolude õigsust eeldades

hageja nõude rahuldamine vähemalt osaliselt võimalik ehk hagi ei saa pidada õiguslikult

perspektiivituks. Samuti on hagiavalduses nõuet piisavalt põhistatud. Hageja on välja toonud,

et pooled sõlmisid lepingu, mille kostja enne selle täitmist üles ütles. Seejuures on hageja

esitanud nii lepingu kui ka kostja ülesütlemisavalduse. Nõude suuruse põhistamiseks on hageja

esitanud kalkulatsioonid. Kostja ei ole määruskaebuses hageja esitatud asjaoludele ka vastu

vaielnud. Kohus saab hagis ja hagi tagamise avalduses väljatoodud asjaolud ja nende

puudumise lõplikult tuvastada asja sisulisel lahendamisel.

Ringkonnakohus märgib, et arvestades hagi tagamise menetluse olemust, kus asja sisuliselt ei

lahendata, vaid antakse üksnes esialgne hinnang nõude põhistatusele, on ringkonnakohus

lähtunud Leedu õiguse kindlakstegemisel üksnes Leedu tsiviilkoodeksi teksti grammatilisest

tõlgendusest. Asja sisulisel lahendamisel on kohtul ja pooltel võimalik esitada ja koguda

täiendavaid tõendeid Leedu õiguse sisu kohta.

8.3 Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga selles, et hagi tagamise eeldused on täitmata.

TsMS § 377 lg 1 järgi on hagi tagamise eesmärgiks kohtuotsuse, millega hagi rahuldatakse,

täitmise lihtsustamine. Olukorras, kus hageja nõue on suur ning võib esineda oht, et kostja ei

suuda seda rahuldada, on hagi tagamine õigustatud.

Sealjuures saab kohus arvesse võtta nt hageja nõude suurust, kostja majanduslikku seisundit,

sealhulgas kostjale kuuluvat likviidset vara, põhivara väärtust ning viletsaid majandustulemusi

(nt kahjumi deklareerimine) (vt nt Riigikohtu 11. mai 2011. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-30-11, p 11).

Ringkonnakohtu hinnangul on hageja praegusel juhul põhistanud, et kostja majandusliku

seisundi tõttu on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist.

Hagi tagamise määruse tegemise ajaks ei olnud kostja esitanud 2020. a majandusaasta aruannet.

Ainuüksi majandusaasta aruande tähtaegselt esitamata jätmine võib olla hagi tagamise aluseks

(vt Riigikohtu 3. märtsi 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-10-10, p 11). Kostja on 2020. a

majandusaasta aruande küll koos määruskaebusega esitanud, kuid see ei anna alust asuda

seisukohale, et hagi tagamine oli põhjendamatu. Kostja 2020. a majandusaasta aruande kohaselt

oli äriühingu aruandeaasta kahjum 2 840 318 eurot. Samuti oli kostja omakapital negatiivne.

Seega nähtub ka esitatud majandusaasta aruandest, et kostja viimased majandusnäitajad ei ole

head. Kostja ainuke registervara on kinnistud, millele maakohus seadis hüpoteegid.

Ringkonnakohtu hinnangul on hageja rahalise nõude puhul täidetud TsMS § 377 lg-st 1 tulenev

eeldus, st piisaval määral on põhistatud ohtu, et nõude tagamata jätmisel võib kohtuotsuse

täitmine tulevikus olla raskendatud või võimatu.

8.3. TsMS § 378 lg 1 p 1 kohaselt on hagi tagamise abinõuks kostjale kuuluvale kinnisasjale

kohtuliku hüpoteegi seadmine. TsMS § 378 lg 4 alusel tuleb hagi tagava abinõu valikul

arvestada, et kohaldatav abinõu ei oleks ülemäära koormav. Selleks tuleb hinnata hagi

tagamisest või tagamata jätmisest pooltele tekkida võivaid võimalikke negatiivseid tagajärgi

(Riigikohtu 31. mai 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-12, p 13).

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hagi tagamise abinõu ei koorma kostjat rohkem, kui

seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Ei ole

võimalik kohaldada mõnda teist kostjat vähem koormavat ja hageja huve sama tõhusalt tagavat

hagi tagamise abinõud. Maakohus määras kindlaks summad, mille tasumisel kohtu deposiiti

või millise sulatuses pangagarantii andmisel tühistatakse hagi tagamine. Kui kostjal on piisavalt

raha hageja nõude rahuldamiseks, on kostjal võimalik tasuda kohtu deposiiti maakohtu

määratud summa, mispuhul vabastatakse kostja kinnistud hüpoteegi alt.

9. Kostja on määruskaebuses märkinud, et maakohus jättis menetlusõiguse norme kohaldades

ekslikult tuvastamata, et vaidlus ei allu Viru Maakohtule ning seetõttu on maakohus ebaõigesti

rahuldanud ka hagi tagamise taotluse. Hageja arvates on vaidluse lahendamiseks pädev kohus

Eesti kohus. Pooled vaidlevad seega kohtualluvuse üle. Täpsemalt vaidlevad nad selle üle, kas

sõlmitud lepingus sisaldub kohtualluvuse kokkulepe.

Ringkonnakohus märgib, et poolte kohtualluvuse kokkuleppe olemasolu tuleb kontrollida

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 12. detsembrist 2012

kohtualluvuse ja kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades

(uuesti sõnastatud) (nn Brüssel I (uuesti sõnastatud) määrus) artikli 25 kohaselt. Seejuures peab

kohus kontrollima kas ka tegelikult oli lepinguosaliste vahel selge ja ühemõtteline kokkulepe

tingimuse osas, mis annab asja lahendamiseks pädevuse sellele kohtule (vt Euroopa Kohtu 21.

mai 2015. a otsus asjas Jaouad El Majdoub versus CarsOnTheWeb.Deutschland GmbH,

C‑322/14, p 29).

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu p-s 21.2 sõnaselget ja

üheselt mõistetavat kokkulepet kohtualluvuse osas. Pooled ei ole leppinud kokku selles, et

vaidluste lahendamiseks pädev kohus on Läti kohus, vaid kokku on lepitud selles, et vaidlused

lahendatakse Läti Vabariigi õigusaktides määratud korras. Senises menetluses ei ole esitatud ka

tõendeid, mille alusel võiks tuvastada, et poolte tahe oli selles lepingupunktis sõlmida

kohtualluvuse kokkulepe. Ringkonnakohus märgib, et eeltoodu ei välista asja edasises

menetluses poolte tahte kohta täiendavate tõendite esitamist ega kohtualluvuse kokkuleppe

tuvastamist.

Ringkonnakohus märgib, et hagi tagamise määruse tühistamise aluseks ei oleks iseenesest ka

asjaolu, et asi ei allu Viru Maakohtule. Nimelt Brüssel I (uuesti sõnastatud) määruse artikli 35

kohaselt võib liikmesriigi kohtutelt taotleda selle liikmesriigi õigusega ettenähtud ajutiste

meetmete, sealhulgas kaitsemeetmete kehtestamist isegi juhul, kui kõnealuse liikmesriigi

kohtud on asja sisuliseks arutamiseks pädevad. Sama tuleneb ka TsMS § 382 lg-st 3, mille

kohaselt võib hagi tagamiseks vajaduse korral hagi tagamise abinõu rakendada ka kohus, kelle

tööpiirkonnas asub vara, mille suhtes hagi tagamise abinõu rakendamist taotletakse, isegi kui

hagi on esitatud või tuleb esitada välisriigi kohtusse, ning ka avalikku registrisse kantud vara

suhtes võib hagi tagamise abinõu rakendada registri asukoha järgne kohus.

Seega ei muuda kostja määruskaebuse kohtualluvust puudutavad väited maakohtu määrust hagi

tagamise kohta ebaõigeks.

Eeltoodud põhjendustel tuleb määruskaebus jätta rahuldamata.

10. Hagi tagamise kohta tehtav määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetav määrus

TsMS § 173 lg 1 esimese lause mõttes. Seega pole menetluskulude jaotuse märkimine sellises

määruses vajalik.

11. Tulenevalt TsMS § 666 lg-st 1 lahendab hagi tagamise määruskaebuse üks kohtunik.

12. TsMS § 390 lg 1 kohaselt maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus hagi

tagas, ühe tagamisabinõu teisega asendas või hagi tagamise TsMS § 386 lg-s 2, 4 või 5

sätestatud alusel tühistas, võib pool esitada määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud

määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab Riigikohtule edasi kaevata

üksnes juhul, kui tagatava hagi hind ületab 100 000 eurot või kui tagamisabinõuna kohaldati

isiku aresti või elukohast lahkumise keeldu. Kuivõrd praegusel juhul on hagihind üle 100 000

euro, saab käesoleva hagi tagamise määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule.

/digitaalselt allkirjastatud/

Vahur-Peeter Liin