2-20-3532/131 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Gea Lepik, liikmed Meeli Kaur ja Villem

Lapimaa

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. mai 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-3532

Kohtuasi

X, Q ja Y hagi ning Tallinna linna hagi F vastu

testamendi puudumise, alternatiivselt testamendi

tühisuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 3. detsembri 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

F apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) Y (sünniaeg XX.XX.XXXX)

Hageja (vastustaja) Q (sünniaeg XX.XX.XXXX)

Hageja (vastustaja) X (sünniaeg XX.XX.XXXX)

Hagejate ühine lepinguline esindaja vandeadvokaat Ivo

Mahhov

Kostja (apellant) F (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Lilia Kožina

Menetluse liik

Kohtuistungil 14. aprillil 2022

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 3. detsembri 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-3532

muutmata.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Harju Maakohtu 3. detsembri 2021. a otsus on jõustunud osas, millega:

3.1. jäeti rahuldamata Y, Q ja X hagi F vastu alternatiivses nõudes tuvastada Z

(isikukood XXXXXXXXXXX, surma aeg XX.XX.XXXX) 14. mail 2019

dateeritud koduse testamendi tühisus;

3.2. jäeti läbi vaatamata Tallinna linna hagi F vastu järgmistes alternatiivsetes

nõuetes:

3.2.1. tuvastada Z 14. mai 2019. a koduse testamendi tühisus;

2-20-3532

2 (11)

3.2.2. tuvastada, et Z ei teinud 14. mail 2019 tahteavaldust või kehtivat

tahteavaldust, mille kohaselt on tema testamendijärgseks pärijaks F;

3.3. tühistati Harju Maakohtu 3. veebruari 2020. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr

2-20-977 kohaldatud hagi tagamise abinõud;

3.4. jäeti Tallinna linna menetluskulud Tallinna linna enda kanda;

3.5. jäeti kindlaks määramata ja F-lt Y, Q ja X kasuks välja mõistmata maakohtus

kantud lepingulise esindaja kulu 270 eurot.

4. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus F kanda.

5. Rahuldada Y, Q ja X taotlus ringkonnakohtus kantud menetluskulude

kindlaksmääramiseks ning mõista F-lt Y, Q ja X kasuks solidaarselt välja

menetluskulud 648 eurot.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude jaotust saab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 178 lg 1 kohaselt

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg

2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagejate nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Hagejad X, Q ja Y (hagejad) esitasid hagi F (kostja) vastu, milles palusid tuvastada, et kostja

ei ole Z pärija. Alternatiivselt palusid hagejad tuvastada, et Z 14. mail 2019 dateeritud testament

on tühine.

1.1. Hagiavalduse kohaselt leiti XX.XX.XXXX Z tugevasti lagunenud surnukeha tema

korterist asukohaga XXX.

1.2. Hagejad on Z täditütred ja kolmanda järjekorra seadusjärgsed pärijad.

1.3. Notar W tõestas 26. septembril 2019 Tallinna linna kasuks pärimistunnistuse.

1.4. Kostja pöördus 2. detsembril 2019 notari poole ja esitas notarile Z 14. mail 2019 dateeritud

koduse testamendi, mis oli tehtud kostja kasuks. Testamendi tunnistajateks olid G ja M.

Tunnistajad esitasid notarile seletuskirjad selle kohta, et nad olid testamendi tegemise juures

tunnistajateks. Koduse testamendi väljailmumine oli Z majanaabritele ja sugulastele üllatuslik.

2-20-3532

3 (11)

1.5. Z poolt 14. mail 2019 testamendi tegemine on välistatud. Z surnukeha leiti XX.XX.XXXX

ja oli korteris lebanud umbes paar nädalat. Naabrid polnud Z umbes nii kaua näinud ning

kutsusid ukse avamiseks politsei. Surnukeha lagunemistunnuseid arvestades võis surm olla

saabunud orienteeruvalt mitte vähem kui nädal enne surnukeha leidmist. Väidetava testamendi

tegemise ajaks oli Z olnud surnud vähemalt viis päeva. Testamendile kopeeritud isikutunnistus

oli kaotanud kehtivuse, kuid Z-l oli kehtiv isikutunnistus. Testamendil olev allkiri on tehtud

ebakindla joonega, kuid allkiri isikutunnistusel on hoogne ja kindel. Kostja on väitnud, et Z oli

tema elukaaslane, kuid Z kurtis naabritele alati, et pole kellegagi suhelda. Elukaaslane oleks

välja ilmunud kohe, mitte mitu kuud pärast Z surma.

1.6. Hagejad esitasid 15. jaanuaril 2020 notarile pärimisavalduse koos sugulust tõendavate

dokumentidega.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata ning kõik menetluskulud hagejate

kanda.

2.1. Kostja arvates pole hagejad tõendanud enda sugulust Z-ga. Kostja on Z elukaaslane alates

2008. a-st, elati nn vabaabielus kuni Z surmani. Z viibis enne surma kostja korteris, kus on

koostatud ka 14. mai 2019. a testament. Kostja tõendab oma väiteid kostja valduses oleva

riietuse, fotode ja auhindadega.

2.2. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 27. veebruari 2020. a vastusest teabenõudele ei saa

järeldada, et 14. mail 2020 oli Z juba vähemalt 5 päeva surnud.

Tallinna linna nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

3. Hageja Tallinna linn esitas tsiviilasjas nr 2-20-977 hagi kostja vastu, milles palus tuvastada,

et Z 14. mai 2019. a testament on tühine. Alternatiivselt palus Tallinna linn tuvastada, et Z ei

ole 14. mail 2019 teinud tahteavaldust või kehtivat tahteavaldust, mille kohaselt on tema

testamendijärgseks pärijaks kostja.

3.1. Hagiavalduse kohaselt andis Tallinna notar W 26. septembril 2019 Tallinna linnale välja

pärimistunnistuse, millega tunnistas Tallinna linna pärimisseaduse (PärS) § 18 lg 1 kohaselt Z

ainupärijaks.

3.2. Notar teavitas 2. detsembril 2019 Tallinna linna, et on samal päeval võtnud kostjalt vastu

avalduse, millega viimane palub tunnistada kehtetuks Z pärimisasjas 26. septembril 2019 välja

antud pärimistunnistuse, mille kohaselt on pärijaks Tallinna linn. Põhjusena on toodud asjaolu,

et pärandaja oli teinud koduse testamendi, millest notarit ei oldud varem teavitatud.

3.3. Tallinna linnal on alust arvata, et Z ei ole allkirjastanud 14. mail 2019 koostatud kodust

testamenti ning testament ei ole koostatud Z tahte kohaselt. Väidetavalt Z koostatud kodune

testament on trükitud arvutil eesti keeles ning sellel puudub testaatori selgitus, et tegemist on

tema viimase tahtega. Lisaks ei ole allakirjutanud tunnistajad kinnitanud, et testaator on neile

teatanud, et nad on kutsutud koduse testamendi allakirjutamise juurde ning testament on

allkirjastatud Z poolt otsustus- ja arusaamisvõimelisena omakäeliselt. Testamendist ei nähtu, et

testamendi tegemise algatus oleks tulnud testaatorilt. Z ei ole testamenti omakäeliselt

allkirjastanud.

Kostja vastuväited

2-20-3532

4 (11)

4. Kostja vaidles Tallinna linna hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud

Tallinna linna kanda.

4.1. Kostja arvates elas ta Z-ga alates 2008. a-st nn vabaabielus kuni Z surmani. Kostja oli

teadlik, et testaatoril ei olnud lapsi ega lähimaid sugulasi. Kostja hoolitses testaatori eest

viimastel aastatel enne tema surma. Testaator viibis viimasel ajal enne surma kostja korteris.

Kostja korteris on säilinud ka Z isiklikud asjad: riietus, fotod, auhinnad jne. Kuna testaatori

korter oli amortiseerunud, eelistas Z viibida tihti kostja korteris. Seega on eluliselt usutav, et

testaator otsustas nimetada kostja oma pärijaks. Lisaks on Z maetud XXX kalmistul hauaplatsil,

mis on kostja kasutuses ja kus on maetud ka tema lähemad isikud.

4.2. Z koostas 14. mai 2019. a testamendi kostja korteris aadressil YYY, kus testaator tol ajal

elas. Z-l ei olnud juriidilist haridust või eriteadmisi. Testaatori palvel andis keegi tuttavatest

temale koduse testamenti näidise, mille alusel 14. mai 2019. a testament oli koostatud.

Vaatamata sellele, et testaatori emakeeleks oli vene keel, valdas ta piisavalt eesti keelt selleks,

et testamendi sisust aru saada. Sama puudutab ka tunnistajaid G ja M. Z palvel oli testamendi

tekst eelnevalt välja trükitud paberkandjal. Tunnistajad viibisid testamenti allakirjutamise

juures ja Z määras enda vara ainupärijaks kostja. Kostja esitas kohtule notarile antud

tunnistajate kirjalikud avaldused seoses testamendi koostamisega, mis täiendavalt kinnitavad,

et tunnistajad viibisid testamenti allakirjutamise juures ja et testaator määras enda vara

ainupärijaks kostja.

4.3. Testamendi kinnitanud tunnistajad G ja M on kostjale tuttavad isikud, kes abistavad teda

igapäevases tegevuses.

4.4. Z tahe oli PärS § 28 mõttes teha kostja kasuks korraldus. Kostja on testamendis nimetatud

testaatori pärijaks. Pärandaja testamendis väljendatud tahte teistsuguseks tõlgendamiseks ei ole

alust. Testamendi vormiline eksimus ei peaks võtma kostjalt õigust pärida vara testaatori tahte

kohaselt. Testamendi allkirjastamise ajal oli Z teovõimeline ja isiklikult nihutas tunnistajatele

allkirjastatud testamendi teksti, väljendades sellega oma tahet. Testaatoril puudus vajadus

kirjutada tunnistajatele kirja selle kohta, et see on tema viimne tahe, kuna tunnistajatele oli

selge, et nad kinnitavad testamenti, ning nende arvates oli testaator otsustusvõimeline.

Vaidlusalune kodune testament on seega tehtud seadusest juhindudes. Ebaoluline on asjaolu, et

testamendi allkirjastamisel kasutati testaatori aegunud ID-kaarti. Seadus ei kohusta testaatorit

üldse kasutama testamendi tegemisel isikut tõendavat dokumenti.

Menetluse edasine käik

5. Maakohus liitis 22. septembri 2020. a määrusega ühte menetlusse Tallinna linna hagi kostja

vastu (tsiviilasi nr 2-20-977) ja hagejate hagi kostja vastu (tsiviilasi nr 2-20-3532). Ühiseks

tsiviilasja numbriks sai 2-20-3532.

Maakohtu otsus ja selle põhjendused

6. Maakohus rahuldas hagejate hagi kostja vastu ning tuvastas, et kostja ei ole Z pärija.

Maakohus jättis rahuldamata hagejate hagi kostja vastu alternatiivses nõudes tuvastada Z 14.

mail 2019 dateeritud koduse testamendi tühisus. Maakohus jättis Tallinna linna hagi kostja

vastu läbi vaatamata nõuetes tuvastada Z 14. mai 2019. a koduse testamendi tühisus ja

tuvastada, et Z ei 14. mail 2019 teinud tahteavaldust või kehtivat tahteavaldust, mille kohaselt

on tema testamendijärgseks pärijaks kostja. Maakohus tühistas 3. veebruari 2020. a määrusega

tsiviilasjas nr 2-20-977 kohaldatud hagi tagamise abinõud. Maakohus jättis hagejate

menetluskulud kostja kanda; Tallinna linna menetluskulud Tallinna linna enda kanda ning

2-20-3532

5 (11)

kostja menetluskulud tema enda kanda. Maakohus mõistis kostjalt hagejate kasuks välja

menetluskuludena riigilõivu 300 eurot, eksperdikulud 141 eurot, tõlgikulud 345,80 eurot ja

lepingulise esindaja kulu 4680 eurot. Maakohus jättis kindlaks määramata ja kostjalt hagejate

kasuks välja mõistmata lepingulise esindaja kulu 270 eurot.

6.1. Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:

-

kostja on esitanud notarile Z 14. mai 2019 kuupäeva kandva allkirjastatud koduse

testamendi, mille alusel on Z pärandanud kogu oma vara kostjale;

-

Z on surnud ja tema ametlikuks surmaajaks on XX.XX.XXXX.

6.2. Hagejad on tõendanud, et nad on Z vanavanemate alanejad sugulased. Kui pärandajal

puuduvad esimese järjekorra pärijad (PärS § 13) ja teise järjekorra pärijad (PärS § 14) ning

pärandaja vanavanemad on surnud, on pärandaja vanavanemate lapsed kolmanda järjekorra

seadusjärgseteks pärijateks PärS § 11 lg 1 ja 15 lg 1 mõttes. Seega saavad hagejad olla PärS §

11 lg 1 ja 15 lg 1 järgi kolmanda järjekorra pärijateks. Kui kostja ei ole Z pärija või kui Z

testament on tühine, on hagejad Z seadusjärgseteks pärijateks. Seetõttu on hagejatel TsMS

§ 368 järgi tuvastushuvi hagi esitamiseks.

6.3. Z on 14. mai 2019 kuupäeva kandva testamendiga pärandanud kogu oma vara kostjale.

Tegemist on tunnistajate juuresolekul allakirjutatud koduse testamendiga PärS § 23 lg 1 mõttes.

Pärandajaks on testamendis märgitud Z. Testamendile on alla kirjutanud tunnistajad G ja M.

Testamendi allakirjutamine G ja M poolt on tõendatud. See nähtub testamendi dokumendist,

millele on märgitud tunnistajate nimed ja allkirjad. Lisaks on tunnistajad M ja G kinnitanud

testamendi allkirjastamist notarile 2. detsembril 2019. Testamendi allkirjastamist kinnitasid

tunnistajad ka kohtule 9. juuni 2021. a istungil antud ütlustes.

6.4. Ekspertide EK ja LE 10. augusti 2021. a arvamuse ja eksperdi 4. novembri 2021. a istungil

antud vastused sisaldavad teavet, et väga tõenäoliselt ei ole testamendile alla kirjutanud Z.

Eksperdid on andnud arvamuste skaalal arvamuse astmel -3 – väga tõenäoliselt on erinevad

kirjutajad. Ekspertide arvamuse kujunemine on jälgitav ja loogiline.

6.5. Seega on tunnistajatelt G-lt ja M-lt pärinev teave vastuolus ekspertide arvamusega, mille

kohaselt väga tõenäoliselt ei ole testamendile alla kirjutanud Z.

6.6. Maakohus oli seisukohal, et Z suri enne 14. maid 2019. Lahanguaktist ei nähtu Z surma

aega. Põhja-Lääne kohtuarstliku ekspertiisiosakonna juhataja K on vastuses teabenõudele

selgitanud, et Z surnukehal sedastatud lagunemistunnuseid arvestades võis surm olla saabunud

orienteeruvalt mitte vähem kui nädal enne surnukeha leidmist. Kohtu hinnangul kinnitab vastus

teabenõudele, et Z surma aeg on varasem kui XX.XX.XXXX. Z pangakonto väljavõttest

nähtuvalt on Z regulaarselt kasutanud pangakaarti, et tasuda erinevates Vabaduse väljaku

lähedastes kauplustes, iga päev või üle ühe päeva. Pangakonto väljavõttest nähtuvalt on

regulaarne pangakaardi kasutamine katkenud pärast 30. aprilli 2019. Tehingute tegemise

äkiline katkemine ei ole Z-le omane ning võis olla põhjustatud terviserikkest või surmast. Kohtu

hinnangul nähtub teabenõude vastusest, lahanguaktist ja pangakonto väljavõttest koosmõjus, et

Z surm saabus kõige hiljem 9. mail 2019, kusjuures sellele eelneval ajal alates 1. maist 2019 oli

Z tavapärane elukorraldus katkenud.

6.7. Kuna Z surm saabus kõige hiljem 9. mail 2019, siis ei saanud Z testamendile 14. mail 2019

alla kirjutada. See selgitab ka ekspertide järeldust, mille kohaselt väga tõenäoliselt ei ole

testamendile alla kirjutanud Z.

2-20-3532

6 (11)

6.8. Kuna Z suri enne 14. maid 2019, siis on ebaustav, et tunnistajad G ja M nägid 14. mail

2019 testamendi allkirjastamist Z poolt. Tunnistajatelt G-lt ja M-lt pärinev teave on vastuolus

nii ekspertide arvamusega kui ka teabenõudest, lahanguaktist ja Z pangakonto väljavõttest

nähtuva

teabega.

Puuduvad

andmed,

mille

kohaselt

saaks

pidada

eksperte

ebausaldusväärseteks. Seejuures ei nähtu asjaolusid, mille kohaselt võiksid eksperdid olla

huvitatud asja lahendamisest ühe või teise poole kasuks. G on enda kinnituse kohaselt kostja

sõbranna. Kostja on andnud G-le 5. detsembril 2019 volituse pärandvara hulka kuuluva

korteriomandi müümiseks, mis näitab kostja ja G vahelist usaldussuhet. Seetõttu on usutav G

huvi asja kostja kasuks lahendamise vastu. Samuti arvestas kohus sellega, et tunnistaja M

notariaalselt tõestatud avaldus ja ütlused on kooskõlas G avalduse ja ütlustega. Tunnistaja M

ütlustest nähtuvalt on ta suhelnud G-ga ka muudes asjades peale Z testamendi juures

tunnistajaks olemise. Eeltoodut arvestades on tunnistajad ilmselt enne avalduste tõestamist ja

ütluste andmist nende sisu omavahel kooskõlastanud. Seega on tunnistajate G ja M notariaalselt

tõestatud avaldused ja istungil antud ütlused ebausaldusväärsed ning ei tõenda testamendi

allkirjastamist Z poolt.

6.9. Hagejad on tõendanud, et Z ei allkirjastanud 14. mail 2019 kodust testamenti. Seega ei ole

Z avaldanud tahet testamendi tegemiseks ning 14. mai 2019. a testament puudub. Järelikult

puuduvad testamendist tulenevad õigussuhted ning kostja ei ole Z testamendijärgne pärija.

Kohus rahuldas hagiavalduse ning tuvastas, et kostja ei ole Z pärija, st puuduvad testamendist

tulenevad õigussuhted.

6.10. Kohus jättis rahuldamata hagejate alternatiivse nõude tuvastada Z 14. mai 2019. a koduse

testamendi tühisus.

6.11. Maakohus jättis Tallinna linna hagi kostja vastu TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

Tallinna linnal puudub õiguslik huvi tuvastushagi esitamiseks. Hagejad on Z seadusjärgsed

pärijad PärS § 11 lg 1 ja 15 lg 1 mõttes. Tallinna linn esitas hagiavalduse PärS § 18 lg-s 1

nimetatud seadusjärgse pärijana. Seega ei anna testamendi puudumine või tühisus Tallinna

linnale õigust pärida Z järel.

Apellatsioonkaebus

7. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles vaidlustab maakohtu otsuse

osaliselt, s.o resolutsiooni p-d 1, 2, 8 ja 9, ning palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.

Alternatiivselt palub kostja tühistada maakohtu otsuse ja saata asi uueks läbivaatamiseks

maakohtule. Kostja palub jätta menetluskulud hagejate kanda.

7.1. Kostja vaidlustab tõendite hindamise maakohtus. Kostja palub ringkonnakohtul uurida ja

hinnata uuesti kõiki maakohtule esitatud tõendeid ja kostja poolt maakohtule esitatud väiteid

seoses esitatud tõenditega. Kostja palub lugeda apellatsioonkaebuse osaks kõik kostja poolt

maakohtu menetluses esitatud tõendid ja õiguslikud põhjendused, mis jäid maakohtu poolt

otsuse tegemisel käsitlemata.

7.2. Maakohus tuvastas ebapiisavalt asjaolud, millega rikkus TsMS § 229 lg-d 1 ja 2. Maakohus

kohaldas ebaõigesti TsMS §-i 436, sest jättis tähelepanuta kõik asjaolud ja dokumendid, mille

kostja praeguses tsiviilasjas kohtule esitas.

7.3. Maakohtu põhjendused on vastuolulised. Nimelt märkis kohus, et Z surmaaeg on

XX.XX.XXXX. Teises lõigus kirjutas aga, et Z surm saabus kõige hiljem 9. mail 2019. Lisaks

märkis maakohus otsuse p-s 12, et testamendi allakirjutamine G ja M poolt on tõendatud. Otsuse

2-20-3532

7 (11)

p-s 15 kinnitas, et tunnistajate G ja M ütlustes ja notarile antud seletustes ei esine vastuolusid,

mis annaksid alust lugeda ütlused ebausaldusväärseks, aga seejärel kirjutas, et notariaalselt

tõestatud avaldused ja istungil antud ütlused on ebausaldusväärsed ning ei tõenda testamendi

allkirjastamist Z poolt.

7.4. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud TsMS §-i 232. Lahanguakt nr 19UPõS0192/202 ei

sisalda ühtegi sõna, kust oleks näha, et Z surm saabus kõige hiljem 9. mail 2019. Lisaks

moonutas maakohus fakte, sest dokumendi „Põhja-Lääne kohtuarstliku ekspertiisiosakonna

juhataja 27.02.2020 nr 2-4/360-2 vastus teabenõudele“ kohaselt võis surm olla saabunud

orienteeruvalt mitte vähem kui nädal enne surnukeha leidmist XX.XX.XXXX, aga mitte

maakohtu otsuse p-s 15 märgitud ajal.

7.5. Maakohus eelistas põhjendamatult D ja J arvamusi ning ei arvestanud tunnistajate

ütlustega, kuigi luges tunnistajate ütlused usaldusväärseteks. Samuti jättis maakohus

tähelepanuta kostja 25. augustil 2021 esitatud ajaleheartikli, kust on näha, et juba enne

kohtuotsuse tegemist oli avaldatud informatsioon, mis võis mõjutada nii eksperti kui teisi

isikuid, sh D.

7.6. Maakohus kohaldas ebaõigesti TsMS §-i 351. Lahanguakti olemasolu ilmnes alles

kohtuistungil. Kohtuistungil ei arutatud menetlusosalistega lahanguakti.

Vastustajate seisukoht

8. Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ning paluvad jätta selle rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata

ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu

otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad kostja kanda.

10. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja

on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, millega hagejate hagi rahuldati. Ehkki kostja ei ole

apellatsioonkaebuses selgelt viidanud maakohtu otsuse resolutsiooni p 6 vaidlustamisele,

millega jäeti hagejate menetluskulud kostja kanda, on apellatsioonkaebusest tervikuna (sh

maakohtu otsuse resolutsiooni p 8 vaidlustamisest, millega jäeti kostja kulud tema enda kanda)

selgelt aru saada, et kostja vaidlustab maakohtu otsuse ka hagejate ja kostja menetluskulude

jaotuse osas. Samuti vaidlustab kostja maakohtu otsuse hagejate menetluskulude

kindlaksmääramise ja temalt väljamõistmise osas. Muus osas ei ole maakohtu otsust

vaidlustatud, mistõttu see on TsMS § 456 lg 1, lg 2 p 1 ning lg 4 esimese ja teise lause kohaselt

jõustunud.

11. TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja

lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd

puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli

õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut

tuvastamist vajalikuks. Seega lähtub ringkonnakohus maakohtu tuvastatud asjaoludest ulatuses,

milles neid ei ole apellatsioonimenetluses vaidlustatud.

2-20-3532

8 (11)

12. Maakohtus vaidlesid pooled mh selle üle, kas hagejad on Z sugulased ja seega tema

kolmanda järjekorra seadusjärgsed pärijad. Maakohus hindas hagejate esitatud tõendeid ja

leidis, et hagejad on tõendanud, et nad on Z vanavanemate alanejad sugulased, mistõttu nad

saavad olla PärS § 11 lg 1 ja § 15 lg 1 mõttes kolmanda järjekorra pärijateks (vt maakohtu

otsuse p 8). Kuna apellatsioonkaebuses vaidlustas kostja üldiselt tõendite hindamise maakohtus

ja palus kõiki tõendeid uuesti hinnata (vt apellatsioonkaebuse p 2.3.3), palus ringkonnakohus

kostjal 14. aprilli 2022. a kohtuistungil täpsustada, kas ta vaidlustab ka maakohtu tuvastatud

asjaolu, et hagejad on Z-ga suguluses. Kostja leidis, et maakohus ei ole selles osas tõendeid

valesti hinnanud ning ametlikult võivadki hagejad Z-ga suguluses olla, kuid nad ei suhelnud

omavahel ja kostja ei teadnud Z sugulastest midagi (vt kohtuistungi protokoll, ajamärgid

00:13:50–00:15.59). Ringkonnakohus järeldab eelnevast, et kostja ei vaidlusta maakohtu poolt

tõenditele antud hinnangut ja maakohtu järeldust, et hagejad on Z vanavanemate alanejad

sugulased. Sellegipoolest märgib kolleegium, et ta ei tuvastanud, et maakohus oleks eeltoodud

järelduseni jõudmisel menetlusõiguse norme rikkunud, ning nõustub asjaomases osas maakohtu

otsuse põhjendustega ega korda neid TsMS § 654 lg 6 järgi. Kostja ei ole ka viidanud ühelegi

võimalikule eksimusele hagejate ja Z sugulust puudutavate tõendite hindamisel maakohtus.

Asjaolu, et hagejad ja Z ei suhelnud omavahel ning kostja ei teadnud Z sugulastest, ei muuda

sugulussuhet olematuks.

13. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses jätkuvalt selle üle, kas Z on teinud ja

allkirjastanud 14. mail 2019 dateeritud koduse testamendi. Maakohus leidis asjas esitatud

tõendite hindamise tulemusel, et Z ei ole 14. mail 2019 dateeritud testamendi tegemiseks tahet

avaldanud ja seda allkirjastanud, mistõttu selline testament puudub. Kolleegium nõustub ka

selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 järgi neid ei korda. Vastuseks

apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.

13.1. Kolleegium ei nõustu kostja etteheitega, et maakohtu otsuse põhjendustes on vastuolud.

13.1.1. Maakohus ei ole tuvastanud Z surmaaega vastuoluliselt, leides ühelt poolt, et see oli

XX.XX.XXXX, aga teisalt, et see saabus kõige hiljem 9. mail 2019. Vaidlustatud otsusest on

selgelt aru saada, et maakohus on käsitanud XX.XX.XXXX Z ametliku surmaajana (vt

maakohtu otsuse p 9). Asjas ei vaielda selle üle, et Z surnukeha leiti XX.XX.XXXX. Samas Z

tegelik surm pidi maakohtu poolt tõenditele antud hinnangu põhjal saabuma hiljemalt 9. mail

2019 (vt maakohtu otsuse p 15).

13.1.2. Kolleegiumi arvates ei ole vastuoluline ka maakohtu hinnang tunnistajate G ja M ütluste

usaldusväärsusele. Kohtuotsuse p-s 12 on maakohus leidnud, et tõendatud on testamendi

allakirjutamine G ja M poolt. Maakohus ei ole otsuse muudes osades seadnud kahtluse alla

seda, et nimetatud isikud kirjutasid 14. mai 2019. a testamendile alla. G ja M poolt notarile

antud seletuste ja kohtuistungil tunnistajana antud ütluste kohta leidis maakohus otsuse p-s 15,

et neis ei esine vastuolusid, mis annaks alust lugeda ütlused ebausaldusväärseks. Otsuse

hilisemas osas aga luges maakohus G ja M notariaalselt tõestatud avaldused ja kohtuistungil

antud ütlused ebausaldusväärseks põhjusel, et kostja ja G vahelise usaldussuhte tõttu oli G

kohtu hinnangul huvitatud asja lahendamisest kostja kasuks ning G ja M suhteid arvestades olid

tunnistajad ilmselt avalduste ja ütluste sisu omavahel kooskõlastanud. Seega on maakohtu

järelduse kujunemine otsusest jälgitav ja selles ei esine vastuolusid.

Kolleegium märgib, et maakohtu otsusest ei nähtu, et maakohus oleks G ja M notariaalselt

tõestatud avaldused ja kohtuistungil antud ütlused nende ebausaldusväärsuse tõttu TsMS § 238

lg 5 alusel arvestamata jätnud. Maakohus on kõiki tõendeid kogumis hinnates leidnud, et Z ei

ole 14. mai 2019. a testamendile alla kirjutanud ning G ja M notariaalselt tõestatud avaldused

2-20-3532

9 (11)

ja istungil antud ütlused ei tõenda vastupidist. Kolleegium nõustub selles osas maakohtu

hinnanguga tõenditele.

13.2. Kostja märgitu, et Z lahanguakt (II kd, tl-d 111–112) ei sisalda teavet selle kohta, et tema

surm oleks saabunud kõige hiljem 9. mail 2019, ei mõjuta maakohtu poolt tõenditele antud

hinnangu õigsust. Maakohus ei olegi vaidlustatud otsuses märkinud, et lahanguaktist nähtub

surma täpne kuupäev. Kohus on lahanguakti, Põhja-Lääne kohtuarstliku ekspertiisiosakonna

juhataja 27. veebruari 2020. a vastust teabenõudele nr 2-4/360-2 (II kd, tl 9) ja Z pangakonto

väljavõtet (II kd, tl-d 44–46) kogumis hinnates järeldanud, et surm saabus kõige hiljem 9. mail

2019, mis on kooskõlas ka käekirjaekspertiisi teinud ekspertide järeldusega, et väga tõenäoliselt

ei ole 14. mai 2019. a testamendile alla kirjutanud Z (II tl-d 166–168 pöördel). Ringkonnakohus

nõustub maakohtu poolt nendele tõenditele antud hinnanguga.

13.3. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et maakohus on Põhja-Lääne kohtuarstliku

ekspertiisiosakonna juhataja 27. veebruari 2020. a vastusest teabenõudele nr 2-4/360-2

nähtuvaid asjaolusid moonutanud. Nagu kostja ka ise apellatsioonkaebuses välja tõi, nähtub

sellest tõendist teabenõudele vastanud isiku arvamus, et Z surm võis olla saabunud

orienteeruvalt mitte vähem kui nädal enne surnukeha leidmist XX.XX.XXXX. Sellega on

kooskõlas maakohtu järeldus, et surm saabus kõige hiljem 9. mail 2019, kuna see ongi nädal

enne XX.XX.XXXX.

13.4. Põhjendatud ei ole kostja etteheide, et maakohus jättis tähelepanuta kostja 25. augustil

2021 esitatud ajaleheartikli. Õige on see, et maakohus ei ole Õhtulehes 10. märtsil 2021

avaldatud artiklit „Pärijad ja „armastusesaadikud“: kõik püüavad krabada Tallinna vanalinnas

üksikuna surnud taadi korterit!“ (II kd, tl-d 176–181) otsuses käsitlenud. Samas ei suutnud

kostja ka ringkonnakohtu 14. aprilli 2022. a istungil välja tuua, millist asja lahendamisel tähtsust

omavat asjaolu see artikkel tõendab. Kostja väitis apellatsioonimenetluses, et artikkel tõendab

seda, et ekspertiisi tulemused ei pruugi olla usaldusväärsed, kuna enne kohtuotsuse tegemist oli

avaldatud teave, mis võis mõjutada nii eksperti kui ka teisi isikuid, sh D (vt apellatsioonkaebuse

p 3.5.4 ja ringkonnakohtu 14. aprilli 2022. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:26:03).

Kolleegiumi hinnangul on need väited paljasõnalised. Põhja-Lääne kohtuarstliku

ekspertiisiosakonna juhataja D vastus teabenõudele oli esitatud juba 27. veebruaril 2020, s.o

enne Õhtulehe artikli avaldamist, ning see tugines 29. juuli 2019. a lahanguaktile. Ehkki

käekirjaekspertiisi ekspertiisiakt valmis pärast artikli avaldamist (10. augustil 2021), ei ole

eluliselt usutav, et kõnealune artikkel oleks võinud käekirjaekspertiisi tulemusi mõjutada.

Ekspertide järelduste kujunemine on nii ekspertiisiakti kui ka ekspert S 4. novembri 2021. a

maakohtu istungil antud ütluste põhjal jälgitav ja loogiline.

13.5. Apellatsioonkaebuse p-s 3.6 heidab kostja maakohtule ette TsMS § 351 rikkumist

põhjusel, et lahanguakti olemasolu ilmnes alles kohtuistungil ning kohus ei arutanud

kohtuistungil lahanguakti menetlusosalistega. Need etteheited ei ole põhjendatud. Asja

materjalidest nähtuvalt on Eesti Kohtuekspertiisi Instituut edastanud Z lahanguakti kohtule 9.

juunil 2021 (II kd, tl 110). Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on see kostja lepingulisele

esindajale kätte toimetatud 17. juunil 2021. Seega pidi kostja olema lahanguakti olemasolust

teadlik ka enne 4. novembri 2021. a kohtuistungit ja tal oli võimalik selle kohta seisukohti

esitada, arvestades, et kostja on esitanud kohtule kirjalikke seisukohti ka 25. augustil 2021 ja

30. augustil 2021. Maakohtu 4. novembri 2021. a kohtuistungi protokollist nähtuvalt on

maakohus pakkunud pooltele jätkata isikuliste ja dokumentaalsete tõendite uurimisega, aga

poolte esindajad on avaldanud, et ei soovi uurida dokumentaalseid tõendeid ja pooled jäävad

menetluse kestel esitatu juurde (vt ajamärk 00:03:49). Seega on pooled kohtuistungil ise

2-20-3532

10 (11)

avaldanud soovi dokumentaalseid tõendeid eraldi mitte arutada. Eelnevast tulenevalt on kostja

etteheide, et maakohus ei arutanud istungil menetlusosalistega lahanguakti, alusetu.

13.6. Kolleegiumi hinnangul ei ole põhjendatud ka kostja üldsõnalised viited menetlusõiguse

normide (sh TsMS § 436, § 442 lg 8, samuti § 229 lg-d 1 ja 2 ning § 232 lg 1) rikkumisele

maakohtus. Maakohus on võtnud vaidluse lahendamisel arvesse kõiki olulisi tõendeid,

hinnanud neid kogumis ja kooskõlas seadusega ning täitnud nõuetekohaselt kohtuotsuse

põhjendamise kohustust, põhjendades seejuures, miks ta kostja vastuväidetega hagile ei nõustu.

14. Olukorras, kus maakohus tuvastas, et Z ei ole 14. mail 2019 dateeritud testamendi

tegemiseks tahet avaldanud ega seda allkirjastanud, leidis maakohus õigesti, et selline testament

puudub. Riigikohus on selgitanud, et kui pärandaja ei ole testamendi tegemiseks tahet

avaldanud, ei olegi testamenti olemas, mistõttu ei saa tuvastada selle tühisust ega seda tühistada

(vt nt Riigikohtu 25. aprilli 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-53722, p 15). Kuna asjas ei ole

vaidlust selles, et kostja ei ole Z sugulane ega abikaasa ning ei saa seega olla tema seadusjärgne

pärija, tuvastas maakohus õigesti, et kostja ei ole Z pärija.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

15. Kuna maakohtu otsus jääb asja sisulise lahenduse osas muutmata, ei ole TsMS § 173 lg 3

järgi vaja muuta ka menetluskulude jaotust maakohtus. Kostja ei ole esitanud

apellatsioonkaebuses selliseid väiteid, millest nähtuvalt võiks menetluskulude jaotus olla

ebaõige sõltumata sellest, et hagejate hagi rahuldati.

16. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.

17. Kooskõlas TsMS § 174 lg-tega 1 ja 3 määrab ringkonnakohus kindlaks kostja poolt

hagejatele hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

17.1. Hagejad on esitanud apellatsiooniastmes kantud menetluskulude kohta 14. aprillil 2022

menetluskulude nimekirja, milles paluvad mõista kostjalt välja hagejate lepingulise esindaja

kulud järgmiste toimingute eest: 10. jaanuari 2022. a apellatsioonkaebuse ja 11. veebruari 2022.

a kohtumäärusega tutvumine ning vastuse koostamine 2 t; valmistumine 14. aprilli 2022. a

kohtuistungiks 1 t; osavõtt 14. aprilli 2022. a kohtuistungist vastavalt tegelikult kulunud ajale,

milleks kujunes kohtuistungi protokollist nähtuvalt 36 min. Kokku on hagejate lepingulise

esindaja ajakulu seega 3 t 36 min (= 3,6 t). Hagejate lepingulise esindaja tunnitasu on

menetluskulude nimekirja kohaselt 150 eurot, millele lisandub käibemaks.

17.2. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul on hagejate menetluskulude nimekirjast

nähtuvad lepingulise esindaja toimingud ja nendeks kulunud aeg põhjendatud ja vajalikud.

Hagejate lepingulise esindaja tunnitasu 150 eurot, millele lisandub käibemaks, on vaidluse sisu

ja keerukust ning kohtupraktikas põhjendatuks peetud vandeadvokaadist lepingulise esindaja

tunnitasu määrasid arvestades põhjendatud. Hagejad on TsMS § 174 lg 10 kohaselt kinnitanud,

et nad ei saa tasutud käibemaksu tagasi arvestada. Seega on põhjendatud mõista kostjalt

hagejate kasuks välja hagejat esindanud lepingulise esindaja kulud koos käibemaksuga. Kuna

hagejad on esitanud kostjalt menetluskulude väljamõistmiseks ühise taotluse ega ole

täpsustanud iga hageja osa kantud menetluskuludes, mõistab ringkonnakohus menetluskulud

hagejatele välja solidaarselt (võlaõigusseaduse § 73).

2-20-3532

11 (11)

17.3. Eelnevast

tulenevalt

tuleb

hagejate

taotlus

ringkonnakohtu

menetluskulude

kindlaksmääramiseks rahuldada ja mõista kostjalt hagejate kasuks solidaarselt välja

menetluskulud kokku 648 eurot (3,6 t × 150 × 1,2).

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Gea Lepik

Villem Lapimaa

Meeli Kaur