3-21-1586/42 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(11)

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. mai 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1586

Haldusasi

X kaebus Maa-ameti 15.06.2021 korralduse nr 1-17/21/1566 ja

06.04.2021 korralduse nr 1-17/21/903 tühistamiseks ja Maa-

ameti kohustamiseks vaadata uuesti läbi kaebaja taotlus

Klemeti ja Pajuvälja katastriüksuste ühiste piiripunktide

määramiseks katastriüksuste ühises piiripunktis 17

Menetlusosalised

Kaebaja – X, esindajad vandeadvokaadid Andres Aavik ja

Yulia Zaitseva

Vastustaja – Maa-amet, esindajad Kaire Bamberg, Margus For-

sel ja Tiina Oeselg.

Kolmas isik – Y

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 05.04.2022

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arva-

tes otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 03.06.2022.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X-le (kaebaja) kuulub Järva maakonnas, Paide linnas Nurmsi külas asuv Klemeti kinnisasi

(katastritunnus 56504:001:0203, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, registriosa 2419836)

(Klemeti kinnisasi). Maaüksus erastati ostueesõigusega, moodustati plaani- või kaardimaterjali

alusel ning registreeriti maakatastris 14.07.2006.

2. Klemeti kinnisasjaga piirneb Pajuvälja kinnisasi, aadressiga Järva maakond, Paide linn,

Nurmasi küla (katastritunnus 56504:001:0741, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, registriosa nr

1140136). Maaüksus erastati ostueesõigusega, moodustati plaani- ja kaardimaterjali alusel ja

registreeriti maakatastris 08.06.2000. Maaüksus jagati kolmeks eraldiseisvaks katastriüksuseks

vastavalt Paide Linnavalitsuse 06.08.2018 korraldusele nr 438. Pajuvälja katastriüksuse jagamise

tulemusel moodustati Pajuvälja (katastritunnus 56701:001:0089, sihtotstarve maatulundusmaa

100%), 5650036 Käänu tee (katastritunnus 56701:001:0091, sihtotstarve transpordimaa 100%) ja

2(11)

Pajuvälja (katastritunnus 56701:001:0090, sihtotstarve maatulundusmaa) katastriüksused.

Mõõdistustöid teostas OÜ Geodeesia Sar kehtivas L-EST97 ristkoordinaatise süsteemis

02.05.2018 taotletud ja 03.05.2018 väljastatud katastrimõõdistamise tingimuste nr LY1805023014

alusel.

3. Aprillis

2019

pöördus

katastripidaja

poole

jagatud

Pajuvälja

(056701:001:0089)

katastriüksusega piirneva Klemeti kinnisasja omanik, st kaebaja, selgitades et ei nõustu endiselt

kahe kinnisasja ühise piiripunkti 17 (numeratsioon vastavalt 25.10.2018 maakatastris

registreeritud Pajuvälja katastriüksuse plaanile) asukohaga maastikul. Katastrimõõdistamise ja-

kontrolli osakond teostas 08.05.2019 paikvaatluse ja kontrollmõõdistamise ning vormistas

17.05.2019 „Välikontrolli ja paikvaatluse akti Klemeti ja Pajuvälja katastriüksuste ühise piiri

kontrollimise kohta“. Nimetatud aktis asub katastrimõõdistamise ja kontrolli osakond seisukohale,

et piiripunktis nr 17 on vajalik teostada piiride kindlakstegemise toiming.

4. OÜ Geodesia Sar poolt tehtud mõõdistustööde tulemusel mõõdistati ja viidi 03.02.2020 läbi

piiri kindlakstegemine Pajuvälja katastriüksuse piiripunktis nr 17. Nimetatud piiripunkt on ühine

Klemeti katastriüksusega. Piiriprotokolli kantud informatsiooni kohaselt tekkis piiride

kindlakstegemise vajadus Pajuvälja katastriüksuse jagamise käigus, mil selgus, et plaani- või

kaardimaterjali alusel sirgjoonelisena kirjeldatud Pajuvälja katastriüksuse piir piiripunktide 1 ja 12

(numeratsioon vastavalt 08.06.2000 registreeritud Pajuvälja katastriüksuse plaanile) vahel ei sobi

looduses oleva situatsiooniga, läbides Pajuvälja katastriüksuse võrkaiaga piiratud õueala. Sellest

tulenevalt paigaldati Pajuvälja katastriüksuse jagamise käigus Pajuvälja ja Klemeti katastriüksuste

ühisele piirile lisa piirimärgid nr 16, 17, 18, 19, 20 ja 21.

5. Maamõõtja viis 03.02.2020 katastriüksuste ühisel piiril läbi piiride kindlakstegemise

maakorraldusliku toimingu, millest võtsid osa kaebaja koos abikaasaga ja Y (kolmas isik).

Piiriprotokolli kantud informatsiooni kohaselt ei nõustu kaebaja maastikule paigaldatud piiripunkti

nr 17 asukohaga ning soovib, et ühine piiripunkt nr 17 oleks paigaldatud ligikaudu 0,9 meetri

võrra piiripunktist nr 18 kulgevast sirgest Pajuvälja kinnisasja poole, mis tähendab kaebaja

hinnangul esialgset plaanimaterjali alusel määratud piirisirget piiripunktide 4 ja 5 (numeratsioon

vastavalt Klemeti katastriüksuse plaanile) vahel. Kaebaja piiride kindlakstegemise tulemusega ei

nõustunud ning piiriprotokolli alla ei kirjutanud. Kaebaja pöördus 20.05.2020 kahe e-kirjaga Maa-

ameti (vastustaja) poole, esitades vastuväited piiride kindlakstegemise tulemusele piiripunktis nr

17. 6. 06.04.2021 korraldusega nr 1-17/21/903 otsustas katastripidaja nimetatud katastriüksuste ühise

piiri vastavalt MaaKS § 15 lõikele 5.

7. 03.05.2021 esitas kaebaja 06.04.2021 korraldusele vaide, taotledes Klemeti ja Pajuvälja

katastriüksuste ühise piiri algandmetega vastavusse viimist selliselt, et piiripunkt paikneks

Pajuvälja katastriüksuse õueala piirava võrkaia nurgas. Vastustaja jättis 15.06.2021 korraldusega

nr 1-17/21/1566 vaide rahuldamata.

8. Kaebaja esitas 12.07.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maa-ameti 15.06.2021 korralduse nr

1-17/21/1566 ja 06.04.2021 korralduse nr 1-17/21/903 tühistamiseks ning Klemeti ja Pajuvälja

piiri 18.07.2014 algandmetega vastavusse viimiseks.

9. Tallinna Halduskohus võttis 28.07.2021 määrusega menetlusse kaebuse nõudes Maa-ameti

15.06.2021 korralduse nr 1-17/21/1566 ja 06.04.2021 korralduse nr 1-17/21/903 tühistamiseks

ning Maa-ameti kohustamiseks vaadata uuesti läbi kaebaja taotlus Klemeti ja Pajuvälja

katastriüksuste ühiste piiripunktide määramiseks katastriüksuste ühises piiripunktis nr 17.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3(11)

Kaebaja seisukoht

10. Kaebaja leiab, et Maa-ameti 06.04.2021 korraldus ja 15.06.2021 vaideotsus on õigusvastased

järgmistel põhjendustel.

10.1 Korralduses on põhjendatud, nagu oleks Klemeti ja Pajuvälja kinnistute vahel kiviaed. Mitte

üheski plaani- ja kaardimaterjali, erastamise dokumendis ega Maa-ameti arhiivis ei ole märkeid

kiviaiast kui endisest talupiirist. Maa-amet toob argumendiks 1951 aastal Geoloogiakeskuse

pildistatud aerofoto, millelt tunnetab tõenäolist kahe talu vahelist piiri. On teada, et 1940. aastatel

olid Koigi lahingud samas piirkonnas. Lahingutes on alati ehitatud kiviaedasid varjenditeks.

10.2 Kaebaja arvates on oluline, et kiviaed on ligikaudu 50 meetrit pikk (7% kinnistute vahelisest

piirist). Ei ole õige otsustada piiri määramist nii väikese tunnetatava kivihunniku järgi. Tegu ei ole

põlismetsa ega põlispuudega. Antud mets on ise külvav lehtpuu mets ning isetekkeliste puude

järgi ei ole hea tava talu piire määrata/muuta.

10.3 Kaebaja lükkab ümber vastustaja väite, nagu oleks piirilõigus 17-18-19-10-21-8-1 piir

maakasutuse järgi ja Klemeti puudehekk istutatud Pajuvälja maale. Pajuvälja 1 piiripost on

taastatud ja vastab plaanimaterjali alusel Pajuvälja ja Klemeti piirile. Sellest tulenevalt ei saa puud

olla istutatud Pajuvälja maa peale. Puude istutamise ajal 2008.aastal ei olnud Pajuvälja kinnistu

omanikul vastuväiteid.

10.4 Oluline on, et Pajuvälja piiripostide 20 ja 21 vahel on maastikul konkreetselt eristatav

piirikraav. Maa-amet ega maamõõdubüroo pole seda tähtsaks pidanud. Antud piirilõigule jääb

Klemeti settekaev, millele peale Pajuvälja jagamist puudub Klemetil juurdepääs.

10.5 Ka vastustaja kinnitab, et puittähis on paigaldatud maastikule katastrikaardil olnud piiri

asukoha järgi. Arusaamatuks jääb vastustaja väide justkui väljakujunenud maakasutus oleks

kusagil mujal, ehk „kiviaia“ juures. Pajuvälja kinnistu omanik on paigaldanud võrkaia

katastrikaardil olnud piiri lähedale ja sinna on paigaldatud ka puittikk. Puittiku paigaldas

Geodeesia Sar tööline hr T. Puittikk näitab tegelikku maakasutust.

10.6 Pajuvälja kinnistu omanikule sobis 18 aastat plaanimaterjali alusel kehtiv piir ja ta jälgis ka

maakasutust paigaldades võrkaia plaanimaterjali alusel olevale piirile. Kaebaja on alates 2018

aastast osalenud käesolevas piirivaidluses ning on oma seisukohti kinnitanud erinevatele

ametkondadele. Kaebaja argumente ei ole arvestatud.

10.7 Hetkel on Klemeti kinnisasja pindala 9,03 ha. Maa-ameti korralduse tulemusel väheneb

kinnistu pindala 0,27 ha võrra.

10.8 Korraldus on vastuolus ka hea halduse põhimõttega. Antud juhul ei ole vastustaja järginud

uurimispõhimõtet. Korralduses puudub argumentatsioon, mille põhjal oleks võimalik kindlaks

teha, millised olid vastustaja jaoks kõige tähtsamad kaalutlused.

10.9 Oma 16.12.2021 kirjas tunnistas Paide LV esindaja, et ta ei tuvastanud settekaevu, aga ei

välistanud, et seda ka ei ole. Kaebaja abikaasa M suhtles linnavalitsuse esindajaga ja andis

nõusoleku settekaevu tuvastamiseks, millest linnavalitsus esindaja aga loobus. Settekaevu asukoha

kinnitamine tooks selgust sirgjoonelise piiri vajadusele. Ka reljeefkaardil märgitud kraav ja

settekaev on samuti puude ja võsaga kaetud alal.

Vastustaja seisukoht

11. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta kaebus rahuldamata.

11.1 Katastripidaja pädevus otsustada piiri asukoht maakorraldusseaduse (MaaKS) § 15 lõike 5

alusel kohaldub juhul, kui kinnisasjade omanikud piiri asukohas kokkuleppele ei jõua. MaaKS 15

lõike 3 järgi tuleb maamõõtjal piiri asukoha kindlaks tegemisel lähtuda eelkõige

kinnistusraamatus, maakatastris, arhiivis või asjakohases registris leiduvatest andmetest ning

4(11)

piirimärkidest. Kui eelnimetatud andmete alusel ei ole võimalik piiri asukohta kindlaks teha,

määrab maakorralduse läbiviija selle asjaõigusseaduse (AÕS) § 129 lõigete 2 ja 3 alusel.

11.2 Vastustaja on vaidlusaluses korralduses põhjendanud, et Klemeti ja Pajuvälja kinnistute vahel

kulgeb ajalooline kiviaed. Ajalooliselt on teada, et hajaasustuses tähistati kinnistute vahelisi piire

mh kiviaedadega. Pajuvälja ja Klemeti katastriüksuste vahel on metsas säilinud ligikaudu 80

meetri pikkune kiviaed, mis vastustaja hinnangul tähistab ajaloolist endiste kinnistute Pajuvälja 17

ja Klemeti 16 vahelist piiri. Põhjusel, et maa erastamise toimikutes olevatelt asendiplaanidelt

nähtub, et vaidlusaluses lõigus ühtib erastatava maa piir endise kinnistu piiriga, tuleb

katastriüksuste piiride looduses tähistamisel arvestada mh maastikult leitud kiviaia asukohaga. Nii

Pajuvälja kui Klemeti kinnisasjad moodustati plaani- ja kaardimaterjali alusel, mis tähendab, et

maastikul piiritähiseid ei koordineeritud ning nende asukohti riikliku geodeetilise põhivõrgu

suhtes

ei

määratud.

Maastikul

olevad

piiritähised

märgiti

katastriüksuse

plaanile

situatsiooniobjektide kaudu ligikaudselt. Lisaks ei määratud plaani- või kaardimaterjali alusel

katastriüksuste moodustamisel maastikul kahe raudtoru vahelist piiri kulgemise viisi, mistõttu ei

leitud katastriüksuste esmamoodustamise käigus maastikult kiviaeda ega arvestatud selle, kui

piiriobjektiga. Tegemist on ebatäpse katastriüksuse moodustamise viisiga ning piiri asukoha

kindlaksmääramiseks tuleb viia läbi katastrimõõdistamine vastavalt maakatastriseaduse

(MaaKatS) § 20 lõikele 14. Tulenevalt aluskaardi ebatäpsusest võib katastriüksuse piir maastikul

erineda kaardimaterjalist MaaKS § 20 lg 2 kohaselt kuni 50 meetrit. Praegusel juhul on erinevus

8-10 meetrit. Kiviaed on looduses tuvastatav. Reljeefkaardil ei ole aed tuvastatav, sest see on

kitsas.

11.3 1951 aastal Geoloogiakeskuse pildistatud aerofotolt on tunnetatav tõenäoline kahe talu

vaheline piir, mis kulgeb tänaseni säilinud kraavi käänukohast kuni maanteeni kiviaeda mööda.

Kraavi servas kasvavad kõrged puud. Kõrgemate puude rivi on mh tuvastatav 2002. aasta

aerofotolt ning see ühtib maastikul tähistatud piiri asukohaga piirilõigus 15-16-17. Kõrgemate

puude rivi ühtib maastikul kiviaia asukohaga. Kõrvutades 1951. aasta ja 2002. aasta aerofotosid

nähtub, et 2002 aasta ortofotol olevate kõrgemate puude rivi ühtib 1951. aasta aerofotol oleva

metsa piiriga, mis on ajalooline maakasutuse piir.

11.4 Mais 2019 koostatud kotrollmõõdistamise jooniselt nähtub, et maastikul olemasolev kiviaed

on paralleelne nii endise Klemeti 16 ja Pajuvälja 17 kinnistute vahelise piiriga kui ka

katastriüksuse piiridega, mis kanti maakatastri kaardile maareformi käigus plaani- ja

kaardimaterjali alusel. Seega ei ole kiviaia puhul tegemist sõjaaegse kaitsevarjendiga, kuivõrd see

on ajalooliselt olnud mh piiriobjektiks. Kiviaia suund ühtib katastriüksuste erastamise aluseks

oleval asendiplaanil kujutatud endiste kinnistute piirisuunaga. Juba maareformi läbi viimise ajal

oli õueala samas asukohas ning kohalik omavalitsus pidi katastriüksuse esmamoodustamisel

sellega arvestama. Õuealasid eraldab võrkaed ning puittaimede rivi. Lisaks oli enne 2018. aasta

katastrimõõdistamist istutatud puuderivi Klemeti kinnisasja teenindava juurdepääsutee serva

juurdepääsutee ja riigimaantee vahelisele maa-alale. Istutamisel on arvestatud katastrikaardile

kantud ebatäpset piirjoone asukohta. Seega tähistas maakorralduse läbiviija metalltoru Klemeti,

Pajuvälja ja 2 Tallinn-Tartu-Luhamaa maantee katastriüksuste ühisesse piiripunkti vastavalt

maaomanike kokkuleppele arvestades väljakujunenud maakasutusega.

11.5 Maa-ameti reljeefkaardi rakendusest ega ka 2018.aaasta katastrimõõdistamise dokumentidest

ei nähtu, et maastikul oleks olemasolev piirikraav, mis järgiks kahe kinnisasja vahelist piirisuunda.

Reljeefkaardilt tunnetatav kraav või madalam ala ristub piirjoonte suunaga, kuid ei järgi seda ega

ole ei katastrimõõdistamise käigus määratud piirisuunaga ega ka plaanimaterjali alusel määratud

ebatäpse piirisuunaga paralleelne. Kaebaja informatsioon settekaevu olemasolu kohta on piiride

kindlaksmääramise menetluses esmakordselt mainitud kohtumenetluses. Vastustajal puudub ka

teadmine settekaevu asukohast, seda ei nähtu ka ühestki dokumendist. Kaebaja on ka esitanud

vastuväiteid üksnes piiripunkti 17 asukoha osas.

5(11)

11.6 Vastustaja kinnitab, et puittikk on paigaldatud maastikule katastrikaardil olnud piiri asukoha

järgi. Nimetatud puittikk ei näita tegelikku kahe kinnisasja vahelist maakasutust. Puittikk on

paigaldatud kuni 2018 katastrikaardilt näidatud ebatäpsele piirjoonele ega ühti ühegi

situatsiooniobjektiga. Plaanimaterjali alusel moodustatud ebatäpne piirjoon läbib Pajuvälja

kinnisasja ajaloolist õueala. Võttes arvesse hoonete asukohad ning võrreldes omavahel erinevate

aastate ortofotosid, ei ole vastustaja hinnangul Pajuvälja katastriüksuse õueala asukoht pärast

katastriüksuste esmast maakatastrisse kandmist suurel määral muutunud. Põhjusel, et plaani- või

kaardimaterjali alusel katastrikaardile kantud piirjoon läbis Pajuvälja katastriüksuse õueala, ei

saanud nimetatud joon katastrikaardil paikneda korrektses asukohas.

11.7 Paide linna maanõuniku e-kiri on edastatud kaebajale. Pajuvälja kinnistu omanik nimetatud

ettepanekuga ei nõustunud, mistõttu maamõõtja seda maastikul ei tähistanud. Kohalik omavalitsus

on hiljem kooskõlastanud piiripunkti nr 17 asukoha ajaloolisel kiviaial.

11.8 Y on ostueesõigusega erastatud maaüksuse esmane omanik. Klemeti kinnisasjal on toimunud

omanikuvahetus ja kaebaja ei ole kinnisasja omanik, kellele maareformi käigus piirid kätte näidati.

Klemeti kinnisasja esmane omanik S on allkirjastanud Klemeti kinnisasja piiriprotokolli, millega

näidati maaüksuste ühine piir plaanimaterjalil kätte. Klemeti katastriüksuse piiriprotokolli kohaselt

ühtib maareformi käigus moodustatava katastriüksuse piir varem maakatastris registreeritud

Pajuvälja katastriüksuse piiriga. Klemeti kinnisasja omanik kinnitab nõusolekut plaanimaterjali

alusel moodustatud katastriüksusega 12.12.2004 koostatud ja allkirjastatud piiriprotokollis.

Kolmanda isiku seisukoht

12. Kolmas isik vaidleb kaebusele vastu järgmistel põhjendustel.

12.1 Nii Pajuvälja kui Klemeti maaüksused on tekkinud erastamise tulemusel. Pajuvälja kinnistu

piiriprotokollil on märge, et see on koostatud looduses käiduna ja sellele on naaberhoonete

omanikuna alla kirjutanud endine Klemeti kinnistu omanik A. Piiri arvestamisel jälgis B selgelt

looduses olevaid märke, milleks on hoonete vahel kõrge kuusehekk ja võrkaed, metsamaa osas

kiviaed ja osaliselt säilinud vana okastraataed.

12.2 Maa erastamise käigus puhastas kolmas isik piirisihi ja hiljem rajas lammastele okastraattara.

Pajuvälja katastriüksust on kolmas isik kasutanud mahamärgitud piirides kuni tänase päevani.

Väide, et kinnisasja piir vastab maakasutusele, kui viia piiripunkt nr 17 Pajuvälja kinnistu võrkaia

nurka, siis vastab see maa tegelikule kasutusele, on väär. Ei tea, millal täpselt vahetus kinnisasja

omanik, aga nendega piirivaidlust polnud. Kohatu on kaebaja väide, et looduses selgelt eristatav

kiviaed, mis asub kahe kinnisasja piiril, on suvaline kivihunnik. Kaebaja on Paide Linnavalitsuse

maanõunikule kinnitatud, et puittiku paigaldas ta ise. Kolmas isik ei ole võrkaeda paigaldanud

katastriüksuse piirile. Tema jaoks on piir alati kulgenud 07.05.2018. a mõõdistatud katastriüksuse

plaani järgi, mis vastab tegelikule maakasutusele ja 17.06.1999 ettenäidatud piiriprotokollile.

Väide, et Pajuvälja kinnistu omanik ei tea kus piir kulgeb, on kahetsusväärne.

KOHTU PÕHJENDUSED

13. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

14. Kaebajale kuulub Järva maakonnas Paide linnas Nurmsi külas asuv Klemeti kinnisasi

(registriosa nr 2419836, katastritunnus 56504:001:0203). Klemeti maaüksus on moodustatud maa

ostueesõigusega erastamisel plaani- ja kaardimaterjali alusel ja maakatastris registreeritud

14.07.2006. Klemeti kinnisasjaga piirneb kolmandale isikule kuuluv Pajuvälja kinnisasi, mis

registreeriti maakatastris 25.10.2018 (katastritunnus 56701:001:0089). Katastriüksus on

moodustatud endise plaani- ja kaardimaterjali alusel moodustatud Pajuvälja kinnisasja (registriosa

nr 1140136, katastritunnus 56504:001:0741) jagamisel. Kõnealune Pajuvälja katastriüksus

moodustati katastrimõõdistamise teel. Kuna piirinaabrid polnud piiri asukohas ühel nõul, siis tuli

MaaKS § 15 lg 5 alusel piiri asukoht otsustada Maa-ametil maakorralduse läbiviija esitatud piiri

kindlakstegemise ja katastrimõõdustamise dokumentide alusel.

6(11)

15. Maa-ameti 06.04.2021 korraldusega nr 1-17/21/903 otsustas vastustaja Pajuvälja ja Klemeti

katastriüksuste ühiste piiripunktide asukohad ning määras Pajuvälja ja Klemeti katastriüksuste

ühiseks piiritähiseks maastikule paigaldatud ja koordineeritud metalltoru piiripunktis nr 17 ning

määras

piirimärgi

asukoha

vastavalt

23.03.2020

registreerimiseks

esitatud

Pajuvälja

mõõdistusandmetele. Vastavalt mõõdistustulemustele otsustati ka muuta Pajuvälja ja Klemeti

katastriüksuste andmeid ja kanda uued andmed maakatastrisse, mille tulemusel oli Pajuvälja

katastriüksuse uueks pindalaks 27,47 ha ja Klemeti katastriüksuse uueks pindalaks 9,05 ha, st

Klemeti kinnisasja pindala vähenes 0,27 ha võrra.

16. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et menetluses esines vajadus kinnisasjade vahelise piiri

kindlakstegemiseks. OÜ Geodeesia Sar poolt tehtud mõõdistustööde tulemusel mõõdistati ja viidi

03.02.2020 läbi piiri kindlakstegemine Pajuvälja piiripunktis nr 17. Piiriprotokolli kantud info

kohaselt (dtl 87 ning selle lisa 2 (joonis dtl 90)) tekkis piiride kindlakstegemise vajadus Pajuvälja

katastriüksuse jagamise käigus, mil selgus, et plaani- või kaardimaterjali alusel sirgjoonelisena

kirjeldatud Pajuvälja katastriüksuse piir piiripunktide 1 ja 12 (numeratsioon vastavalt 08.06.2000

registreeritud Pajuvälja katastriüksuse plaanile) vahel ei sobinud looduses oleva situatsiooniga,

läbides Pajuvälja katastriüksuse võrkaiaga piiratud õueala. Sellest tulenevalt paigaldati Pajuvälja

katastriüksuse jagamise käigus Pajuvälja ja Klemeti katastriüksuste ühisele piirile lisa piirimärgid

nr 16, 17, 18, 19, 20 ja 21. Piirimärgid nr 18, 19, 20 ja 21 paigaldati vastavalt võrkaia kulgemisele

võrkaia äärde, piirimärk nr 17 paigaldati vanale kiviaiale. Piirimärk nr 16 paigaldati Pajuvälja

kinnistu omaniku ettepanekul ja soovil kõlvikute piirile, piirimärkide nr 15 ja nr 17 vahelisele

piirjoonele.

17. Poolte vahel puudub vaidlus piirimärkide nr 18, 19, 20 ja 21 asukohtade osas võrkaia juures.

Kaebaja on esitanud menetluses küll väiteid, mis puudutavad piirilõiku 20 ja 21, kuid seda üksnes

seonduvalt piiri kulgemise suuna sirgjoonelisusega. Vaidlus seisneb selles, kas katastriüksuste

ühine

piiripunkt

nr

paikneb

vaidlustatud

korralduse

lisaks

oleval

16.05.2019

kontrollmõõdistamise joonisel (dtl 6) näidatud asukohas. Vastustaja ja kolmanda isiku hinnangul

paikneb piiripunkt nr 17 ajaloolisel kiviaial, mis tähistab endiste kinnistute piiri. Kaebaja leiab, et

piiripunkt peaks nimetatud piirilõigus paiknema Pajuvälja katastriüksuse õueala piirava võrkaia

läänepoolsemas nurgas, kust edasi peaks piir kulgema punkti, mis on 16.05.2019

kontrollmõõdistamise joonisel tähistatud kui puittähis.

18. 06.04.2021 korralduse andmise aluseks on MaaKatS § 8 lg 31, mille kohaselt on

katastripidajal õigus moodustada maakorraldustoimingu dokumentide alusel katastriüksus ja

otsustada piiride kindlakstegemise dokumentide alusel katastriüksuse piiri asukoht. Katastrikanne

on aluseks kinnistusraamatu kande tegemisel. AÕS § 128 lg 1 sätestab, et piir külgnevate

maatükkide vahel määratakse plaanide ja piirimärkidega seaduses sätestatud korras, sama

paragrahvi lõike 2 kohaselt peab kinnisasja omanik tagama piirimärgi säilimise ning ei või

piirimärke muuta ega ümber paigutada. MaaKatS § 17 lg 4 sätestab, et kui katastrimõõdistamise

käigus selguvad vastuolulised piiriandmed või on tuvastatud, et piirimärkide asukohad maastikul

ei ole kooskõlas katastrisse kantud piiriandmetega või maastikul on ühes piiripunktis mitu

piirimärki, tuleb kinnisasja piir kindlaks teha MaaKS § 15 alusel. MaaKS § 15 lg 3 kohaselt tuleb

maamõõtjal piiri asukoha kindlaks tegemisel lähtuda eelkõige kinnistusraamatus, maakatastris,

arhiivis või asjakohases registris leiduvatest andmetest ning piirimärkidest. Kui eelnimetatud

andmete alusel ei ole võimalik piiri asukohta kindlaks teha määrab maakorralduse läbiviija selle

asjaõigusseaduse § 129 lõigete 2 ja 3 kohaselt. MaaKS § 10 lõike 63 ja MaaKatS § 8 lõike 31

kohaselt moodustab katastripidaja piiri kindlakstegemise toimingu korral katastriüksuse ja määrab

selle piiri asukoha piiri kindlakstegemise dokumentide alusel.

19. Nii Pajuvälja kui ka Klemeti katastriüksus moodustati plaani- või kaardimaterjali alusel. Kuni

01.07.2018 kehtinud Plaani- või kaardimaterjali alusel katastriüksuse moodustamise kord

(Vabariigi Valitsuse 29.04.1997. a määrus nr 88) punkti 3 kohaselt moodustati katastriüksus

plaani- või kaardimaterjali alusel, kui katastriüksuse moodustamist taotlev isik ei avaldanud soovi

7(11)

katastriüksuse moodustamiseks katastrimõõdistamise teel, punkti 4 viimase lause kohaselt pidi

kaarditäpsus (situatsioonielemendi täpsus) hajaasustusega aladel olema vastavalt mõõtkavale

vähemalt 2 mm, mis maastikul vastab 20 meetrile. Nimetatud normid tähendavad, et nii Pajuvälja

kui ka Klemeti esmamoodustamisel määrati maaüksuste pindala ja piirid kindlaks plaanil või

kaardil ning looduses piiride ega situatsiooni mõõdistamist ei toimunud. Piiritähiseid ei

koordineeritud ning nende asukohti riikliku geodeetilise põhivõrgu suhtes ei määratud ning

maastikul olevad piiritähised märgiti katastriüksuste plaanidele situatsiooniobjektide kaudu

ligukaudselt. Kohus nõustub, et katastriüksuse moodustamine plaani- ja kaardimaterjali alusel on

seetõttu

tegemist

mõneti

ebatäpsem

võrrelduna

katastriüksuse

moodustamisega

katastrimõõdistamise teel. Viimasel juhul seotakse looduses kirjeldatud piir ja piirimärgid kindlate

vormidega (näiteks raudtoru ja piirikivi) ning piirimärgi vormidele antakse koordinaadid, mis

kantakse registrisse. Sellisel juhul sõltubki kinnisasjade vahelise tegeliku piiri asukoht

maakatastris registreeritud katastrimõõdistamise teel moodustatud katastriüksuste piiride

asukohast. Kuivõrd mõlemad katastriüksused moodustati plaani- ja kaardimaterjali alusel, siis ei

saanudki katastripidaja leida looduses kiviaeda, kuivõrd looduses ei käidud. Looduses käidi alles

piiride kättenäitamisel, st peale katastriüksuste moodustamist.

20. Ka praeguses asjas ei ole maaüksuste ostueesõigusega erastamise aluseks olevate

plaanimaterjalide alusel üheselt tuvastatav kinnisasjade vahelise piiri asukoht. Erinevus

plaanimaterjali alusel maakatastrisse kantud maaüksuste piiri ja katastrimõõdistamise teel

määratud piiri vahel on nähtav 16.05.2019 kontrollmõõdistamise joonisel ning küsimuses, et

nimetatud erinevus on olemas, pooled ei vaidle. Esimesena registreeriti maakatastris 08.06.2000

Pajuvälja maaüksus ning 14.07.2006 maa ostueesõigusega erastamise tulemusel Pajuvälja

katastriüksusega piirnev Klemeti katastriüksus. Nimetatu tähendab, et Klemeti katastriüksuse

registreerimisel tuli katastriüksuse moodustamisel arvestada varem maakatastris registreeritud

Pajuvälja katastriüksuse omandi ulatust. Klemeti maaüksuse piiriprotokolli (12.12.2005) (kaebaja

08.11.2021 menetlusdokumendi lisa 3) kohaselt on piiripunktide 4 ja 5 vahel näidatud piir

kulgema sirgjooneliselt ning piirikirjelduses on märgitud, et piiripunktide 4-5-6 vahel on

naabruses Pajuvälja kinnistu. Ka maa ostueesõigusega erastamise aluseks oleval asendiplaanil

(14.07.2006) (kaebaja 11.02.2022 menetlusdokumendi lisa 2) on piir näidatud sirgelt piiripunktist

piiripunkti. Piiriprotokollilt nähtuvalt on piiriprotokoll koostatud looduses, mis tähendab, et

Klemeti kinnisasja endisele omanikule S näidati piirid tegelikkuses kätte. Pajuvälja maaüksuse

asendiplaanil (dtl 28) on samuti näidatud piir piiripunktide 1 ja 12 vahel kulgema sirgjooneliselt.

Klemeti kinnistu tolleaegne omanik A on kinnitanud, et nõustub plaanil olevate piiridega.

17.06.1999. a piiriprotokolli (dtl 44) kohaselt on piiripunktide 1 ja 12 vahel sirglõik. Samuti

nähtub maareformi dokumentidele lisatud asendiplaanilt (dtl 83), et piiripunktide 12-1 vahel ühtib

maaüksuse piir valdavalt endiste kinnistute Pajuvälja 17 ja Klemeti 16 piiriga. Nimetatud

piiripunktide vahele jääb ka uus kindlaks tehtud piiripunkt nr 17. Ka kaebaja poolt esitatud

Klemeti kinnisasja ajaloolistel plaanidel (kaebaja 8.11.2021 menetlusdokumendi lisa 4) nähtub, et

piir kulges sirgjooneliselt. On usutav, et kinnisasjade piirid määrati valdavas osas seotuna endiste

kinnistute piiridega, kuid kuna mitte ühelgi maa ostueesõigusega erastamise plaanil ei ole

märgitud piiri kulgemist vastavalt kiviaia telgjoonele ja võrkaia paiknemisele, siis ei tõenda

nimetatud plaanid iseenesest seda, et kontrollmõõdistamise joonisele plaanimaterjali alusel kantud

piir ei ole täpne.

21. Riigikohus on oma 05.12.2012 otsuses nr 3-2-1-143-12 selgitanud, et maakatastrit ja

katastriüksuse

moodustamist

reguleerivatest

õigusaktidest

tuleneb,

et

katastriüksuste

moodustamisel nii maa mõõdistamisega kui ka plaani- ja kaardimaterjali alusel kaardistatakse

tegelikkusele vastavad piirisuhted looduses. See tähendab, et kaart peab kirjeldama mõõdistamisel

ilmnevat tegelikku olukorda, mitte et kinnisasjade tegelikud piirid määratakse vältimatult

katastriüksuste kaardistatud piiride alusel. Katastrikannete õigsust küll eeldatakse, kuid pooltel on

võimalik see eeldus ümber lükata. Nimetatust tulenevalt ei saanud praeguses vaidluses lähtuda

8(11)

ainuüksi maatükkide ostueesõigusega erastamisel maakatastrisse kantud piiridest, vaid hinnata tuli

piiriandmeid kogumis, sh tegeliku maakasutuse ulatust.

22. Nagu nähtub kontrollmõõdistamise käigus koostatud piiriprotokollist (dtl 87), siis selgus

Pajuvälja katastriüksuse jagamistööde käigus, et piirimärkide vahel sirgjoonelisena kulgenud piir

ei sobi looduses oleva situatsiooni ja olemasoleva kasutuskorraga, läbides Pajuvälja katastriüksuse

võrkaiaga piiratud õueala ja kasvuhoonet. See tähendab, et kui ostueesõigusega erastamisel

määratud piiri kulgemine Pajuvälja kinnisasjal paikneva võrkaia suhtes osutub ebatäpseks

(kontrollmõõdistamise joonisel punktid 19 ja 18), siis ei saa piir nimetatud piiripunktist edasi

kulgeda enam sirgjooneliselt maa ostueesõigusega erastamise dokumentidel näidatud piiripunktide

vahel. Nimetatu tähendaks omakorda seda, et maa ostueesõigusega erastamise tulemusel

maakatastrisse kantud maaüksuste piirid ei pruugi olla õiged.

23. Vastustaja on korralduses põhjendanud, et Klemeti ja Pajuvälja kinnistute vahel kulgeb

ajalooline kiviaed. Puudub vaidlus selles, et ei Klemeti (kaebaja 18.11.2021 menetlusdokumendi

lisa 3 ja 11.02.2022 menetlusdokumendi lisa 2) ega ka Pajuvälja (dtl 56) maaüksuse

ostueesõigusega erastamise plaanidel ei ole nimetatud kiviaeda tähistatud. Samuti ei ole kiviaeda

märgitud kinnisasjade vahelise piirina kummagi kinnisasja piiriprotokollil (dtl 43, 44 ja 57).

Samas veendus kohus paikvaatlusel nimetatud kiviaia olemasolus looduses. Nimetatud

korrapäraselt paigutatud kivide rivi on ilmselgelt tekkinud inimtegevuse tulemusel ning usutav on,

et aial on ajalooliselt olnud kindel eesmärk. Kohtu jaoks ei ole usutav, et sellise suhteliselt madala

kiviaia puhul on tegemist kaitserajatisega. Kiviaia paiknemine looduses on nähtav 16.05.2019

kontrollmõõdistamise joonisel ning fotod kiviaiast on lisatud kolmanda isiku 03.03.2022

menetlusdokumendile. Seega ei ole tegemist kivide hunnikuga, nagu väidab kaebaja, vaid

korrapärases rivis paiknevat kividega, mida võib nimetada kiviaiaks. Kohus nõustub vastustajaga,

et ajalooliselt tähistati hajaasustuses kinnistute vahelisi piire mh kiviaedadega, mistõttu tuli

veenduda selles, kas nimetatud kiviaed võib tähistada ajaloolist piiri Pajuvälja ja Klemeti

kinnisasjade vahel.

24. Vastustaja poolt on kohtule esitatud 1951 aastal Geoloogiakeskuse pildistatud aerofoto (dtl

85), millelt nähtub tõenäoline ajalooline kahe maaüksuse vaheline piir, mis kulgeb säilinud

Nurmsi kraavi käänukohast maanteeni mööda tumedamat sirget ala, mis võib olla kiviaed. Kraavi

servas kasvavad kõrgemad puud on tuvastatavad nii 1951 ortofotol kui ka 2002. aasta ortofotol

(dtl 86). Kui võrrelda 1951 aasta ortofotol tajutavat kiviaia suunda 16.05.2019 koostatud

kontrollmõõdistamise joonisel tähistatud kiviaia suunaga, siis on tuvastatav, et maastikul säilinud

kiviaia suund ühtib kuni piiripunktini 17 kontrollmõõdistamise joonisele kantud kiviaia suunaga.

Ortofotodelt nähtub, et kiviaia kõrval kasvavad kõrgemad puud ning ka 2002 aasta ortofotol

tähistatud puuderivi ühtib 1951 aasta ortofotol kajastatud metsa piiriga. Seega võisid kiviaed ja

kõrgemate puude rivi ajalooliselt tähistada kahe talu vahelist ajaloolist maakasutust. Ajalooline

maakasutus on kantud Pajuvälja asendiplaanile (dtl 83). Võrreldes nimetatud asendiplaanil

rohelisega tähistatud endiste kinnistute piire ortofotodel toodu ja kontrollmõõdistamisel kaardile

kantud kiviaia asukohaga, ei saa välistada, et kiviaed võis paikneda kahe kinnistu vahelisel piiril.

Seega ei ole õige kaebaja väide, mille kohaselt ei saa katastriüksuse piiri määramisel võtta aluseks

ligikaudu 80 meetri pikkust kiviaeda. Samas jätab kaebaja tähelepanuta, et kinnistute vahelist piiri

ei määratud praegusel juhul üksnes kiviaia asukohaga, vaid hinnati piiriandmeid kogumis, sh

arvestati valduse ulatust.

25. Kaebaja leiab, et piirilõigus 17-18-19-20-21-8-1 ei ole piir määratud maakasutuse järgi.

Kaebaja on seisukohal, et Pajuvälja piiripost, mida nimetatakse puittähiseks, vastab tegelikule

maakasutusele ja plaanimaterjali alusel määratud Pajuvälja ja Klemeti piirile. Kohus kaebaja

käsitlusega ei nõustu.

25.1 Pajuvälja ja Klemeti õuealad on ajalooliselt paiknenud samas kohas ega ole muutunud. Seda

kinnitavad 1951 ja 2002 aasta ortofotod. Seega tuli õuealade paiknemisega katastrimõõdistamisel

arvestada. Õuealasid eraldab üksteisest vana võrkaed ning puude rivi. Võrkaia olemasolu oli

9(11)

tuvastatav ka paikvaatlusel. Sisuliselt ei ole poolte vahel ka vaidlust selles, et nimetatud võrkaed

on ajalooliselt paiknenud alati samas kohas, nagu see nähtub kontrollmõõdistamise joonisel.

Kolmas isik kinnitas kohtuistungil (10:45), et võrkaed oli samas kohas juba 1999 aastal, kui

toimus erastamine. Kolmas isik kinnitas ka, et see on tähistanud valduse ulatust. Ka kaebaja ei

vaielnud kohtuistungil vastu sellele, et võrkaed on ajalooliselt olnud samas kohas. Eluliselt ei ole

usutav kaebaja lepingulise esindaja poolt kohtuistungil avaldatu (lindistus 11:05), mille kohaselt

paiknes võrkaed küll ajalooliselt samas kohas, nagu see on näidatud kontrollmõõdistamise

joonisel, kuid valdus ulatus siiski teisele poole võrkaeda 2-3 meetrit Pajuvälja kinnistu poole,

kuhu oli istutatud hekk. Nimetatu tähendaks, et hekk oli justkui istutatud kaebaja poolt teisele

poole võrkaeda, mille tulemusel tekkis koridor võrkaia ja heki vahele. Sellise olukorra tekitamine

looduses ning sellisel viisil maa kasutamise kokku leppimine ei ole eluliselt usutav. Kaebaja ei

saanud faktiliselt vallata kitsast koridori kujulist ala, mis jääb võrkaia ja väidetava heki vahele.

Pigem on usutav kolmanda isiku väide, et hekki ei ole kunagi olnud ning maakasutus toimus

vastavalt võrkaiale. Eeltooduga on ümber lükatud ka kaebaja väide, mille kohaselt toimus faktiline

maakasutus plaanimaterjali alusel tähistatud piirides.

25.2 Kolmas isik selgitas kohtuistungil, et Pajuvälja piiri kättenäitamine 1999 aastal toimus

looduses käiduna. Kohtu jaoks ei ole usutav, et kinnisasjade piir oleks pooltele looduses näidatud

kätte selliselt, et see läbis Pajuvälja maaüksusel asuvat võrkaeda ja kasvuhoonet. Usutav on, et piir

näidati kontrollmõõdistamise joonisel tähistatud piirilõigus 17-18-19-20-21 pooltele kätte selliselt,

nagu see on tähistatud kontrollmõõdistamise joonisel. Samuti ei ole eluliselt usutav Klemeti

kinnistu endise omaniku S poolt paikvaatlusel väljendatu, mille kohaselt ei ole ta kunagi käinud

vaatamas kinnistu osa, kuhu jääb kiviaed ega tea sisuliselt midagi piiri kulgemisest nimetatud

lõigus. Kiviaed jääb Klemeti kinnisasja õueala lähedusse, mistõttu pidi S seda ka märkama.

Kiviaial olid nähtavad vana okastraadi jäänused, mis kinnitab kolmanda isiku väidet, et kiviaiast

Pajuvälja kinnistu poole jääv maa-ala oli Pajuvälja kinnistu omaniku valduses ning nimetatud

valduse ulatusest lähtuti kui kinnistute vahelisest piirist.

25.3 Õige ei ole kaebaja esindaja väide kohtuistungil, mille kohaselt ei olnud kiviaed kellegi

valduses. Kolmanda isiku seletustega on tõendatud, et ala kiviaiast Pajuvälja kinnistu poole oli

vaid kolmanda isiku valduses. Samas, kui ka pidada S väiteid õigeks, siis kinnitab see vaid seda, et

ta tegelikkuses valduse ulatuse suhtes huvi ei tundnud ega saanud seega ka kaebajale anda edasi

teavet, et kiviaed paikneb just Klemeti kinnisasja maa peal. Tunnistaja ei kinnitanud kohtule ka

seda, et piir paikneb puittähise asukohas. Seega ei saanud ka kaebajal tekkida arusaama, et piir

läheb teiselt poolt kiviaeda ning piiripunkt on hoopis puittähise asukohas. Kohus loeb usutavaks

kolmanda isiku väiteid, mille kohaselt ulatus faktiline maakasutus kiviaiani ning selliselt näidati

piir kätte ka 1999.aastal. Kahetsusväärselt ei ole kiviaeda piiriprotokollis kajastatud, mistõttu on

suuresti tekkinud ka käesolev vaidlus. Seega nõustub kohus, et maamõõtja arvestas piirilõigus 17-

18-19-20-21-8-1 enne katastrimõõdistamise teostamist väljakujunenud maakasutust ning

„puittähis“ ei näita tegelikku maakasutust. Puittähis on paigaldatud küll maastikule katastrikaardil

näidatud ebatäpsele piiri asukohale, kuid nimetatud puittähis ei näita tegelikku maakasutust. Nagu

kohus selgitas, siis läbib plaanimaterjali alusel moodustatud ebatäpne piirjoon Pajuvälja ajaloolist

õueala, ega saanud seetõttu paikneda õiges asukohas. Praegusel juhul on kindlaks tehtud

katastriüksuste piiri määramisel arvestatud maastikul reaalselt olemas oleva kiviaia suunaga, mida

on pikendatud kuni Pajuvälja õueala piirava võrkaiani piiripunktis nr 18, millest edasi arvestab

katastriüksuse piir Pajuvälja katastriüksuse õueala ning Klemeti katastriüksusele istutatud

puuderivi. Sellisel viisil kulgeb piir sirgjooneliselt, nagu see on tähistatud maa ostueesõigusega

erastamise plaanidel. Seega on kohus seisukohal, et piiripunkti 17 paiknemine ajaloolisel kiviaial

näitab tegeliku maakasutuse ulatust ning tähistas ajalooliselt kinnisasjade vahelist piiri.

26. Kaebaja on oma 11.02.2022 menetlusdokumendis viidanud settekaevule, mis väidetavalt asus

Klemeti maaüksusel. Väidetav settekaev on kantud paikvaatluse protokolli punktina 3 ja tähistatud

Maa-ameti poolt kohtule 03.03.2022 esitatud täiendatud paikvaatluse plaanil. Paikvaatluse käigus

10(11)

ei tuvastanud kohus settekaevu olemasolu. Näha oli vaid väike lohk maastikul, mis ei pole

settekaev. Ka kolmas isik selgitas kohtuistungil, et ta ei ole settekaevu näinud ning väidetava

settekaevu asukohas paiknes prügimägi. Ka vastustaja ei ole tuvastanud settekaevu olemasolu

väidetavas asukohas. Kaebaja 11.02.2022 menetlusdokumendis toodud viide Paide Linnavalitsuse

esindaja 16.12.2021 kirjale (kolmanda isiku 16.12.2021 menetlusdokumendi lisa 1), milles on

selgitatud, et linnavalitsuse esindaja settekaevu olemasolu ei tuvastanud, kuid selle olemasolu ei

välistanud, kinnitab koosmõjus kirjeldatud asjaoludega, et settekaevu tegelikkuses olemas ei

olnud. Kaebaja poolt settekaevu asukohana näidatud madalam lohk võis olla osa Pajuvälja

maatüki madalamast kohast. Väidetava settekaevu asukoht ei nähtu ka üheltki asja materjalide

juurde lisatud plaanilt. Puuduvad ka andmed selle kohta, et kaebaja kinnistul asuv elamu on olnud

ühendatud väidetavas settekaevuga. Väidetavast settekaevust edasi kulges ka madalam ala edasi

mööda Pajuvälja võrkaeda, mis tähendab, et settekaevust voolav reovesi oli teadlikult suunatud

naaberkinnisasjale. Ei ole eluliselt usutav, et kolmas isik seda märganud ei oleks. Kolmas isik

settekaevus olemasolust aga ei teadnud. Seega ei kinnita väidetava settekaevu paiknemine

Pajuvälja kinnistul kaebaja väidet, et ajalooline maakasutus toimus teisiti, kui see nähtub

kontrollmõõdistamise jooniselt.

27. Seoses kaebaja väitega kraavi paiknemise kohta Pajuvälja ja Klemeti kinnisasjade piiril märgib

kohus, et paikvaatlusel ei tuvastatud sellise objekti olemasolu, mida võiks nimetada kraaviks.

Paikvaatluse päeval oli küll maas lumi, kuid olukorras, kus tegemist oleks kinnisasjade piirile

rajatud kraaviga, peaks see nähtav olema ka lume tingimustes. Ka asjas esitatud materjalidest ei

nähtu, et maastikul oleks olemas piirikraav, mis tähistaks kahe kinnisasja vahelist piiri. Sellest

tulenevalt jääb ebaveenvaks tunnistaja S väide, mille kohaselt saab kinnistute vaheline piir alguse

kraavist ning kulgeb sealt edasi. Seega ei paikne kinnistute vaheline piir kohas, mis paikvaatluse

protokollil on tähistatud numbriga 1.

28. Eeltoodud andmeid arvesse võttes leiab kohus, et Klemeti ja Pajuvälja katastriüksuste ühisele

piirile on piiripunkt nr 17 märgitud õigesti ning see tähistab kinnisasjade vahelist piiri. Kuivõrd

kohus tuvastas, et piiri kulgemine ka võrkaia osas on kontrollmõõdistamise käigus tuvastatud

õigesti, siis puudub alus kahelda selles, et kinnisasjade vaheline piir vastab 16.05.2019

kontrollmõõdistamise joonisel sinisega tähistatud piirijoonele.

29. Vastuseks kaebaja viitele, et Klemeti kinnisasja pindala väheneb piiride kindlakstegemise

tõttu, märgib kohus, et viide ei ole asjakohane. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 13 kohaselt

kantakse kinnistusraamatu registriosa esimesse jakku „kinnistu koosseis“ mh kinnistu

katastritunnus, sihtotstarve, asukoht ja pindala. Need andmed esitab katastripidaja ja need ei ole

kanneteks asjaõigusseaduse ega KRS –i tähenduses ning neil ei ole õigusloovat või seadusega

kaitstud tähendust. Seega ei kehti kinnistusraamatus kuvatavatele maakatastri andmetele

kinnistusraamatu kande õigsuse eeldamise ega heauskse omandamise printsiip AÕS §-ide 56 ja

561 tähenduses. See tähendab, et kui kinnisasja tegelik pindala osutub kinnistusraamatu esimeses

jaos märgitust erinevaks, omab õiguslikku tähendust tegelik pindala. Seega ei pidanud vastustaja

piiride kindlaksmääramisel arvestama Klemeti kinnisasja pindala võimaliku vähenemisega piiride

kindlakstegemise tulemusena.

30. Kohus leiab, et vaidlustatud korraldus on nõuetekohaselt motiveeritud ning sellelt nähtuvad

selgelt

haldusorgani

põhjendused

ning

tõendid,

millele

asja

lahendamisel

tugineti.

Uurimisprintsiipi ei ole rikutud, kuivõrd kõiki asjas esitatud tõendeid on hinnatud. Seega on

asjakohatu ka kaebaja väide, mille kohaselt ei ole haldusakt nõuetekohaselt põhjendatud ning

rikutud on uurimisprintsiipi.

31. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Maa-ameti 06.04.2021 korraldus on õiguspärane

ja selle tühistamiseks puudub alus. Kuna korraldus on õiguspärane ning piiripunkti 17 asukoht on

määratud õigesti, siis puudub alus rahuldada ka kohustamisnõuet.

11(11)

32. Kuivõrd kaebaja ei väida, et vaidemenetluses oleks rikutud tema õigusi sõltumata menetluse

tulemusest ning kohus leidis, et Maa-ameti 06.04.2021 korraldus on õiguspärane, siis jääb

rahuldamata kaebaja nõue 15.06.2021 vaideotsuse tühistamiseks.

33. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata.

MENETLUSKULUD

34. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Otsus

tehakse kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja ja kolmas isik

menetluskulude hüvitamist taotlenud ei ole, mistõttu jäävad poolte menetluskulud nende endi

kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm

kohtunik