2-19-103769/49 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(12)

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-19-103769

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. mai 2022, Tartu

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest

Tsiviilasi

Jahindusühistu GUN&SHOT hagi Jaan Orgla vastu

210 euro ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 28. juuli 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Jaan Orgla apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

295 eurot 46 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

(vastustaja):

Jahindusühistu

GUN&SHOT

(registrikood 80113400), lepinguline esindaja Krista

Raudsepp

Kostja

(apellant):

Jaan

Orgla

(isikukood

XXXXXXXXXXX), vandeadvokaat Rait Sarjas

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Viru Maakohtu 28. juuli 2021. a otsus osas, milles kohus rahuldas

hageja põhinõude 200 eurot ületavas ulatuses ja mõistis kostjalt välja viivise 200

eurot ületavalt põhinõudelt, ning teha uus otsus, millega jätta hageja nõuded

vastavas

osas

rahuldamata.

Eelmärgituga

seonduvalt

muuta

poolte

menetluskulude jaotust maakohtu menetluses ning tühistada maakohtu otsus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas. Muus osas jätta

maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, täiendades otsuse põhjendusi.

2(12)

2. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Lugeda Viru Maakohtu 28. juuli 2021. a otsuse resolutsioon tervikuna

sõnastatuks järgmiselt:

"1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista Jaan Orglalt Jahindusühistu GUN&SHOT kasuks 200 eurot

ning sellelt summalt 4. mai 2022. a seisuga arvestatud sissenõutavaks

muutunud viivis 157 eurot.

3. Välja mõista Jaan Orglalt Jahindusühistu GUN&SHOT kasuks alates 5.

maist 2022 sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt (200 eurot) määras

0,05% päevas nõude tasumata osalt kuni kohustuste kohase täitmiseni."

4. Mõlemas kohtuastmes (maa- ja ringkonnakohtus) kantud menetluskulud jätta

5% ulatuses Jahindusühistu GUN&SHOT kanda ja 95% ulatuses Jaan Orgla

kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu

möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse

või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja

kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Jahindusühistu GUN&SHOT (hageja, ühistu) esitas 6. veebruaril 2019 Pärnu

Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Jaan Orgla (kostja) vastu 254 euro 58 sendi

saamiseks. Kostja esitas makseettepanekule 27. veebruaril 2019 vastuväite. Pärnu

Maakohtu 12. märtsi 2019. a määrusega anti nõue üle Viru Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

Hageja esitas 10. aprillil 2019 Viru Maakohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista

põhivõla 210 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 47 eurot 14 senti ja viivise alates hagi

esitamisest 0,05% põhivõlalt iga tasumisega viivitatud päeva eest kuni põhivõla

tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda koos kohustusega tasuda

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

Hagiavalduse kohaselt oli kostja alates 4. augustist 2005 hageja liige. Hageja

9. aprilli 2006. a üldkoosoleku otsusega võeti vastu kodukord, mida hiljem üldkoosolekute

otsustega muudeti. 15. märtsi 2014. a üldkoosoleku otsusega kinnitati ühistu liikmetele

3(12)

kohustus osaleda ühistusisestel töödel 24 töötundi aastas ning 15. märtsi 2015. a

üldkoosoleku otsusega alates 2016. a-st 20 töötundi aastas. Need tööd tagavad jahihooajal

jahi pidamise. Ühe tegemata tunni maksumuseks kehtestati 10 eurot, mis tuleb tasuda

hagejale jooksva aasta 20. detsembriks. Tasu võib asendada hagejale antava materjalidega,

mille väärtus tuleb kooskõlastada eelnevalt hageja juhatusega. Seega kui liige ei soovi

hooldustöid teha, on tal võimalus see hüvitada, tuues hagejale materjali, tasuda oma panus

rahas või astuda ühingust välja.

12. märtsi 2016. a üldkoosoleku otsusega kinnitati liikmetele kohustus osaleda ühisjahil

vähemalt 20 korral. Sellest vähemate ühisjahipäevade eest tuleb tasuda 1 euro iga puudutud

päeva kohta.

Kostja ei ole alates 2017. a-st ühistusisesid töid 20 tunni ulatuses teinud ega tegemata

tundide eest tasu maksnud. Samuti ei ole kostja osalenud 2017.–2018. a ühisjahtidel. Kuna

kostja ei ole üldkoosolekute otsuseid vaidlustanud, oli tal kohustus neid täita. Seega on

kostja oma kohustusi rikkunud. Seejuures on kostja 14. märtsi 2014. a üldkoosolekul

osalenud isiklikult ning 15. märtsi 2015. a üldkoosolekul volitatud esindaja kaudu.

Järelikult oli kostja üldkoosolekute toimumisest teadlik ning kutsed koosolekute

toimumise kohta olid talle kätte toimetatud. Lisaks on kostja 2014.–2016. a-l üldkoosoleku

otsuseid täitnud. Ta on teinud töid ning tasunud hagejale tegemata töötundide eest.

Hageja nõuab kostjalt mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 12 lg 4 ja kodukorra p 3.8

alusel 20 töötunni tegemata jätmise ja 10 korral ühisjahil mitteosalemise eest 210 euro

tasumist (20 × 10 eurot + 10 × 1 euro). Hageja esitas kostjale 210 euro saamiseks

31. detsembril 2017 arve, mille tasumise tähtaeg oli 15. jaanuaril 2018. Kostja arvet ei

tasunud. Hageja nõuab kostjalt ka viivist kodukorra p 1.4.4 alusel (0,05% tasumata

põhivõlalt päevas).

2. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja

kanda.

MTÜS § 12 lg 4 kohaselt määratakse liikmete varalised ja muud kohustused

mittetulundusühingu suhtes kindlaks põhikirjaga. Liikmetele võib panna kohustusi ainult

põhikirjas ettenähtud korras. Praegusel juhul ei ole põhikirjas ette nähtud mistahes liikmete

töötamise kohustust, sh tasuta. Seetõttu on arve tühine. Kostja on arve vaidlustamiseks

pöördunud 19. oktoobril 2018 hageja juhatuse ja üldkoosoleku poole.

Üldkoosolekul ei olnud õigust ja pädevust sõlmida kostja eest töölepingut, kohustades

kostjat tegema sisuliselt tasuta tööd. Seega on üldkoosoleku otsus heade kommetega

vastuolus ja MTÜS § 24 lg 1 järgi tühine. Järelikult ei ole kostjal töötamise ega tasumise

kohustust.

Lisaks on 2015. ja 2016. a üldkoosolekutel vastu võetud otsused MTÜS § 241 lg 1 järgi

tühised üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu. Üldkoosoleku kutsed on

allkirjastamata, ei ole teada, kelle poolt on need koostatud ning kutseid ei ole kätte

toimetatud hageja põhikirja p 5.4 ja MTÜS § 20 lg-te 5 ja 6 kohaselt. Samuti ei ole kutsetest

võimalik aru saada, mida hakatakse üldkoosolekul otsustama.

MAAKOHTU LAHEND

4(12)

3. Maakohus rahuldas hagi 28. juuli 2021. a otsusega ning mõistis kostjalt hageja

kasuks välja 257 eurot 14 senti ja alates 10. aprillist 2019 viivise 0,05% päevas

põhinõudelt (210 eurot) kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud jättis maakohus

kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja menetluskulude katteks välja 1373 eurot 91

senti koos kohustusega

tasuda menetluskuludelt

viivist alates otsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

Otsuse kohaselt lahendas maakohus asja hagi hinda arvestades lihtmenetluses

(tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 405).

Hageja 9. aprilli 2006. a üldkoosoleku otsusega on vastu võetud kodukord, mida on hiljem

üldkoosolekute otsusega täiendatud/muudetud. 15. märtsi 2015. a üldkoosoleku otsusega

kinnitati hageja liikme kohustus osaleda ühistusisestel töödel alates 2016. a-st 20 töötundi

aastas. Ühe tegemata tunni maksumuseks kehtestati 10 eurot, mis tuli tasuda jooksva aasta

20. detsembriks. Tasu võis asendada hagejale toodud materjalide väärtuses, mis tuli

eelnevalt kooskõlastada hageja juhatusega.

Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kostja on alates 4. augustist 2005. a hageja liikmena teinud

2015. a-l 17 tundi ühistusiseseid töid ja tasunud tegemata jäänud 7 tunni eest 70 eurot ning

2016. a-l teinud töid 26 tundi (6 töötundi rohkem). Vaidlust ei ole ka selles, et kostja osales

isiklikult 15. märtsi 2014. a ja 12. märtsi 2016. a üldkoosolekul ning 15. märtsi 2015. a

üldkoosolekul esindaja kaudu. Üldkoosolekute protokollidest ei nähtu, et kostja oleks

esitanud vastuväite seoses päevakorraga või viidanud koosoleku kokkukutsumise korra

rikkumisele. Seega on kostja aastaid hiljem esitatud vastuväited üldkoosolekute

kokkukutsumise korra rikkumise kohta pahatahtlikud.

Üldkoosolekutel vastu võetud otsused ei ole tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 86 lg 2 p 1 tähenduses tühised. Otsused ei ole vastu võetud kostja jaoks äärmiselt

ebasoodsatel asjaoludel. Ühistusisestel töödel osalemine ei ole ka "orjatöö". Tavapärane ja

mõistlik on, et mittetulundusühingus tehakse osa vajalikke töid talgute korras liikmete

poolt. Hageja on jahindusühistu. Jahindusseltsis on vajalik teostada töid mh loomade

lisasöötmiseks (söödapõldude rajamine), sihtide puhastamiseks, jahirajatiste rajamiseks ja

korrashoidmiseks (söödasõimed, jahipukid, laskepaigad), ulukite loendamiseks. Lisaks on

mittetulundusühingud vabatahtlikud liidud. Selle liige nõustub ühistu reeglitega või astub

ühistust välja.

Kostja väitel ei ole hageja talle kätte toimetanud kutseid 2014.–2016. a üldkoosolekute

kohta. Kohtu arvates on mittetulundusühingutes tavapärane, et üldkoosolekust teavitatakse

kutse panemisega postkasti või infotahvlile (nt korteriühistutes). Ka ei näe seadus ette, et

kutse peaks olema juhatuse poolt allkirjastatud või kätte toimetatud allkirja vastu. Piisab

sellest, et ühistu liige oleks teadlik üldkoosoleku toimumise ajast ja päevakorrast. Samuti

ei saa pahaks panna seda, et hageja on kostjale saatnud kutseid üldkoosolekutele kostja

poja elektronposti kaudu.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5(12)

4. Kostja palub 27. augustil 2021 esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada

ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta

hageja kanda koos kohustusega tasuda menetluskuludelt viivist alates otsuse jõustumisest

kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti kohaldanud MTÜS § 241 lg-t 1 ja

§ 21 lg-t 3, leides, et 15. märtsi 2015. a ja 12. märtsi 2016. a üldkoosolekutel vastu võetud

otsused on kehtivad.

Kohus ei ole selgitanud, kuidas üldkoosolekute kutsed kostjale kätte toimetati. Arvestades

otsuses toodut, nähtub, et kohtu hinnangul saaks lugeda 2015. ja 2016. a-l üldkoosolekute

kutsed kättetoimetatuks, kui need oleks pandud postkasti või infotahvlile. Hageja ei ole

esitanud ega tõendanud väidet kutse kostja postkasti (või elektronpostkasti) panemise

kohta. Infotahvlile kutse panemise võib korteriühistu puhul lugeda piisavaks, kuna selliselt

on (eelduslikult) võimalik tutvuda kõigil korteriühistu liikmetel, kes igapäevaselt

kortermajas elavad. Jahimaja külastamine on kõigi ühistu liikmete vaba tahe. Seega ei saa

eeldada, et kutse avaldamine jahimaja uksel tagaks kõikidele liikmetele võimaluse sellega

tutvuda. Kohtu järeldus, et piisab kutse saatmisest kostja poja elektronposti aadressile, on

meelevaldne ega ole kooskõlas hageja põhikirja p-ga 5.4, mis näeb ette kõikide liikmete

teavitamise. See on vastuolus ka MTÜS § 20 lg-ga 5. Seega ei ole hageja tõendanud kutse

kättetoimetamist kostjale. Kutse kätte toimetamata jätmine on oluline üldkoosoleku

kokkukutsumise korra rikkumine, mis toob kaasa otsuste tühisuse.

Üldkoosoleku kokkukutsumise korra täitmiseks võib olla piisav, kui ühistu liige on teadlik

koosoleku toimimise ajast ja päevakorrast. Praegusel juhul need nõuded täidetud ei olnud.

Vaidlust ei olegi selles, et kostjal oli teave koosoleku toimumise aja kohta, kuid kostjale ei

ole nõuetekohaselt kutsega teatavaks tehtud üldkoosoleku päevakorda, st rikutud on

koosoleku kokkukutsumise korda.

Isegi kui kohus loeb tõendatuks, et kostjale on kutsed kätte toimetatud, ei olnud nendest

võimalik aru saada, et päevakorrapunktis "kodukorra muudatused" võisid tähendada uusi

kohustusi ühistu liikmetele. Alles 15. märtsi 2015. a koosoleku protokollist nähtub, milline

ettepanek kodukorra muutmiseks tehti. Sellist punkti hageja kodukorras varasem ei olnud.

Ka 12. märtsi 2016. a koosoleku kutses ei ole päevakorrapunkti, millest nähtuks, et

otsustatakse ühistu liikme kohustamine osaleda ühisjahil vähemalt 20 korral ning et sellest

vähemate ühisjahipäevade eest tuleb ühistule tasuda 1 euro iga puudutud päeva kohta.

Vastav otsus on tehtud päevakorrapunkti "Muud küsimused, sõnavõtud" raames. Seega ei

olnud kutsetest võimalik saada informatsiooni, milliste otsuste üle koosolekutel hääletama

hakatakse.

Hageja põhikirja p 5.9 järgi on üldkoosolek pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis

on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud. Muudes küsimustes võib otsuseid

vastu võtta juhul, kui üldkoosolekul osaleb vähemalt 9/10 ühistu liikmetest või nende

volitatud esindajat. 15. märtsi 2015. a koosolekul osales 42-st liikmest 34 ning 12. märtsi

2016. a koosoleku 41-st 35, s.o vähem kui 9/10 liikmetest. Järelikult ei saanud

üldkoosolekutel kutses märgitud päevakorras märkimata küsimustes otsuseid vastu võtta.

Rikutud on üldkoosoleku kokkukutsumise korda, mis tõi kaasa 2015. ja 2016. a-l toimunud

üldkoosolekute otsuste tühisuse.

6(12)

Maakohus leidis põhjendamatult, et kostja osalemine 15. märtsi 2015. a koosolekul,

vastuväite esitamata jätmine ning hilisem käitumine tühiste otsuste teostamisel muudab

üldkoosoleku kokkukutsumise korda rikkudes toimunud üldkoosoleku otsuse kehtivaks.

Tuginedes Riigikohtu 23. septembri 2015. a otsusele tsiviilasjas 3-2-1-75-15 (p 14) leiab

kostja, et tema osalemine üldkoosolekul vaidlusalust otsust kehtivaks ei muuda.

Kuna hageja nõude aluseks olevad otsused on tühised, puudub hagejal nõue, mida kostja

vastu esitada.

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata, maakohtu

otsuse muutmata ja menetluskulud kostja kanda.

Hageja nõustub maakohtu järeldustega, et 15. märtsi 2015. a ja 12. märtsi 2016. a

üldkoosolekutel vastu võetud otsused on kehtivad. Seejuures on oluline, et kostja on

15. märtsi 2015. a üldkoosoleku otsust 2016. a-l täitnud. Seega on äärmisel pahatahtlik

väita, et talle ei olnud üldkoosoleku kutset kätte toimetatud. Kostja on üldkoosolekul

otsustatuga nõustunud ning loobunud vastuväidete esitamisest.

Kostja esitab pahatahtlikult põhjendusi üldkoosoleku kutse saamata jätmise kohta. Hageja

liikmeks olemine oli kostja vaba tahe, seega oli kostja vaba tahe täita kõiki liikmeks

olemisega kaasnevaid kohustusi. Pahatahtlikuks saab pidada ka kostja suhtumist/käitumist

selle kohta, et ta ei andud hagejale oma isiklikku elektronposti aadressi kutsete

edastamiseks. Hagejale oli kostja poja poolt antud elektronposti aadress (ka kostja poeg oli

hageja liige), millele edastati üldkoosoleku kutse ja mille kohta oli kostja teavitanud, et

selle kaudu edastatav teave jõuab temani. Hageja on kasutanud kostjale kutsete kätte

toimetamiseks kõiki võimalikke viise, lähtudes jahindusühistu eripärast. Kuna kostja on

üldkoosolekutel vastu võetud otsuseid täitnud, on ta kutsed ka kätte saanud.

Vastuoluline on kostja väide, et vaidlust ei ole selles, et tal oli olemas teave koosoleku

toimumise aja kohta, kuid talle ei ole nõuetekohaselt kutsega teatavaks tehtud

üldkoosoleku päevakorda. Kostja on esitanud esmakordselt apellatsioonkaebuses väite, et

talle on kutsed kätte toimetatud, kuna talle on teada üldkoosolekute toimumise aeg, ilma

üldkoosoleku päevakorra punktideta. Hageja nende järeldusega ei nõustu. Käesolevas asjas

esitanud üldkoosolekute kutsetest nähtuvad ka päevakorra punktid. Asjaolu, et kostja

nendega ei tutvunud, on asjakohatu etteheide hagejale. Asjakohatud on ka kostja

vastuväited 15. märtsi 2015. a koosolekul otsustatu kohta, kuna ta on sellel koosolekul

otsustatut täitnud. Seega kaotas ta õiguse tugineda otsuse tühisusele. Lisaks osales sellel

koosolekul kostja volitatud esindaja.

Vaidlust ei ole selles, et kostja 12. märtsi 2016. a üldkoosolekul ei osalenud. Tema

mitteosalemine ei muuda üldkoosoleku otsust kehtetuks või tühiseks. Kostja ei ole

maakohtu menetluses esitanud vastuväiteid üldkoosoleku otsustuspädevuse kohta hageja

põhikirja p 5.9 alusel. Kostja ei ole esitanud apellatsioonkaebuses uute ja esmakordselt

esitatud

vastuväidete esitamata

jätmise

põhjust

esimese

astme kohtus. Apellatsioonkaebuse p-des 2.18–2.21 esitatud väited on seega esitatud

hilinemisega, mistõttu tuleb need jätta tähelepanuta ja aja lahendamisel arvesse võtmata.

7(12)

Hageja esitab alternatiivselt aegumise vastuväite, leides, et MTÜS § 24 lg-s 1 sätestatud

üldkoosolekute otsuste kehtetuks tunnistamise nõude tähtaeg on möödunud. Hagejal on

õigus tugineda aegumisele apellatsioonkaebusele vastamiseks määratud tähtaja jooksul.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab,

et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p-st 2 lähtudes tühistada osas, milles

maakohus rahuldas hageja põhinõude 200 eurot ületavas ulatuses ja mõistis kostjalt

välja viivise 200 eurot ületavalt põhinõudelt, ning teha uus otsus, millega jätta

hageja nõuded vastavas osas rahuldamata. Sellega seonduvalt muudab

ringkonnakohus poolte menetluskulude jaotust maakohtu menetluses ning tühistab

maakohtu otsuse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas. Muus

osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, täiendades

otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2², esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures

kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

7. Asja materjalidest nähtuvalt vaidlevad pooled eelkõige selle üle, kas hageja 15.

märtsi 2015. a üldkoosoleku otsus, millega kinnitati hageja liikme kohustus osaleda

ühistusisestel töödel alates 2016. aastast 20 tundi aastas ja kehtestati ühe tegemata

tunni maksumuseks 10 eurot, ning 12. märtsi 2016. a üldkoosoleku otsus, millega

kinnitati liikmete kohustus osaleda ühisjahil vähemalt 20-l korral aastas ja tasuda

sellest vähemate ühisjahipäevade eest 1 eurot iga puudutud päeva kohta, on

kehtivad. Kostja on oma vastuväidetes tuginenud otsuste tühisusele.

8. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohtu otsus nõuetekohaselt põhjendatud.

Arvestades hagihinda, võis maakohus käesolevas asjas lahendatava hagi puhul

iseenesest kohaldada TsMS § 405 lg-s 1 sätestatust lihtsustusi. TsMS § 444 lg 2

kohaselt võib kohus lihtmenetluses tehtava otsuse põhjendavas osas piirduda

üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused,

märkimisega. Maakohtu otsus siiski ei vasta ka nendele, TsMS § 444 lg-st 2

tulenevatele lihtsustatud nõuetele, mh ei selgu otsuse põhjendustest, milliste

materiaalõiguse normide alusel kohus asja lahendas. Maakohus on otsuses viidanud

üksnes TsÜS § 86 lg 2 p-le 1 kui võimalikule üldkoosolekutel vastu võetud otsuste

tühisuse alusele.

Maakohus on viidanud otsuses TsMS § 405 lg 1 (p-st 9) tulenevale võimalusele teha asjas

otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Sellega seonduvalt märgib ringkonnakohus, et TsMS

§ 444 lg-st 4 tulenevalt võib kohus lihtmenetluses (TsMS § 405 lg 1) menetletava hagi

puhul jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa, kuid sellisel juhul peab kohus TsMS

§ 448 lg-s 41 sätestatu kohaselt otsust puuduva osaga täiendama, kui menetlusosaline teatab

kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale

apellatsioonkaebus. Seda tuleb TsMS § 444 lg 4 teise lause kohaselt kirjeldava ja

põhjendava osata tehtud otsuses ka märkida. Vaidlustatud otsuses vastavat kohtu märget

(selgitust) ei ole. Maakohtu otsuse põhjenduste p-s 24 märgitu, et kohus esitab põhjendused

lihtsamas vormis, märkides seda, mis kohtu arvates on oluline, ei ole menetlusõiguse

sätetega kooskõlas.

8(12)

Ülalkirjeldatud minetused on viinud osaliselt hagi ebaõige rahuldamiseni.

9. Hageja nõuab 15. märtsi 2015. a ja 12. märtsi 2016. a üldkoosolekute otsustest

tulenevate rahaliste kohustuste täitmist. See hageja põhinõue võiks rahuldamisele

kuuluda VÕS § 108 lg 1 alusel koosmõjus MTÜS § 12 lg-ga 4 ning hageja põhikirja

(dtl-d 125– 129) p-ga 3.13. Kostja vastuväidete kohaselt on 15. märtsi 2015. a ja

12. märtsi 2016. a üldkoosolekute otsused tühised, kuna nende koosolekute

kokkukutsumisel rikuti kokkukutsumise korda.

10. MTÜS § 21 lg 1 esimese lause järgi võib mittetulundusühingu liikmete koosolek

otsuseid vastu võtta, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja

mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid. Kui kokkukutsumisel on

rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek MTÜS § 21 lg-st 3

tulenevalt õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul

osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed. MTÜS § 241 lg 1 esimese lause

kohaselt on üldkoosoleku otsus on mh tühine siis, kui otsuse vastuvõtmisel rikuti

üldkoosoleku

kokkukutsumise

korda,

otsus

rikub

mittetulundusühingu

võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei

vasta headele kommetele. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohtumenetluses

otsuse tühisusele tugineda ka vastuväite esitamisega.

Üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisteks, mis toovad kaasa sellel vastu võetud

otsuste tühisuse, on eelkõige sellised rikkumised, mis takistavad ühingu liikmel

koosolekust osa võtta või seal informeeritult hääletada. Sellisteks on kindlasti juhtumid,

kus üldkoosoleku teadet liikmele üldse ei saadeta või saadetakse see valel aadressil või

hilinemisega. Kokkukutsumise korda tuleb üldjuhul pidada rikutuks ka siis, kus

üldkoosolekul otsustatakse küsimusi, mis ei olnud märgitud üldkoosoleku päevakorras

(MTÜS § 20 lg-d 6 ja 7). Selle hindamisel, kas päevakorrapunkt hõlmab mingi otsuse

vastuvõtmist, tuleb lähtuda sellest, kuidas mõistlik ühistu liige pidi aru saama, millised

küsimused selle päevakorrapunkti juures võivad otsustamist vajada (vt nt Riigikohtu 13.

veebruari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-12, p 14).

11. Hageja 12. märtsi 2016. a üldkoosolekul on sellel osalenud liikmed vastu võtnud

otsuse, millega kohustatakse liikmeid osalema ühisjahil vähemalt 20-l korral aastas

ja tasuma sellest vähemate ühisjahipäevade eest 1 euro iga puudutud päeva kohta.

Sellist otsustamist vajavat küsimust koosoleku teates (hageja 7. juuni 2021. a

menetlusdokumendi lisa 6) eraldi märgitud ei ole. Koosoleku protokollist nähtuvalt

võeti kõnealune otsus vastu koosoleku 5. päevakorrapunktis "Muud küsimused,

sõnavõtud" (dtl 36). Ringkonnkohtu hinnangul ei pidanud mõistlik ühistu liige aru

saama, et üldkoosoleku teates märgitud päevakorrapunktis "Muud küsimused,

sõnavõtud" võidakse otsustada liikmetele uute kohustuste, sh rahaliste kohustuste,

kehtestamist.

Seega on liikmed 12. märtsi 2016. a üldkoosolekul otsustanud ühisjahil osalemise

kohustust puudutavalt küsimust, mis ei olnud märgitud üldkoosoleku kokkukutsumise

teates toodud koosoleku päevakorras. MTÜS § 201 lg 5 järgi võib küsimuse, mida ei olnud

eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, päevakorda võtta, kui üldkoosolekul osalevad

kõik mittetulundusühingu liikmed, või vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete

9(12)

nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb üle poole mittetulundusühingu liikmetest ja

põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat osalusnõuet. Sisuliselt sama tuleneb hageja

põhikirja p-st 5.9. Praegusel juhul sellise olukorraga tegu ei olnud. 12. märtsi 2016. a

üldkoosoleku protokollist (dtl-d 32–39) nähtuvalt osales koosolekul 41-st hageja liikmest

35, seega mitte kõik hageja liikmed. Uue küsimuse päevakorda võtmist ei ole osalenud

liikmed eraldi arutanud ega otsustanud.

Eelmärgitut arvestades on vaidlusalune 12. märtsi 2016. a üldkoosolekul vastu võetud

otsus koosoleku kokku kutsumise korra rikkumise tõttu tühine ning hagejal ei ole õigus

kostjalt ühisjahtidelt puudutud päevade eest tasu nõuda. Maakohus rahuldas sellel otsusel

põhineva nõude (10 eurot) ebaõigesti. Menetlusökonoomia kaalutlustel ei käsitle

ringkonnakohus kostja väiteid 12. märtsi 2016. a üldkoosoleku kokkukutsumise korra

muude rikkumiste kohta.

12. Maakohus on märkinud, et 2014. a, 2015. a ja 2016. a üldkoosolekute protokollidest

ei nähtu, et kostja (või kostja volitatud esindaja) oleks esitanud üldkoosolekutel

vastuväiteid seoses päevakorraga või viidanud koosolekute kokkukutsumise korra

rikkumistele. Seetõttu olid kostja poolt aastaid hiljem koosolekute kokkukutsumise

korra rikkumise kohta esitatud väited maakohtu hinnangul pahatahtlikud ja ainetud.

Ringkonnakohus märgib, et koosolekul osalemine ja seal koosoleku toimumisele

vastuväidete esitamata jätmine ei võta senise kohtupraktika järgi ühingu liikmelt

iseenesest õigust tugineda hiljem koosolekul vastu võetud otsuste tühisusele (vt

Riigikohtu 23. septembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-15, p 14). Sellele on

maakohtu menetluses korduvalt tähelepanu juhtinud ka kostja. Lisaks ei nähtu 12.

märtsi 2016. a üldkoosoleku protokollist, et kostja oleks sellel koosolekul (isiklikult

või esindaja kaudu) osalenud.

13. Ringkonnakohus märgib, et üldkoosoleku otsuse tühisusele tuginemine ei ole

iseenesest ajaliselt piiratud, v.a MTÜS § 241 lg-s 3 sätestatud juht, kus otsuse alusel

on tehtud kanne mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse ja kande

tegemisest on möödunud kaks aastat. Praegusel juhul sellise olukorraga tegemist ei

ole. Eelmärgitut arvestades ei ole hageja poolt vastuses apellatsioonkaebusele

esitatud aegumise vastuväide õiguslikult põhjendatud.

Otsuse tühisusele tuginemine võib tulenevalt sellele tuginemise ajast siiski olla vastuolus

hea usu põhimõttega (VÕS § 6 lg 2) ning seda on ilmselt silmas pidanud ka maakohus.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole 12. märtsi 2016. a üldkoosolekul ühisjahil osalemise

kohustust puudutava otsuse tühisusele tuginemine poolte esitatud asjaoludel hea usu

põhimõttega vastuolus.

14. Hageja 15. märtsi 2015. a üldkoosoleku päevakorrapunktis 5 ("Kodukorra

muudatused"; koosoleku teates märgitud "Sisekorra muudatused") on võetud vastu

otsus liikme kohustusest osaleda ühistusisestel töödel 20 tundi majandusaasta

jooksul alates 2016. aastast ning ühe tegemata tunni maksumuseks arvestada 10

eurot (mis tuleb liikmel tasuda ühistu arveldusarvele jooksva aasta 20. detsembriks)

(dtl-d 122–123). Sarnaselt ülalkäsitletud 12. märtsi 2016. a otsusega on maakohus

15. märtsi 2015. a üldkoosoleku otsuste osas leidnud, et kostja poolt aastaid pärast

üldkoosolekute toimumist koosolekute kokkukutsumise korra rikkumise kohta

10(12)

esitatud väited on pahatahtlikud ja ainetud. Maakohtu otsusest siiski ei selgu,

millised õiguslikud järeldused tuleb sellest asja lahendamisel teha ning kas 15.

märtsi 2015. a koosolekute kokku kutsumise korda on kohtu hinnangul järgitud

ning kui ei ole, siis kas see toob kaasa vaidlusaluse otsuse tühisuse. Sellega

seonduvalt tuleb maakohtu otsuse põhjendusi täiendada.

14.1. MTÜS § 20 lg-st 2 tulenevalt peab juhatus üldkoosoleku kokku kutsuma

seaduses ja põhikirjaga ettenähtud korras. Sama paragrahvi 5. ja 6. lõike kohaselt

peab üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatama vähemalt seitse päeva, kui

põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Üldkoosoleku kokkukutsumise

teates tuleb märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku

päevakord.

Põhikirjaga

võib

ette

näha

täpsema

korra

üldkoosoleku

kokkukutsumise teate saatmiseks.

14.2. Ringkonnakohtu hinnangul kinnitavad tõendid kogumis, et kostja on 15.

märtsi 2015. a üldkoosoleku kokku kutsumise teate (hageja 7. juuni 2021. a

menetlusdokumendi lisa 5) õigeaegselt kätte saanud. Toimikus oleva hageja

põhikirja p 5.4 järgi (dtl 127) pidi ühingu juhatus teatama korralise üldkoosoleku

toimumisest liikmetele vähemalt 10 päeva ette. Täpsemat korda üldkoosoleku

kokkukutsumise teate saatmiseks hageja põhikiri ette ei näe. Hageja on enda 7.

juuni 2021. a menetlusdokumendi lisas 8 esitanud hageja juhatuse liikme H.

Lepiksoo

kirjaliku

selgituse,

mille

kohaselt

edastatakse

üldkoosoleku

kokkukutsumise teade liikmetele e-kirja teel, samuti juhatuse liikmete ja

hoolduspiirkonna vanemate kaudu, lisaks pannakse kutse üles jahimajas. 15.

märtsil 2015 toimunud üldkoosoleku kutse koos päevakorraga edastati selgituse

kohaselt 2. veebruaril 2015 ning meeldetuletus koosoleku toimumise kohta 11.

märtsil 2015. TsMS § 405 lg 1 p-st 5 lähtudes saab taolist selgitust lugeda

lihtsustatud korras menetletavas hagiasjas tõendiks. Koosoleku teate saatmist e-

kirja teel kinnitab ka hageja 7. juuni 2021. a menetlusdokumendi lisas 7 olev e-kiri.

Lisaks on asja materjalide hulgas kostja poolt koostatud volikiri, millega kostja on

volitanud H. Lepiksood esindama ennast 15. märtsi 2015. a üldkoosolekul (dtl 30).

Lähtudes volikirjal märgitud koostamise kuupäevast 4. märts 2015, oli kostja vähemalt 10

päeva enne üldkoosoleku toimumist seega koosolekust teadlik. Apellatsioonkaebuses

möönab ka kostja ise, et tal oli olemas info koosoleku toimumise aja kohta. Samas ei olnud

kostja väitel talle nõuetekohaselt kutsega teatavaks tehtud üldkoosoleku päevakorda.

Ringkonnakohtu hinnanul ei ole siiski eluliselt usutav, et isik annaks ühingu teisele

liikmele piiranguteta volikirja enda esitamiseks üldkoosolekul olukorras, kus koosoleku

päevakord ei ole talle teada.

Seonduvalt apellatsioonkaebuse väidetega lisab ringkonnakohus, et üldkoosoleku kutse

avaldamine üksnes jahimaja uksel tagaks jahindusühistu liikmetele mõistlikku võimalust

koosoleku kutsega tutvuda, kuna kõik liikmed ei pruugi jahimaja külastada või külastavad

seda ebaregulaarselt. Siiski nähtub H. Lepiksoo kirjalikust selgitusest, et hageja juhatus

kasutab koosoleku kutse edastamiseks ka teisi viise.

14.3. Ringkonnakohtu hinnangul võis ühistu liige 15. märtsi 2015. a

üldkoosoleku teatest (kutsest) ka mõistlikult aru saada, et kodukorra muudatusi

11(12)

puudutava päevakorrapunkti raames võidakse otsustada KINmh ühistusiseste

tööde tegemise kohustusega seonduvat. Sarnane ühistusisestel töödel osalemise

kohustust puudutav otsus oli vastu võetud ka varem, 15. märtsil 2014 toimunud

üldkoosolekul. Sarnaselt maakohtuga leiab ringkonnakohus, et seadusest ei tulene

nõuet, mille kohaselt peaks üldkoosoleku kutse olema juhatuse ühe või kõigi

liikmete poolt allkirjastatud. Sellist nõuet ei tulene ka hageja põhikirjast.

14.4. Lisaks oleks kostja poolt kõnealuse 15. märtsi 2015. a üldkoosoleku otsuse

tühisusele tuginemine ringkonnakohtu hinnangul ka hea usu põhimõttega vastuolus

(VÕS § 6 lg 2). Puudub vaidlus, et kostja täitis 2016. aastal samast 15. märtsi 2015.

a üldkoosoleku otsusest tulenevat ühistusisestel töödel osalemise kohustust, samuti

täitis kostja sarnast (15. märtsi 2014. a üldkoosoleku otsusest tulenevat) kohustust

2014. ja 2015. aastal. Kohustuste täitmist on kostja menetluses, nt 18. mail 2021

toimunud istungil kinnitanud (vt istungi protokolli lk-d 4–5). Kostja ei ole 15.

märtsi 2015. a üldkoosoleku otsusese kehtivust koosoleku kokkukutsumise korra

rikkumise tõttu varem kahtluse alla seadnud. Kostja on töö tegemise kohustuse

juhatusele saadetud 19. oktoobri 2018 kirjas (dtl 149) küll vaidlustanud, kuid

teinud seda otsuse sisu puudutavatel põhjustel.

14.5. Muid 15. märtsi 2015. a üldkoosoleku otsuste MTÜS § 241 lg 1 kohaseid

tühisuse aluseid asjas esitatud tõenditest ei nähtu ning ka apellatsioonkaebuses

tugineb kostja tühisuse alusena üksnes koosoleku kokkukutsumise korra

rikkumisele.

15. Hageja poolt 7. juuni 2021. a menetlusdokumendi lisades 1–3 esitatud juhatuse

koosolekute protokollid ei ole ringkonnakohtu hinnangul TsMS § 238 lg 1 esimese

lause tähenduses asjakohased tõendid. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et

küsimused, mida võidi arutada hageja juhatuse koosolekutel, ei oma asja

lahendamisel tähendust, kuna hageja ei ole väitnud, et juhatuse koosolekute

protokollid olnuks vaidlusalustele üldkoosoleku kutsetele lisatud. Seega hageja

juhatuse koosolekutel arutatu kostjale eelduslikult teada ei olnud. Eelmärgitud

põhjusel ringkonnakohus nende tõenditega asja lahendamisel ei arvesta.

16. Ringkonnakohus ei nõustu hageja poolt apellatsioonkaebuses vastuses esitatud

väitega, nagu oleks kostja esitanud apellatsioonkaebuse p-des 2.18–2.21 uusi,

maakohtu menetluses esitamata vastuväiteid. Asja materjalidest nähtuvalt esitas

kostja esindaja sisuliselt samad vastuväited ka maakohtu menetluses 18. mail 2021

toimunud eelistungil (istungi protokolli lk-d 2–3). Lisaks on vähemalt suuremas

osas tegu õiguslike väidetega. Seadust kohaldab kohus tuvastatud asjaolude põhjal

ise ning ei ole TsMS § 436 lg 7 järgi seejuures seotud poolte õiguslike väidetega.

TsMS § 652 lg 8 kohaselt ei ole ringkonnakohus seotud ka apellatsioonkaebuse

õigusliku põhjendusega.

17. Hageja on taotlenud ka põhinõudelt arvestatud viivise väljamõistmist alates 16.

jaanuarist 2018. Viivisemääraks loeb hageja kodukorra (dtl-d 110–113) p-st 1.4.4

tuleneva määra 0,05% tasumata põhivõlalt päevas. Ringkonnakohtu hinnangul on

hageja viivisenõue õiguslikult põhjendatud. VÕS § 113 lg 1 esimese lause järgi on

võlausaldajal rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral õigus nõuda

12(12)

võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest

kuni kohase täitmiseni. Hagejal on õigus nõuda viivist kodukorras märgitud

määras. Kostja ei ole sellele menetluses, sh apellatsioonkaebuses, ka vastuväiteid

esitanud. Alates 16. jaanuarist 2018 kuni käesoleva otsuse tegemiseni 200 euro

suuruselt põhivõlalt arvestatud viivis on 157 eurot (200€ × 0,05% × 1570 päeva).

TsMS §-st 367 lähtudes rahuldab ringkonnakohus ka hageja taotluse alates käesoleva

otsuse tegemisest sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmiseks.

18. Maakohus on jätnud menetluskulud hagi täieliku rahuldamise tõttu TsMS § 162 lg

1 alusel kostja kanda ning mõistnud kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude

katteks 1373 eurot 91 senti. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu lahendit,

rahuldades hagi osaliselt, muudab ringkonnakohus TsMS § 173 lg 3 esimese lause

alusel ka poolte menetluskulude jaotust maakohtu menetluses. Ringkonnakohus

rahuldab hageja põhinõude (210 eurot) ligikaudu 95% ulatuses ning jätab TsMS §

163 lg 1 alusel menetluskulud võrdeliselt hageja nõude rahuldamisega 5% ulatuses

hageja kanda ning 95% ulatuses kostja kanda.

Eelmärgituga seonduvalt tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse menetluskulude

rahalise suuruse kindlaksmääramise osas.

19. Apellatsioonkaebuste esitamisest tingitud menetluskulud jätab ringkonnakohus

TsMS § 163 lg 1 alusel samuti 5% ulatuses hageja kanda ning 95% ulatuses kostja kanda.

20. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu sisulist lahendit ning vastavalt sellele

muutub ka maakohtu määratud menetluskulude jaotus hageja ja kostja vahel,

juhindub ringkonnakohus menetluskulude rahalise kindlaksmääramise küsimuses

kohtupraktikas TsMS § 174 lg-tele 3 ja 5 antud tõlgendusest ning poolte

menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra (vt nt Riigikohtu 20. aprillil 2016. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p-d 19–22; 10. aprilli 2019. a otsus tsiviilasjas nr

2-15-1553, p 25).

Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus

mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Roostoja Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest