2-20-9311/64 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.05.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-9311

Kohtuasi

C ja Y hagi Renovum OÜ vastu sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 01.07.2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Renovum OÜ, C ja Y apellatsioonkaebused

Kaebuse hind

Renovum OÜ apellatsioonkaebus 12 000 eurot

C ja Y apellatsioonkaebus 12 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja I: Y (isikukood XXXXXXXXXXX)

Hageja II: C (isikukood XXXXXXXXXXX)

Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaimo

Räppo

Kostja:

Renovum

OÜ

(registrikood

14042462),

lepinguline esindaja Alar Liivamägi

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 12.04.2022 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 01.07.2021 otsus osas, milles maakohus tunnistas

viivisenõude sundtäitmise osaliselt lubamatuks ja menetluskulude jaotuse osas.

Teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.

2. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

2.1. Jätta hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks rahuldamata.

2.2. Tühistada 30.06.2020 seatud hagi tagamise abinõu.

3. Renovum OÜ apellatsioonkaebus rahuldada.

4. C ja Y apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

5. Maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta solidaarselt C ja Y kanda.

6. Mõista C-lt ja Y-lt solidaarselt riigituludesse välja apellatsioonkaebuse esitamisel

tasumisele kuulunud riigilõiv 600 eurot (TsMS § 190 lg 2). Menetluskulude tasumiseks

2-20-9311

vajalikud pangarekvisiidid ja viitenumber on kättesaadavad otsusele lisatud

makseinfos.

7. Selgitada, et kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab

lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, nõude tasumisega viivitamise korral

tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS

§ 179 lg-d 5 ja 9).

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. C ja Y (hagejad) esitasid Harju Maakohtule 26.06.2020 hagiavalduse OÜ Revonum

(kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 022/2020/3514 ja

nr 022/2020/3515. Koos hagiavaldusega esitasid hagejad taotluse ka hagi tagamiseks.

2. Harju Maakohtu 30.06.2020 määrusega rahuldati hagejate taotlus hagi tagamiseks ning

peatati täitemenetlus täiteasjades nr 022/2020/3514 ja 022/2020/3515 kuni käesolevas

tsiviilasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni.

3. Hagiavalduse kohaselt nõutakse täiteasjades nr 022/2020/3514 ja 022/2020/3515

hagejatelt solidaarselt hüpoteegiga tagatud nõude summas 220 000 euro tasumist.

Täitmisavalduse kohaselt on nõue seisuga 04.05.2020 kokku 272 736,67 eurot.

4. Täitedokumentideks on Tallinna notarite Ülle-Riin Raja ja Heleriin Kulla poolt

06.02.2018 ja 05.09.2017 tõestatud hagejate ja Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu

(hüpoteegipidaja) vahelised hüpoteegi loovutamise ja üleandmise lepingud ning

hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise kokkulepped ja hüpoteegi seadmise lepingud,

milledega seati Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu kasuks hagejatele kuuluvale kinnisasjale

asukohaga XXX (registriosa nr XXXXXXX) hüpoteegid kogusummas 220 000 eurot.

5. Hüpoteegid tagasid nõudeid Shreem OÜ vastu, mis tulenevad Shreem OÜ ja Põhja-

Eesti Hoiu-laenuühistu vahelistest laenulepingutest. Nimelt on Põhja-Eesti Hoiu-

laenuühistu kui laenuandja ning Shreem OÜ kui laenusaaja 05.09.2017 sõlminud

laenulepingu, mille alusel sai Shreem OÜ laenu 90 000 eurot. Laenusumma tagastamise

lõpptähtaeg oli 05.04.2018. 20.10.2017 suurendasid pooled laenusummat 10 000 euro

võrra ning 05.04.2018 pikendasid laenu tähtaega 3 kuu võrra. 05.07.2018 pikendasid

pooled lepingu tähtaega 12 kuu võrra.

6. Hagejad leiavad, et sundtäitmine ei ole lubatav. Esiteks ei ole Põhja-Eesti Hoiu-

laenuühistu Shreem OÜ-ga laenulepingut kehtivalt üles öelnud. Vastavalt laenulepingu

2-20-9311

p-le 13.5 loetakse teade ühe lepingupoole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud

allkirja vastu või saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga teise lepingupoole poolt

lepingus näidatud aadressil ja postitamisest on möödunud 14 kalendripäeva. Hagejatele

ei ole lepingu ülesütlemise teadet allkirja vastu üle antud ega saadetud postiasutuse

poolt. Lisaks on tegemist allkirjastamata dokumendiga, mis on koostatud ning

väljastatud anonüümse isiku poolt. Isegi kui hagejale oleks antud teatis kätte toimetatud

nõuetekohasel viisil, ei saa selline anonüümne teade luua hagejatele õigusi ega

kohustusi. Vastavalt Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu äriregistrikaardile saavad ühistut

kõigis õigustoimingutes esindada kaks juhatuse liiget ühiselt. Juhatuse liikmeteks on

märgitud IB, AK ning TT. Mitte ükski nimetatud isikutest ega nende volitatud esindaja

ei ole laenulepingu ülesütlemise teatele alla kirjutanud. Seega ei vasta täitemenetluse

aluseks olevad dokumendid vorminõuetele.

7. Teiseks on Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu väidetavalt 27.02.2019 loovutanud talle

kuuluva nõude Shreem OÜ vastu kostjale. Nõude loovutamise teade ei ole hagejatele

kätte toimetatud ning esitatud teade on allkirjastamata ning koostatud anonüümse isiku

poolt. Kuna nõude loovutamisest ei ole nõuetekohaselt teavitatud ning teade ei vastanud

nõuetele, siis ei ole nõude loovutamist antud asjas toimunud ning täitemenetluse

algatamist saab nõuda mitte kostja, vaid algne võlausaldaja Põhja-Eesti Hoiu-

laenuühistu. Kostjal ei ole seega õigust täitmisavalduse esitamiseks.

8. Kolmandaks on viivise määr vastuolus hea usu põhimõttega. Hea usu põhimõttega on

vastuolus nõuda viivist 330 eurot päevas. Tegemist on ebaproportsionaalselt kahjustava

lepingutingimusega.

9. Arvestades hagejate vastuväiteid täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja selle

kehtivusele, tuleb hagejate vastu algatatud täitemenetlus tunnistada lubamatuks.

10. Hagejad ei esitanud vastuväiteid kostja vastusele osas, mis puudutas kostja vastuväiteid

laenusumma suurendamise, laenu väljamaksmise, viivise arvestusliku suuruse ja

sissenõudmiskulude suuruse osas.

Kostja vastuväited

11. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata.

12. Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu ja Shreem OÜ sõlmisid 05.09.2017 laenulepingu, mille

alusel sai Shreem OÜ laenu 90 000 eurot intressiga 12 % aastas. Lepingu lisades

sisalduva maksegraafiku kohaselt pidi laenusaaja igakuiselt tasuma intressimakseid

ning lepingu lõpptähtpäevaks tagastama laenusumma. Laenulepingut on korduvalt

muudetud ja laenusummat kahel korral suurendatud.

13. Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmine on tagatud hüpoteekidega kokku

summas 220 000 eurot (hüpoteegisummad 20 000, 65 000, 115 000 ja 20 000 eurot),

mis koormavad hagejatele kuuluvat kinnistut.

14. Hagejad on sõlminud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks

käenduslepingud, mille kohaselt mõlemad hagejad vastutavad laenulepingust tulenevate

kohustuste täitmise eest ka isiklikult kuni 220 000 euro suuruses summas.

15. Kuna laenusaaja viimase, s.o 05.07.2018, sõlmitud lepingu lisas 9 sätestatud

maksegraafiku järgseid kohustusi kohaselt ei täitnud, saatis laenuandja laenusaajale

23.10.2018 meeldetuletuskirja tähtajaks tasumata summade tasumiseks.

16. 26.11.2018 saatis laenuandja laenusaajale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse nii liht-ja

tähitud kirjaga ning ka e-kirjaga, milles nõudis selleks hetkeks sissenõutavaks

muutunud tasumata intressi 4400 euro tasumist ja andis võla tasumiseks täiendava

tähtaja 14 päeva koos hoiatusega, et ütleb tasumata jätmisel laenulepingu üles.

2-20-9311

17. 15.01.2019 ütles laenuandja laenulepingu üles ja nõudis kogu lepingust tuleneva võla

tasumist. Teade lepingu ülesütlemisest saadeti laenusaajale lisaks kirjale ka e-kirjaga.

Eluliselt ei ole usutav, et hagejad ei ole teateid kätte saanud.

18. 27.02.2019 loovutas Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu laenulepingust tuleneva nõude

kostjale. Nõude loovutamise teade edastati liht- ja tähitud kirjaga ning ka e-kirjaga

laenusaajale ja hagejatele.

19. 01.04.2020 saatis kostja hagejatele ja laenusaajale e-kirjaga nõude laenulepingust

tulenevate kohustuste täitmiseks. Nõudekirjas olid veelkord kirjeldatud võla koosseis,

samuti mainitud laenulepingu ülesütlemine laenuandja poolt ja lepingust tuleneva nõude

loovutamine hagejatele ning manusena lisatud ka lepingu ülesütlemise teade ja

loovutamise teade. Hagejad ei ole võlga tasunud ega kirjale reageerinud.

20. 04.05.2020 esitas kostja kohtutäiturile täitmisavalduse hagejate vastu võla

sissenõudmiseks võlga tagavate hüpoteekide realiseerimise teel. Täitmisavalduse

esitamise seisuga moodustas laenulepingust tulenev võlg 272 736,67 eurot.

21. Hagejatele edastatud teated ei ole anonüümsed. Teadetes on nimetatud teate saatjana

laenuandja nimi – Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu. Just laenuandja on õigustatud teatama

lepingu ülesütlemisest ja nõude loovutamisest. Lisaks edastas hagejatele teate

ülesütlemise ja loovutamise kohta ka kostja. Juhul kui hagejatel selles osas küsimusi

tekkis, oleks nad hea usu põhimõttest tulenevalt pidanud pöörduma laenuandja poole.

Kostja esitas täiendava tõendina Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu kahe juhatuse liikme

poolt allkirjastatud tõendi, millega kinnitatakse, et nii laenulepingu ülesütlemise teade

kui ka nõude loovutamise teade on kehtivad Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu

tahteavaldused. Kui kohtu hinnangul olid tahteavaldustel siiski hagejate viidatud

puudused, on tahteavaldused tagantjärele heakskiitmisega kehtivaks muutunud.

22. Kui kohus leiab, et laenulepingut ei öeldud nõuetekohaselt üles, on leping ikkagi

lõppenud tähtaja möödumisega. Viimase lepingu muutmise, s.o 05.07.2018 lisade 8 ja

9 kohaselt lõppes leping sel juhul 05.07.2019. Sel juhul on hagejate kohustus kostja ees

tasumata intresside võrra suurem.

23. Viivise määr (0,3 % päevas) ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. Lepingud on

sõlmitud majandustegevuses juriidiliste isikute vahel, s.t. lepingutele ei kohaldu

tarbijakrediidilepingut puudutavad piirangud, lepingutingimused on poolte vahel läbi

arutatud ja olid pooltele vastuvõetavad. Hagejad on laenulepingu p-s 13.6. ja

käenduslepingute p-s 5.2. kinnitanud, et nad on piisava põhjalikkusega tutvunud

laenulepingu ja käenduslepingute tingimustega ja mõistavad enda kohustuste olemust.

24. Laenusaaja sai laenu kokku 110 000 eurot ning ei ole laenu põhiosa tagasi maksnud.

Põhiosa võlg moodustab 110 000 eurot. Intressivõlgnevus on 5866,67 eurot. Võla

sissenõudmiskulude nõue on 120 eurot.

Maakohtu otsus ja põhjendused

25. Harju Maakohtu 01.07.2021 otsusega rahuldati hagi osaliselt ning tunnistati

sundtäitmine täiteasjades nr 022/2020/3514 ja nr 022/2020/3515 lubamatuks

viivisenõudes summas 121 750 eurot. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi

kanda. Maakohus märkis, et kohtuotsuse täitmist tagab käesolevas asjas 30.06.2020

seatud hagi tagamise abinõu.

26. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle:

-

hagejatele kuulub ühisomandina kinnistu registriosa numbriga XXXXXXX ning

kostja kasuks on seatud kinnisasjale järgmised hüpoteegid: 20 000 eurot (kanne nr

4), 65 000 eurot (kanne 5), 115 000 eurot (kanne 6) ja 20 000 eurot (kanne 7);

-

06.02.2018 ja 05.09.2017 notariaalsete lepingutega seati Põhja-Eesti Hoiu-

laenuühistu kasuks hagejatele kuuluvale kinnisasjale 1) hüpoteek 20 000 eurot, mis

2-20-9311

tagab Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu nõudeid Shreem OÜ vastu, mis tulenevad

Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu ja OÜ Shreem vahel 05.09.2017 sõlmitud

laenulepingust ja selle võimalikest lisadest ja muudatustest (06.02.2018 lepingu p

3); 2) hüpoteek 115 000 eurot, mis tagab Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu nõudeid

Shreem OÜ vastu, mis tulenevad Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu ja OÜ Shreem vahel

05.09.2017 sõlmitud laenulepingust ja selle võimalikest lisadest ja muudatustest ja

nõudeid, mis tulenevad Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu ja OÜ Shreem sõlmitud ja

tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ning nende lisadest ja

muudatustest (lepingu 05.09.2017 p 3.2.1 ja 3.2.2), ja lisaks kõik Põhja-Eesti Hoiu-

laenuühistu (hüpoteegipidaja) nõuded omaniku (hagejad) vastu, mis tulenevad

käesolevast lepingust (05.09.2017 lepingu p 3.2.3). Mõlema lepingu järgi

kohustuvad igakordsed omanikud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga

tagatud nõuete rahuldamiseks (06.02.2018 lepingu p 3.1, 05.09.17 lepingu p 3.1)

(notari ametitoimingute nr 386, lk 30, nr 3072, lk 33);

-

OÜ Shreem ja Põhja- Eesti Hoiu-laenuühistu sõlmisid 05.09.2017 laenulepingu,

mille alusel sai Shreem OÜ laenu algselt 90 000 eurot, mida muudeti korduvalt ja

lõplikult sai OÜ Shreem laenu 110 000 eurot;

-

vastavalt 05.07.2018 lepingu muudatusele oli laenu tagastamise tähtaeg 05.07.2019;

-

laenusaaja kohustus maksma saadud laenult intressi 12 % aastas, laenusaaja pidi

maksma intressi igakuiselt 1100 eurot vastavalt graafikule;

-

laenulepingus on kokku lepitud, et viivisemääraks on 0,3% päevas võlgnevuselt;

-

OÜ Shreem laenuvõlg on 110 000 eurot, intressivõlg on 5866,67 eurot, kostja

sissenõudmiskulud on 120 eurot ja arvestuslik viivis 0,3% päevas laenuvõlalt on

perioodi 16.01.2019-04.05.2020 eest 156 759 eurot.

27. Kostja esitas 04.05.2020 täitmisavalduse hagejate suhtes, märkides nõude sisuks 272

736,67 eurot. Kostja on soovinud rahuldada oma nõuded kinnistut koormavate

hüpoteekide summades 20 000 eurot (kanne nr 4), 65 000 eurot (kanne 5), 115 000 eurot

(kanne 6), 20 000 eurot (kanne 7) arvelt.

28. OÜ Shreem ja Põhja-Eesti Laenu-hoiuühistu vahel oli sõlmitud laenuleping

krediidilepingu tähenduses (võlaõigusseadus (VÕS) § 396 lg 1, § 397 lg 1 ja § 401 lg

1) ning see on kohtu hinnangul kehtivalt üles öeldud. 15.01.2019 dateeritud

teatise/avalduse kohaselt on laenuandja teatanud Shreem OÜ-le ja hagejatele, et ütleb

laenulepingu üles (tl 9, 83). Teatisel ei ole allkirja, kuid teatis/avaldus kannab

laenuandja tunnuseid: nimetus, aadress, e-posti aadress, telefoni nr, veebiaadress.

Laenulepingu ülesütlemise avaldusel/teatisel ei ole võlausaldajaga seotud ühegi isiku

allkirja, kuid kohtu hinnangul on tegemist taasesitamist võimaldavas vormis kirjaliku

teatisega, mis vastab lepingu p-i 13.5 esimeses lauses sätestatule ning väljendab

laenuandja tahet leping üles öelda. Lisaks on sellise ülesütlemise tahteavalduse kiitnud

14.09.2020 heaks ka laenuandja juhatuse liikmed, kes on selle kohta andnud

allkirjastatud dokumendi (tl 91-92). Seega on laenuandja tahe öelda leping 15.01.2019

üles selge ning kooskõlas VÕS § 195 lg-ga 1, § 13 lg-tega 1 ja 2, tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) § 69 lg-tega 1 ja 2 ning lepingu p-i 15.1 esimese lausega.

29. Laenuandja on lepingu ülesütlemise teatise/avalduse teatavaks teinud põhivõlgnikule

OÜ Shreem, kuna on saatnud selle TsÜS § 69 lg 2 teise lause ja lõike 3 alusel

põhivõlgnikuga seotud aadressile, sh e-posti aadressile, kust oli põhivõlgnikul

mõistlikult võttes võimalik sellega tutvuda ja tal oli selleks ka piisavalt aega.

Laenulepingu ülesütlemise avaldus on saadetud 15.01.2019 kl 10:07 e-posti aadressile

XXX(tl 84). Kostja ei pidanud tõendama, et vastav avaldus on jõudnud võlgniku

serverisse. Lepingu ülesütlemise teatis on saadetud 15.01.2019 tähitud kirjaga ka

võlgniku postiaadressile YYY, Tallinn. Tähitud kiri on tagastatud 27.02.2019 ehk enam

2-20-9311

kui 1 kuu pärast saatmist. Lepingu p-st 13.5 tulenev regulatsioon võimaldab võlgnikul

hoiduda kõrvale tähitud kirja vastuvõtmisest, mis ei ole lubatav ega kooskõlas VÕS § 7

lg-test 1 ja 2 tuleneva võlgniku mõistliku käitumiskohustusega. Kohus leiab, et tähitud

kirja saatmisega täitis laenuandja lepingu p-st 13.5 tulenevat teate saatmise kohustust

kooskõlas lepinguga. Kui võlgnik ei võta talle saadetud kirju vastu, on see võlgniku risk

ning eluliselt ei ole usutav, et võlgnik ei saanud talle postiasutuse poolt saadetud kirja

enam kui ühe kuu jooksul vastu võtta.

30. Kostja on tõendanud, et laenuandja ei ole enam laenulepingu järgne võlausaldaja.

27.02.2019 avaldusest nähtuvalt on laenuandja loovutanud oma nõuded kostjale (tl 85).

Avaldusel ei ole allkirja, kuid teatis kannab laenuandja tunnuseid: nimetus, aadress, e-

posti aadress, telefoni nr, veebiaadress. Tegemist on taasesitamist võimaldavas vormis

kirjaliku teatisega, mis vastab lepingu p-i 13.5 esimeses lauses sätestatule. Laenuandja

juhatuse liikmed on kiitnud heaks nõude loovutamise kostjale (tl 91).

31. Laenuandja on saatnud teavituse nõude loovutamise kohta nii Shreem OÜ-le kui ka

hagejatele TsÜS § 69 lg 2 teise lause ja lõike 3 alusel nendega seotud aadressile, sh e-

posti aadressile, kust neil oli mõistlikult võttes võimalik sellega tutvuda ja neil oli

selleks ka piisavalt aega. Nõude loovutamise teatis on saadetud 27.02.2019 OÜ Shreem

e-posti aadressile XXX(tl 86) ning hagejate poolt käenduslepingus avaldatud e-posti

aadressitele (tl 76 p, 77 p). OÜ-le Shreem on saadetud 27.02.2019 kiri, mis on staatuses

„edastatud“ ning tähitud kiri, mis on staatuse kohaselt väljastatud/ väljasaadetud

11.04.2019 (lk 88, 88 p). Lisaks nõudis kostja 01.04.2020 e-kirjaga (tl 89) hagejatelt ja

OÜ-lt Shreem kohustuse täitmist, milles teatas ka, et on saanud nõude loovutamise teel.

Seega on kostjale laenulepingust tulenevad nõuded üle läinud VÕS § 164 lg 1 ja 2 järgi

ning põhivõlgnik ja hagejad on sellest § 170 järgi teadlikud.

32. Hagejad leidsid, et lepingujärgne viivisemäär 0,3% päevas on ebamõistlikult suur.

Laenusaaja OÜ Shreem on kinnitanud lepingu p-s 13.6, et ta on lepingu tähelepanelikult

läbi lugenud, mõistnud lepingust tulenevaid kohustusi. Seega võttis laenusaaja kui

majanduskutsetegevuses tegutsev ettevõtja endale kohustuse täita lepingut ning pidi

olema teadlik, et lepingu rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda viivist lepingus

kokkulepitud määras. Viivise tekkimine on välditav, kui lepingut täita kohaselt. Seega

ei ole viivis 0,3% päevas ebamõistlikult suur äriühingute vahelises laenulepingus ega

seetõttu VÕS § 42 lg 3 p-i 5 ja §-i 45 järgi põhivõlgnikku kahjustav ja tühine.

33. Kostja poolt täitemenetluses nõutav viivis ületab põhivõlga (laenuvõlg 110 000 eurot,

viivis 156 750 eurot). Kostja on viivist arvestatud 16.01.2019 (lepingu ülesütlemisele

järgnev päev) kuni 04.05.2020 (täitemenetluse algatamise avalduse esitamise aeg).

Nõue on kostjale loovutatud 27.02.2019, kostja nõudis kohustuse täitmist 01.04.2020

(tl 89, e-kirjad hagejatele ja OÜ-le Shreem) ning esitas avalduse täitemenetluse

algatamiseks 04.05.2020. Seega on kostja viivitanud täitemenetluse algatamisega enam

kui aasta. Selline võlausaldaja käitumine ei ole kooskõlas hea usu ja mõistlikkuse

põhimõttega (VÕS § 6 lg 1, § 7 lg 1). Isegi, kui võlgnik rikub kohustust, peab

võlausaldaja arvestama võlgniku huvidega ja oma nõude maksma panema võimalikult

vara, et vältida võlgnikule täiendavate kulude, sealhulgas suureneva viivise tekkimist.

Kohtu arvates tuleb hagejate väidet, mille järgi on viivisenõue hea usu põhimõtte

vastane, käsitleda kui taotlust piirata viivist. Hagejad on hüpoteegipidajad, kes ei ole

laenulepingu järgsed võlgnikud. Seega on viivis, mis on põhivõlast suurem,

ebamõistlikult suur ja seda tuleb VÕS § 162 lg 1 ja § 113 lg 8 alusel piirata 35 000

euroga. Seega on viivisenõude sundtäitmine 121 750 euro ulatuses lubamatu.

34. Põhivõla, intressi ja sissenõudmiskulude osas on kostja nõuded täitemenetluses

põhjendatud VÕS § 396 lg 1, § 397 lg 1, § 401 lg 1 ja § 1131 lg 1 järgi. Hagejad ei ole

vaidlustanud nõutavat põhivõlga 110 000 eurot, intressivõlga 5866,67 eurot ega võla

2-20-9311

sissenõudmiskulusid 120 eurot. Sundtäitmine on lubamatu viivisenõudes 121 750 euro

ulatuses täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 11 järgi ning ülejäänud osas on

sundtäitmine lubatav. Hagi tuleb rahuldada osaliselt.

35. Pooled ei ole taotlenud hagi tagamise abinõu tühistamist. Seega jääb 30.06.2020 seatud

hagi tagamise abinõue kehtima kuni lõpplahendi jõustumiseni (tsiviilkohtumenetluse

seadustik (TsMS) § 445 lg 2).

36. Kuna hagi kuulub osalisele rahuldamisele, jäävad poolte menetluskulud nende endi

kanda TsMS § 163 lg 1 järgi.

Hagejate apellatsioonkaebus

37. Hagejad esitasid 02.08.2021 apellatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada maakohtu

otsuse osas, milles jäeti sundtäitmine osaliselt lubamatuks tunnistamata (121 750 eurot

ületavas osas) ning menetluskulude jaotuse osas.

38. Laenuleping ei ole kehtivalt üles öeldud. Hagejatele ei ole lepingu ülesütlemise teadet

allkirja vastu üle antud ega saadetud postiasutuse poolt (vt lepingu p 13.5). Lisaks on

tegemist allkirjastamata dokumendiga, mis on koostatud ning väljastatud anonüümse

isiku poolt.

39. Nõude loovutamist ei ole toimunud. Nõude loovutamise teade ei ole hagejatele kätte

toimetatud ning esitatud teade on allkirjastamata ning koostatud anonüümse isiku poolt.

Kuna nõude loovutamist ei ole toimunud, siis saab täitemenetluse algatamist nõuda

algne võlausaldaja Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu.

40. Nõude loovutamise teade ei ole korrektne – alles kohtumenetluses esitati dokument,

millele on kaks juhatuse liiget alla kirjutanud. Nimetatud nõude loovutamise teadet aga

esialgse täitemenetluse juures ei olnud. Seega on selliselt algatatud täitemenetluses

sundtäitmine lubamatu.

Kostja apellatsioonkaebus

41. Kostja esitas 29.07.2021 apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse

osas, milles kohus hagi rahuldas ja menetluskulude jaotuse osas ning teha asjas uus

otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud solidaarselt hagejate kanda.

42. Maakohus on rikkunud TsMS § 436 lg-t 1 ja 2 ja § 438 lg-t 1 ja VÕS § 113 lg-t 8.

43. Kuivõrd hagejad viivise vähendamist taotlenud ei ole, siis on kohus omal algatusel

vähendanud

viivist,

rikkudes

sellega

VÕS

§

lg-s

sätestatut.

Menetlusdokumentidest ega kohtuistungi protokollist ei nähtu, et hageja oleks viidanud

asjaolule, et viivis ületab põhivõlga. Poolte vahel on olnud vaidlus vaid viivisemäära

kokkuleppe kehtivuse osas.

44. Kostja selgitas, et ehkki laenulepingust tuleneva võla kogusuuruseks on 272 736,67

eurot, on täiteasjades hagejate vastu täidetav nõue koos täitekuludega siiski piiratud

hüpoteegisummaga 220 000 eurot. Täitmisel olevatest summadest tulenevalt on

välistatud, et sissenõutav viivise nõue saaks ületada põhinõuet. Seega ei nõuta

täitemenetluses hagejatelt põhivõlga ületavat viivist.

45. Kui viivise vähendamine käesolevas asjas on põhjendatud, siis peab kostjal olema

võimalus nõuda viivist vähemalt põhivõlaga võrdses suuruses. Kohus ei ole

põhjendanud, miks kohus vähendas viivist just 35 000 euroni. Kohus ei arvestanud

hagejate rolli viivise tekkimises. Kuivõrd hagejad on jätnud oma kohustuse pikema aja

jooksul täimata, siis see peaks välistama viivise vähendamise võimaluse. Kohus ei ole

selgitanud, millist perioodi peab ta kostja poolt põhjendamatult viivitatuks ega seda,

millisel ajal oleks kostja pidanud nõude täitmisele esitama. Nõue on maksma pandud

aegumistähtaja jooksul. Kostja ei ole käitunud vastuolus mõistlikkuse või hea usu

põhimõttega ega põhjendamatult viivitanud.

2-20-9311

46. Kohus on ebaõigesti arvestanud hagejate seisukohaga kostja poolt nõude täitmisele

andmisega viivitamise kohta. Hagejad esitasid vastava seisukoha esmakordselt

10.05.2021 kohtuistungil, s.o pärast eelmenetluse lõppemist. Hagejad ei ole seisukoha

hilinenult esitamist põhistanud (puudub mõjuv põhjus). Kostjal ei olnud võimalik sellele

läbimõeldult seisukohta kujundada. Hagejate seisukoht ei ole käsitletav ka viivise

vähendamise taotlusena.

47. Menetluskulud tulnuks jätta hagejate kanda või jaotada need vastavalt hagi rahuldamise

ulatusele. Kohus ei nõustunud sisuliselt ühegi hagejate vastuväitega ja vähendas ainult

viivist, milline nõue iseenesest oli kostjal täitmisavalduse esitamise ajal olemas.

Kohtuasi on tingitud hagejate poolt kohustuse ignoreerimisest, mitte kostja rikkumisest.

Kostjal eksisteeris täitmisele esitatud nõue täitmisele esitamise ajal täies ulatuses.

Lisaks pakkus kostja hagejatele mõistlikku kompromissi (16.02.21 seisukoha p 8-10),

kuid hagejad keeldusid sellest (10.05.21 istungi protokoll kl 00:02:08).

Vastustaja seisukoht

48. Kostja vaidleb hagejate apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hagejate kanda.

49. Hagejad vaidlevad kostja apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata

ja menetluskulud kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

50. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osas, milles

maakohus tunnistas viivisenõude sundtäitmise osaliselt lubamatuks ja menetluskulude

jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hagi

rahuldamata. Hagejate apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Kostja apellatsioonkaebus

rahuldatakse.

51. Kõigepealt käsitleb kolleegium kostja apellatsioonkaebust.

52. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et maakohus ei saanud viivist vähendada

põhjusel, et hagejad seda ei taotlenud. Hagejad ei esitanud küll sõnaselget viivise

vähendamise taotlust, kuid tuginesid siiski ebamõistlikult suurele viivisele, viidates nii

VÕS § 162 lg-le 1 kui ka VÕS § 113 lg-le 8. Ringkonnakohtu hinnangul sai maakohus

seda pidada viivise vähendamise taotluseks.

53. Maakohus leidis aga alusetult, et kostja poolt täitemenetluses nõutav viivis ületab

põhivõlga. Ehkki laenulepingust tuleneva võla kogusuuruseks oli täitemenetluse

algatamisel 272 736,67 eurot, on täiteasjades hagejate vastu täidetav nõue koos

täitekuludega piiratud hüpoteegisummaga 220 000 eurot. Täitmisel olevatest

summadest tulenevalt on välistatud, et sissenõutav viivise nõue saaks ületada põhinõuet.

Seega ei nõua kostja täitemenetluses hagejatelt põhivõlga ületavat viivist. Asjaolu,

millele maakohus viivise vähendamisel tugineb, so võlausaldaja viivitus võla

sissenõudmisel, ei anna ringkonnakohtu hinnangul antud juhul alust vähendada viivist

alla põhivõla suuruse. Kostja ei ole lubamatult viivitanud täitemenetluse alustamisega.

Asjaolu, et kostja ei asunud kohe peale laenulepingu ülesütlemist hüpoteeke

realiseerima, vaid andis hagejatele võimaluse laen tasuda, ei ole vastuolus hea usu ja

mõistlikkuse põhimõttega. Hagejad põhivõlgniku kasusaajatena ja hageja 1 ka

põhivõlgniku seadusliku esindajana olid teadlikud võla tasumise kohustusest ja viivise

suurenemisest, kuid ignoreerisid seda ega võtnud midagi ette, et leida lahendusi võla

tasumiseks.

54. Kuna käesoleval juhul täitemenetluses väljamõistmisele kuuluv viivis ei ületa põhivõlga

ja hagejad ei ole toonud esile asjaolusid, mille tõttu tuleks viivist vähendada alla

põhivõla suuruse, on sundtäitmine kogu viivise osas lubatav ja hagi tuleb jätta selles

osas rahuldamata.

2-20-9311

55. Hagi rahuldamata jätmise osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning jääb

TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Kolleegium nõustub selles osas esimese

astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

56. Vastuseks hagejate apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

57. Hagejad ei vaidlusta asjaolu, et võlgnik rikkus laenulepingust tulenevaid kohustusi, mis

andis võlausaldajale aluse laenuleping ennetähtaegselt üles öelda.

58. Hagejad leiavad, et lepingu ülesütlemist pole toimunud, kuna ülesütlemisavaldus pole

laenuandja poolt allkirjastatud ja seda avaldust pole põhivõlgnikule nõuetekohaselt

kätte toimetatud. Samal põhjusel pole hagejate arvates toimunud ka nõude loovutamist,

mistõttu nõue kuulub endiselt Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistule, mitte kostjale.

59. Ringkonnakohus ei nõustu hagejate seisukohtadega.

60. Kuigi laenulepingu ülesütlemise avaldusel ei ole laenuandja seadusliku esindaja allkirja,

on tegemist kirjaliku avaldusega, mis väljendab laenuandja tahet leping OÜ-le Shreem

üles öelda. Avaldus kannab Põhja- Eesti Hoiu-laenuühistu tunnuseid: nimetus, aadress,

e-posti aadress, telefoni number, veebiaadress. Sellise ülesütlemise tahteavalduse on

laenuandja juhatuse liikmed hiljem heaks kiitnud, mille üle pole vaidlust. Seega on

tegemist kehtiva tahteavaldusega.

61. TsÜS 69 lg 3 sätestab, et lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale,

loetakse kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega

kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega

tutvuda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et kuna laenuandja on lepingu

ülesütlemise teatise saatnud tähitud kirjaga OÜ-le Shreem lepingus ja registris märgitud

aadressile ning lisaks ka lepingus ja registris nimetatud e-posti aadressile, siis on

laenuandja teinud lepingu p 13.5 alusel kõik võimaliku, et teavitada võlgnikku lepingu

ülesütlemisest. Sellega on laenuandja lepingu ülesütlemise tahteavalduse teatavaks

teinud põhivõlgnikule. OÜ-l Shreem oli mõistlikult võttes võimalik sellega tutvuda ja

tal oli selleks ka piisavalt aega.

62. Samuti ei nõustu ringkonnakohus hagejate teise väitega, et Põhja- Eesti Hoiu-

laenuühistu nõue põhivõlgniku vastu pole kostjale kehtivalt loovutatud. Nõude

loovutamise teatisel, mis saadeti põhivõlgnikule ja hagejatele, ei ole samuti laenuandja

juhatuse liikmete allkirja, kuid teatis kannab laenuandja tunnuseid: nimetus, aadress, e-

posti aadress, telefoni number, veebiaadress. Võlausaldaja on kinnitanud loovutuse

kehtivust.

63. Lisaks on kostja saatnud hagejatele ja OÜ-le Shreem 01.04.2020 e-kirja, milles nõudis

hagejatelt ja OÜ-lt Shreem kohustuse täitmist. Selles kirjas teatas kostja, et on saanud

nõude loovutamise korras algselt võlausaldajalt vaidlusalusest laenulepingust tuleneva

nõude OÜ Shreem vastu ning ka nõuet tagavad hüpoteegid.

64. Seega teavitati hagejaid nõude loovutamisest.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

65. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse.

66. TsMS § 173 lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb

uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt

menetluskulude jaotust.

67. Seoses hagi täieliku rahuldamata jätmisega jäävad maakohtu menetluskulud TsMS §

162 lg 1 alusel solidaarselt hagejate kanda.

68. Kuna hagejate apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja kostja apellatsioonkaebus

rahuldatakse, jäävad ka ringkonnakohtu menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel

solidaarselt hagejate kanda.

2-20-9311

69. Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust, mistõttu

seda ei tee ka ringkonnakohus. Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast

otsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2).

70. Tallinna Ringkonnakohtu 01.10.2021 määrusega anti hagejatele menetlusabi ning

vabastati nad apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu 600 euro

tasumisest.

71. TsMS § 190 lg 2 sätestab, et pool, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud

täies ulatuses ka siis, kui ta on kohtukulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud

menetlusabi kohtukulude tasumiseks. Vastavalt TsMS § 190 lg-le 4, kui hageja sai

menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmise

korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Seega tuleb hagejatelt välja

mõista riigituludesse riigilõiv 600 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)