2-21-20163/15 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter

Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht 03.05.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-20163

Kohtuasi

X hagi Y vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28.02.2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja advokaat Katrin Paulus

Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 28.02.2022 määrus ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule

menetluse jätkamiseks.

2. X määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale ei saa esitada Riigikohtule määruskaebust.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hageja esitas 27.12.2021 Harju Maakohtule kostja vastu hagi kahju hüvitamiseks ja viivise

saamiseks.

2. Tallinna Ringkonnakohtu esimehe ja Tartu Ringkonnakohtu esimehe 07.07.2021 käskkirja

nr 11-1/21/30 alusel jagati tsiviilasi lahendamiseks Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale, kuid

hagi on Harju Maakohtu menetluses.

2-21-20163

3. 15.02.2022 edastas kohus hagejale nõudekirja, milles seoses menetluse käigus hageja

lepingulise esindaja menetlusõigusliku staatuse muutumisega, tulenevalt tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 218 lõike 1 punktist 2 ja § 221 lõikest 2 palus kohus 10 päeva jooksul

alates kirja saatmisest esitada kohtule volitus ja diplomi koopia ning teatada, kas hagejale sobib

istungiajana 04.04.2022 kell 13.00. Kohus teatas, et TsMS § 3141 lõigete 1 ja 2 alusel loeb

nõudekirja kättetoimetatuks selle saatmisest kolme tööpäeva möödumisel, kui esindaja selle

kättesaamist enne seda ei kinnita. Samuti hoiatas kohus, et kohtu määratud ajaks nõude täitmata

jätmisel, jätab kohus TsMS § 423 lõike 1 punkti 9 alusel hagi läbi vaatamata.

4. Hageja lepinguline esindaja kohtu nõudekirja kättesaamist ei kinnitanud. Kohtu määratud

tähtajaks lepinguline esindaja esindusõiguse olemasolu ei tõendanud, s.o ei esitanud volitust

ega diplomi koopiat.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Harju Maakohus jättis 28.02.2022 määrusega hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja

kanda.

6. Määruse põhjenduste kohaselt jätab kohus TsMS § 423 lõike 1 punkti 9 alusel hagi läbi

vaatamata, kui õigustatud isiku nimel hagi esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse

olemasolu. Hageja on alaealine. Menetluses esitas hageja kohtu nõudel tema vanemate

nõusolekud, milles nad kiidavad heaks hageja sõlmitud kliendilepingu Advokaadibürooga

Emeraldlegal OÜ. Hagi esitamise ajal esindas hagejat advokaat. Eesti Advokatuuri

veebileheküljel avaldatud andmete järgi ei ole Robert Sarv enam advokatuuri liige. Seega

menetluses esitatud tõendite alusel on esindusõigus antud isikule, kes ei vasta enam TsMS

§ 218 lõike 1 punktis 1 sätestatud nõuetele. Hageja lepinguline esindaja ei ole esitanud volitust

ega diplomi koopiat. Seega ei ole hageja lepinguline esindaja tõendanud TsMS § 218 lõike 1

punktis 2 sätestatud nõuetele vastavust ja esindusõiguse olemasolu. Eeltoodust tulenevalt jättis

kohus hagi läbi vaatamata.

7. TsMS § 168 lõike 2 alusel jäid menetluskulud hageja kanda.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

8. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asja

maakohtule teises koosseisus menetlusse võtmise otsustamiseks.

9. Kaebuse põhjenduste kohaselt jättis kohus asja läbi vaatamata enne määratud tähtaja lõppu.

Hageja sai kohtu kirja kätte 16.02.2022, seega saabus määratud tähtaeg 28.02.2022. Enamgi

veel, määruse põhjenduste järgi luges kohus kirja kättetoimetatuks kolme tööpäeva möödumisel

ehk 18.02.2022. Ka selle arvestuse järgi saabus tähtpäev 28.02.2022. Samuti on vale kohtu viide

TsMS § 423 lõike 1 punktile 9. Toimingu tegemise ehk hagi esitamise ajal oli R. Sarvel kehtiv

volitus, seega tegi R. Sarv hageja nimel toimingu kehtivalt. See, kui esindaja kaotas ajaliselt

hiljem advokaadina tegutsemise õiguse, ei muuda kehtivalt tehtud toimingut tühiseks. Hagi

oleks tulnud sõltumata lepingulise esindaja olemasolust edasi menetleda. Kohus ei saanud

seega esindaja puudumise tõttu jätta hagi läbi vaatamata ning pidi kohtu kirja kätte toimetama

minimaalselt hageja seaduslikule esindajale. Seda kohus ei teinud, rikkudes oluliselt

dokumendi kättetoimetamise nõudeid.

10. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS

§ 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

2-21-20163

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 28.02.2022 määrus tuleb TsMS § 667 lõike 2

alusel tühistada menetlusõiguse normi rikkumise tõttu ning tsiviilasi tuleb saata menetluse

jätkamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

12. TsMS § 217 lõike 1 kohaselt võib menetlusosaline menetluses osaleda isiklikult või

tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS

§ 226 lõikest 1 tulenevalt on kohtul kohustus kontrollida esindaja esindusõiguse olemasolu ning

kohus ei luba selle puudumisel isikul esindajana menetluses osaleda.

13. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus ennatlikult hagi läbi vaatamata määruses

toodud põhjendustel. Määruskaebuses on õigesti tähelepanu juhitud, et hagi esitamise ajal oli

hageja lepingulisel esindajal kehtiv volitus. Kui esindaja hiljem kaotab esindusõiguse, ei

tähenda see, et hagi tuleks jätta läbi vaatamata. TsMS § 217 lõikest 1 tulenevalt on hagejal õigus

osaleda menetluses ka isiklikult. Menetlusosaline ei ole kohustatud omama lepingulist

esindajat. Arvestades, et praegusel juhul on hageja alaealine, osaleb ta menetluses seadusliku

esindaja kaudu (TsMS § 217 lõige 3). Praeguses olukorras, kus hageja lepinguline esindaja

kohtule tähtaegselt oma esindusõigust tõendavaid dokumente ei esitanud, tulnuks kohtul

menetlust jätkata hageja seadusliku esindajaga. Antud juhul ei ole aga hageja seaduslikku

esindajat kujunenud olukorrast isegi teavitatud, samuti ei ole talle saadetud ega isegi mitte

e-toimikus nähtavaks tehtud kohtu 15.02.2022 e-kirja. Kaebuses on õigesti märgitud, et juhul,

kui kohtu hinnangul puudus senisel lepingulisel esindajal pädevus hagejat edasi esindada,

tulnuks kõnealune kiri kätte toimetada seaduslikule esindajale.

14. Kuivõrd

määruskaebus

kuulub

eeltoodud

põhjendustel

rahuldamisele,

ei

pea

ringkonnakohus menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes vajalikuks käsitleda ülejäänud

kaebuse väiteid. Kolleegium märgib siiski lühidalt, et ei nõustu kaebajaga, et maakohus tegi

vaidlustatud määruse enne kohtu määratud tähtaja lõppu. Maakohtu 15.05.2022 kirjas (t lk 40)

määras kohus selgelt tähtaja, mis hakkas kulgema kirja saatmisest, mitte kättetoimetamisest.

Selliselt tähtaja määramist lubab ka kaebuses viidatud TsMS § 63. Seega ei omanud tähtaja

arvestamisel tähendust hageja esindaja poolt tegelik kirja kättesaamise aeg.

15. Seoses hageja taotlusega saata asi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks teises

koosseisus selgitab ringkonnakohus, et selleks puudub kolleegiumil vastav pädevus. Hagi on

juba menetlusse võetud, mistõttu ei saa ringkonnakohus saata seda maakohtule menetlusse

võtmise otsustamiseks. Ka ei näe TsMS ette võimalust ringkonnakohtul määrata, et asja

läbivaatamine maakohtus peaks toimuma teises kohtukoosseisus. Küsimust, milline kohtunik

maakohtus asja lahendab, reguleerib maakohtu tööjaotusplaan. Eeltoodust tulenevalt jääb

määruskaebus selles osas rahuldamata.

16. Kuivõrd TsMS § 173 lõike 3 kohaselt otsustab menetluskulude jaotuse maakohus asja

sisuliselt lahendades sõltuvalt asja lahendamise tulemusest, tuleb tühistada maakohtu määrus

ka menetluskulude jaotuse osas.

17. Ringkonnakohtu määrus ei ole tsiviilasjas menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lõike 1

esimese lause tähenduses, mistõttu jaotatakse määruskaebuse menetlemise kulud hagi

lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest.

18. TsMS § 696 lõike 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 427

2-21-20163

esimese lause kohaselt võib määruskaebuse esitada määruse peale, millega hagi jäetakse läbi

vaatamata. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetluse

jätkamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata.

(allkirjastatud digitaalselt)