Legislator Case Law & Legislation
2-22-5045/6 AI generated

2-22-5045/6 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Case Number 2-22-5045/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K. avaldus pankroti väljakuulutamiseks Tsiviilasja number 2-22-5045 Menetlustoiming Avalduse menetlusse võtmata jätmine Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja/võlgnik A. K. (isikukood XXX; elukoht XXX; e-post XXX) RESOLUTSIOON

Legislator headnote

AI generated

2-22-5045/6 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja: Kohtu seisukoht menetluskulude jaotuse osas TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus jätab antud asjas TsMS § 168 lg 1 alusel menetluskulud avaldaja kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Keywords

AI generated
banking law financial hardship alcohol dependence bank credit balance bank resolution bank account information
AI generated
2-18-9246/2
H. esitas 11.06.2018 Viru Maakohtule pankrotiavalduse. Pankrotiavalduse kohaselt on avaldajal võlgu ca 3000 eurot, millele lisanduvad täiendavalt viivised ja kohtutäiturite tasud. Avalduse kohaselt tekkisid võlgnevused seoses avaldaja halba seltskonda sattumise ja alkoholi tarvitamisega. Avaldajal ei ole vara, elab ema juures, ülalpidamisel on alaealine laps, on töötu. Avaldaja on püsivalt maksejõuetu ning palub pärast pankrotimenetlust algatada kohustustest vabastamise menetlus. Avaldaja saab Eesti Töötukassast töövõimetustoetust 207 eurot kuus.
2-20-12406/3
M. esitas 27.08.2020 Tartu Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse (tsiviilasi nr 2-20-12406). Avalduse kohaselt on avaldaja kohtutäiturite menetluses olevad nõuded suurusjärgus 24 414,01 eurot. Nimetatud nõuded on tekkinud, kuna avaldaja ei ole tööd leidnud ja avaldaja tervis on halvenenud 2020. aasta juunikuust. Avaldaja vabanes XXXX vanglast. Avaldaja vormistas end tööle K. OÜ-sse, kus oli hooajatöö. Osa palgast, mis maksti, arestis kohtutäitur ära. XXXX sai avaldaja poole kohaga tööle XXX, kus ta töötas umbes 5 kuud. Juunist XXXX on avaldajal diagnoositud XXX, milline on takistanud temal tööle asumist. Avaldaja on varatu ja ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ega kanda pankrotimenetluse kulusid. Avaldaja on pankrotiavalduses esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.
2-20-18892/8
K. (avaldaja) esitas 22.12.2020 Tartu Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse (tsiviilasi nr 2-20- 18892). Avalduse kohaselt ei suuda avaldaja tavapäraselt oma kohustusi täita ja on muutunud alaliselt maksejõuetuks. Avaldaja võlgnevused on tekkinud seoses isikliku raske olukorraga. Avaldaja kasvatab XXX alaealist last, tal on XXX ja viimati töötas XXX. Võlgnevuste tekkimise peamiseks põhjuseks on avaldaja eelmine elukaaslane, kes tarvitas liigselt alkoholi ja keelas avaldajal tööl käia ja veenis raha laenama. Hetkel on avaldaja töötu ning on töötuna arvel Eesti Töötukassas. Avaldaja võlgnevusi on sundtäitmisel kohtutäiturite juures 10 484,31 euro ulatuses. Avaldaja on pankrotiavalduses esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.
2-22-3258/3
V. (avaldaja/võlgnik) esitas 04.03.2022 Tartu Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse (tsiviilasi nr 2-22-3258). Avalduse kohaselt on Tartu Maakohtu 20.10.2020 määrusega tsiviilasjas nr XXX määratud E. V. XXX XXX. XXX teadaolevalt on E. V. vastu erinevaid nõudeid kokku ligikaudu 10 000 euro ulatuses. Kohustused on tekkinud seoses E. V. XXX seisundiga. Ta ei ole võimeline aru saama lepingute sisust ega võetud kohustustest. XXX tingitud eripärad mõjutavad teda valikute tegemisel ja igapäevases elus tegutsemisel. XXX mõjutab olulisel määral tema käitumist ja arusaamist ümbritsevast ja seetõttu on häiritud tema igapäevane toimetulek, eriti raha kasutamisel. E. V. puudub kinnisja vallasvara, mida realiseerida võlgade katteks. Avaldaja on pankrotiavalduses esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.
2-22-9385/5
S. pankrotiavaldus Tsiviilasja number 2-22-9385 Menetlusosalised ja nende esindajad Võlgnik: Nimetada E. S. pankrotihalduriks vandeadvokaat A. T. (ik XXX AB Tammer ja Tammer Kalevi 9 pk 4 Tartu 51010 tel 5043679 haldur@tammer-tammer.ee ).

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Määruse tegemise aeg ja koht

03. mai 2022, Tartu kohtumaja Tsiviilasi

A. K. avaldus pankroti väljakuulutamiseks Tsiviilasja number 2-22-5045 Menetlustoiming Avalduse menetlusse võtmata jätmine Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja/võlgnik A. K. (isikukood XXX; elukoht XXX; e-post XXX) RESOLUTSIOON

1. Jätta menetlusse võtmata A. K. e avaldus pankroti väljakuulutamiseks.

2. Jätta menetluskulud A. K. e kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

3. Määrus toimetada kätte avaldajale. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD

A. K. esitas 06.04.2022 Tartu Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt on avaldajal võlgnevused võlausaldajate ees kogusummas 11 055,02 eurot. Võlgnik avaldab, et ta ei suuda oma kohustusi täita pikema ajaperioodi jooksul ning ta on muutunud püsivalt maksevõimtuks. Võlgnik kinnitab, et püüab kohustustest vabastamise menetluse käigus vastavalt võimalustele tasuda võlgnevusi. 19.04.2022 toimus kohtu poolt võlgniku ärakuulamine enne avalduse menetlusse võtmise otsustamist. Ärakuulamisel võlgnik avaldas, et pankrotiavaldust soovitas võlanõustaja Töötukassa kaudu. Kohus selgitas võlgnikule pankrotimenetluse läbiviimise korda ning kohustust käia tööl pankrotimenetluse raames. Võlgnik avaldas, et tal ei ole püsivust töö tegemiseks ning ta ei ole kindel, et asub tööle. Võlgnevusi ei ole ta tasunud, kuna kulutab raha ära, sh. alkoholi ostmise peale. Avaldaja tunnistas, et on alkoholist sõltuvuses. Samuti võlgnik avaldas, et ta varjab enda sissetulekuid välismaal, et kohtutäiturid ei saaks kontosid arestida.

KOHTU SEISUKOHT Pankrotiseaduse (PankrS) § 3 lg 2 järgi kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 122 kohaselt on pankrotimenetluse algatamine hagita asi. TsMS § 477 lg 1 järgi hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus selgitab, et tulenevalt PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks rahuldada võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel ja anda füüsilisest isikust võlgnikule võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras. Kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tuleb isikul esitada kohtule avaldus, milles võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud pankrotimenetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Tulenevalt PankrS § 173 lg 2 peab võlgnik mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Antud juhul on A. K. ärakuulamisel kohtule avaldanud, et tal ei ole valmidust asuda tööle ning ta on varjanud enda sissetulekuid, et vältida kohtutäiturite poolt sissenõudjate nõuete rahuldamist võlgniku vara arvelt. TsMS § 371 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus jätta avalduse menetlusse võtmata, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus on seisukohal, et kuna võlgnik on avaldanud kohtule asjaolud, mis on vastuolus pankrotimenetluse eesmärgiga ja välistavad kohustustest vabastamise menetluse algatamise, siis on alus PankrS § 14 ja TsMS § 371 lg 1 p

2 alusel jätta A. K. e pankrotiavaldus menetlusse võtmata.

Kohtu seisukoht menetluskulude jaotuse osas TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus jätab antud asjas TsMS § 168 lg 1 alusel menetluskulud avaldaja kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Kohtu seisukoht riigilõivu tagastamise osas Avalduselt on 06.04.2022 tasutud riigilõivu 10 eurot. TsMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui avaldust ei võeta menetlusse. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Avaldajal tuleb tasutud riigilõivu tagastamiseks esitada kohtule sellekohane taotlus, milles märkida arvelduskonto ja arvelduskonto omaniku nimi, kuhu riigilõivu tagastamist taotletakse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik