2-18-15428/108 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Andres Suik

Määruse tegemise aeg ja koht 03. mai 2022. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-15428

Kohtuasi

X

hagi

Y

vastu kaasomandi

lõpetamiseks

ja

tahteavalduste asendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 14.09.2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: X (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Virge Murak

Kostja: Y (isikukood XXXXXXXXXX), lepingulised

esindajad vandeadvokaat Ahti Kuuseväli ja advokaat Teet

Lehiste

Täiendav

kompromissi

osaline:

Q

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamise otsustamine

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 14.09.2021 otsus ning kinnitada poolte kompromiss,

mille kohaselt:

Hageja X ja kostja Y lepivad kokku XXX asuva XXXXX kinnistu, registriosa

numbriga YYYYY (katastritunnus XXXXX:XXX:XXXX), edaspidi XXXXX

kinnistu, kaasomandi lõpetamises kinnisasja reaalosadeks jagamise teel järgmistel

tingimustel:

1.1. X saab jagamise tulemusel ainuomandi käesoleva kompromissi lisaks oleval

XXXXX kinnistu plaanil positsioonina 2 tähistatud maa-alale (ligikaudne

suurus 20,5 ha).

1.2. Y saab jagamise tulemusel ainuomandi käesoleva kompromissi lisaks oleval

XXXXX kinnistu plaanil positsioonina 1 (ligikaudne suurus 25,5 ha) ja

positsioonina 3 (ligikaudne suurus 12 ha) tähistatud maa-alale.

1.3. Pooled on kokku leppinud koormata X-le jagamise tulemusel jääv kinnisasi

(positsioon 2) reaalservituudiga positsioonina 1 tähistatud maa-ala kohta

moodustatava kinnisasja igakordse omaniku kasuks. X kohustub andma

2-18-15428

nõusoleku reaalservituudi seadmiseks selliselt, et positsioonil 2 asuvat maa-ala

on õigustatud kasutama positsioonil 1 asuva maa-ala kohta moodustatava

kinnisasja igakordne omanik tasuta ja tähtajatult juurdepääsuks ööpäeva

ringselt jalgsi ja igat liiki sõidukiga, tee laiusega 5 m. Pooled on kokku leppinud,

et teehoolduskulud jagatakse poolte vahel pooleks. Servituudi asukohaks on

käesoleva kokkuleppe sõlmimise ajal olemasolev tee.

1.4. Alates käesoleva kompromissi kinnitamisest hakkab kehtima XXXXX kinnistu

kokkuleppeline kasutuskord selliselt, nagu plaanil positsioon 1 ja positsioon 2

ette näevad ja tähistatud on. Positsiooni 1 hooldab ja kasutab Y, positsiooni 2

hooldab ja kasutab X.

1.5. Y tasub X-le menetluskulude hüvitise summas 12 500 eurot selliselt, et ½ sellest

tasutakse

pangapäeva

jooksul

käesolevat

kompromissi

kinnitava

kohtumääruse jõustumisest ning ½ samaaegselt kaasomandi lõpetamise

kinnistusraamatusse kandmiseks vajalike avalduste esitamisega. Selguse

huvides kinnitab Y, et on valmis maksma kokku lepitud hüvitise X-le ka siis,

kui positsioonina 3 tähistatud maa-ala liitmine XXXXX kinnistuga ei peaks

võimalikuks osutuma ning X ei ole rikkunud käesolevast kokkuleppest

tulenevaid kohustusi.

1.6. Pooled paluvad kanda XXXXX kinnistu kinnistusregistriosa nr YYYYY

kolmandasse jakku eelmärke käesolevast kokkuleppest (p 1.1 ja 1.2) tulenevate

reaalosade omandamise õiguse tagamiseks X kasuks ja Y kasuks.

1.7. Pooled paluvad kanda XXXXX kinnistu kinnistusregistriosa nr YYYYY

kolmandasse jakku eelmärke käesolevast kokkuleppest (p 1.3) tuleneva

reaalservituudi omandamise õiguse tagamiseks Y kasuks.

1.8. Y korraldab enda kulul XXXXX kinnistu piiri täpsustamise (maamõõtmise)

ning kinnistu jagamise kolmeks katastriüksuseks, juhul kui positsioon 3

lisandub, kui ei, siis kaheks katastriüksuseks, vastavalt käesoleva kokkuleppe

lisaks olevale plaanile, seal hulgas vajalike tööde tellimise maakorralduse

läbiviijalt, suhtluse Maa-ameti, piirinaabrite ja kohaliku omavalitsusega. Juhul

kui peaks osutuma vajalikuks kohtusse pöördumine Maa-ameti vastu, siis

toimub see mõistliku aja jooksul ja Y poolt ilma mistahes viivitusteta. Kõik

vajalikud toimingud ja kulutused kohtuga või muu ametkonnaga seoses teeb ja

kannab Y ise, koormamata sellega X.

1.9. Pooled kohustuvad tegema koostööd käesoleva kompromissi eesmärgi

saavutamisel, eelkõige XXXXX kinnistu piiri täpsustamisel selliselt, et

kokkuleppe lisaks oleval plaanil positsioonina 3 tähistatud maa-ala loetaks

XXXXX kinnistu osaks. Kui see ei ole võimalik, siis teevad pooled kõik

võimaliku, et positsioonina 3 tähistatud maa-ala antaks Y või tema poolt

nimetatud isiku omandisse täies ulatuses. X kohustus koostööd teha seisneb

selles, et ta ei võta tagasi käesoleva kompromissiga antavat volitust ega tee

tahte-avaldust, mis võiks takistada positsioonina 3 tähistatud maa-ala liitmist

XXXXX kinnistuga või muul viisil Y poolt selle omandamist.

1.10. X, Y ja Q on kokku leppinud määrata XXXXX kinnistu ja LLLLL kinnistu

(registriosa nr XXXXX, katastritunnus XXXXX:XXX:XXXX) vaheline piir

vastavalt maamõõtja OO koostatud plaanile, mis on käesoleva kompromissi

lisaks (Lisa 2 LLLLL ja XXXXX piir).

1.11. X annab nõusoleku VVVVV-XXXXX katastriüksuse, katastri-tunnusega

XXXXX:XXX:XXXX liitmiseks XXXXX kinnistuga.

1.12. X volitab käesolevaga Y (edasivolitamise õigusega) esindama ennast kõigi

XXXXX kinnistu omaniku õigustega eelnimetatud toimingute tegemisel

2-18-15428

katastriüksuse XXXXX:XXX:XXXX omandi lahendamise küsimustes ning

kompromissi eesmärgi saavutamisel. Käesolev volitus hõlmab muuhulgas

õigust esindada X kohtus ning kohtuväliselt vaidlustes, mis puudutavad X kui

XXXXX kinnistu omaniku õigusi. Y kohustub informeerima X kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis mistahes toimingu (avaldused, taotlused,

kaebused või mis tahes muude dokumentide esitamisest ja/või toimingute)

tegemisest samaaegselt toimingu tegemisega e-posti aadressil:XXX. Juhul, kui

Y jätab selle pahatahtlikult tegemata, st toimingutest informeerimata,

kohaldub talle leppetrahv 12 500 eurot rikkumise eest.

1.13. Hiljemalt 3. aasta möödudes alates käesoleva kompromissi kinnitamisest

kohustuvad pooled esitama avaldused XXXXX kinnistu kaasomandi

lõpetamiseks kinnistusraamatusse kandmiseks vastavalt käesoleva kokkuleppe

lisas 1 määratud maa-alade jaotusele kaasomanike vahel tingimusel, et pooleli

ei ole ühtegi kohtumenetlust seoses positsioon 3 liitmisega XXXXX kinnistu

koosseisu. Kui selline kohtumenetlus on pooleli, siis esitavad pooled avalduse

kaasomandi lõpetamiseks vahetult pärast sellise kohtuvaidluse lõppemist, st

menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumist olenemata kohtuvaidluse

lõpptulemusest, st faktist, kas positsioon 3 on või ei ole liidetud XXXXX

kinnistuga või saanud Y omandisse. Samaaegselt kohustuvad pooled andma

nõusoleku

käesolevast

kokkuleppest

tulenevate

õiguste

tagamiseks

kinnistusraamatusse kantud XXXXX kinnistu reaalosa omandamist tagava

eelmärke kustutamiseks. Notariaja kaasomandi lõpetamise tehingu tegemiseks

võivad kokku leppida mõlemad pooled teatades sellest teisele poolele ette

minimaalselt 10 päeva. Kui üks pooltest ei ilmu notarisse hiljemalt teist korda

määratud ajal, võib õigustatud pool nõuda leppetrahvi 50 eurot iga viivitatud

päeva eest kuni notariaalse tehingu toimumise päevani.

1.14. Kui X võtab tagasi käesoleva kompromissi punktis 1.12 antud volituse või

takistab kompromissi eesmärgi saavutamist isiklikult või kolmanda isiku

kaudu, kohustub ta tasuma leppetrahvi summas 12 500 eurot rikkumise kohta.

Kui kompromissi eesmärgi saavutamist takistab X lähikondne pankrotiseaduse

tähenduses, siis loetakse, et kompromissi eesmärgi saavutamist on takistanud

X.

1.15. Käesolev kompromiss sisaldab kõiki XXXXX kinnistu kaasomandi

lõpetamisega seotud poolte kohustusi ning pooled loobuvad kõigist käesolevas

kompromissis kajastamata nõuetest teise kaasomaniku vastu, mis võiksid

tuleneda XXXXX kinnistu kaasomandi lõpetamisest. Loobumine puudutab ka

käesoleva kohtumenetluse kulusid ning loobumine kehtib sõltumata sellest, kas

positsioon 3 liidetakse XXXXX kinnistuga või mitte.

1.16. Pooled esitavad pärast käesolevas asjas kompromissi kinnitava kohtumääruse

jõustumist Pärnu Maakohtule avalduse tsiviilasja nr 2-21-10599 menetluse

lõpetamiseks ning enda menetluskulude hüvitamise nõudest loobumiseks.

1.17. Käesolev kokkulepe on pooltele siduv alates kokkulepet kinnitava

kohtumääruse jõustumisest.

2. Lõpetada tsiviilasja menetlus.

3. Kompromissiga hõlmamata menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte

endi kanda.

4. Rahuldada hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks. Tagastada apellatsioonkaebuse

esitamisel

tasutud

riigilõivust

½,

s.o

225 eurot

X

arveldusarvele

nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXX.

2-18-15428

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 3 tööpäeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

MENETLUSE KÄIK

X (hageja) esitas 15.10.2018 Pärnu Maakohtule hagi Y (kostja) vastu kaasomandi

lõpetamiseks ja tahteavalduste asendamiseks. Pärnu Maakohus jättis 14.09.2021 otsusega hagi

rahuldamata ja jättis menetluskulud hageja kanda.

Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja saata asi Pärnu

Maakohtule menetluse jätkamiseks. Kostja vaidles kaebusele vastu.

Pooled jõudsid kokkuleppele käesoleva kohtumääruse resolutsioonis märgitud tingimustel ja

esitasid 28.04.2022 kompromissi ringkonnakohtule kinnitamiseks. Kompromissis sisaldub

hageja taotlus apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu osaliseks tagastamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada, vaidlustatud otsus tsiviil-

kohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 645 lg 1 alusel tühistada ning tsiviilasja menetlus TsMS

§ 428 lg 1 p 4 alusel lõpetada.

TsMS § 430 kohaselt võivad menetlusosalised käsutada menetlusõigusi kompromissi

sõlmimise teel. Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb mõni

seaduses sätestatud alus. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas TsMS

§ 430 lg-s 3 toodud aluseid, mis takistaks asja kompromissiga lahendamist.

Pooli esindasid menetluses advokaadid ja lisaks kinnitasid pooled kompromissi esitamisel,

et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest,

seega ka kompromissi alusel tekkivatest poolte kohustustest. Seega saab kohus kompromissi

kinnitada ja menetluse lõpetada ning ei ole vajadust selgitada kompromissi tulemusel tekkivaid

õiguslikke tagajärgi.

Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 jäävad kompromissiga hõlmamata menetluskulud poolte endi

kanda. Hageja palus tagastada poole apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust, selle taotluse

saab ringkonnakohus TsMS § 150 lg 2 p 1 ja § 150 lg 3 alusel rahuldada. Kaebuselt tasuti lõivu

450 eurot, seega kuulub tagastamisele 225 eurot.

TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 433 lg 1 ja

§ 645 lg 2 võimaldavad määruse peale esitada määruskaebuse. Juhindudes TsMS § 661 lg-st 4

2-18-15428

on pooled lühendanud määruskaebuse esitamise õigust kolme tööpäevani. Kohus märgib

edasikaebe tähtaja vastavalt poolte avaldusele.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Andres Suik