2-21-136075/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista M. I. lt Advokaadibüroo Lepmets & Nõges OÜ kasuks viivis põhivõlalt Jätta Advokaadibüroo Lepmets & Nõges OÜ hagi M. I. vastu 15.03.2022 seisuga
Legislator headnote
AI generated2-21-136075/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Välja mõista M. I. lt Advokaadibüroo Lepmets & Nõges OÜ kasuks viivis põhivõlalt Jätta Advokaadibüroo Lepmets & Nõges OÜ hagi M. I. vastu 15.03.2022 seisuga
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
TAGASELJAOTSUS
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
2. mai 2022, Tartu kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasja number
2-21-136075
Tsiviilasi
Advokaadibüroo Lepmets & Nõges OÜ hagi M. I. vastu
võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
599.04 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja Advokaadibüroo Lepmets & Nõges OÜ, rk
10252100, lepinguline esindaja advokaat C. R. Z.;
Kostja M. I. , ik XXX.
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2. Välja mõista M. I. lt (Ilja) Advokaadibüroo Lepmets & Nõges OÜ kasuks
26.08.2021 sõlmitud kliendilepingu alusel põhivõlg 299.52 eurot ja 15.03.2022
seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 12.01 eurot, kokku 311.53 eurot.
3. Välja mõista M. I. lt Advokaadibüroo Lepmets & Nõges OÜ kasuks viivis põhivõlalt
299.52 eurot alates 16.03.2022 kuni põhivõla täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse §
113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud
viivisega mitte enam kui põhivõla ulatuses.
4. Jätta Advokaadibüroo Lepmets & Nõges OÜ hagi M. I. vastu 15.03.2022 seisuga
sissenõutavaks muutunud viivise 262.05 euro osas ja edasiulatuva viivise nõude, osas
mis ületab VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra, rahuldamata.
5. Jaotada menetluskulud järgmiselt: Advokaadibüroo Lepmets & Nõges OÜ
menetluskuludest jätta 56% M. I. kanda ja 44% Advokaadibüroo Lepmets &
Nõges OÜ enda kanda; jätta M. I. menetluskulud tema enda kanda.
6. Määrata Advokaadibüroo Lepmets & Nõges OÜ menetluskulude suuruseks 445
eurot.
7. Välja mõista M. I. lt Advokaadibüroo Lepmets & Nõges OÜ kasuks menetluskulude
katteks 249.20 eurot, millelt tuleb alates kohtuotsuse jõustumisest kuni tasumiseni
tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
8. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.
2/4
Kaja esitamine
Kostja võib esitada Tartu Maakohtule (aadress Kalevi 1, Tartu linn, Tartumaa; e-post
tmktartu.menetlus@kohus.ee) tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli
tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada
sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud
kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või
tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse
kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,
võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle
täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt
hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.
Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.
Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
esitama kaja.
Apellatsioonkaebuse esitamine
Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu
menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud
materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti
hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse
avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda
apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega
kirjalikus menetluses.
Kirjeldav ja põhjendav osa
1. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 25.03.2022
dokumentide panemisega kostja eluruumi juurde kuuluvasse postkasti. Kostja, kellele kohus
andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kohus on
seisukohal, et asjas saab teha tagaseljaotsuse, millega hagi rahuldatakse osaliselt.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 6 kohaselt kui hageja on nõus
tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega
õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
Kohus on seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud põhivõla, so 299.52 euro ulatuses,
mistõttu kohus jätab TsMS § 444 lg 4 alusel käesolevast otsusest välja sellekohase kirjeldava
ja põhjendava osa.
3. Hagiavaldusele lisatud kliendilepingust, sõlmitud 26.08.2021, nähtuvalt on kostja ja
hageja vahel sõlmitud leping õigusteenuse osutamiseks. Kostja on võlaõigusseaduse mõistes
tarbija (VÕS § 1 lg 5). Kliendilepingu p 5.4 kohaselt on arve tasumisega viivitamisel
advokaadibürool õigus nõuda kliendilt viivist ulatuses 0,5% õigeaegselt tasumata summalt
iga viivitatud kalendripäeva eest.
VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega
nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse
kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses
kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada
tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine.
3/4
Riigikohus on selgitanud, et tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku
suuruse korral on võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa
„ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist" alusel (vt Riigikohtu
18.12.2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11).
4. Kliendilepingu p 5.4. järgne viivisemäär 0.5% päevas tähendab 182.5% suurust
aastamäära (võttes aasta pikkuse määramisel aluseks 365 päeva). Seaduse kohaselt (VÕS §
113 lg 1 teine lause) loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, millele
lisandub kaheksa protsenti aastas, st kehtiv seadusest tulenev intressimäär on 0,0219%
päevas, so 8% aastas. Riigikohus on 10.05.2016 määruse kohtuasjas nr 3-2-1-25-16 p-s 13
leidnud, et eelduslikult tuleks hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt
selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab
kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kliendilepingus kokku lepitud viivisemäär ületab
seadusjärgset
viivisemäära
üle
kahekümne
kahe
korra,
mistõttu
loeb
kohus
viivisekokkuleppe tühiseks. Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude
kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist
vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Seega on hagejal õigus nõuda viivist arve
tasumisega viivitamise eest vaid seaduses sätestatud määras.
5. Eeltoodust tulenevalt on hageja viivisenõue 15.03.2022 ehk hagiavalduse esitamise
seisuga põhjendatud 12.01 euro ulatuses (arve nr XXX kohaselt oli 299.52 euro tasumise
tähtaeg 13.09.2021) ja tuleb jätta rahuldamata 262.05 euro (274.06-12.01) ulatuses (viivise
kalkulaator aadressil http://www.viivisekalkulaator.ee/#/calculators/debtcalculator).
6. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista ka lisanduv viivis alates 16.03.2022 põhivõlalt
VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla täitmiseni. Arvestades hageja
taotletud viivise väljamõistmise piirangut, määrab kohus, et lisanduv viivis koos
sissenõutavaks muutunud viivisega ei tohi kokku ületada põhivõlga.
Menetluskulud
7. TsMS § 163 lg 1 alusel jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise
ulatusega. Hageja menetluskuludest jätab kohus 56% kostja kanda ja 44% hageja kanda ning
kostja menetluskulud tema enda kanda.
8. Hageja menetluskuludeks on menetluskulude nimekirja kohaselt riigilõiv 200 eurot,
maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ja õigusabi kulu summas 672.48 eurot
(sisaldab käibemaksu), kokku 892.48 eurot.
Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest. Käesoleval juhul on hageja tasunud
riigilõivu ettenähtust rohkem. Arvestades hageja esitatud nõudeid on hagi hind 599.04 eurot
(kostja piiras viivise nõude põhinõude suurusega). Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse
avalduse 10.11.2021 ning TsMS § 486 lg 2 kohaselt loetakse maksekäsu kiirmenetluse
muutumisel hagimenetluseks hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu
kiirmenetluse avalduse esitamisest. Seega tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu kuni
31.12.2021 kehtinud RLS redaktsiooni järgi summas 125 eurot. Kostjalt ei ole põhjendatud
välja mõista ülemääraselt tasutud riigilõivu. Seega on riigilõiv vajalik ja põhjendatud
summas 125 eurot.
TsMS § 172 lg 9 ja § 4842 kohaselt määrab kohus avaldaja menetluskulude katteks
maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot.
Arvestades nõude olemust ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus eelmenetluses
kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu kokku kahe
tunni 30 minuti ulatuses, s.o 300 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja ei ole kinnitanud, et ta
ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa mul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi
4/4
arvestada (TsMS § 174 lg 10). Seega on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 445 eurot.
Menetluskulude jaotust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sellest 56%,
seega 249.2 eurot.
Hageja on taotlenud, et kostja tasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg-
s 1 sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kohus rahuldab
hageja taotluse.
9. Hagejal on õigus esitada kohtule taotlus enamtasutud riigilõivu tagastamiseks. Hageja on
käesoleva tsiviilasja raames tasunud riigilõivu kokku 200 eurot, millest 75 (200-125) eurot
on enamtasutud. Riigilõivu tagastamise nõue lõppeb kahe aasata möödumisel selle aasta
lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.
Tagastamise taotluses tuleb märkida tsiviilasja number, riigilõivu tasumise makserekvisiidid,
summa, mille tagastamist taotletakse, ning samuti isiku andmed, kelle arvele tagastust
soovitakse.
/digitaalselt allkirjastatud/
Kohtunik