Legislator Case Law & Legislation
2-21-136075/8 AI generated

2-21-136075/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-21-136075/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista M. I. lt Advokaadibüroo Lepmets & Nõges OÜ kasuks viivis põhivõlalt Jätta Advokaadibüroo Lepmets & Nõges OÜ hagi M. I. vastu 15.03.2022 seisuga

Legislator headnote

AI generated

2-21-136075/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Välja mõista M. I. lt Advokaadibüroo Lepmets & Nõges OÜ kasuks viivis põhivõlalt Jätta Advokaadibüroo Lepmets & Nõges OÜ hagi M. I. vastu 15.03.2022 seisuga

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Lea Aavastik

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. mai 2022, Tartu kohtumaja, Kalevi 1

Tsiviilasja number

2-21-136075

Tsiviilasi

Advokaadibüroo Lepmets & Nõges OÜ hagi M. I. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

599.04 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Advokaadibüroo Lepmets & Nõges OÜ, rk

10252100, lepinguline esindaja advokaat C. R. Z.;

Kostja M. I. , ik XXX.

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista M. I. lt (Ilja) Advokaadibüroo Lepmets & Nõges OÜ kasuks

26.08.2021 sõlmitud kliendilepingu alusel põhivõlg 299.52 eurot ja 15.03.2022

seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 12.01 eurot, kokku 311.53 eurot.

3. Välja mõista M. I. lt Advokaadibüroo Lepmets & Nõges OÜ kasuks viivis põhivõlalt

299.52 eurot alates 16.03.2022 kuni põhivõla täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud

viivisega mitte enam kui põhivõla ulatuses.

4. Jätta Advokaadibüroo Lepmets & Nõges OÜ hagi M. I. vastu 15.03.2022 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise 262.05 euro osas ja edasiulatuva viivise nõude, osas

mis ületab VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra, rahuldamata.

5. Jaotada menetluskulud järgmiselt: Advokaadibüroo Lepmets & Nõges OÜ

menetluskuludest jätta 56% M. I. kanda ja 44% Advokaadibüroo Lepmets &

Nõges OÜ enda kanda; jätta M. I. menetluskulud tema enda kanda.

6. Määrata Advokaadibüroo Lepmets & Nõges OÜ menetluskulude suuruseks 445

eurot.

7. Välja mõista M. I. lt Advokaadibüroo Lepmets & Nõges OÜ kasuks menetluskulude

katteks 249.20 eurot, millelt tuleb alates kohtuotsuse jõustumisest kuni tasumiseni

tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

8. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

2/4

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule (aadress Kalevi 1, Tartu linn, Tartumaa; e-post

tmktartu.menetlus@kohus.ee) tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud

kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,

võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaja.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Kirjeldav ja põhjendav osa

1. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 25.03.2022

dokumentide panemisega kostja eluruumi juurde kuuluvasse postkasti. Kostja, kellele kohus

andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kohus on

seisukohal, et asjas saab teha tagaseljaotsuse, millega hagi rahuldatakse osaliselt.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 6 kohaselt kui hageja on nõus

tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Kohus on seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud põhivõla, so 299.52 euro ulatuses,

mistõttu kohus jätab TsMS § 444 lg 4 alusel käesolevast otsusest välja sellekohase kirjeldava

ja põhjendava osa.

3. Hagiavaldusele lisatud kliendilepingust, sõlmitud 26.08.2021, nähtuvalt on kostja ja

hageja vahel sõlmitud leping õigusteenuse osutamiseks. Kostja on võlaõigusseaduse mõistes

tarbija (VÕS § 1 lg 5). Kliendilepingu p 5.4 kohaselt on arve tasumisega viivitamisel

advokaadibürool õigus nõuda kliendilt viivist ulatuses 0,5% õigeaegselt tasumata summalt

iga viivitatud kalendripäeva eest.

VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega

nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse

kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses

kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada

tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine.

3/4

Riigikohus on selgitanud, et tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku

suuruse korral on võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa

„ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist" alusel (vt Riigikohtu

18.12.2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11).

4. Kliendilepingu p 5.4. järgne viivisemäär 0.5% päevas tähendab 182.5% suurust

aastamäära (võttes aasta pikkuse määramisel aluseks 365 päeva). Seaduse kohaselt (VÕS §

113 lg 1 teine lause) loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas, st kehtiv seadusest tulenev intressimäär on 0,0219%

päevas, so 8% aastas. Riigikohus on 10.05.2016 määruse kohtuasjas nr 3-2-1-25-16 p-s 13

leidnud, et eelduslikult tuleks hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt

selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab

kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kliendilepingus kokku lepitud viivisemäär ületab

seadusjärgset

viivisemäära

üle

kahekümne

kahe

korra,

mistõttu

loeb

kohus

viivisekokkuleppe tühiseks. Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude

kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist

vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Seega on hagejal õigus nõuda viivist arve

tasumisega viivitamise eest vaid seaduses sätestatud määras.

5. Eeltoodust tulenevalt on hageja viivisenõue 15.03.2022 ehk hagiavalduse esitamise

seisuga põhjendatud 12.01 euro ulatuses (arve nr XXX kohaselt oli 299.52 euro tasumise

tähtaeg 13.09.2021) ja tuleb jätta rahuldamata 262.05 euro (274.06-12.01) ulatuses (viivise

kalkulaator aadressil http://www.viivisekalkulaator.ee/#/calculators/debtcalculator).

6. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista ka lisanduv viivis alates 16.03.2022 põhivõlalt

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla täitmiseni. Arvestades hageja

taotletud viivise väljamõistmise piirangut, määrab kohus, et lisanduv viivis koos

sissenõutavaks muutunud viivisega ei tohi kokku ületada põhivõlga.

Menetluskulud

7. TsMS § 163 lg 1 alusel jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega. Hageja menetluskuludest jätab kohus 56% kostja kanda ja 44% hageja kanda ning

kostja menetluskulud tema enda kanda.

8. Hageja menetluskuludeks on menetluskulude nimekirja kohaselt riigilõiv 200 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ja õigusabi kulu summas 672.48 eurot

(sisaldab käibemaksu), kokku 892.48 eurot.

Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest. Käesoleval juhul on hageja tasunud

riigilõivu ettenähtust rohkem. Arvestades hageja esitatud nõudeid on hagi hind 599.04 eurot

(kostja piiras viivise nõude põhinõude suurusega). Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse

avalduse 10.11.2021 ning TsMS § 486 lg 2 kohaselt loetakse maksekäsu kiirmenetluse

muutumisel hagimenetluseks hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamisest. Seega tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu kuni

31.12.2021 kehtinud RLS redaktsiooni järgi summas 125 eurot. Kostjalt ei ole põhjendatud

välja mõista ülemääraselt tasutud riigilõivu. Seega on riigilõiv vajalik ja põhjendatud

summas 125 eurot.

TsMS § 172 lg 9 ja § 4842 kohaselt määrab kohus avaldaja menetluskulude katteks

maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot.

Arvestades nõude olemust ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus eelmenetluses

kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu kokku kahe

tunni 30 minuti ulatuses, s.o 300 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja ei ole kinnitanud, et ta

ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa mul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

4/4

arvestada (TsMS § 174 lg 10). Seega on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 445 eurot.

Menetluskulude jaotust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sellest 56%,

seega 249.2 eurot.

Hageja on taotlenud, et kostja tasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg-

s 1 sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kohus rahuldab

hageja taotluse.

9. Hagejal on õigus esitada kohtule taotlus enamtasutud riigilõivu tagastamiseks. Hageja on

käesoleva tsiviilasja raames tasunud riigilõivu kokku 200 eurot, millest 75 (200-125) eurot

on enamtasutud. Riigilõivu tagastamise nõue lõppeb kahe aasata möödumisel selle aasta

lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.

Tagastamise taotluses tuleb märkida tsiviilasja number, riigilõivu tasumise makserekvisiidid,

summa, mille tagastamist taotletakse, ning samuti isiku andmed, kelle arvele tagastust

soovitakse.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik