2-21-126760/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.05.2022 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-126760

Tsiviilasi

N. T.i hagi osaühing PRIMAVARE vastu võlanõudes

Tsiviilasja hind

2430,41 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja N. T. (isikukood xxx), lepinguline esindaja E. V.

Kostja Primavare OÜ (registrikood 10520172), seaduslik

esindaja T. S.

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Välja mõista osaühingult PRIMAVARE N. T.i kasuks põhivõlg 1886,79 eurot

ja sissenõutavaks muutunud viivis 392,68 eurot, kokku 2279,47 eurot.

3. Välja mõista osaühingult PRIMAVARE N. T.i kasuks viivis tasumata põhivõlalt

(1886,79 eurot) VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 18.09.2021 kuni põhivõla

tasumiseni.

4. Jätta osaühingu PRIMAVARE taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks

rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

5. Jätta menetluskulud osaühing PRIMAVARE kanda.

6. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrusega pärast käesoleva

kohtuotsuse jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebus ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt oli N. T.i (hageja) ja OÜ PRIMAVARE (kostja) vahel tööleping.

Hageja teostas perioodil 25.01.2019-21.02.2019 rahvusvahelise kaubaveo töid kostjale.

Kostja oli kohustatud tasuma lähetusraha ja hüvitama tööga seotud kulutused (kütuseraha).

Tööleping lõppes 22.02.2019. Samal päeval sõlmisid pooled võlakirja lähetusrahade kohta.

Tööga seotud kulutusi pidi kostja hüvitama hagejale summas 1986,79 eurot, millest on

tasunud üksnes 100,00 eurot.

2. Hageja nõuab kostjalt põhivõla 1886,79 eurot ja viiviste 392,68 eurot välja mõistmist.

Hageja palub tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised välja mõista seadusjärgses määras

kuni põhivõla tasumiseni.

3. Hageja leidis, et tegemist pole töösuhtest tuleneva nõudega, vaid võlatunnistusest tuleneva

nõudega, mistõttu ei kohaldu töölepingujärgne aegumise regulatsioon. Hageja esitas kostjale

aruanded ja kviitungid, muidu poleks kostja kirjutanud alla võlatunnistusele kindlate

summadena. Kostja tunnistas võlgnevust 17.10.2019, kui tasus võlgnevusest 100,00 eurot.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

4. Kostja

esitas

nõudele

aegumise

vastuväite.

Töölepingust

tulenevate

õiguste

tunnustamiseks tuleb kohtusse pöörduda 4 kuu jooksul õiguse rikkumisest. Tööleping

lõpetati 22.02.2019 hageja initsiatiivil. Hageja nõustus tagastama süütevõtme ja veoki pärast

seda, kui kostja kirjutab alla võlakirjale töölähetuskulude 790,00 eurot ja kütusevõla 12 000

rubla kohta. Allkirjastati kaks võlakirja, milles teine täpsustas nõude suurust. Kostja selgitas,

et tasub kulud pärast seda, kui hageja esitab aruanded ja kviitungid kulude ettemaksete kohta.

Hageja ühtegi aruannet ega tšekki ei esitanud.

5. Kostja väitel läbis hageja veost vedades 1316 km, mille kohta on arvutuslik kütusekulu

550 liitrit, kogumaksumusega 26 312 rubla. Hageja sai ettemaksuna 29 000 rubla. Hageja

kviitungite kohaselt kasutas ta 1137 l kütust, mis läheks maksma 5 316 849 rubla. Teiseks

läbis kostja 2540 km, mille arvutuslik kütusekulu on 1000 l, kogumaksumusega 47 840 rubla.

Hagejale anti 570 eurot, mis teeb u 42 066 rubla. Esitatud kviitungite järgi tankis hageja

kütust 1304 l kogumaksumusega 58 454 rubla. 17.10.2019 kanti hagejale üle raha arvestades

kütuse ja kinnitusrihmade ümberarvestust.

6. Kostja oli sunnitud võlakirju kirjutama, kuna hageja ei tagastatud auto võtmeid ega

esitanud aruandeid ning lubas tagastada võtmed (võtmed on tagastatud) ja esitada aruandeid.

See ei tähenda, et kostjal olid hageja ees mingisugused rahalised kohustused. Kostja võib

tunnistada vaid osalist võlaolemasolu, mitte soovides anda võlatunnistusele õiguslikult

siduvat jõudu.

7. Hageja ei ole viimasel kahel reisil lähetuskulusid saanud, kuna ei ole esitanud aruandeid.

Lisaks ei andnud hageja süütevõtit enne, kui kostja kirjutab hageja dikteerimisel allkirja

Kümne minuti pärast nõudis hageja allkirja ümberkirjutamist juba 1035 eurole. Pärast allkirja

ümberkirjutamist nõudis kostja esimese allkirja tühistamist. Vastavalt töölepingule kanti kõik

lähetusrahad hagejale pangaülekandega.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

8. Kohus rahuldab hagi.

9. Kohtul on lahendamata kostja 01.11.2021 esitatud taotlus jätta hagi läbi vaatamata. Hagi

läbi vaatamata jätmise alused on toodud TsMS § 423. Ühtegi TsMS § 423 lg-s 1, 2 ja 3

esinevat asjaolu ei eksisteeri. Seetõttu leiab kohus, et puudub alus hagi läbi vaatamata

jätmiseks ja kohus jätab kostja taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata.

10. Hageja esitas kostja vastu hagi poolte vahel sõlmitud võlatunnistuse alusel 1886,79 euro

ja viiviste nõudes. Pooled sõlmisid 13.03.2017 töölepingu, mille kohaselt asus hageja tööle

autojuhina (dtl 86-87). Tööleping lõpetati 22.02.2019. Kostja allkirjastas 22.02.2019 kaks

võlakirja (dtl 36-41).

11. Kohus täitis 23.02.2022 määrusega selgituskohustuse ning selgitas käesoleva vaidlusele

kohalduvat õigust ja poolte tõendamiskoormist (dtl 79-82).

12. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS

§ 108 lg 1). Raha maksmise aluseks olev kohustus võib tuleneda seadusest või lepingust.

Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane

täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kui kohustuse täitmise tähtpäev on

kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval

(VÕS § 82 lg 1). Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on

vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ls 1).

13. Leping, millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus (VÕS § 30 lg 1).

Hageja märkis hagis, et tugineb võlatunnistusele, mis on deklaratiivseks võlatunnistuseks.

Võlatunnistus võib olla deklaratiivne, kui sellega üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja

soovitakse vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist (vt RKTKo 3-2-1-21-

06, p 15 ja RKTKo 3-2-1-149-11, p 20). Deklaratiivse võlatunnistuse põhiliseks tagajärjeks

on tõendamiskoormise muutmine, s.t võlgnik peab tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või

see on lõppenud (RKTKo 3-2-1-21-06,p 15).

14. Poolte esitatud asjaoludel tulenes võlatunnistuste alustehing töölepingust. Võlakirjadest

nähtuvalt kohustus kostja tasuma hagejale lähetusraha 25.01. - 07.02.19 Tallinn - St.

Peterburg - Podporožje - Tallinn - 390 eurot ja 13.02. - 19.02.19 - Tallinn - Ramenskoje -

Borovichi - Kohtla-Järve - 400 eurot, 12 000 rubla - kulud kütusele (dtl 36-38). Samuti

kohustus kostja tasuma hagejale teise võlakirja alusel lähetusraha 1035 eurot (dtl 39-41).

Kohus nõustub hagejaga, et tegemist on deklaratiivsete võlatunnistustega. Kohus saab

deklaratiivse võlatunnistuse korral arvesse võtta kostja vastuväiteid, mis tuginevad võlakirja

aluseks olevale võlasuhtele ehk töösuhtele.

15. Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema

juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu (TLS § 1 lg 1). Pooltel on

ühtne arusaam, et nende vahel oli tööleping, mis lõppes 22.02.2019. Töötaja võib nõuda

tööülesannete

täitmisel

kantud

kulude

hüvitamist

vastavalt võlaõigusseaduse

§ 628 lõigetele 2–4 (TLS § 40 lg 1). Käsundiandja peab käsundisaajale hüvitama mõistlikud

kulud, mida käsundisaaja on teinud käsundi täitmiseks ja mida ta võis vastavalt asjaoludele

vajalikuks pidada, välja arvatud, kui kulud tuleb katta käsundisaaja tasu arvel (VÕS § 628

lg 2). Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist (TLS § 40 lg 2

ls 1). Välislähetuse korral on töötajal õigus nõuda lisaks välislähetuse päevaraha (TLS § 42

lg 2 ls 2). Välislähetuse päevaraha alammäär on 22,37 eurot päevas (Töölähetuse kulude

hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja

kord § 3).

16. Kostja vaidles võlakirjas tunnistatud nõudele vastu. Kostjal tuli tõendada oma

vastuväidete aluseks olevaid asjaolusid. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et võlga ei

ole. Kohus on seisukohal, et ei ole eluliselt usutav, et kostja oli sunnitud võlakirjad kirjutama,

kuna hageja ei tagastatud auto võtmeid ega esitanud aruandeid ning lubas pärast võlakirja

kirjutamist tagastada võtmed ja esitada aruandeid. Kostja pidi aru saama võlakirjade andmise

tagajärgedest. Samuti märkis kostja, et hageja ei ole viimasel kahel reisil lähetuskulusid

saanud, kuna ei ole esitanud aruandeid. Lisaks ei andnud hageja süütevõtit enne, kui kostja

kirjutab hageja dikteerimisel allkirja. Kümne minuti pärast nõudis hageja allkirja

ümberkirjutamist juba 1035 eurole. Pärast allkirja ümberkirjutamist nõudis kostja esimese

allkirja tühistamist. Seega tunnistas kostja, et hageja ei ole lähetuskulude eest raha saanud.

Vastavalt on kostja selgitustest nähtuvalt hagejal õigus saada lähetuskulusid ning kostja ei

ole tõendanud, et ta on võlakirjadest tuleneva kohustuse täitnud. Samuti tõendab

võlakirjadest tuleneva kohustuse olemasu asjaolu, et kostja tasus 17.10.2019 võlgnevusest

100 eurot (dtl 75).

17. Kostja vaidles kuludele vastu esiteks põhjusel, et nõue on aegunud. Erinevalt

konstitutiivsest võlatunnistusest, mis loob eraldiseisva kohustuse algse kohustuse kõrvale, ei

tekita deklaratiivne võlatunnistus iseseisvat kohustust. Riigikohus on selgitanud, et

konstitutiivsest võlatunnistusest tulenev nõue aegub eraldi selle aluseks olevast nõudest, kuid

deklaratiivne võlatunnistus üksnes katkestab aegumise kulgemise (RKTKo 3-2-1-21-06, p 13

ja 15). Aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega (TsÜS

§ 158 lg 1). Nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises

tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos (TsÜS § 158 lg 2).

Töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise

tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud arvates ajast, kui isik

sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest (TLS § 31). Kohus on seisukohal, et

hageja nõue ei ole aegunud, kuna hageja nõue ei tulene töösuhtest. Kohus tuvastas eelnevalt,

et hageja nõude aluseks on võlatunnistused. Isiku õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või

sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul (TsÜS §

142 lg 1, ls 1). Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest

(TsÜS § 142 lg 1 ls 2). Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on 3 aastat (TsÜS § 146 lg

1). Kostja allkirjastas võlakirjad 22.02.2019. Hagi esitati 30.08.2021. Seega ei ole hageja

nõue aegunud.

18. Teiseks vaidles kostja kuludele vastu põhjusel, et poolte kokkuleppe kohaselt pidi hageja

kulude kohta esitama aruande ja kviitungid. Kui lepingupooltel on lepingust tulenevad

vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse

täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või

andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab (VÕS § 111 lg 1). Kostja

on esitanud kohtule hageja poolt kostjale esitatud kviitungid. Aruannete esitamise kohustust

kostja tõendanud ei ole. Seega ei võinud kostja oma võlatunnistustest tuleneva kohustuse

täitmisest loobuda.

19. Kolmandaks vaidles kostja kuludele vastu tulenevalt varalise vastutuse kokkuleppest.

Kostjal tuleb tõendada töölepingus varalise vastutuse kokkuleppe olemasolu. Kostja on

nimetatut tõendanud. Kostja ei ole aga selgitanud, kuidas nimetatud vastuväide välistab

hageja nõude täitmise kohustuse. Seega jätab kohus vastuväite tähelepanuta.

20. Neljandaks vaidles kostja vastu hageja kütusekulu arvestusele. Kostja esitas enda

arvestuse kütusekulude summa kohta ning hagejale tasutud ettemaksude kohta, millest kohus

loeb välja, et kostja leiab, et on kütusekulude osas kohustuse nõuetekohaselt täitnud. Kostjal

tuleb tõendada oma kalkulatsioonide aluseks olevaid andmeid ning hagejale ettemaksu

tegemist. Kui kostja tõendab enda arvutusi ja ettemakseid, tekib hagejal kohustus tõendada

oma vastuväiteid. Kostja selgituste kohaselt sai hageja 25.01.2019 kell 18.30 tolli

vormistatud veose dokumendid ja reisiraha, summas 29 000 Vene rubla. Kohtule esitatud

valuutavahetuse 25.01.2019 tšeki väljavõte ei tõenda seda, et hageja sai kostjalt lähetuseks

raha. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et ta on täitnud võlakirjast tuleneva kohustuse

kütusekulude tasumise osas.

21. Viiendaks vaidles kostja vastu asjaolule, et kumbki võlakiri tekitas erineva kohustuse.

Kostjal oma väiteid tõendanud ei ole. Kostja on võlakirjad allkirjastanud. Esimest võlakirja

tühistatud ei ole ja seega ei ole kostja tõendanud enda väidet, et kumbki võlakiri tekitas

erineva kohustuse.

22. Seega on kostja kohustatud täitma võlakirjadest tulenevad kohustused. Vastavalt

rahuldab kohus põhinõude summas 1886,79 eurot.

23. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivist, kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1 ls 1).

Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse

viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär (VÕS § 113 lg 1 ls 3). TsMS § 367 järgi

võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole

hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla

summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni

otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

24. Kohus rahuldas hageja nõude 1886,79 eurot. Kostja viivisearvestusele sisulisi

vastuväiteid esitanud ei ole. Vastavalt kuulub rahuldamisele ka sissenõutavaks muutunud

viivisenõue perioodi 23.02.2019 kuni 17.09.2021 eest summas 392,68 eurot. Samuti tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis kahjuhüvitiselt põhinõudelt 1886,79 eurot alates

18.09.2021 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

25. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele.

MENETLUSKULUD

26. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagi. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

27. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse

jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras (TsMS § 174 lg 4).

28. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik