2-21-121455/9 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. mai 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-121455

Kohtuasi

Osaühing Aktiva Finants hagi X vastu võlgnevuse

nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24. jaanuari 2022 tagaseljaotsus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühing Aktiva Finants apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

148,17 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479),

lepinguline esindaja Anni Kennedy

Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 24. jaanuari 2022 tagaseljaotsus osas, milles maakohus

jättis hagi rahuldamata viivise 148,17 euro nõudes, menetluskulude jaotuse ja

kindlaksmääramise osas ning saata asi tühistatud osas tagasi Harju Maakohtule

uueks läbivaatamiseks.

2. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

2-21-121455

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 14. juulil 2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse X-lt (kostja) 534,76 euro saamiseks. Kohus tegi 16. juulil 2021 kostjale

makseettepaneku, mida ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu

Maakohus andis 9. novembril 2021 nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses. 13. detsembril 2021 esitas hageja maakohtusse hagi, milles palus kostjalt välja

mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 388,62 eurot, intress 41,77 eurot, sissenõudmiskulud

30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 180,27 eurot ja viivis alates 14. detsembrist 2021

kuni põhinõude 388,62 eurot täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid PLACET GROUP OÜ ja kostja 25. juunil 2019 laenulepingu

nr SR3429429, mille alusel väljastati kostjale laenu 500 eurot. 19. augustil 2020 sõlmisid

laenulepingu pooled laenulepingu tingimuste muutmise kokkuleppe. Kostja kohustus tagastama

PLACET GROUP OÜ-le laenu vastavalt lepingus kokku lepitud graafikule. Kuna kostja oma

laenulepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud, ütles PLACET GROUP OÜ laenulepingu

üles 2. detsembril 2020. PLACET GROUP OÜ loovutas 3. detsembril 2020 nõude kostja vastu

hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostjal on võlgnevus alates 1. osamaksest

17. septembrist 2020 kuni ülesütlemisele eelnenud 3. osamakseni 16. novembril 2020. Kostja

on teostanud tagasimakseid laenu põhiosa katteks kokku summas 111,38 eurot. Kostja põhiosa

võlgnevus on 388,62 eurot. Laenulepingus on pooled kokku leppinud intressimääras 44,92%

aastas. Kostjal on intressi võlgnevus alates 1. osamaksest 17. septembrist 2020 kuni

laenulepingu ülesütlemisele eelnenud 3. osamakseni 16. novembril 2020 summas 41,77 eurot.

Laenuandja

ja

hageja

on

kohtuvälises

menetluses

saatnud

kostjale

korduvalt

maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletustele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud.

Sissenõudmiskulud seoses võlgniku makseviivitusega on 30 eurot.

Kostja vastuväited

3. Kostja hagile vastust ei esitanud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus tegi 24. jaanuaril 2022 tagaseljaotsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ja

mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 388,62 eurot, intressi 41,77 eurot,

sissenõudmiskulu 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 32,1 eurot ja viivise alates

14. detsembrist 2021 kuni põhinõude (388,62 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja viivis

summas 148,17 eurot. Maakohus jättis hageja menetluskulud 77% ulatuses kostja kanda ja 23%

ulatuses hageja kanda, kostja menetluskulud 23% ulatuses hageja kanda ja 77% ulatuses kostja

kanda. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 281,05 eurot.

2-21-121455

5. Maakohtu otsuse kohaselt on hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue kostjale kätte

toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja ei ole maakohtule tähtaegselt vastust esitanud.

6. Maakohus leidis, et hagi on õiguslikult põhjendatud põhivõlgnevuse, intressi ja

sissenõudmiskulu osas, milles hagi rahuldas.

7. Maakohus jättis hagi osaliselt rahuldamata viivise nõudes, milles see ei olnud maakohtu

arvates õiguslikult põhjendatud. Maakohus leidis, et laenulepingu üldtingimuste punkt, mille

kohaselt kaasneb maksetega hilinemisel krediidiandjal õigus nõuda viivist lepingujärgses

intressimääras, on tühine. Lepingus on kokkulepitud intressimääraks 44,92% aastas.

Laenulepingus märgitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, mistõttu

on laenulepingu üldtingimuste viivise kohta sätestatud punkt tühine aastas arvutatava 44,92%

suuruse viivisemäära osas. Kokkulepitud viivisemäär, mis ületab seadusjärgset määra rohkem

kui kolm korda, ei kajasta kohtu hinnangul kohast proportsiooni seaduses sätestatud

viivisemäära suhtes ja on tarbijat ebamõistlikult kahjustav. Ainuüksi asjaolu, et pooled on

viivisemääras 44,92% aastas (0,12% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest) kokku

leppinud, ei muuda viivisele kohalduvat määra kehtivaks. Ebaproportsionaalselt suure viivise

määramine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid

VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud ulatuses.

Apellatsioonkaebus

8. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega

Harju Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kostja vastu viivise 148,17 euro nõudes ja

jättis menetluskulud 77% ulatuses kostja kanda ja 23% ulatuses hageja kanda ning mõista

kostjalt hageja kasuks välja viivis summas 180,27 eurot ja jätta menetluskulud täies ulatuses

kostja kanda, mõistes kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv 125 eurot ja hageja õigusteenuse

kulus summas 240 eurot.

9. Maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõigusenorme, jättes hageja poolt esitatud osade

väidete osas seisukoha võtmata. Maakohus on ebaõigesti jätnud intressimääras viivise nõude

rahuldamata. Hageja on hagiavalduses nõudnud viivist VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel

sama suure viivisemäära alusel nagu oli laenulepingu üldtingimustes p-s 7.1 alusel kokku

lepitud laenu intressi aastane määr 44,92%. Kui tarbijakrediidilepingus on kokku lepitud

seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, loetakse viivise määraks lepinguline

intressimäär. Viivisemäär 44,92% aastas ei ole vastuolus VÕS § 415 lg-ga 1. Maakohus on

jõudnud ebaõigele järeldusele, et intressimääras viivise nõudmine on tühine. Hagiavalduse

esitamise päeva seisuga oli hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue 180,27 eurot.

Maakohus ei saanud ise viivise suurust piirata. Maakohus on rikkunud menetlusõigusenorme

jättes menetluskulud 77% ulatuses kostja kanda ja 23% ulatuses hageja kanda.

Vastustaja seisukoht

10. Kostja apellatsioonkaebusele vastust esitanud ei ole.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu tagaseljaotsus tuleb vaidlustatud osas tühistada ja saata

selles osas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 2 alusel uueks läbivaatamiseks

maakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.

2-21-121455

12. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust

ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja palub tühistada maakohtu

tagaseljaotsuse osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja

viivis määraga, mis vastab lepingujärgsele intressimäärale 44,92% aastas ning menetluskulude

jaotuse osas. Kuna hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis

rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja viivised summas 148,17 eurot, siis on hageja

apellatsioonkaebuses esitatust võimalik aru saada, et hageja ei vaidlusta maakohtu otsust osas,

millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise 32,10 eurot (180,27–

32,10=148,17).

13. Kolleegiumi arvates on ebaõige maakohtu järeldus, et VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel saab

ebamõistlikult kahjustavaks ja seetõttu tühiseks pidada sellist viivisekokkulepet, mis vastab

VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele.

14. VÕS § 415 lg 1 esimesest lausest tulenevalt ei või tarbijalt nõuda VÕS §-s 113 lg-s 1

sätestatud määrast kõrgemat viivist. Ringkonnakohtu hinnangul viitab VÕS § 415 lg 1 esimene

lause ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Seega juhul, kui tarbijakrediidilepingus on kokku

lepitud intressimäär, mis on suurem kui seadusjärgne viivisemäär, on pooltel vastavalt

VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele lubatud kokku leppida ka sama suures viivises või, juhul

kui kokkulepe viivisemäära kohta puudub, kehtib kokkulepitud intressimäär viivisemäärana.

Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-120-08 p-s 12 samuti väljendanud seisukohta, et VÕS § 415 lg 1

esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Kui pooled on kehtivas

tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest

viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega

viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg-s 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud

sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Riigikohus on

eeltoodud lahendis leidnud, et laenuandjal on põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas

ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana. Antud juhul on

tarbijakrediidilepingus kokku lepitud intressimäär 44,92% aastas, mis on suurem kui VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Kuna VÕS § 113 lg 1 kolmas lause näeb ette,

et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse

viivisemääraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millises suuruses pooled ongi kokku

leppinud viivise tasumises. Seega ei ole kokkulepitud viivisemäär 44,92% aastas ebamõistlik

tüüptingimus ega tühine ning sellest saab lähtuda viivisenõude arvutamisel.

15. Riigikohtu tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 väljendatud seisukohad viivisemäära piiramise kohta,

millele maakohus tugines, ei ole kohaldatavad käeolevas tsiviilasjas, kuna viidatud kohtuasjas

ei olnud lepingus kokku lepitud intressimääras, vaid kokku oli lepitud üksnes viivisemääras.

Antud asjas on tarbijakrediidilepingus kokku lepitud viivisemääras, mis vastab kokku lepitud

intressimäärale, mistõttu tuleb siinkohal lähtuda VÕS § 415 lg-st 1 ja § 113 lg 1 kolmandast

lausest.

16. Ringkonnakohus märgib, et VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel on kohtul õigus viivist

vähendada üksnes võlgniku nõudel. Kostja ei ole taotlenud viivise vähendamist.

17. Eeltoodust tulenevalt kuulub maakohtu otsus tühistamisele osas, milles maakohus jättis

rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud

viivis määraga, mis vastab lepingujärgsele intressimäärale (s.o summas 148,17 eurot) ning

piiras väljamõistetava viivise suurust. TsMS § 657 lg 2 kohaselt tuleb tagaseljaotsuse

tühistamisel saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Ka tagaseljaotsuse

tühistamisel tuleb arvestada apellatsioonkaebuse piiridega (TsMS § 651 lg 1). Seega tuleb

2-21-121455

olukorras, kus tagaseljaotsus on vaidlustatud osaliselt, tühistada tagaseljaotsus ja maakohtule

uueks läbivaatamiseks saata üksnes osaliselt.

18. Kuna maakohtu otsus osaliselt tühistatakse ja saadetakse maakohtule osaliselt uueks

läbivaatamiseks, tuleb tühistada ka maakohtu otsusega määratud menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine.

19. Ringkonnakohus ei saa praegusel juhul tühistatavas osas ise uut lahendit teha, mistõttu tuleb

apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

20. Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele

(TsMS § 173 lg 3 viimane lause). Seega menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus

asja uuel läbivaatamisel.

(allkirjastatud digitaalselt)