2-21-111467/23 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Lea Aavastik

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. mai 2022, Tartu kohtumaja, Kalevi 1

Tsiviilasja number

2-11-111467

Tsiviilas

A. P. hagi T. O. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2772 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja A. P. , ik XXX, lepinguline esindaja vandeadv K.

A.,

kostja T. O. , ik XXX, lepinguline esindaja vandeadv I.

L.,

Kohtuistungi tomumise aeg 8. aprill 2022

Protokollija

istungisekretär T. L.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A. P. hagi T. O. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt.

2. Välja mõista T. O. lt A. P. i kasuks T. O. poolt tehtud 9. septembril 2020

tasaarvestusavalduse tulemusel 2400 eurot.

3. Jätta A. P. i kahju hüvitamise nõue summas 72 eurot rahuldamata.

4. Jätta A. P. i poolt tasutud riigilõiv 86,6 % ulatuses T. O. kanda ja 13,4 %

ulatuses hageja kanda, muud poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.

5. Välja mõista T. O. lt A. P. i kasuks menetluskulude katteks 238.15 eurot, millelt

tuleb alates kohtuotsuse jõustumisest kuni tasumiseni tasuda viivist

võlaõigusseaduse §-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud suuruses.

6. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse

läbivaatamist kohtuistungil.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Asjaolud ja hageja nõue

1. A. P. (hageja) esitas T. O. (kostja) vastu hagi võla väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt

sõlmisid pooled XXX suulise laenulepingu, mille alusel tegi hageja XXX kostja arveldusarvele

laenumakse summas 2700 eurot. Hageja ütles laenulepingu üles 08.09.2020 ja esitas nõude

laenusumma tagastamiseks hiljemalt 09.09.2020. Kostja ei ole määratud tähtajaks laenusummat

tagastanud.

Kuna kostja laenu tagasi ei maksnud oli hageja sunnitud pöörduma õigusabi saamiseks

advokaadi poole, kes koostas avalduse laenulepingu ülesütlemiseks ning nõudekirja

laenusumma tagastamiseks, mille eest maksis hageja kohtuvälise kuluna 72 eurot. Hageja

nõuab kostjalt kohtuvälise õigusabi kasutamisel tekkinud kahju 72 eurot hüvitamist.

Kostja vastuväited

2. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. 09.09.2020 esitas kostja hagejale

tasaarvestusavalduse, mille tulemusena on hageja nõue lõppenud. Hagi tuleb jätta rahuldamata.

Teostatud tasaarvestuse aluseks olevad asjaolud olid kostja sülearvuti lõhkumine ja tema suhtes

lähisuhtevägivalla toimepanek 26.07.2018. Hageja ründas füüsilist jõudu kasutades 26.07.2018

kostjat ja purustas kostjale kuuluva äriklassi sülearvuti Lenovo Thinkpad T450s. Intsident

toimus XXX asuvas korteris. Kostja ja hageja elasid enne nimetatud sündmust koos. Hommikul

umbes kella üheksa paiku tuli hageja koju, olles öösel viibinud kostjale teadmata kohas. Hageja

võttis tekkinud sõnavahetuse käigus arvuti ja lõhkus selle. Kostja soovis seejärel köögist

põgeneda, kuid hageja takistas teda. Hageja tuli kostjale kallale, lükkas kostjat korduvalt vastu

seina, hoides tema käsivartest tugevalt kinni. Kostja karjus appi, mille tulemusena lõpetas

hageja vägivallatsemise ja kostja sai põgeneda lukustatavasse pesuruumi, kust pärast mõnda

aega väljus ja korterist lahkus. Kostja käsivarred olid vägivalla tagajärjel muljutud ja sinised,

alaseljal ja paremal reiel ning puusal olid suured sinised hematoomid. Kostja vigastusi nägid

samal päeval kostja sõbranna T. K. ja tema ema U. K. , sest kostja läks samal päeval nende

juurde, et sündmuste järgselt tuge saada. Samuti tekkisid kostjal unehäired ja isutus, kostja kaal

langes märkimisväärselt ja vastavad stressist tingitud ilmingud kestsid pool aastat pärast viimast

vägivallaintsidenti. Kasutuskõlbmatuks muutunud sülearvuti turuhind lõhkumise hetkel oli

1500 eurot. 08.04.2022 toimunud kohtuistungil nõustus kostja esindaja, et lõhutud arvuti

väärtuseks võib lugeda hageja poolt pakutud 344 eurot. Kostjal ei ole tõendeid arvuti väärtuse

kohta.

Kostja märkis, et juhul, kui kohus peaks leidma, et 09.09.2020 tasaarvestusavaldusega ei ole

nõue kogu ulatuses lõppenud, siis arvestada ka 05.04.2018 lähisuhtevägivallaga tekitatud

mittevaraline

kahju

tasaarvestatava

nõudena

hageja

vastu.

05.04.2018

toimunud

lähisuhtevägivalla intsident toimus Rõngu vallas Piigandi külas. Hageja surus kostja selili

diivanile, hoidis kaelast kinni, mille tagajärjel ei saanud kostja lühikese ajaperioodi jooksul

hingata. Kostja kaelale tekkisid sinised muljumisjäljed.

Kinnitamaks tasaarvestusvalduse aluseks olevaid asjaolusid, andis kostja ütlusi vande all

16.12.2021 toimunud kohtuistungil. Samal istungil andis vande all ütlusi ka hageja tunnistaja

T. K. .

Hageja vastuväited tasaarvestusavalduse osas

3. Kostja ei ole hagiavalduses esitatut vaidlustanud, seega on täidetud hageja nõude

rahuldamiseks olevad eeldused.

Hageja ei nõustu kostjaga, et hageja nõue kostja vastu on lõppenud tasaarvestusega, sest kostjal

puudus ja puudub ka käesoleval ajal nõue hageja vastu, millega oleks saanud või saaks hageja

nõuet tasaarvestada. Kostja on tuginenud väidetavatele kahju juhtumitele alles peale seda, kui

hageja esitas kostjale laenusumma tagastamise nõude. Hageja hinnangul on kostja soovinud

09.09.2020 e-kirjaga tekitada hageja vastu olematu nõude väidetava aastatetaguse juhtumi osas,

mille toimumist hageja ei tunnista. Kostja tasaarvestus ei ole kehtiv, sest tasaarvestuseks on

kasutatud olematut nõuet.

Hageja vaidleb täielikult vastu sellele, et ta on XXX rünnanud kostjat füüsilist jõudu kasutades

ning tekitanud kostjale mittevaralist kahju, samuti et ta on XXX lõhkunud kostjale kuuluva

sülearvuti Lenovo Thinkpad T450s ja tekitanud sellega varalise kahju 1500 eurot. Kostja

esitatud fotodega ei ole tõendatud varalise kahju tekitamine hageja poolt. Kohtule esitatud

fotodel kujutatud katkist sülearvutit ei ole võimalik seostada väidetava XXX juhtumi ega ka

kohtumenetluse pooltega ega nende väidetava tegevusega. Kuigi hageja ei tunnista sülearvuti

lõhkumist ega sellega kahju tekitamist, märkis hageja, et kostja esitatud fotodel kujutatud

kasutatud arvuti maksumus ei ole suurem kui 344 eurot.

Samuti vaidleb hageja täielikult vastu sellele, et hageja on 05.04.2018 tekitanud kostjale valu

ja/või kehavigastusi ning mittevaralist kahju.

Kinnitamaks oma vastuväited tasaarvestusavaldusele andis hageja ütlusi vande all 16.12.2021

toimunud kohtuistungil.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

4. Kohus rahuldab hageja nõude kostja vastu suulise laenulepingu alusel 2700 euro ulatuses ja

jätab rahuldamata hageja kahju hüvitamise nõude summas 72 eurot.

5. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja)

andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga

kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama

kvaliteediga.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled XXX suulise laenulepingu, mille alusel tegi hageja

XXX kostja arveldusarvele makse summas 2700 eurot selgitusega „laen“. 16.12.2021 toimunud

kohtuistungil ütles kostja, et ta ei küsinud hagejalt otseselt laenu. Hageja pakkus kostjale välja,

et annab raha. Kohtu hinnangul on kostja, vastu võttes temale üle kantud rahasumma, mille

selgitusse on märgitud „laen“, sõlminud suulise laenulepingu, mille alusel sai kostja hagejalt

laenu 2700 eurot. Kohtule esitatud andmete alusel puudus poolte vahel kokkulepe laenu

tagastamise tähtaja osas. VÕS § 398 lg 1 näeb ette, et kui laenu tagastamise aega ei ole kokku

lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist. Nii

laenuandja kui laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette

vähemalt kaks kuud. Hagiavaldusele lisatud laenulepingu ülesütlemise avalduse ning

laenusumma tagastamise nõude kohaselt teatas hageja 07.07.2020 kostjale, et ütleb suulise

laenulepingu üles kahekuulist etteteatamise tähtaega arvestades ning loeb lepingu ülesöelduks

08.09.2020. Hageja esitas kostjale nõude laenusumma tagastamiseks hiljemalt 09.09.2020.

Kostja ei ole ülesütlemisavaldusele vastuväiteid esitanud. Seega on hageja nõue laenu

tagastamiseks summas 2700 eurot muutunud sissenõutavaks.

6. Hageja õigussuhte lahendamiseks kantud kohtuvälise kulu väljamõistmise nõue võiks

kuuluda rahuldamisele VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel.

Riigikohus on 08.01.2013 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12 p-s 15 selgitanud, et hageja võib

kahju hüvitamist nõuda VÕS § 115 lg 1 ja §-de 127 ja 128 alusel järgmiste eelduste esinemisel:

-

kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1);

-

kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS §115 lg 1), st rikkumine ei ole VÕS § 103 lg

1 järgi vabandatav;

-

hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS §127 lg 1, § 128);

-

kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);

-

kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a

kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3);

-

rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS §127 lg 4).

Hagiavalduse kohaselt oli hagejal vajalik kasutada professionaalset õigusabi selleks, et

vormistada laenulepingu ülesütlemise avaldus viidetega asjaomastele õigusnormidele.

Arvestades seda, et poolte vahel oli sõlmitud tähtajatu laenuleping ning VÕS § 398 lg 1 esimese

lause järgi tekkis kostjal laenusumma tagasimaksmise kohustus alles pärast laenulepingu

lõppemist selle ülesütlemise tagajärjel, ei ole kohtu hinnangul hageja laenulepingu

ülesütlemisavalduse

koostamiseks

kantud

kulu

väljamõistmine

kostjalt

õiguslikult

põhjendatud. Hageja õigusabikulu kandmise ajaks ei olnud kostja veel kohustust rikkunud.

Hageja õigusnõustamisega tekkinud kulu ei ole seotud kahju tekkimisega ning selle

väljamõistmine kostjalt ei ole põhjendatud.

7. Arvestades seda, et kohus rahuldas osaliselt hageja hagi, vaatab kohus järgnevalt läbi kostja

poolt esitatud menetluslikud tasaarvestusavaldused, mis oli esitatud juhuks, kui kohus hageja

hagi rahuldab.

8. Kostja esitas hageja vastu tasaarvestusavalduse kogu nõude ulatuses seoses varalise ja

mittevaralise kahju tekitamisega.

VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju

tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest

vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui

see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega (p 2) ja kannatanu

omandi või sellega sarnase õiguse rikkumisega (p 5). Inimese keha ja tervis on absoluutne

õigushüve, mille kahjustamine on keelatud ehk õigusvastane. Teise isiku absoluutsete

õigushüvedega peab igaüks arvestama ning hoiduma nende kahjustamisest. Absoluutsete

õiguste rikkumise korral on rikkujal kahju hüvitamise kohustus, kui rikkuja süülise

õigusvastase teoga põhjustas kannatanule kahju. Seega mittevaralise hüvitise saamiseks

tervisekahjustuse tekitamise korral ei pea kannatanu tõendama muud, kui et kahju tekitaja on

kahjustanud tema tervist ning ta vastutab selle eest. Kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise

eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti

(VÕS § 1050 lg 1).

10. Kohus hindab esmalt kostja tasaarvestusavaldust seoses XXX toimunud sündmusega.

Kohtu hinnangul on lähisuhtevägivalla asjaolude väljaselgitamine, arvestades ajafaktorit (ligi 4

aastat hiljem) ja muude esmaste tõendite (nt politsei väljakutsumine, EMO-sse pöördumine

vms) puudumist komplitseeritud. Kuna kostjal puudusid muud tõendid XXX toimunu

tõendamiseks, kuulas kohus 16.12.2021 kohtuistungil vande all üle hageja, kostja ja tunnistaja

T. K.i. Tunnistaja kohtus kostjaga 26.07.2018 pärast kostja poolt kirjeldatud vägivalla

intsidenti. Seega tunnistaja ise sündmust pealt ei näinud. Hageja ja kostja vande all antud

ütlused toimunu kohta on vastuolulised: hageja eitab kostjale kallale minemist ning valu ja

varalise kahju tekitamist. Tunnistaja T. K. ütluste kohaselt nägi ta kostjat samal päeval

Lõunakeskuses, kostja oli näost ära ja ta oli nutnud. Kostja oli rääkinud, et hageja tuli talle

kallale ning näitas tunnistajale oma käsi, mis olid muljutud, randmete juures olid punased

laigud, mis hakkasid siniseks minema. Oli näha, et jõudu oli kasutatud. Hageja ütluste kohaselt

oli poolte vahel arusaamatusi ja lahkhelisid. Samas hageja ei mäleta, mis lahkhelid poolte vahel

olid ning miks kostja päevapealt, just 26.07.2018 ühisest üürikorterist lahkus. Kohtu hinnangul

ei ole eluliselt usutav, et hageja ei mäleta, mis põhjusel kostja ühisest üürikorterist välja kolis

ja nende kooselu lõppes. Kohus loeb kostja vande all antud ütlustega ja tunnistaja T. K.

ütlustega tõendatuks, et hageja tarvitas 26.07.2018 kostja suhtes füüsilist vägivalda. On eluliselt

usutav, et vastu seina lükkamine ning randmetest kõvasti kinnihoidmine, mille tagajärjel

tekivad muljumisjäljed, tekitavad füüsilist valu ning kostja tundis ründe ajal valu – seega tekitas

hageja kostjale füüsilist valu. Valu suurust suudab hinnata vaid kannatanu ise, sest tegemist on

subjektiivse tundega. Kostja 27.04.2021 menetlusdokumendis kirjeldatud alaseljale, paremale

reiele ja puusale hematoomide tekkimist ja nende põhjust ei ole kohtule esitatud tõenditega

võimalik tuvastada. Tunnistaja neid ei näinud ning temale neid kostja poolt ei kirjeldatud.

Kohus leiab, et füüsiline rünne ja sellega valu tekitamine rikub isiku isikupuutumatust,

sõltumata sellest kui pikalt see ajaliselt kestab. Tervisekahjustuse tekitamise tagajärge –

muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas – ei ole võimalik objektiivselt mõõta

ega väljendada. Hageja rünne kostja suhtes oli kostja jaoks ebameeldiv, tekitas valu ja pärast

intsidenti valdas kostjat hirm üksi olemise ja hageja poolt jälitamise ees. See, et kostja esitas

oma nõude alles tasaarvestusavaldusega laenu tagastamise kohustuse täitmise tähtajal, ei

tähenda, et nõude aluseks olevat sündmust ei oleks olnud ja kahju ei oleks tekkinud. Seega loeb

kohus tõendatuks, et hageja tekitas kostjale 26.07.2018 ründega õigusvastaselt kahju. Kahju, st

valu ja kannatuste ning hageja tegevuse vahel on otsene põhjuslik seos. Hageja ei ole toonud

välja oma süüd välistavaid asjaolusid (VÕS § 1050). Eeltoodust tulenevalt on kostjal õigus

nõuda kahju hüvitamist.

11. Mittevaralise kahju tekkimise korral otsustab hüvitise suuruse kohus kaalutlusõiguse alusel

arvestades rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud

isikusse pärast rikkumist (VÕS § 127 lg 6, VÕS § 134 lg 5). VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab

mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Isiku

tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud

isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma (VÕS § 134 lg 2).

12. Kostja ei ole kohtule esitatud menetlusdokumentides mittevaralise kahju suurust märkinud.

Hagejale esitatud tasaarvestusavalduses hindas kostja nimetatud rünnakuga seonduva varalise

ja mittevaralise kahju suuruseks 5000 eurot (kostja 11.10.2021 vastuse lisa 1).

13. Arvestades hageja ründe ulatust ja laadi, samuti asjaolu, et kostja esitas mittevaralise kahju

hüvitamise nõude alles kaks aastat pärast ründe toimumist seoses asjaoluga, et hageja nõudis

kostjalt laenulepingu täitmist, on kohtu hinnangul põhjendatud määrata kostja mittevaralise

kahju suuruseks 300 eurot.

14. Tasaarvestusavalduse kohaselt lõhkus hageja 26.07.2018 intsidendi käigus kostjale kuuluva

arvuti, mille väärtuseks võib poolte kokkuleppel lugeda 344 eurot. Hageja eitab kostja arvuti

lõhkumist. Kostja ütluste kohaselt tuli hageja köögilaua juurde, võttis arvuti ja peksis mitu

korda vastu lauaäärt puruks. Tunnistaja T. K. ütluste kohaselt oli kostja öelnud tunnistajale, et

A. P. „lõi tal selle arvuti sealt eest ära, puru.“. Tunnistaja ei mäleta, et ta oleks pärast intsidenti

katkist arvutit näinud. Arvestades seda, et kostja ja tunnistaja kirjeldused arvuti lõhkumise viisi

osas on erinevad ning tunnistaja ei mäleta, et ta oleks väidetavalt lõhutud arvutit vahetult pärast

intsidenti näinud, ei saa esitatud tõendite pinnalt lugeda tõendatuks, et hageja lõhkus kostja

arvuti 26.07.2018.

15. Arvestades seda, et kohus rahuldab hageja nõude kostja vastu summas 2700 eurot ja kohus

tunnustab kostja tasaarvestatavat nõuet 300 euro ulatuses, st tasaarvestus ei ole täies ulatuses

võimalik, annab kohus hinnangu ka väidetavalt 05.04.2018 toimunud intsidendile.

16. Kostja poolt avaldatu kohaselt ei rääkinud ta 05.04.2018 toiminud intsidendist lähedastele,

sest oli piinlik, et selline asi temaga juhtus. Kohtu jaoks on usutav, et sündmuste ja läbielatu

jagamine on raske. Samas on paratamatu, et see omakorda raskendab hiljem toimunu

tõendamist. Kuna kostja on esitanud mittevaralise kahju tasaarvestuse nõude hageja vastu, peab

kostja suutma nõude aluseks olevaid asjaolusid vähemalt kaudsete tõenditega tõendada.

05.04.2018 sündmuse kohta on kohtul hageja ja kostja poolt antud vande all ütlused, mis on

täiesti vastandlikud. Muid tõendeid toimunu kohta ei ole. Seega ei ole kohtule esitatu alusel

tõendatud, et hageja tungis kostjale 05.04.2018 kallale ja tekitas tervisekahjustuse.

17. VÕS § 197 lg 2 kohaselt tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded

kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisti. VÕS § 198

kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Kohus on tunnustanud kostja

tasaarvestavat nõuet 300 euro ulatuses, mistõttu on alates 09.09.2020 lõppenud hageja rahaline

nõue kostja vastu samas ulatuses. Tasaarvestamata ulatuses, so summas 2400 eurot kuulub hagi

rahuldamisele.

Menetluskulude jaotus

18. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldab hageja 2772 euro suuruse rahalise nõude 2400 euro, so 86,6 % ulatuses.

Hageja menetluskulud on riigilõiv 275 eurot ja õigusabi kulu 984 eurot.

Kostjal menetluskulud puuduvad ning kostja ei esitanud vastuväiteid hageja menetluskulude

suurusele.

Arvestades käesoleva tsiviilasja asjaolusid ja hagi osalist rahuldamist, peab kohus põhjendatuks

jagada hageja tasutud riigilõiv poolte vahel proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusele ning

muud menetluskulud jätta poolte endi kanda. Seega kostja kanda jääb 275 euro suurusest

riigilõivust 86,6 %, so 238.15 eurot ja hageja kanda 13,4 % ehk 36.85 eurot.

Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 238.15 eurot ja jätab ülejäänud osas

hageja menetluskulud tema enda kanda. Kostjal hüvitamisele kuuluvad menetluskulud

puuduvad.

Kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt tuleb kostjal maksta viivist VÕS § 113 lg-s 1

sätestatud ulatuses alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku

tasumiseni, vastavalt TsMS §-s 177 lg 4 sätestatule.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik