2-19-1964/71 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 2.05.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-1964

Kohtuasi

Swedbank Liising Aktsiaseltsi hagi X vastu kinnistu

ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise ja nõusoleku

andmiseks kohustamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29.11.2021 määrus menetluskulude

kindlaksmääramiseks

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Swedbank Liising Aktsiaselts, lepinguline esindaja

vandeadvokaadi abi Katrin Paulus

Kostja

X,

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat

Denis Polman

Kolmas isik kostja poolel Futurum Invest OÜ, seaduslik

esindaja MN

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta asja materjalide juurde võtmata X poolt määruskaebemenetluses esitatud

tõend.

2. Harju Maakohtu 29.11.2021 määrus tühistada osas, millega mõisteti X-lt Swedbank

Liising Aktsiaseltsi kasuks välja menetluskulud 4263,33 eurot ületavas osas, samuti

sellelt viivise väljamõistmise osas.

3. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta X-lt Swedbank Liising Aktsiaseltsi

kasuks menetluskulud välja mõistmata 4263,33 eurot ületavas osas, samuti jätta

rahuldatama sellelt viivise väljamõistmise nõue. Ülejäänud osas jätta maakohtu

määrus muutmata.

4. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

4.1. Rahuldada

Swedbank

Liising

Aktsiaseltsi

avaldus

menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõista X-lt Swedbank Liising Aktsiaseltsi

kasuks välja menetluskulud summas 4263,33 eurot.

2-19-1964

4.2. Hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt

tuleb

tasuda

viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.

4.3. Jätta

Swedbank

Liising

Aktsiaseltsi

avaldus

menetluskulude

kindlaksmääramiseks rahuldamata 662,67 euro ulatuses.

5. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS § 178 lg 2).

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Swedbank Liising Aktsiaselts (hageja) esitas 6.02.2019 Harju Maakohtule hagiavalduse X

(kostja) vastu kinnistu ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise ja nõusoleku andmiseks

kohustamise nõudes.

2. Harju Maakohtu 31.08.2020 otsusega hagi rahuldati ning jäeti menetluskulud kostja kanda.

5.03.2021 otsusega jättis Tallinna Ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata,

kuid muutis osaliselt otsuse põhjendusi ning jättis apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda.

14.06.2021 määrusega keeldus Riigikohus kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

ning maa- ja ringkonnakohtu lahendid jõustusid 14.06.2021.

3. Hageja esitas 3.07.2020 ja 15.02.2021 menetluskulude nimekirjad, mille kohaselt koosnevad

hageja menetluskulud lepingulise esindaja kulust 3976 eurot (23 h ja 40 min × 168 eurot/h) ja

riigilõivust 950 eurot, kokku 4926 eurot (sh käibemaks). Hageja lepingulise esindaja

tunnitasumäär on 140 eurot ilma käibemaksuta ja 168 eurot koos käibemaksuga. Hageja

kinnitas, et hageja ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja

menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindajal kulunud:

-

3.01.2019 materjali läbi töötamiseks, suhtluseks kliendiga, hagiavalduse koostamiseks

(I kd, lk 2–5) 5 tundi;

-

6.02.2019 hagi tagamise avalduse koostamiseks (I kd, lk 6–7), suhtluseks kliendiga

2 tundi 20 minutit;

-

7.02.2019 tutvumiseks hagi tagamise määrusega, kokkuvõtteks kliendile 20 minutit;

-

15.04.2019 suhtluseks kliendiga, tutvumiseks kostja vastusega hagile, kirjaliku

seisukoha koostamiseks (I kd, lk 65–66) 2 tundi 50 minutit;

-

16.05.2019 tutvumiseks kohtumäärusega, kokkuvõtteks kliendile, täiendava riigilõivu

edastamiseks (I kd, lk 71–72) 25 minutit;

-

21.05.2019 tutvumiseks kostja korduva taotlusega Futurum Investment OÜ kolmanda

isikuna kaasamiseks, kokkuvõtteks kliendile 25 minutit;

2-19-1964

-

6.06.2019 kirjalikuks seisukohaks korduvale kolmanda isikuna kaasamise taotlusele

(I kd, lk 77–78), suhtluseks kliendiga 1 tund 40 minutit;

-

3.09.2019 tutvumiseks kolmanda isiku kaasamata jätmise määrusega, suhtluseks

kliendiga 20 minutit;

-

4.09.2019 suhtluseks kliendiga (vastamine e-kirjale): kolmanda isiku kaasamata jätmise

tagajärjed 25 minutit;

-

30.09.2019 määruskaebusele vastuse koostamiseks (I kd, lk 97–98), e-kirjavahetuseks

ja suhtluseks kliendiga 1 tund 55 minutit;

-

30.06.2020 ettevalmistuseks istungiks 35 minutit;

-

30.06.2020 osalemiseks istungil 55 minutit;

-

3.07.2020 tutvumiseks istungiprotokolliga 15 minutit;

-

3.07.2020 menetluskulude nimekirja koostamiseks (I kd, lk 132–134) 15 minutit;

-

31.08.2020 tutvumiseks maakohtu otsusega, kokkuvõtteks kliendile 25 minutit;

-

20.10.2020 tutvumiseks kostja apellatsioonkaebusega, suhtluseks kliendiga, vastuse

koostamiseks (I kd, lk 158–159) 55 minutit;

-

21.10.2020 apellatsioonkaebuse vastuse koostamiseks (I kd, lk 158–159) 2 tundi 40

minutit;

-

11.02.2021 istungiks ettevalmistumiseks 1 tund;

-

12.02.2021 esindamiseks kohtuistungil 40 minutit;

-

15.02.2021 menetluskulude nimekirja koostamiseks (I kd, lk 173–175) 20 minutit.

3. Kostja vaidles hageja menetluskuludele vastu. Hageja ei ole menetluskulusid kandnud. Kuna

riigilõivu tasus hageja eest kolmas isik, siis ei ole eluliselt usutav, et õigusabitasu arveid tasus

hageja. Kostjal on kahtlus, et õigusabitasu arveid ei ole hagejale esitatud ning hagejal ei

tekkinud ka kulu kandmise kohustust. Kostja palub nõuda hagejalt välja talle esitatud

õigusabitasu arved. Tsiviilasjas nr 2-14-3305, milles olid samad menetlusosalised, nõudis

kohus õigusabitasu arveid kostjalt. Hageja esindaja tunnitasumäär on liiga kõrge – hageja

avaldas ise praeguses tsiviilasjas, et tegemist on lihtsa ja selge asjaga, mis puudutab pelgalt

tsiviilasjas nr 2-16-9483 tehtud Riigikohtu otsusega tutvumist. Tsiviilasjas nr 2-16-9483

avaldas hageja lepinguline esindaja, et kostja tunnitasu määr 120 eurot, millele lisandub

käibemaks, on ebamõistlikult kõrge. Hageja õigusabitasu on ülepaisutatud ka ajaliselt.

Kohtuistungi protokolliga tutvumine ja menetluskulude nimekirja koostamine ei ole

põhjendatud toimingud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohtu 29.11.2021 määrusega rahuldati hageja avaldus menetluskulude

kindlaksmääramiseks ning mõisteti kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 4926 eurot ning

viivis menetluskulult alates kohtumääruse jõustumisest kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

5. Hageja põhjendatud menetluskuludeks on riigilõiv 950 eurot ja lepingulise esindaja kulu

3976 eurot, kokku 4926 eurot (sh käibemaks). Hageja esindaja toimingud on põhjendatud,

arvestades toimingute vajalikkust, esitatud dokumentide sisu, mahtu, nendes sisalduvaid

õiguslikke probleeme ning esitatud lisasid. Hageja esindaja esitatud dokumendid on olnud

argumenteeritud ning asjakohased ja nende koostamise ajaline kulu vastab hageja esindaja poolt

nimetatule. Samuti peab kohus põhjendatuks esindatavaga suhtlemise ajakulu, kuna esindajal

tuleb menetluses järgida esindatava huve. TsMS § 176 lg 1 teise lause kohaselt on hagejal õigus

nõuda kohtuistungi protokolliga tutvumisega seotud menetluskulude hüvitamist. Samuti on

menetluskulude nimekirja koostamise ning esitamise kulu põhjendatud ja vajalik kulu

(RKTKm nr 2-18-7550, p 16). Kohus peab põhjendatuks hageja esindaja toiminguid ja nendeks

kulunud ajalist kulu kokku 23 tunni 40 minuti ulatuses.

2-19-1964

6. TsMS § 174 lg 9 kohaselt ei välista menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele see, kui

tema eest kandis need muu isik. Kohus ei pea põhjendatuks hagejalt õigusabiarvete

väljanõudmist üksnes seetõttu, et hageja eest on riigilõivu tasunud kolmas isik, kuna

menetluskulude hüvitamist ei välista asjaolu, et menetluskulud kandis muu isik. Samuti ei pea

kohus põhjendatuks hagejalt õigusabiarvete väljanõudmist üksnes seetõttu, et tsiviilasjas

nr 2-14-3305 nõudis kohus õigusabi arveid kostjalt. Menetluskulude hüvitamist ei välista

asjaolu, et hageja on esitanud menetluskulude nimekirja pärast kohtuistungit, kuna kohus on

määranud 30.06.2020 istungil pooltele täiendava tähtaja menetluskulude nimekirjade

esitamiseks. Ka Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-60-16 p-s 13 leidnud, et kõigi menetluskulude

nimekirja esitamine ühes dokumendis pärast viimast istungit kohtu määratud tähtpäevaks on

lubatud vaatamata sellele, et seadus näeb ette menetluskulude nimekirja mitmeastmelise

esitamise.

7. Tulenevalt hageja esindaja kinnitusest, et hageja ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada, tuleb menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga (RKTKo 3-2-1-65-13 p 16).

8. Hageja esindaja tunnitasu 140 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna

raamidesse. Kohus ei pea põhjendatuks tunnitasu vähendamist seetõttu, et tsiviilasjas nr

2-16-9483 avaldas hageja lepinguline esindaja, et kostja tunnitasu määr 120 eurot, millele

lisandub käibemaks, on ebamõistlikult kõrge, kuna advokaadist esindajate tunnitasu määrad on

aastatega tõusnud.

9. Eeltoodust tulenevalt on hageja esindaja õigusabiteenuse kulud põhjendatud summas

3976 eurot koos käibemaksuga (168 eurot/h × 23 h 40 min).

Määruskaebus

10. Kostja palub 15.12.2021 määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja jätta kostjalt

hageja kasuks menetluskulud välja mõistmata. Kostja palub nõuda hagejalt välja talle esitatud

õigusabitasu arved ning tõendid riigilõivu hüvitamise kohustuse tekkimise kohta.

11. Õigusabikulu tekkimise kohustus hagejal ei ole tõendatud. Kostja leiab, et hageja ei ole

menetluskulusid tegelikkuses kandnud ning on võimalik, et hagejal ei ole tekkinud ka kulude

hüvitamise või tasumise kohustust ei kolmanda isiku ega ka advokaadibüroo ees. Hageja eest

tasus riigilõivu kolmas isik. Kostjal on kahtlus, et ka lepingulise esindaja kulu kandis hageja

eest kolmas isik või siis õigusabiarveid ei esitatudki. Maakohus ei põhjendanud, miks ta ei

pidanud vajalikuks õigusabiarveid hagejalt välja nõuda, samal ajal kui kohus pidas tsiviilasjas

nr 2-14-3305 vajalikuks õigusabiarvete küsimist kostjalt.

12. Hageja menetluskulud on ülepaisutatud ning tunnitasumäär on liiga kõrge. Kõikides

varasemates pooltevahelistes tsiviilasjades esindas hagejat tema enda jurist. Hagejal puudus

objektiivne vajadus kasutada siinses tsiviilasjas vandeadvokaati.

13. Kuna hageja on käibemaksukohuslane, siis mõistis maakohus menetluskulud ebaõigesti

välja koos käibemaksuga.

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

14. Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

15. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

2-19-1964

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

16. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas,

millega maakohus

rahuldas hageja

avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks

4263,33 eurot ületavas osas, samuti sellelt viivise väljamõistmise osas. Ringkonnakohus teeb

tühistatud osas uue määruse, millega jätab hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse

rahuldamata 4263,33 eurot ületavas osas, samuti jätab rahuldamata sellelt viivise

väljamõistmise nõude. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus

rahuldatakse osaliselt.

17. Ringkonnakohus märgib esmalt, et ei pea põhjendatuks ümber hinnata hageja lepingulise

esindaja toimingute vajalikkust ja põhjendatust ning tunnitasu määra põhjendatust ning nõustub

selles osas maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid

ei korda. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepingulise

esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus

teeb eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas ning kõrgema astme kohus

sekkub kaalutlusotsusse üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm

nr 3-2-1-43-10, p 19; 3-2-1-115-14, p 11). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa maakohtule ette

heita diskretsioonipiiride ületamist. Maakohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu (23 tundi ja

40 minutit) on ringkonnakohtu arvates kooskõlas asja keerukuse ja mahukuse, samuti

menetlusdokumentide sisu ja mahuga, mistõttu ei ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust

ümber hinnata (vt RKTKm nr 2-19-10324, p 17). See, et kostja maakohtu analüüsiga ei nõustu,

ei muuda maakohtu järeldust ebaõigeks. Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata maakohtu poolt

põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et teise menetlusosalise

hinnangul

kulus

õigusabi

osutaval

isikul

menetlusdokumendi

koostamiseks

või

menetlustoimingu tegemiseks vähem aega, kui maakohus pidas põhjendatuks. Maakohtu poolt

põhjendatuks peetud tunnitasu suurust saab antud tsiviilasja keerukust ja mahukust ning hageja

esindajate kvalifikatsiooni arvestades pidada mõistlikuks tasuks, mis vastab ligikaudu sarnase

õigusteenuse keskmisele hinnale.

18. Hagejal on õigus kasutada menetluses lepingulist esindajat. Kostja on toonud välja, et

varasemates pooltevahelistes vaidlustes on hagejat esindanud

tema enda jurist.

Ringkonnakohus märgib, et isegi kui juriidilise isiku struktuuri koosseisu kuuluvad

kvalifitseeritud juristid, ei anna see alust jätta lepingulise esindaja kulusid vastaspoolelt välja

mõistmata. Juriidiline isik võib ajada kohtus asju lepingulise esindaja kaudu ning

lepingujärgseks esindajaks kohtus võib muu hulgas olla advokaat. Tegemist ei ole tsiviilasjaga,

kus vaidluse vähese keerukuse tõttu oleks lepingulise esindaja kaasamine põhjendamatu

(vt RKTKm nr 3-2-1-177-15, p 14).

19. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et TsMS § 174 lg 9 kohaselt ei välista

menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele see, kui tema eest kandis need muu isik.

Ka Riigikohus on selgitanud, et lepingulise esindaja kulude väljamõistmise tingimuseks ei ole

asjaolu, et menetlusosaline on need kulud kandnud (vt ka RKTKm nr 3-2-1-65-13, p 18).

TsMS § 176 lg 6 sätestab, et kohus võib menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate

menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid

dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama.

Maakohus ei pidanud seda vajalikuks ning ka ringkonnakohtu hinnangul puudub vajadus nõuda

hagejalt välja menetluskulusid tõendavaid dokumente. Asjaolu, et kohus pidas tsiviilasjas nr

2-14-3305 vajalikuks selliste dokumentide väljanõudmist kostjalt, ei anna automaatset alust

nõuda vastavaid dokumente hagejalt välja siinses asjas. Hageja menetluskulude nimekirjad on

piisavalt detailsed ning võimaldavad hinnata menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. Juhul,

2-19-1964

kui menetlusosalise lepinguliseks esindajaks on TsMS § 218 lg 1 p 1 järgi vandeadvokaat, siis

võib eeldada, et menetlusosalisel on õigusteenuse eest tasumise kohustus, ning sellisel juhul

saab kohus õigusabikulude hüvitamise otsustada ilma TsMS § 176 lg 6 esimest lauset

kohaldamata (RKTKm nr 3-2-1-154-15, p 11). Menetluskulude kindlaksmääramise eelduseks

on kulude tekkimine ning praegusel juhul on hagejal ringkonnakohtu hinnangul sellised kulud

tekkinud.

20. Ringkonnakohus nõustub siiski kostjaga, et maakohus on mõistnud menetluskulud

ebaõigesti välja koos käibemaksuga. TsMS § 174 lg 10 järgi peab menetlusosaline

menetluskuludelt

arvestatava

käibemaksu

hüvitamiseks

kinnitama,

et

ta

ei

ole

käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada. Siinses asjas on hageja TsMS § 174 lg 10 kohase kinnituse ka esitanud.

Kohtupraktikas on leitud, et kui avaldaja on TsMS § 174 lg-s 10 märgitud kinnituse esitanud,

aga kohtul tekib sellele vaatamata kahtlus, et tegelikult ei ole alust hüvitada avaldaja

menetluskulusid koos käibemaksuga, tuleb kohtul ka kontrollida, kas menetluskulude

hüvitamiseks koos käibemaksuga on alust või mitte (vt RKTKm nr 2-18-16519, p 15 kolmas

lõik). Ringkonnakohus tuvastas Maksu- ja Tolliameti käibemaksukohustuslaste registrist, et

hageja on alates 1.05.1998 käibemaksukohuslane. Käibemaksu arvestamine menetluskulude

kindlaksmääramisel sõltub eelkõige sellest, kas menetlusosaline on käibemaksukohuslane.

Kui menetlusosaline on käibemaksukohuslane, saab ta käibemaksuseaduse kohaselt

menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada ning ei pea reaalselt käibemaksu tasuma. Hageja

vastuses määruskaebusele asjakohaseid selgitusi selle kohta, miks ta tekkinud kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada ei saa, esitanud ei ole. Ka hageja viide 30.08.2013 notariaalsele

müügilepingule ei võimalda selliseid järeldusi teha ning ei ole asjakohane. Menetluskulude

väljamõistmine koos käibemaksuga ei ole seega põhjendatud.

21. Eeltoodust tulenevalt muudab ringkonnakohus maakohtu määrust osas, milles maakohus

mõistis menetluskulud välja koos käibemaksuga, ning teeb asjas uue määruse, millega mõistab

menetluskulud välja ilma käibemaksuta. Hageja põhjendatud lepingulise esindaja kuluks on

seega 3313,33 eurot (23 h ja 40 min × 140 eurot/h) ning hageja avaldus menetluskulude

kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele summas 4263,33 eurot (lepingulise esindaja kulu

3313,33 eurot + riigilõiv 950 eurot). Hageja avaldus jääb rahuldamata summas 662,67 eurot

(= 4926 – 4263,33).

22. TsMS § 662 lg 3 järgi võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja

tõendeid. TsMS § 238 lg 1 järgi võtab kohus vastu ainult sellise tõendi, millel on asjas tähtsust.

Ringkonnakohus jätab asja materjalide juurde võtmata kostja poolt määruskaebemenetluses

esitatud tõendi (maakohtu nõudekiri tsiviilasjas nr 2-14-3305), kuivõrd tegemist ei ole

asjakohase tõendiga. Siinse asja lahendamisel ei oma tähtsust see, et kohus on teises tsiviilasjas

pidanud vajalikuks nõuda menetlusosaliselt välja menetluskulusid tõendavad dokumendid.

23. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

24. TsMS § 654 lg 2² kohaselt esitab ringkonnakohus määruse resolutsioonis kehtiva

resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing