2-22-793/14 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Neve

Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

2. mai 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-793

Kohtuasi

X hagi Y vastu alusetu rikastumise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 8. märtsi 2022. a määrus (menetlusse

võtmisest keeldumine)

Kaebuse esitaja ja liik

X 20. märtsi 2022. a määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 8. märtsi 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-22-793 muutmata.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta

määruskaebuse

esitamisest

tingitud

menetluskulud

X

kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja) esitas 17. jaanuaril 2022 Harju Maakohtule hagi Y (kostja) vastu alusetu

rikastumise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt mõisteti Tallinna Ringkonnakohtu 5. novembri 2020. a kohtuotsusega

(jõustunud 22. veebruaril 2021) tsiviilasjas nr 2-12-44594 hagejalt Y (kostja) kasuks välja

hüvitis 21 491 eurot enamsaadud ühisvara eest. Kohus arvestas ebaõigesti ühisvara hulka vara,

mis on hageja lahusvara. Tsiviilasjas nr 2-06-10772 tehtud kohtumääruse alusel kostja

pangakontole välja makstud hüvitis (kompensatsioon sundüürnikule) Pärnu mnt 102b-10

korteri kasutamisõiguse kaotamise eest on täies ulatuses hageja lahusvara, kuna selle korteri

kasutamise õiguse päris hageja oma emalt. Samuti on hageja lahusvara kolimisteenuse hüvitis

4795 eurot. Tsiviilasja nr 2-12-44594 menetluses esitatud Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali

2 (4)

14. augusti 2013 kiri ei ole usaldusväärne tõend, mis kinnitaks raha olemasolu hageja

pangakontol lahutamise ajal. Kostja valetas hüvede saamiseks riigile, et on vallasema. Kui

kostja oli vallasema, ei saanud hagejal tekkida kostjaga ühiseid kohustusi laste ees. Kohtud selle

asjaoluga ei arvestanud ning lugesid põhjendamatult poolte ühiste kohustuste suuruseks

9452,59 eurot. Kuuest laenulepingust tulenevad kohustused ei ole hageja ja kostja ühised

kohustused. Ehkki kostja seda asjaolu ei tõendanud, leidis kohus tsiviilasjas nr 2-12-44594

üllatuslikult, et laenud võeti perekonna huvides. Tsiviilasjas nr 2-12-44594 on kohus

kohaldanud vääralt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 652 lg 1 p 2, jätnud kohaldamata

TsMS § 652 lg 3 p 1 ja rikkunud TsMS § 654 lg-t 5. Lisaks esineb alus ühisvara võrdsusest

kõrvale kaldumiseks seoses sellega, et hageja on töövõimetu invaliid. Hageja palub jätta

jagatava vara hulgast välja hageja lahusvara ning mõista kostjalt hageja kasuks välja rahaline

hüvitis seoses tsiviilasjas nr 2-12-44594 tehtud lahendi tulemusel kostja poolt hageja arvel

alusetult saaduga.

2. Kostja esitas 22. veebruaril 2022 seisukoha hagi menetlusse võtmise küsimuses, milles

leidis, et praeguse asja puhul on tegemist ühisvara jagamise vaidlusega, mis on lahendatud juba

tsiviilasjas nr 2-12-44594.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Harju Maakohus keeldus 8. märtsi 2022. a määrusega (vaidlustatud määrus) TsMS § 371

lg 1 p 4 alusel hagi menetlusse võtmisest ning jättis menetluskulud hageja kanda.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt menetleti tsiviilasjas nr 2-12-44594 kostja hagi hageja

vastu ühisvara jagamiseks ja hageja vastuhagi kostja vastu ühisvara jagamiseks. Tallinna

Ringkonnakohus tühistas selles asjas 5. novembri 2020. a otsusega maakohtu otsuse osaliselt

ja rahuldas hageja apellatsioonkaebuse osaliselt. Nii hagi kui ka vastuhagi rahuldati

ringkonnakohtu otsusega osaliselt. Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-12-44594 jõustus

22. veebruaril 2021, kui Riigikohus jättis hageja ja kostja kassatsioonkaebused menetlusse

võtmata. 15. juuni 2021. a määrusega on Riigikohus lisaks jätnud hageja teistmisavalduse

menetlusse võtmata.

Praeguse hagiga soovib hageja sisuliselt poolte ühisvara jagamist ja tsiviilasjas nr 2-12-44594

tehtud lahendi ümbervaatamist. Kuigi hageja on pealkirjastanud hagi alusetu rikastumise

hagina, on esitatud hagist arusaadav, et hageja ei nõustu poolte ühisvara jagamisega tsiviilasjas

nr 2-12-44594, soovides, et maakohus teeks asjas otsuse. Kohtud on tsiviilasjas nr 2-12-44594

võtnud seisukoha kõigi kohustuste ja vara osas ning hinnanud kõiki väiteid ühisvara jagamise

kohta, mis hageja on välja toonud ka praeguses hagis. TsMS-ist tulenevalt ei ole hagejal lubatud

pöörduda uuesti kohtusse kostja vastu poolte ühisvara jagamise vaidluses, kuivõrd selles

vaidluses on olemas tsiviilasjas 2-12-44594 jõustunud kohtuotsus, millega poolte ühisvara

jagati.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

4. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub saata asi tagasi

maakohtusse uueks läbivaatamiseks ning kohustada maakohut võtma hagi menetlusse.

Määruskaebuse väidete kohaselt on maakohus ekslikult leidnud, et hageja on hagiavalduses

avaldanud soovi ühisvara uuesti jagada. Samuti on maakohus ebaõigesti järeldanud, et

5. novembri 2020. a otsuses on ringkonnakohus hinnanud kõiki ühisvara jagamise aspekte.

Selle järelduse oleks kohus saanud teha üksnes asja sisulise läbivaatamise tulemusel. Hageja

esitas praeguse hagi, sest ei nõustu vääral alusel tsiviilasjas nr 2-12-44594 tehtud

kohtuotsusega. Ringkonnakohus arvestas tsiviilasjas nr 2-12-44594 ühisvara hulka hagejale

kolimiskulude katmiseks makstud sotsiaaltoetuse 4793,37 eurot. Kohtud keeldusid nimetatud

toetuse kohta hageja esitatud tõendit vastu võtmast ja seega ei ole seda küsimust kohus varem

sisuliselt lahendanud. Samuti keeldusid kohtud vastu võtmast tõendit, mis näitas, et kostja elas

3 (4)

ühiselamus ja sai aastatel 1997–2012 riigilt iga kuu vallasema peretoetusi. Seega puudus kostjal

alus nõuda toetuste summale vastavat raha hagejalt. Nendest asjaoludest tulenevalt on kostja

hageja arvel alusetult rikastunud.

5. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus

TsMS §-ga 659) alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on

seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Kohus

nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 (koosmõjus TsMS §-ga

659) kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata.

7. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

TsMS § 371 lg 1 p 4 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud

Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, mis on tehtud vaidluses samade poolte

vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise.

Riigikohus on selgitanud, et hageja selgelt väljendatud nõue ehk hagi ese TsMS § 363 lg 1 p 1

tähenduses ei ole nõude nimetus, vaid konkreetne hüve (nt rahasumma), mille väljamõistmist

hageja kostjalt hagi rahuldamise korral soovib. Nõude nimetus (nt kahju hüvitamine) või

tuginemine konkreetsele õigusnormile on sisuliselt nõude õiguslik põhjendus, mis ei ole

kohtule siduv ja ei kitsenda hagi eset (Riigikohtu 8. detsembri 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-

18-4181/75, p 11).

7.1. Tsiviilasjas nr 2-12-44594 menetleti samade poolte vahel ühisvara jagamise nõuet.

Hageja on pealkirjastanud oma hagi alusetu rikastumise hagina ja nõuded hüvitise nõuetena,

kuid hageja taotluste lahendamine eeldab ühisvara jagamist puudutavate küsimuste

lahendamist, sh ühisvara koosseisu väljaselgitamist ja otsustamist, kas vara kuulub lahusvara

või ühisvara hulka. Ka hagi põhjendustest nähtub, et sisuliselt taotleb hageja jõustunud

kohtuotsuse ümbervaatamist ja ühisvara jagamise osas uue lahendi tegemist. Ringkonnakohtu

hinnangul on praeguse hagi ese ja alus (asjaolude kogum, millega hageja oma nõuet põhjendab)

samad, mis tsiviilasjas nr 2-12-44594. Nõuded saab seejuures kattuvaks lugeda ka juhul, kui

hilisem nõue on kitsam, kuid on täielikult hõlmatud varasemast nõudest. Tsiviilasjas nr 2-12-

44594 esitatud ühisvara jagamise nõuded hõlmavad praeguse hagiga esitatud nõudeid. Vara ja

kohustuste osas, mida kaebaja 17. jaanuaril 2022 esitatud hagis nimetab, on olemas jõustunud

kohtulahend. Nii on eespool viidatud tsiviilasjas võetud seisukoht kõigi hagiavalduses märgitud

asjaolude kohta: kolimisteenuse eest makstud hüvitis 4795 eurot ei kuulu ühisvara hulka

(ringkonnakohtu otsuse p 26), 24. oktoobri 2007. a ülekande 56 816 euro näol ei ole tegemist

kinkega (ringkonnakohtu otsuse p 31), panga vastus ei ole ebausaldusväärne tõend ning

laenulepingutest tulenevate kohustuste näol on tegemist perekonna huvides võetud kohustusega

(ringkonnakohtu otsuse p 37).

8. Seoses väidetega, mis puudutavad hageja esitatud tõendite vastuvõtmata jätmist tsiviilasjas

nr 2-12-44594, märgib ringkonnakohus, et hagimenetlus on võistlev menetlus ning hagi

menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest (TsMS § 5 lg 1).

Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata

või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS § 5 lg 2). Tõendid selle kohta, mis vara

kuulus ühisvara hulka, sai kaebaja esitada tsiviilasja nr 2-12-44594 menetluses. Tõendite ja

asjaolude esitamisel tuleb menetlusosalisel arvestada kohtu määratud tähtaegade ja muude

menetlusseadustikust tulenevate piirangutega, sh TsMS §-s 652 sätestatuga. Kui hageja arvates

jättis kohus tema esitatud tõendid ebaõigesti arvestamata või eksis tõendite hindamisel või

4 (4)

jaotas ebaõigesti tõendamiskoormise, võis ta selle kohta esitada vastuväiteid edasikaebustes.

Väited varasema tsiviilasja menetluses toimunud rikkumistest tõendite kogumisel või

hindamisel või tõendamiskoormise jaotamisel ei muuda korduvat hagi lubatavaks.

9. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud

jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kuivõrd kostjalt vastust määruskaebusele ei küsitud,

siis ei saanud tal määruskaebemenetluses välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida,

mistõttu kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

10. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt)