2-22-2714/4 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Rajar Miller

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. aprill 2022, Kuressaare kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-2714

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi V.Oi vastu

võlgnevuse, viivise ja sissenõudekulu nõudes

Tsiviilasja hind

15 723,54 eurot

Menetlusosalised

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital, registrikood

11919806, hageja lepinguline esindaja Tarvo Ilves,

PlusPlus Legal OÜ

Kostja: V.O

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista kostjalt V.O-lt hageja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja 09.10.2018

lepingust 24660345 tulenev võlgnevus kompromissisummas 9308,71 eurot (s.h

põhinõue 7893,88 eurot, enne 09.10.2018 sissenõutavaks muutunud viivised 1414,83

eurot), viivised põhinõudelt 7893,88 eurot alates 16.06.2019 kuni 21.02.2022 summas

4651,07 eurot ja sissenõudekulu 35 eurot.

3. Mõista välja kostjalt V.O-lt hageja PlusPlus Capital AS kasuks alates 22.02.2022 viivis

põhinõude tasumata osalt määras 0,06% päevas kuni põhinõude (7893,88 eurot)

täitmiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui

põhinõude ulatuses.

4. Jätta menetluskulud kostja V.O kanda.

5. Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital taotlus menetluskulude 1400 eurot

hüvitamiseks osaliselt ja määrata hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks

suuruseks 1280 eurot. Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital taotlus

menetluskulude hüvitamiseks osas 120 eurot.

6. Mõista

kostjalt

V.O-lt

hageja

Aktsiaselts

PlusPlus

Capital

kasuks

välja

menetluskulude hüvitis 1280 eurot.

7. V.O-l tuleb tasuda menetluskulude hüvitise 1280 eurot tasumata osalt Aktsiaseltsile

PlusPlus Capital käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

8. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

9. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse

avalikult

teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30

päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule

viimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik

vastus hagile.

Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt,

kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Juhised riigilõivu tasumiseks:

https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/menetluskulud-ja-menetlusabi/riigiloivu-

tasumine-ja-tagastamine.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja kohtu põhjendused

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 21.02.2022 Pärnu Maakohtule hagi V.O (kostja)

vastu. Kohus võttis hagiavalduse 22.02.2022 määrusega menetlusse. Hageja nõuab kostjalt

hageja ja kostja vahel 09.10.2018 sõlmitud Kompromissilepingust/Võlatunnistusest nr

24257703 (aluseks 18.04.2016 leping: väikelaen nr SLR16-01-1439840), tulenevat

võlgnevust kompromissisummas 9308,71 eurot (s.h põhinõue 7893,88 eurot, enne

09.10.2018 sissenõutavaks muutunud viivised 1414,83 eurot), viivised põhinõudelt 7893,88

eurot alates 16.06.2019 kuni 21.02.2022 summas 4651,047 eurot ja sissenõudekulu 35 eurot.

Lisaks nõuab hageja hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivist

põhinõudelt 7893,88 eurot alates 22.02.2022 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas, kuid

kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista hageja kasuks välja tasutud riigilõiv

980 eurot ja lepingulise esindaja kulu 420 eurot ning märkida, et kostjal tuleb tasuda

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses sätestatud määras menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni.

2. Vastavalt hagi menetlusse võtmise määrusele tuli kostjal hagile kirjalikult vastata 14 päeva

jooksul alates määruse ja hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid ja hagiavalduse

menetlusse võtmise määruse loeb kohus kostjale tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

322 lg 1 alusel kätte toimetatuks 08.03.2022. Hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse

on kostja elukoha aadressil 08.03.2022 vastu võtnud kostja vend ja kinnitanud dokumentide

kättesaamist allkirjaga postisaadetise väljastusteatel. Seega oli kostja teadlik kirjaliku

vastamise kohustusest. Kostjal tuli esitada kohtule kirjalik vastus hagile hiljemalt 22.03.2022.

Kostja ei ole hagile vastanud. Kostjat on hagiavalduse menetlusse võtmise määruses

hoiatatud, et kui ta jätab tähtaegselt kohtule vastamata, võib kohus hagi rahuldada

tagaseljaotsusega.

3. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei

ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks

ja kohus kontrollib üksnes hagi õiguslikku põhjendatust. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult

põhjendatud.

4. Kohus vormistab tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

Kohtu selgitused kostjale

5. Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust

kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses. Kaja esitamise kohta selgitab

kohus kostjale järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele, avaldus kaja

esitamise kohta ja mõjuv põhjus, mis takistas kostjal hagile tähtaegselt vastamast ning selle

põhistus. Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos

kajaga tuleb kostjal esitada kõik vajalik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja

vastus ja tõendid oma väidete kohta tõendid (TsMS § 415 lg 1, § 417 lg 2). Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise

korral: (i) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, (ii)

kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale

kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt, (iii)

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega

seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

6. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

(TsMS § 173 lg 1). Menetluskulud jäävad hagi rahuldamise tõttu kostja kanda (TsMS § 162

lg 1). TsMS § 174 lg 2 tulenevalt määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Hageja taotleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna hagiavalduse

esitamisel tasutud riigilõivu 980 eurot ja lepingulise esindaja kulu 420 eurot hüvitamist.

7. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud

riigilõiv 980 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 15 723,54 eurot.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutakse hagilt hinnaga 15 000 kuni 17

500 eurot riigilõiv summas 980 eurot. Vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv kuulub TsMS

§ 138 lg 2 alusel menetlusosalise kohtukulude hulka ja tuleb kostjal hagejale hüvitada.

8. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Asja materjalidest nähtuvalt on

hageja menetluskuludeks ka lepingulise esindaja kulud 420 eurot (käibemaksuga). Hagejale

on õigusabiteenust osutatud hinnaga 120 eurot/tunnis (koos käibemaksuga), kokku 3,5 tundi

(120 x 3,5 = 420). Kohus leiab, et võttes arvesse käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust

ning et asjas ei ole toimunud ühtegi istungit ega sisulist vaidlust, on põhjendatud

õigusabikulu 300 eurot (käibemaksuga). Hageja on esitanud kohtule hagiavalduse koos

lisadega, tsiviilasi ei ole õiguslikult keerukas. Kohtu hinnangul tuleb põhjendatuks ja

vajalikuks lugeda hageja lepingulise esindaja menetlustoiminguid mahus 2,5 tundi, mis on

piisav ajakulu dokumentide komplekteerimiseks ja analüüsimiseks ning hagiavalduse

koostamiseks ja esitamiseks (120 x 2,5 = 300).

9. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 1280

eurot (sh riigilõiv 980 eurot ja lepingulise esindaja kulu 300 eurot), mis tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista.

10. Hageja taotlusel märgib kohus, et kostjal tuleb tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni viivist võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras (TsMS § 177 lg 4).

11. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada kaevates kohtulahendi peale, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

12. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p

2).

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik