Legislator Case Law & Legislation
2-21-15368/5 AI generated

2-21-15368/5 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

Case Number 2-21-15368/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Mõista V.V-lt Eesti Vabariigi kasuks välja 1810 eurot keskkonnakahju hüvitamiseks. EE891010220034796011, maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 2800081654.

Legislator headnote

AI generated

2-21-15368/5 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja: EE891010220034796011, maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 2800081654.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Rajar Miller

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. aprill 2022, Kuressaare kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-15368

Tsiviilasi

Eesti Vabariigi Keskkonnaameti kaudu hagi V.V vastu

keskkonnakahju 1810 eurot hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

1810 eurot

Menetlusosalised

Hageja:

Eesti

Vabariik

Keskkonnaameti

kaudu

(registrikood 70008658, asukoht Roheline tn 64,

Pärnu), esindaja Annika Kruus

Kostja: V.V

Asja läbivaatamine

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista V.V-lt Eesti Vabariigi kasuks välja 1810 eurot keskkonnakahju hüvitamiseks.

3. V.V-l

tuleb

kahjuhüvitis

kanda

Rahandusministeeriumi

arvelduskontole

EE891010220034796011, maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 2800081654.

4. Jätta menetluskulud V.V kanda. Hagejal menetluskulud puuduvad.

5. Välja mõista V.V-lt riigituludesse riigilõiv summas 225 eurot.

6. Riigilõiv 225 eurot tuleb tasuda 15 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates

Maksu-ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 (SEB Pank), nr

EE502200221014193355 (Swedbank) või nr EE401700017002872300 (Luminor Bank).

Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 99922700015633. Selgitusse märkida

tsiviilasja number.

7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

8. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse

avalikult

teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30

päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule

viimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik

vastus hagile.

Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt,

kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Juhised riigilõivu tasumiseks:

https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/menetluskulud-ja-menetlusabi/riigiloivu-

tasumine-ja-tagastamine.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hageja nõue ja kohtu põhjendused

1. Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja menetluses on Eesti Vabariigi Keskkonnaameti

kaudu hagi V.V vastu keskkonnale tekitatud kahju 1810 eurot hüvitamise nõudes. Hageja

nõuab kahju hüvitamist, kuna kostja püüdis 06.08.2018 Lõve jõest Kangrusselja külas 181

jõevähki omamata nõutavat kalapüügiõigust ja tekitas sellega keskkonnale kahju 1810 eurot.

Kahju suuruse arvutamise aluseks on Vabariigi Valitsuse 19.06.2015 vastuvõetud määrus nr

67 „Kalavarudele ja veetaimedel tekitatud kahju hüvitamise määrad, arvutamise alused ning

tekitatud kahju arvutamise akti vorm“, mille lisa 1 kohaselt on kahju määr jõevähi (Astacus

astacus) puhul 10 (kümme) eurot isendi kohta.

2. Vastavalt hagi menetlusse võtmise määrusele tuli kostjal hagile kirjalikult vastata 20 päeva

jooksul alates määruse ja hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid ja menetlusse

võtmise määrus on kostjale TsMS § 3111 lg 4 alusel isiklikult kätte toimetatud e-posti

aadressil xxxxxxxxxxx 19.01.2022. Seega oli kostja teadlik kohustusest esitada kohtule

hagiavalduse kohta sisuline kirjalik seisukoht. Kostjale määratud vastamise tähtaeg oli

08.02.2022. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kostjat on hagiavalduse menetlusse

võtmise määruses hoiatatud, et kui ta jätab tähtaegselt kohtule vastamata, võib kohus hagi

rahuldada tagaseljaotsusega.

3. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei

ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks

ja kohus kontrollib üksnes hagi õiguslikku põhjendatust. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult

põhjendatud.

4. Kohus vormistab tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

Kohtu selgitused kostjale

5. Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust

kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses. Kaja esitamise kohta selgitab

kohus kostjale järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele, avaldus kaja

esitamise kohta ja mõjuv põhjus, mis takistas kostjal hagile tähtaegselt vastamast ning selle

põhistus. Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos

kajaga tuleb kostjal esitada kõik vajalik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja

vastus ja tõendid oma väidete kohta tõendid (TsMS § 415 lg 1, § 417 lg 2). Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise

korral: (i) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, (ii)

kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale

kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt, (iii)

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega

seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

6. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

(TsMS § 173 lg 1). Menetluskulud jäävad hagi rahuldamise tõttu kostja kanda (TsMS § 162

lg 1). TsMS § 174 lg 2 tulenevalt määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude

rahalise suuruse. Tsiviilasja materjalide kohaselt ei ole hageja menetluses kulusid kandnud

ja seega puudub hageja menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks vajadus.

7. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 2 p 8 ja TsMS § 145 järgi on Eesti Vabariik kui

menetlusosaline riigilõivu tasumisest vabastatud. TsMS § 190 lg 3 esimese lause näeb ette,

et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamise

korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Hagiavalduse esitamise

ajal kehtinud riigilõivuseaduse § 59 lg 1 lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 2000 eurot

tasuda riigilõivu 225 eurot. Kuna kohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda,

tuleb TsMS § 190 lg 3 alusel kostjalt riigi tuludesse välja mõista riigilõiv 225 eurot.

8. Kohus selgitab, et kui kohustatud isik ei ole kohtuotsust täitnud riigituludesse väljamõistetud

riigilõivu osas kohtuotsuse jõustumisest 15 päeva jooksul, võib kohtuotsuse saata

sundtäitmisele (TsMS § 179 lg 6).

9. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada kaevates kohtulahendi peale, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

10. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p

2).

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik