4-10-3452/2 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

21. oktoobril 2010.a Paide kohtumaja

Väärteoasja number

4-10-3452

Kohtukoosseis

Kohtunik Heino-Vello Pihlak

Väärteoasi

K. T. kaebus Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Paide

politseijaoskonna juhi 3. septembri 2010.a määruse peale

väärteoasjas nr 2510,10,003658

Kaebuse esitaja

K. T., isikukood xxxxxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxxxx

Esindaja vandeadvokaat Küllike Namm

Kohtuväline menetleja

Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Paide politseijaoskonna juht

Resolutsioon

Kaebus rahuldada täielikult.

Tühistada Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Paide politseijaoskonna juhi 3. septembri 2010.a määrus

väärteomenetluse mittealustamise kohta väärteoasjas nr 2510,10,003658 täies ulatuses.

Määruse ärakiri saata K. T. ja tema esindajale vandeadvokaadile Küllike Nammile ning Lääne Prefektuuri

korrakaitsebüroo Paide politseijaoskonna juhile.

Määrus ei ole kaevatav.

Väärteo kohtueelne menetlus

Kaebuse esitaja selgitab, et 7. juuli 2010.a kohtumäärusega on esialgse õigusabi korras määratud saab L.

T. sõiduautoga juurdepääsu xxxxxxxxx x kinnistult avalikult kasutatavale teele läbi xxxxxxxxx x kinnistu.

Määruse mittetäitmise pärast on ta esitanud kuriteokaebuse, millega taotles väärteomenetluse algatamist

30. ja 31. juulil 2010.a toimunud xxxxxxxx x kinnistul muru ja piirdelintide lõhkumisega, mille käigus oli

lõhutud tema kinnistut piiravad ohutuslindid, eemaldatud olid uue haljasala kaitseks paigutatud tõkked

ning sõidetud omavoliliselt veoautoga üle uue haljasala. Kaebuses on märgitud, et selline tegevus on

toimunud ka varem, s.o 9-10.07.2010, mille kohta on samuti esitatud kuriteokaebus.

Menetlejaks on olnud Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Paide politseijaoskond, kes ei algatanud

menetlust 2. augusti 2010.a kaebuse peale, koostades 13. augustil 2010 teatise mittealustamise kohta.

Menetleja on märkinud, et ta ei tuvastanud väärteoasjaolusid, sest toimitud on kohtumääruse järgi lubatud

ulatuses. Tegemist on tsiviilvaidlusega, mille lahendamiseks tuleb pöörduda kohtusse. Menetleja on

otsustuse põhjenduseks märkinud, et juhtumis puudub KarS § 218 lg 1 väärteo koosseis. Selle peale esitas

kaebuse kohtuvälisele menetleja juhile, kes samuti ei rahuldanud kaebust.

Politsei juhi määruse peale esitas kaebuse kohtule. Kaebaja leiab, et kohtuvälise menetleja seisukohad

määruses ei ole asjakohased. Paide kohtumaja asus kaebust menetlema kirjalikus menetluses (VTMS 79 lg

1) peale täiendavate järelpärimiste ja selgituste saamist.

Kaebuse nõuded ja motiivid

Kaebaja ei nõustu kohtuvälise menetleja määrusega jätta menetlus algatamata. Tähelepanu ei ole pööratud

mitmetele asja lahendamise seisukohalt tähtsust omavatele asjaoludele. Politsei ja piirivalveseaduse § 3 lg

7 järgi on süütegude menetlemine politsei ülesanne. Tegemist on vara tahtliku ja korduva rikkumisega

ning hävitamisega. Põhiseaduse § 32 järgi on eraomand puutumatu, kuid seda on korduvalt rünnatud

tahtlikult ja omavoliliselt. Kaebuse esitaja on nõuetekohaselt võimaldanud L. T. kasutada kinnistut.

Nähtavaks on tehtud juurdepääsutee kinnistule. Kohtumääruses ei ole kasutatud mõistet „sõiduk“, vaid on

kasutatud mõistet „sõiduauto“. Politseimääruses käsitletud ainult sõidukit. Kohus on piiranud sõidukite

ringi ja lubanud sõita üle kinnistu ainult sõiduautoga. Samuti pole kaebajal eesmärki saada hüvitist. Kuid

ta soovib süüteomenetlust ja isiku väljaselgitamist, kes tahtlikult ja korduvalt kahjustas temale kuuluvat

vara ning anda sellele karistusõiguslik hinnang. Tegemist on varavastase süüteoga, mille tõttu puudub alus

teo toimepanija karistamata jätmiseks. Kaebaja palub kaebuse rahuldada ja alustada väärteomenetlust.

Kohtu seisukoht

Tegemist on kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebusega. VTMS § 79 lg 2 kohaselt

vaadatakse kaebus läbi kirjalikus menetluses, mis vaatamata täiendavatele järelpärimistele ja selgitustele

nõudis lubatust pikemat läbivaatamise aega.

Esitatud asjaoludel on kaebus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Jõustunud kohtumäärust ei ole

kohustatud isik täitnud. Täitmist on eiratud mitmel korral. EV põhiseaduse § 32 alusel on omand

puutumatu ja võrdselt kaitstud. Kohtumäärusega on kohaldatud omandi kasutamise kitsendus, mis on

seaduslik ja täitmiseks nii omanikule kui ka teistele isikutele. Märkimist väärib, et sellise loaga

kohtumääruse taotleja L. T. ise on taotlenud ainult sõiduauto juurdepääsu. Kohus on tema soovi järgi

toiminud. Määruse resolutsiooniga on selgelt lubatud üle kinnistu liikuda ainult sõiduautoga. Jõustunud

kohtuotsuse või –määruse täitmine toimub resolutsiooni sõnastuse järgi, mitte muu määruse osa sisu järgi.

Kui kohus on piiritlenud sõidukite ringi, siis ei ole võimalik sõiduautot võrdsustada sõidukiga, mis on

laiem mõiste. Kehtivas liiklusseaduses esineb samuti eraldi mõistetena sõiduauto ja sõiduk. Uues

liiklusseaduses on sõiduauto mõiste sisse kirjutatud ja hakkab kehtima 1. jaanuarist 2011.a. Sõiduauto on

auto, mis on sõitjate vedamiseks ettenähtud auto, milles on lisaks juhi kohale kuni 8 istekohta. Kaebaja ei

ole kitsendanud kohtumääruses lubatut. Kohtumäärust on samuti täidetud täitemenetluses. Asjas on

kindlaks tehtud fekaaliauto, mis kehtiva ja kehtima hakkava liikluseaduse järgi on sõiduk, kuid mitte

sõiduauto. Rikutud on jõustunud 7. juuli 2010.a kohtumäärust nr 2-10-28460 ja mitmel korral. Ei kahju,

mida ei ole esitatud, ega tsiviilkohtumenetluses toimuv vaidlus ei muuda kohtumääruse täitmatajätmist

olematuks ega ei takista kohtuvälisel menetlejal kaebuse menetluse algatamist ja edasist menetlust.

Tegemist on ettekavandatud tahtliku ja teadliku käitumisega.

VTMS § 191 p 12 kohaselt ei saa kaebusele, mis VTMS § 79 kohaselt tehtud, esitada määruskaebust.

Heino-Vello Pihlak

Kohtunik