2-18-16515/52 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Ele Liiv ja Neve Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja

koht

29. aprill 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-16515

Kohtuasi

Osaühingu Polaris Invest hagi Osaühingu Saarest

Arendus (likvideerimisel) vastu 12.09.2018 osanike

üldkoosoleku otsuste vastuvõtmata jätmise tuvastamiseks

või

alternatiivselt

tühisuse

tuvastamiseks

või

alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 4. jaanuari 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühingu Polaris Invest apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

ringkonnakohtus

Hageja Osaühing Polaris Invest (registrikood 10640769),

lepingulised esindajad Carmen Tars ja Mirjam-Mari Marastu

Kostja

Osaühing

Saarest

Arendus

(likvideerimisel,

registrikood 11237567), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Leon Glikman

Kolmas isik kostja poolel Mercury Holdings OÜ (registrikood

12887149),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat

Leon

Glikman

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 4. jaanuari 2021. a otsus muutmata.

2. Jätta Osaühingu Polaris Invest apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Võtta vastu apellatsioonimenetluses uued tõendid: ESTONIA CAPITAL OÜ

registrikaart,

Sihtasutuse

TS

registrikaart,

OÜ

Riigiressursside

Keskus

registrikaart ja Tallina notar Robert Kimmeli kirjalik kinnitus.

2-18-16515

4. Jätta vastu võtmata apellatsioonimenetluses uued tõendid: Harju Maakohtu 2. juuli

2021. a tsiviilasjas nr 2-18-18532 ja hageja 10. juuni 2021.a lõplikud seisukohad

tsiviilasjas nr 2-18-18532.

5. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hageja Osaühingu Polaris Invest

kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Osaühing Polaris Invest (hageja) esitas 2. novembril 2018 Harju Maakohtule hagi Osaühingu

Saarest Arendus (kostja) vastu, ning 30. novembril 2018 hagi täpsustused, paludes tuvastada

et kostja 12. septembri 2018. a osanike üldkoosolekul tehtud järgmised otsused on tühised või

alternatiivselt kehtetud:

-

päevakorrapunktis nr 2 vastuvõetud otsus, millega kiideti heaks 22. mail 2012 kostja ja

ESTONIA CAPITAL OÜ (registrikood 10571198) vahelise Peetri 7, 7a, 7b ja 9

kinnistute võõrandamise lepingu sõlmimine;

-

päevakorrapunktis nr 3 vastuvõetud otsus, millega kiideti heaks kostja ja ESTONIA

CAPITAL OÜ vahelise 28. juunil 2010 laenulepingu sõlmimine;

-

päevakorrapunktis nr 4 vastuvõetud otsus, millega kiideti heaks kostja ja ESTONIA

CAPITAL OÜ vahelise 15. mail 2006 sõlmitud nõude loovutamise lepingu sõlmimine;

-

päevakorrapunktis nr 5 vastuvõetud otsus, millega kiideti heaks kostja likvideerija AM

tegevus üldkoosoleku kokkukutsumise aja seisuga ehk 3. septembri 2018. a seisuga.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ning mõista need välja koos viivisega

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

1.1. 27. detsembri 2019. a dokumendis esitas hageja haginõuete täiendamise taotluse, paludes

esimese alternatiivina tuvastada, et 12. septembri 2019. a üldkoosoleku päevakorrapunktides

2–5 esitatud otsuseid ei ole vastu võetud, teise alternatiivina tuvastada, et p-des 2–5 vastuvõetud

otsused on tühised ning kolmanda alternatiivina, et p-des 2–5 vastuvõetud otsused on kehtetud.

1.2. Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt kiideti 12. septembril 2018 toimunud kostja

osanike üldkoosolekul heaks tehingud, mis kahjustavad kostja ning tema osanike (sh hageja)

majanduslikke huve. Väikeosanikud sh hageja esitasid üldkoosoleku otsustele kirjalikud

vastuväited, mille koosoleku juhataja vastu võttis ja protokollis. Vastuväidete esitajad leidsid,

2-18-16515

et koosoleku otsused tehingute heakskiitmiseks on tühised või alternatiivselt kehtetud, kuna

rikuvad väikeosanike ja võlausaldajate huve ning on vastuolus heade kommetega.

Üldkoosoleku otsused on vastuolus ka seaduse ja kostja põhikirjaga.

1.3. Hageja selgituste kohaselt sõlmisid ESTONIA CAPITAL OÜ (suurosanik) ja ESCHELON

Osaühing (likvideerimisel) 21. märtsil 2006. a kavatsuste protokolli, milles leppisid kokku, et

omandavad ühiselt uue osaühingu, mille majandustegevuseks on kinnisvara arendus ja üürile

andmine ning lepiti kokku kinnistud, millega omandatava äriühingu majandustegevust teostada.

21. märtsil 2006 asutati kostja (likvideerimisel, äriühing), mille omandasid 19. aprillil 2006. a

ESTONIA CAPITAL OÜ (60% osalus), ESCHELON Osaühing (likvideerimisel, 10% osalus)

ja teised väiksemad osanikud, sh hageja (10% osalus). 21. märtsil 2006 omandas ESCHELON

Osaühing (likvideerimisel) Paldiskis asuvad kinnistud Peetri 7, 7a, Peetri 7b, Peetri 9 (edaspidi

kinnistud), mille eest tasus osaliselt ESTONIA CAPITAL OÜ-lt saadud laenuga. ESCHELON

Osaühing (likvideerimisel) võõrandas Paldiskis asuvad kinnistud 15. mail 2006 kostjale

6 700 000 krooniga ehk 428 208,05 euroga, kuid reaalset rahade liikumist ei toimunud. Seega

tekkis ESCHELON Osaühingul kostja vastu 428 208,05 euro suurune nõue. 2015. a avastas

hageja, et kostja juhatuse liige TS võõrandas 22. mail 2012. a (võõrandamistehing) hageja ja

teiste väikeosanike teadmata kinnistud suurosanikule, kelle juhatuse liige oli samuti TS.

Suurosanik võõrandas 26. veebruaril 2016 osaluse äriühingus (kostja) Mercury Holdings OÜ-

le (kolmas isik), mille järel lõppesid 8. märtsil 2016 TS volitused kostja juhatuse liikmena.

Hageja hinnangul tekitasid TS ja suurosanik kostjale ülalviidatud tehinguid tehes kahju, mille

eest on vastutavad TS ja suurosanik. Kostja ja suurosaniku sõlmitud kinnistute müügileping,

laenuleping ja nõude loovutamise leping on tühised või alternatiivselt kehtetud. Seega on TS ja

suurosaniku huvides tehtud tehingute kolmanda isiku poolt heakskiitmine 12. septembri 2018.

a üldkoosolekul vastuolus võlausaldajate kaitseks kehtestatud seaduse sätetega. Üldkoosoleku

päevakorrapunkt nr 5 rikub võlausaldajate kaitseks kehtestatud sätteid, kuna likvideerija on

tegutsenud TS ja suurosaniku huvides, leides, et kostjal ei ole võimalust kinnistuid tagasi saada.

Likvideerija on teinud kõik võimaliku, et äriühingul ei tekiks vara ja äriühing likvideeritaks

võlausaldajate nõudeid rahuldamata.

1.4. Üldkoosoleku otsuse p-d 2–5 on vastuolus heade kommetega, kuna kolmas isik võttis

nimetatud otsused vastu ainuisikuliselt, enamusosaniku jõupositsiooni ära kasutades. Lepingute

heakskiitmine teenib TS-ga seotud isikute, sh suurosaniku huve. Põhjendamatu on kiita heaks

kostjale kahjulikke lepinguid, mis sõlmiti rohkem kui 6–10 aastat tagasi. Kinnistud võõrandati

väikeosanike teadmata.

1.5. Koosoleku päevakorrapunktides nr 2–5 nimetatud otsuste vastuvõtmisel rikuti otsuste

vastuvõtmise korda. Kolmas isik ei võinud hääletada koosoleku päevakorrapunktide 2–4 osas

äriseadustiku (ÄS) § 177 lg-st 1 tulenevalt. Kolmas isik on näilik osanik ning kostja osa talle

võõrandamine oli näilik tehing. Tegelikult teostab kostja osaniku õigusi jätkuvalt suurosanik.

Kolmas isik tegutseb suurosaniku või muu TS-ga või suurosanikuga seotud isiku eest ja nimel

n-ö nominaalosanikuna. Ei ole mõistlikku põhjendust sellele, et kolmas isik kiitis heaks vara

vähendavad kahjulikud tehingud. Huvide konflikti tõttu ei võinud suurosaniku eest ja nimel

tegutsev kolmas isik päevakorrapunktides 2–4 esitatud otsuste hääletamisel osaleda. Hageja

hinnangul ei ole osa üleandmist suurosanikult kolmandale isikule toimunud ning seega ei ole

selge, kas kolmas isik on üldse äriühingu osanik. Äriregistri kandel on äriühingu suhtes vaid

informatiivne tähendus. Osanikele ei ole korduvatele teabenõuetele vaatamata, sh kohtu

vahendusel, esitatud osaühingu osa väidetavat müügilepingut. Osaühingu likvideerija, kes

samuti ilmselgelt tegutseb vaid TS ja suurosaniku huvides, väidab, et tema valduses lepingut ei

ole. Hageja soovis teostada kostja osa võõrandamise ostueesõigust, kuid ostueesõigust ei ole

võimalik teostada, kuna osa võõrandamise lepingut ei ole esitatud.

2-18-16515

1.6. Üldkoosoleku päevakorrapunktides 2–5 vastuvõetud otsused on kehtetud, kuna kolmas isik

võttis koosolekul otsused vastu ainuisikuliselt, kasutades ebaausalt ära oma suurosaniku eelist.

Samuti

kiitis

kolmas

isik

heaks

likvideerija

tegevuse.

Likvideerija

lähtus

likvideerimismenetluse läbiviimisel vaid TS ja suurosaniku huvidest. Kolmas isik ja

likvideerija asuvad samal aadressil ning neid esindab erinevates kohtumenetlustes sama

vandeadvokaat. AM ei täida kostja likvideerijana likvideerija kohustusi nõuetekohaselt. AM on

likvideerijana erapoolik, ebaprofessionaalne ja kostjale ebalojaalne. Tema tegevuse

heakskiitmine kolmandast isikust enamusosaniku poolt on heade kommete vastane ning seega

kehtetu.

1.7. Hagejal on õiguslik tuvastushuvi otsuste vastuvõtmise suhtes. Hageja tõi esile, et kostja

osa võõrandamist suurosanikult kolmandale isikule ei ole toimunud ning kolmas isik ei ole

kehtivalt kostja suurosanikuks saanud. Kolmas isik kutsus kokku kostja 12. septembri 2018. a

üldkoosoleku, kus kiitis ainuisikuliselt heaks kõik tehingud, mis võimaldasid TS-l kostja

huvidega vastuolus võõrandada kinnistud kostja nimel enda kontrolli all olevale suurosanikule.

Kui kostja osanikud oleksid soovinud neid tehinguid kinnitada nende tegemise ajal, ei oleks

suurosanik saanud nende poolt hääletada, kuna otsustati tehingute tegemist temaga. Kuna

kolmas isik on näilik osanik ning äriühingu osa võõrandamine suurosanikult kolmandale isikule

oli näilik tehing, siis ei võinud kolmas isik koosolekul vaidlustatud päevakorrapunktide osas

hääletada. Eeltoodud põhjustel ei ole 12. septembril 2018 toimunud üldkoosolekul otsuseid 2–

5 vastu võetud.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja vastuväited on kokkuvõttes järgmised:

1) Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud ühegi üldkoosoleku otsuse vastuolu seaduse

või põhikirjaga. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kolmandal isikul oli äriseadustiku

(ÄS) §-s 177 kehtestatud hääletamiskeeld. Kolmas isik ei olnud ühegi üldkoosoleku

otsuse adressaat ega heakskiidetava tehingu pool.

2) Üldkoosoleku otsuse tühisus on välistatud, kuna tühisust pole selliste üldkoosoleku

otsuste suhtes tagajärjena otse sätestatud. Majandustehingute heakskiit ei ole vastuolus

heade kommetega. Jõustunud otsustega tsiviilasjas nr 2-17-7902 tuvastati üldkoosolekul

heakskiidetud tehingute kehtivus ja majanduslik põhjendatus. Kohtud kontrollivad

omaalgatuslikult tehingute vastavust headele kommetele.

3) Üldkoosoleku otsused ei riku juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku

huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet. Kostjal ei ole võlausaldajaid ja heakskiidetud

tehingud ei olnud kahjustavad. Nimetatud asjaolud on tuvastatud jõustunud

kohtulahenditega tsiviilasjades 2-17-7902 ja 2-17-9912, samuti hageja poolt esitatud

lõppbilansiga.

4) Otsuste vastuvõtmise korda ei ole rikutud. Hageja kinnitas oma allkirjaga, et

üldkoosolek on nõuetekohaselt kokku kutsutud ning et kolmas isik on osanik, kellel on

240 häält, et üldkoosolek on otsustusvõimeline ning hääleõigust teostab osanike

nimekirja kantud kolmas isik.

5) Osanike nimekirja on kinnitanud juhatuse õigustes olev likvideerija ning hageja.

Osanike nimekirja peab juhatus, kes on selle kinnitanud. Äriregistri kanded vastavad

juhatuse peetavale osanike nimekirjale ning juhatuse kinnitustele.

6) Hageja on õigeks võtnud, et kolmas isik omandas osaluse 2016. aastal notariaalse

lepingu alusel. Viide ostueesõiguse teostamise soovile kinnitab kehtiva müügilepingu

2-18-16515

olemasolu. Ostueesõigus pole käesoleva vaidluse ese ning kostja pole selle õigussuhte

subjekt.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus jättis 4. jaanuari 2021. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Menetluskulusid maakohus rahaliselt kindlaks ei määranud.

3.1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt vaidlevad pooled selle üle, kas 12. septembri

2018. a üldkoosoleku otsused on vastu võetud ning kas need kehtivad. ÄS § 171 lg 4 kohaselt

koostatakse osanike koosolekul sellel osalevate osanike nimekiri, millesse kantakse nende

nimed ja nende osadest tulenev häälte arv ning koosolekul osalemise viis, samuti osanike

esindajate nimed. Kui osanik on hääletanud enne koosolekut elektrooniliselt või posti teel, tuleb

nimekirjas näidata ka hääletamise kuupäev. Nimekirjale kirjutavad alla koosoleku juhataja ja

protokollija, samuti koosolekul füüsiliselt kohal olev osanik või tema esindaja. Riigikohus on

selgitanud, et kui osanik annab osanike nimekirjale allkirja, kinnitab ta sellega oma kohalolekut

ning nõustumist koosoleku pidamisega.

3.2. 12. septembri 2018. a üldkoosoleku kokkukutsumise teate, protokolli ja selle lisadega on

tõendatud, et kostja likvideerija juhatuse liikme õigustes kutsus 3. septembril 2018 kolmanda

isiku taotlusel kokku osanike üldkoosoleku ja edastas koosoleku kokkukutsumise teated koos

otsuste eelnõudega e-kirjaga kõigile osanikele. Üldkoosoleku kokkukutsumise teates anti

osanikele võimalus tutvuda otsuste eelnõude ja asjakohase dokumentatsiooniga. Üldkoosolekul

osalesid kõik osanikud. Likvideerija kinnitas osanike nimekirja. Koosoleku protokolliga on

tõendatud, et hageja hääletas enne päevakorrapunktide hääletamist otsuse poolt, mille kohaselt

on üldkoosolek otsustusvõimeline ning sellel osalevatel osanikel on kokku 400 häält, millest

kolmandal isikul on 240 häält. Hageja hääletas ka päevakorrapunkti nr 1 poolt, millega valiti

üldkoosoleku juhataja ja protokollija. Hageja kinnitas 12. septembri 2018. a üldkoosolekul oma

allkirjaga

osanike

nimekirja

ning

seega

nõustus

ta

üldkoosoleku

pidamisega.

Päevakorrapunktides 2–5 vastuvõetud otsustele hääletas hageja vastu, viidates seejuures

kirjalikult esitatud vastuväidetele, mis võeti protokolli juurde. Protokollist nähtuvalt võeti

otsused päevakorrapunktides 2-5 vastu 60%-lise häälteenamusega. Seega tuleb lugeda need

otsused häälteenamusega vastuvõetuks.

3.3. Protokollile lisatud hageja ning teiste väikeosanike vastuväidetest nähtub, et hageja tugines

otsuste kehtetuse ja tühisuse tuvastamise alusena ÄS § 177 lg-le 1 ning väitis, et väikeosanikele

ei ole selge, kas kolmas isik on üldse kostja osanik. Hageja käitumine 12. septembri 2018. a

üldkoosolekul hääletamisel ja vastuväidete esitamisel on ebajärjekindel ja vastuoluline. Seades

küll kahtluse alla kolmanda isiku osanikuks olemise, nõustus hageja osaühingu osanike

nimekirjaga ja hääletas koosoleku otsustusvõimelisuse ja päevakorrapunkti nr 1 poolt.

3.4. Hageja on kuni hagi täiendamiseni uue nõudega (27.12.2019 esitatud menetlusdokument)

olnud seisukohal, et võõrandamistehing toimus ning osa läks kolmandale isikule üle.

26. veebruaril 2016 sõlmiti Tallinna notar Robert Kimmeli juures ESTONIA CAPITAL OÜ,

kes oli kostja osanik, ja kolmanda isiku vahel osa võõrandamisleping, millega ESTONIA

CAPITAL OÜ võõrandas osa kolmandale isikule. Hageja oli seisukohal, et osa võõrandaja ja

võõrandaja juhatuse liikme TS kokkulangevusega tuleb lugeda võõrandamisleping müüja poolt

sõlmituks, ning soovis teostada ÄS § 149 lg 2 alusel osa ostueesõigust. Ostueesõigust saab

teostada vaid kehtiva lepingu alusel. Seega tunnistas ostueesõigust teostada sooviv isik (hageja)

lepingu kehtivust ja omandi üleminekut. Riigikohus on selgitanud, et hääletuskeeldu rikkuv

otsus võib olla kehtetu, mitte tühine ega vastu võtmata. Valesti kindlaks tehtud

hääletustulemuse tagajärjeks saab olla üksnes otsuse kehtetuks tunnistamine, mitte otsuse

2-18-16515

puudumise tuvastamine. Seega on hageja esile toodud ÄS § 177 lg-s sätestatud hääletamiskeeld

otsuse kehtetuse tuvastamise aluseks, mitte otsuse vastu võtmata jätmise tuvastamise aluseks.

Otsuse hääletamiskeelu rikkumise tõttu vastu võtmata jätmisele tugines hageja alles 27.

detsembril 2019 esitatud menetlusdokumendis. Seega esitas hageja viidatud nõude pärast 3-

kuulise otsuse kehtetuse vaidlustamise tähtaja möödumist. Maakohus kohaldas kostja taotlusel

nõudele aegumist.

3.5. Hageja täiendatud hagis esitatud väited selle kohta, et kolmas isik ei ole kostja 24 000

krooni suuruse osa omanik, on paljasõnalised ja tõendamata. Kostja kohta e-äriregistri

teabesüsteemist tehtud väljavõttest nähtuvalt on kolmas isik kostja 24 000 krooni suuruse osa

omanik. Äriregistri kannetest nähtub, et ESTONIA CAPITAL OÜ osaniku õiguste lõppemise

kanne on tehtud 26. veebruaril 2016 ning samal kuupäeval on tehtud kolmanda isiku kohta

osaniku kanne. Kannete kuupäevad langevad kokku hageja väitega, et osa võõrandamine

toimus 26. veebruaril 2016. Järelikult tehti samaaegselt võõrandamisega ka kandemuudatused.

Kostja likvideerija aruandest kohtule nähtub, et kolmandale isikule kuulub 60% osaühingu

häältest. Vastavalt ÄS § 84 p-le 4 kantakse äriregistrisse osanike nimed ning vastavalt ÄS § 34

lg-le 2 kehtib kanne kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud, kui kolmas isik teadis või pidi

teadma, et kanne ei ole õige. Maakohtu hinnangul puudub alus äriregistri kannete õigsuses ja

likvideerija poolt kohtule likvideerimismenetluse käigus esitatud aruande tõesuses kahelda.

Hageja ei ole esitanud maakohtule ühtegi tõendit, mis kummutaks viidatud tõendites kajastuva

teabe.

3.6. Hageja ei ole tõendanud, et ESTONIA CAPITAL OÜ osa müügitehing oli näilik, kuna

pooled ei soovinud tehingule õiguslikke tagajärgi. Kolmas isik teostas osast tulenevaid osaniku

õigusi likvideerijale kostja osanike koosoleku kokkukutsumise taotluse esitamisega, 12.

septembril 2018 koosolekul osalemisega ja hääletamisega. Sama asukoha aadressi või sama

lepingulise esindaja kasutamine ei anna alust järeldada müügitehingu näilikkust. Samuti ei saa

sellist järeldust teha hageja väitest, et tal ei õnnestunud saada kontakti kolmanda isiku omaniku

ja seadusliku esindaja AP-ga, mistõttu võib olla tegemist variisikuga. Juhatuse liikme isik ei

mõjuta maakohtu hinnangul mingil moel tehingute kehtivust. Eeltoodust kogumis järeldas

maakohus, et hagi tuleb otsuste vastuvõtmata jätmise tuvastamise nõude osas rahuldamata jätta.

3.7. Järgmisena hindas maakohus hageja nõuet tuvastada 12. septembri 2018. a üldkoosoleku

otsuste kehtetus. Maakohus leidis tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 111 lg-le 1, §-le

113 ning kohtupraktikale tuginedes, et osanike koosolek saab tehingu tagantjärele heaks kiita

ning see puudutab ka juhatuse liikmega sõlmitud tehingut. Heakskiidul on TsÜS §-s 113

sätestatud tagajärjed, mis tähendab, et heakskiit on tagasiulatuv ja kinnitab tehingu kehtivust

algusest peale. Vastavalt ÄS § 168 lg 1 p-le 10 oli tehingute heakskiit koosoleku pädevuses ja

ÄS § 168 lg-st 2 tulenevalt ei ole osaühingu koosoleku pädevus piiratud, mistõttu ta võib võtta

vastu otsuseid ka kõigis juhatuse pädevuses olevates küsimustes. Hageja ei ole tõendanud, et

üldkoosoleku päevakorrapunktides 2–5 vastu võetud otsused on kehtetud, kuna kolmas isik

võttis otsused vastu ainuisikuliselt, kasutades ebaausalt ära oma suurosaniku eelist. Hageja ei

ole tõendanud, et kolmas isik kiitis väikeosanike huve kuritarvitades heaks likvideerija

tegevuse. Samuti ei ole hageja tõendanud, et likvideerija lähtus likvideerimismenetluse

läbiviimisel vaid TS ja suurosaniku huvidest ning on vastu kõikidele kohtumenetlustele, mis on

algatatud äriühingu või väikeosanike huvides ja kaitseks. Otsused ei ole kehtetud ka põhjusel,

et kolmas isik ja likvideerija on registreeritud samal aadressil ning põhjusel, et erinevates

kohtumenetlustes on kostja esindajaks sama vandeadvokaat.

3.8. Harju Maakohtu otsusega tsiviilasjas 2-17-7902 jäeti hageja kahju hüvitamise hagi TS ja

ESTONIA CAPITAL OÜ vastu rahuldamata. Hageja arvates tekkis kostjale tema

majandustegevuse keskmeks olevate kinnistute võõrandamisega kahju, kuna need võõrandati

22. mail 2012 kinnistute omandamisaegsest väärtusest madalama hinnaga. Maakohus leidis

2-18-16515

viidatud otsuses tsiviilasjas nr 2-17-7902, et hageja väited TS ja ESTONIA CAPITAL OÜ poolt

kostjale kahju tekitamise kohta ei ole tõendatud, et kinnistuste võõrandamisest saadud tulu

tasaarvestati kostjal asja ülalpidamisest tekkinud võlgadega ESTONIA CAPITAL OÜ ees,

mille tulemusena kostja vabanes oma võlast VÕS § 186 p 2 alusel. Samuti tuvastas maakohus,

et TS ei olnud laenulepingu poolteks olnud kostja ja ESTONIA CAPITAL OÜ osanikuks ega

tehingust kasusaajaks ega teinud tehinguid enda majanduslikes huvides. Kohus tuvastas

tsiviilasjas 2-17-7902, et tõendamata on väide, et ESTONIA CAPITAL OÜ oli TS kontrolli all

või, et ESTONIA CAPITAL OÜ tegelikuks kasusaajaks olid TS lähikondsed. Kohtuotsus

jõustus 6. novembril 2019 Tallinna Ringkonnakohtu otsusega. Järelikult on jõustunud

kohtuotsusega tõendatud, et hageja hagis esitatud etteheited TS ja ESTONIA CAPITAL OÜ

kohta on tervikuna põhjendamatud.

3.9. Maakohus jättis hageja esitatud tõendid TS, ESTONIA CAPITAL OÜ jt isikute tehtud

tehingute kohta, mis esitati tsiviilasjas 2-17-7902, praeguses asjas tähelepanuta, kuna need ei

ole asjakohased. Maakohus selgitas, et ei hinda praeguses asjas TS ja ESTONIA CAPITAL OÜ

või ka teiste isikute tehinguid ja toiminguid, sest neid ei ole praeguse asja menetlusse kostjatena

kaasatud. Samuti ei vaata maakohus uuesti läbi viidatud menetlusosaliste suhtes jõustunud

tsiviilasja.

3.10. Maakohtule esitatud protokolliga, registrikaartide väljatrükkide ja lepingutega on

tõendatud, et vaidlustatud üldkoosoleku otsustega ei kiidetud heaks mitte ühtegi tehingut, mille

pooleks oleks tehingute tegemise ajal olnud kolmas isik või mis oleks tehtud tema suhtes. Seega

on hageja viide ÄS §-i 177 rikkumisele põhjendamatu ja tõendamata. Hageja ei ole tõendanud

ka seda, et kolmas isik võttis koosolekul otsused vastu ebaausalt või TS huvides. Väide, et

kolmanda isiku ainuosanik AP tegutses TS huvides on samuti tõendamata. Üksnes asjaolust, et

isikud kasutavad sama aadressi asjaajamisel või kohtuvaidlustes sama lepingulist esindajat, ei

järeldu nende ühiseid huve ega ühist tegutsemist. Heakskiidetud tehingute vastaspooleks ei

olnud TS ega ESTONIA CAPITAL OÜ. TS ei olnud ESTONIA CAPITAL OÜ osanikuks.

ESTONIA CAPITAL OÜ osanikuks oli Rec Incorporated, kelle osanikuks ei olnud tehingute

ajal TS.

3.11. Tõendamata on hageja väited, et 26. veebruari 2016. a notariaalne leping, millega kolmas

isik

omandas

kostja

osaluse,

võidi

sõlmida

hääletamiskeelu

vältimiseks.

Osa

võõrandamistehing sõlmiti ligikaudu 2,5 aastat enne vaidlustatud üldkoosoleku otsuste

tegemist. Kolmanda isiku osanikuks olemises ei ole kahelnud kostja erinevad juhatuse liikmed.

3.12. Hageja ei ole tõendanud ega esile toonud üldkoosoleku otsuste vastuolu põhikirjaga ning

maakohus ei tuvastanud samuti vastuolu otsuste sisu ja põhikirja vahel.

3.13. Tõendamata on hageja väide, et kolmas isik kiitis väikeosanike huve kuritarvitades heaks

likvideerija tegevuse ning et likvideerija lähtus likvideerimismenetluse läbiviimisel vaid TS ja

suurosaniku huvidest ning et likvideerija on vastu kõikidele kohtumenetlustele, mis on

algatatud kostja või väikeosanike huvides ja kaitseks. Tõendamata on ka väide, et AM ei täida

kostja likvideerijana likvideerija kohustusi nõuetekohaselt ning et ta on erapoolik,

ebaprofessionaalne ja äriühingule ebalojaalne. Kostja likvideerija ja hageja kirjavahetusest ning

vastusest maakohtu teabenõudele nähtub, et likvideerija ei ole esitanud hagejale ESTONIA

CAPITAL OÜ ja kolmanda isiku vahel sõlmitud osa võõrandamislepingut põhjusel, et

likvideerijal ei ole seda. Leping ei ole likvideerimismenetluse läbiviimiseks vajalik. Hageja ei

ole vastupidist tõendanud. Kuna kostja ei olnud osa võõrandamislepingu pooleks, siis ei ole ta

ka isikuks, kelle valduses äriseadustiku või põhikirja kohaselt peaks olema osa

võõrandamisleping. Hageja osaniku ostueesõiguse teostamisega tõstatatud probleemid ei ole

praeguse vaidluse esemeks ning kostja pole ostueesõiguse teostamisega seotud õigussuhte

subjekt, mistõttu ei hinnanud maakohus vastavaid väiteid.

2-18-16515

3.14. Kostja likvideerija 20. aprilli 2018. a vastust tsiviilasjas 2-17-7902 ei saa pidada hageja

suhtes pahatahtlikuks käitumiseks, kuna likvideerija kujundas oma seisukoha vastavalt talle

teadaolevale teabele ja kostja piiratud majanduslikele võimalustele. Kostja likvideerija arvamus

hagi perspektiivituse kohta langes kokku kohtute otsustega. Seega ei olnud see hageja ega teiste

väikeosanike suhtes pahatahtlik ega kahjustav. Kirjavahetusest nähtub ka, et hageja ei esitanud

likvideerijale ühtegi nõuet kostja vastu, mille alusel likvideerija oleks saanud teda

likvideerimismenetluses võlausaldajaks pidada, v.a osas, millega likvideerija tunnistas kostja

50 eurost võlga hageja ees, mis seisnes kohtumäärusest tulenevas menetluskulus ja mis tasuti

hagejale 19. septembril 2017. Kostja lõppbilansist nähtuvalt on kostja kohustused ja omakapital

kokku 993 eurot. Lõppbilanssi hageja ei vaidlustanud. Tallinna Ringkonnakohtu 8. veebruari

2019. a jõustunud kohtuotsusega on kinnitamist leidnud, et likvideerija AM ei ole

likvideerimismenetlust läbi viies rikkunud oma kohustusi ega jätnud neid täitmata.

3.15. Eelnevaid asjaolusid arvestades jättis maakohus hageja teise alternatiivse nõude

tunnistada kostja 12. septembri 2018. a üldkoosoleku päevakorrapunktides nr 2–5 vastuvõetud

otsused kehtetuks, rahuldamata.

3.16. Hageja esitatud otsuste tühisuse tuvastamise nõude osas leidis maakohus, et 12. septembri

2018. a üldkoosolekul päevakorrapunktides nr 2–5 vastuvõetud otsused majandustehingute

heakskiitmiseks ei riku osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu

kehtestatud seaduse sätet. Tehingutele antud heakskiidud ei ole ka vastuolus heade kommetega,

kuna jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-17-7902 tuvastati tehingute kehtivus,

majanduslik põhjendatus ning kostja vabanemine tasaarvestuse tulemusena oma võlast

ESTONIA CAPITAL OÜ ees. Samuti tuvastati viidatud otsuses, et TS ei olnud laenulepingu

poolteks olnud kostja ja ESTONIA CAPITAL OÜ kui juriidiliste isikute osanikuks ega

tehingust kasusaajaks ega teinud tehinguid enda majanduslikes huvides ega omanud kontrolli

ESTONIA CAPITAL OÜ üle. TS ei olnud ESTONIA CAPITAL OÜ ja kostja tehingust

tegelikuks kasusaajaks. Kuna heakskiit anti legaalsetele ning majanduslikult otstarbekatele ja

põhjendatud tehingutele, siis ei ole need vastuolus heade kommetega ega riku võlausaldajate

ega avalikku huvi. Kostja likvideerija koostatud lõppbilansiga on tõendatud ka kostjal

võlausaldajate puudumine. Hageja ei ole kostja võlausaldajaks, kuna tal puudub nõue kostja

vastu.

3.17. Kuna Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud kohtuotsusega on tõendatud, et kostja

likvideerija ei ole likvideerimismenetlust läbi viies rikkunud oma kohustusi ega jätnud oma

kohustusi täitmata ning ringkonnakohus otsustas likvideerija tegevuse jätkamise, siis ei ole ka

likvideerija tegevuse heakskiitmine vastuolus heade kommetega ega riku võlausaldajate ega

avalikku huvi.

3.18. Maakohus ei tuvastanud ka üldkoosoleku kokkukutsumise korra ega otsuste vastuvõtmise

korra rikkumist. Üldkoosolekul osalesid kõik osanikud, s h hageja, mida kinnitab üldkoosoleku

kokkukutsumise teate kättesaamine. Osanike nimekirja kinnitas juhatuse õigustes olev

likvideerija ja üldkoosolek oli otsustusvõimeline. Hääleõigust teostanud kolmas isik on

maakohtule esitatud tõendite kohaselt kostja 60%-lise osaluse omanik, kellele kuulus

üldkoosolekul 240 häält ning otsused võeti vastu häälteenamusega. Hageja ei ole tõendanud

vastupidist. Seega tuleb hagi jätta rahuldamata ka nõude osas tuvastada 12. septembri 2018. a

osanike üldkoosoleku päevakorrapunktides nr 2–5 vastuvõetud otsuste tühisus.

3.19. Menetluskulud jättis maakohus hagi rahuldamata jätmise tõttu tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt hageja kanda. Menetluskulusid maakohus rahaliselt

2-18-16515

kindlaks ei määranud ning määras, et need määratakse kindlaks pärast kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 2).

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tervikuna tühistada ning

teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Alternatiivselt, kui ringkonnakohus ei saa asja ise

lahendada, saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja

kanda ning mõista need välja koos viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4.1. Hageja apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõttes järgmised:

1) Maakohus on otsuse p-s 17 ekslikult leidnud, et 12. septembri 2018. a üldkoosoleku

protokolliga on tõendatud, et hageja hääletas enne päevakorrapunktide hääletamist selle

poolt, et üldkoosolek on otsustusvõimeline ning sellel osalevatel osanikel on 400 häält,

sh kolmandal isikul 240 häält. Hageja selgituse kohaselt ei sisaldunud üldkoosoleku

kokkukutsumise teates avaldatud päevakorras üldkoosoleku otsustusvõimelisuse ning

kolmanda isiku hääleõiguse küsimust. Seega ei saanud osanikud selle poolt või vastu

hääletada. Vastavalt ÄS § 1711 lg-le 2 ei muudeta päevakorda enne üldkoosolekut. Sama

paragrahvi lõige 3 sätestab, et küsimuse, mida ei olnud eelnevalt osanike üldkoosoleku

päevakorda võetud, võib päevakorda võtta vähemalt 9/10 osanike üldkoosolekul

osalevate osanike nõusolekul, kui nende osadega on esindatud vähemalt 2/3

osakapitalist. Üldkoosolekul ei tõstatatud küsimust päevakorra muutmiseks ja uue

otsuse hääletusele panemiseks. Seega ei muudetud üldkoosolekul päevakorda ning

päevakord kehtis sellisena nagu see sisaldus üldkoosoleku kokkukutsumise teates (st

üldkoosoleku päevakorras ei sisaldunud otsustusvõimelisuse üle hääletamist).

Üldkoosoleku otsustusvõimelisuse küsimus ei ole osanike otsustamispädevuses, vaid

see tuleneb seadusest (ÄS 170 lg 2).

2) Hageja ning teised väikeosanikud esitasid üldkoosolekul vastuväite, et kolmas isik ei

ole tegelikult kostja osanik. Maakohus on aga otsuses leidnud, et hageja on kinnitanud,

et kolmandal isikul oli 240 häält. Hageja selge seisukoht nii enne üldkoosolekut kui selle

toimumise ajal oli see, et kolmas isik ei saanud üldkoosolekul hääletada, kuna kostja

osa üleminek kolmandale isikule on tõendamata. Osanikele ei ole osa võõrandamise

lepingut esitatud.

3) Samuti leidis maakohus ekslikult, et hageja kinnitas oma allkirjaga osanike nimekirja

ning nõustus sellega üldkoosoleku pidamisega. Hageja selgitas maakohtule (03.11.2020

seisukoha punkt 2.5), et nõustumine üldkoosoleku pidamisega ei tähenda seda, et hageja

kinnitas sellega, et üldkoosolekul sai otsuseid vastu võtta. Oma allkirjaga kinnitas

hageja üksnes soovi üldkoosolekul osaleda. Üldkoosolekule registreerudes ei saanud

hagejale olla teada, kas üldkoosolek on otsustusvõimeline. Vastupidise seisukoha korral

muutuks ÄS §-i 178 lg 3 regulatsioon mõttetuks.

4) Maakohus järeldas ekslikult, et kuna hageja soovib teostada osa võõrandamise

ostueesõigust, siis järelikult tunnistab hageja osa võõrandamise lepingu kehtivust ja osa

omandi üleminekut. Hagejale ei ole teada ega saagi olla teada, kas osa on suurosanikult

kolmandale isikule üle läinud, kuna hagejale ei ole võõrandamislepingut esitatud.

5) Hageja ei nõustu ka maakohtu seisukohaga, et otsuste hääletamiskeelu tõttu vastu

võtmata jätmisele tugines hageja alles 27. detsembri 2019. a menetlusdokumendis.

Hageja tugines sellele vastuväitele juba 12. septembri 2018. a koosolekul esitatud

kirjalikes vastuväidetes. Hageja kordas sama seisukohta hagiavalduses ning põhjendas,

2-18-16515

miks kolmandal isikul ei olnud õigust üldkoosolekul päevakorrapunktide osas hääletada

(ÄS § 177 lg 1). Oluline ei ole, millise nõude kontekstis hageja hääletamiskeelule

tugines, kuna nõude õigusliku kvalifitseerimise kohustus on kohtul. Praegusel juhul

saab kohaldada Riigikohtu seisukohta, mille kohaselt otsuse tühistamise ja kehtetuks

tunnistamise nõue on samatähenduslikud (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 5. juuni 2019.

a otsus tsiviilasjas nr 2-16-19017, p 16 ning Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 27. märtsi

2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-13, p 12). Ka praeguses asjas leidis Tallinna

Ringkonnakohus 2. aprilli 2020. a määruses, et hageja nõudeid, sh 27. detsembril 2019

esitatud alternatiivset nõuet tuleb käsitleda ühtse puudustega otsusest vabanemisele

suunatud nõudena. Seega on vale ka maakohtu seisukoht, et hageja üks alternatiivne

nõue on aegunud.

6) Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et osa üleminek kolmandale isikule on

tõendatud äriregistri väljavõttega. Äriregistri kandel on informatiivne tähendus. Osanike

nimekirja peab juhatus, mitte äriregister (ÄS § 182 lg 1). Osa üleminekut saab tõendada

ainult notariaalselt tõestatud osa käsutuslepinguga (ÄS § 149 lg 4). Osaühingu suhtes

loetakse osa võõrandamine toimunuks ja osanik vahetunuks pärast osaühingule

võõrandamisest teatamist ja osa ülemineku tõendamist (ÄS § 150 lõige 1). Teiste

osanike ostueesõigust on võimalik teostada ühe kuu jooksul võõrandamise lepingu

esitamisest (ÄS § 149 lõige 2). Hageja märkis juba eespool, et talle ei ole osa

võõrandamise lepingut esitatud.

7) Võttes arvesse, et üldkoosoleku päevakorrapunktides 2–5 kiideti heaks tehingud, mille

üheks osapooleks oli suurosanik, kelle eest ja nimel kolmas isik näiliku osanikuna

tegutseb, ei võinud kolmas isik ÄS § 177 lg-st 1 tulenevalt nende punktide hääletamisel

osaleda.

8) Maakohus leidis otsuse p-s 43 põhjendamatult, et üldkoosoleku päevakorrapunktide 2–

5 heakskiitmisega ei rikuta osaühingu võlausaldajate või muu avaliku huvi kaitseks

kehtestatud seaduse sätteid. Samuti jättis maakohus tähelepanuta hageja väite, et kolmas

isiku kasutas vastuolus TsÜS §-ga 32 väidetava enamusosanikuna ära jõupositsiooni

väikeosanike suhtes.

9) Maakohus leidis põhjendamatult, et tehingutele antud heakskiidud ei olnud vastuolus

heade kommetega, kuna jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas 2-17-7902 tuvastati

heakskiidetud tehingute kehtivus. Maakohus on sellisele järeldusele jõudes hinnanud

valesti asjas esitatud tõendeid. Kohtuotsusega tsiviilasjas 2-17-7902 ei tuvastatud ühegi

tehingu kehtivust. Tallinna Ringkonnakohus selgitas praeguses asjas 2. aprillil 2020

tehtud kohtumääruses, et praeguses asjas tuvastamisele kuuluvad asjaolud ei kattu

tsiviilasjas nr 2-17-7902 jõustunud lahendis tuvastatuga. Tsiviilasja nr 2-17-7902

pooled olid hageja, suurosanik ja kostja endine juhatuse liige ning selle vaidluse ese ei

olnud koosoleku otsuste kehtivus.

10) Tervikuna on asjas esitatud tõenditega vastuolus maakohtu otsuse p-s 43 toodud

seisukoht, et TS ei olnud vaidlusalustes tehingutes kasusaajaks ega teinud tehinguid oma

majanduslikes huvides ning ei omanud kontrolli suurosaniku üle. Hageja põhistas ning

tõendas oma 6. veebruari 2019. a seisukoha p-s 2.5.2, et suurosanik oli TS kontrolli all.

TS oli suurosaniku ainus juhatuse liige alates 1999. aastast ning on olnud ainuisikuliselt

seotud suurosaniku emaäriühinguga REC Incorporated, kelle registrikaardi järgi on TS

ainuisikuliselt seotud selle äriühingu majandustegevusega (REC Incorporated

registrikaardi väljavõte) ning, et viidatud äriühing on registreeritud aadressile Riisika tn

10-4, Tallinn 11213, Eesti, kus asub ühtlasi ainus TS-le Eestis kuulunud kinnisasi

(kinnistusraamatu väljavõte). Kaudselt tõendab kontrolli teostamist ka asjaolu, et kostja

2-18-16515

omandist välja läinud kinnistud on tänaseks jõudnud Osaühingu Riigiressursside

Keskus omandisse (vt hagiavalduse lisa 6), kes on suurosaniku tütaräriühing (vt

hagiavalduse lisa 13) ning on avalik info, et TS on ainuisikuliselt seotud Osaühinguga

Riigiressursside Keskus. Lisaks eeltoodule oli TS kantud ainsa suurosaniku ja

Osaühingu Riigiressursside Keskus tegeliku kasusaajana äriregistrisse (suurosaniku

tegelike kasusaajate väljavõte; Osaühingu Riigiressursside Keskus tegelike kasusaajate

väljavõte).

11) Maakohus on otsuse p-s 44 Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud otsusele viidates

leidnud, et likvideerija ei ole oma kohustusi rikkunud või jätnud neid täitmata.

Maakohtu otsusest ei selgu, millisele Tallinna Ringkonnakohtu lahendile maakohus

selle järelduse tegemisel tugines. Kui maakohus tugines Tallinna Ringkonnakohtu

8. veebruari 2019. a määrusele tsiviilasjas nr 2-16-1367, siis viidatud määruses ei

tuvastanud kohus, et likvideerija ei ole oma kohustusi rikkunud või jätnud neid täitmata,

vaid tuvastati, et maakohus jättis likvideerija AM ära kuulamata, mistõttu

ringkonnakohus saatis asja uueks lahendamiseks maakohtule. Tsiviilasjas nr 2-16-1367

on likvideerija asendamise taotlus jätkuvalt läbi vaatamata.

12) Maakohus on otsuse p-s 23 eksinud hageja taotletud alternatiivsete nõuete järjekorra

osas. Teise alternatiivina palus hageja tuvastada, et üldkoosoleku otsused on tühised

ning kolmanda alternatiivina, et otsused on kehtetud. Hageja ei nõustu maakohtu

põhjendustega üldkoosoleku otsuste kehtetuse tõendamatuse kohta. Hageja põhjendab

seda järgmiselt: 1) Üldkoosoleku protokolliga on tõendatud, et koosoleku

päevakorrapunktide 2–5 poolt hääletas ainult kolmas isik. Kõik ülejäänud kostja

osanikud (4 väikeosanikku, s h hageja), hääletasid otsuste vastu; 2) Kolmas isik kasutas

ebaausalt ära oma suurosaniku eelist, kui kinnitas tagantjärele (6–8 aastat hiljem)

ainuisikuliselt enamusosaniku jõupositsiooni kasutades heaks TS ja suurosaniku

vahelised kostjale ja selle väikeosanikele kahjulikud tehingud. 3) Kostja ja väikeosanike

(s h hageja) huvide vastasuse on hageja põhistanud ning tõendanud hagiavalduse

faktiliste asjaolude ning hagiavaldusele lisatud tõenditega. Hageja investeeris kostjasse

183 426 eurot 43 senti, sh suures osas kinnistute soetamiseks, kuid äriühingu juhatuse

liige TS võõrandas soetatud kinnistud väikeosanike teadmata tasuta oma kontrolli all

olevale suurosanikule. Sellega muutis TS äriühingu varatuks ning sisuliselt lõpetas selle

majandustegevuse. Tasuta võõrandamise näiliseks õigustamiseks sõlmis TS äriühingu

ja suurosaniku vahel nõude loovutamise lepingu ning laenulepingu, mis olid kasulikud

ainult TS-le (ja suurosanikule). Laenulepingu ebamõistlikud ning äriühingut

kahjustavad tingimused on hageja välja toonud hagiavalduse p-des 1.21 ning 1.23; 4)

kolmas isik kiitis väikeosanike huve kuritarvitades heaks likvideerija tegevuse.

Likvideerija on keeldunud väljastamast väikeosanikele äriühinguga seotud dokumente

ning vaidles põhjendamatult vastu väikeosanike poolt kostja likvideerimismenetluses

esitatud nõuetele (hagi p 1.17). 5) Äriühingu likvideerija ning kolmanda isiku

tegutsemine samal aadressil on tõendatud kostja ning kolmanda isiku registrikaardi

väljavõtetega; 5) Asjaolu, et likvideerija AM ning kolmas isik (samuti TS ning

suurosanik) on valinud ennast esindama sama lepingulise esindaja, on tõendatud asjas

esitatud teistes kohtumenetlustes esitatud seisukohtade või kohtulahenditega (vt ka

apellatsioonkaebuse p 1.1).

13) Otsuse p-s 31 leidis maakohus, et kohtule esitatud protokolliga, registrikaartide

väljatrükkide ja lepingutega on tõendatud, et koosolek ei kiitnud heaks mitte ühtegi

tehingut, mille pooleks oleks olnud tehingute tegemise ajal kolmas isik või mis oleks

tehtud tema suhtes, mistõttu on hageja viide ÄS § 177 rikkumisele põhjendamata ja

tõendamata. Maakohus on aga jätnud tervikuna analüüsimata hageja väited, et kolmas

2-18-16515

isik on ilmselgelt näilik osanik ning et tegelikkuses teostab äriühingu suhtes osaniku

õigusi jätkuvalt suurosanik.

14) Asjas esitatud tõenditega on otseses vastuolus maakohtu otsuse p-s 32 esitatud seisukoht

et heakskiidetud tehingute vastaspooleks ei olnud TS ega suurosanik ning et TS ei olnud

suurosaniku osanikuks. Kõik heakskiidetud tehingud sõlmis suurosanik ning kõigis

tehingutes esindas mõlemaid pooli TS. TS ei olnud küll tehingute tegemise ajal

suurosaniku registrist nähtuv osanik, kuid tõendatud on, et TS oli suurosaniku ainus

tegelik kasusaaja.

15) Maakohtu otsuse p-s 32 toodud väitega, et suurosaniku osanikuks oli Rec Incorporated,

kelle osanikuks ei olnud tehingute ajal TS, on maakohus jätnud tervikuna tähelepanuta

hageja 30.12.2019 esitatud seisukoha punktis 2.12 toodud väited. Oluline ei ole mitte

äriregistrist nähtuv teave, vaid see, kes oli tehingute lõplikuks kasusaajaks. Rec

Incorporated aktsiate omanikus sai 8. detsembril 2013 TS, s.o vaid 1,5 aastat pärast

kinnistute üleandmist suurosanikule, kes omandas esitajaaktsiad JLlt. Esitajaaktsia

eesmärgiks on tegeliku aktsionäri varjamine. TS oli ainsaks suurosaniku äritegevust

juhtivaks isikuks 21 aastat, s h ka ajavahemikul, kui sõlmiti lepingud suurosaniku ja

kostja vahel. Seega tõendab TS pikaaegne ainuvõim asjaolu, et suurosaniku, Rec

Incorporated-i ja Osaühingu Riigiressursside Keskuse ainukeseks tegelikuks

kasusaajaks oli TS.

16) Maakohtu otsuse p-s 33 toodud seisukohtade osas selgitab hageja, et kostja osa

võõrandamise leping sõlmiti näiliku üldise olukorra tekitamiseks, et jätta muljet nagu

oleks kolmas isik osanik. TS soov oli hõlbustada juriidilise hämarskeemi rakendamist,

sh võimalike hääletamiskeeldude vältimiseks.

4.2. Hageja vaidles vastu kostja apellatsioonkaebuse vastusele lisatud uuele tõendile.

4.3. Hageja palus ringkonnakohtul rahuldada hageja 30. detsembril 2020 esitatud taotluse

dokumentaalse tõendi väljanõudmiseks ning nõuda kostjalt, kolmandalt isikult ja notar

R. Kimmelilt välja notariaalakt, millega võõrandati kostja osa kolmandale isikule. Hageja palus

võtta tõenditena asja juurde ESTOINA CAPITAL OÜ registrikaart, Sihtasutuse TS registrikaart

ja OÜ Riigiressursside Keskus registrikaart.

Vastustaja seisukoht

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda. Kostja esitas taotluse võtta tõendina asja juurde notar R. Kimmeli 23. veebruari

2021. a kinnitus osa omandiõiguse kolmandale isikule ülemineku kohta.

Kostja vaidles hageja täiendavate tõendite vastuvõtmise taotlusele vastu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata.

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja hageja kannab menetluskulud ringkonnakohtus.

7. TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal lähtub ringkonnakohus maakohtu tuvastatud

asjaoludest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid.

8. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

9. Apellatsiooniastmes jääb hageja oma nõuete juurde ning soovib puudustega otsusest

vabaneda kolmel erineval alternatiivsel alusel. Esimese alternatiivina palub hageja tuvastada,

2-18-16515

et 12.09.2018 koosoleku punktides 2-5 toodud otsuseid ei ole vastu võetud. Teise alternatiivina

palub hageja tuvastada koosoleku otsuste tühisus või alternatiivselt tunnistada koosoleku

otsused kehtetuks.

10. Kolleegium

lahendab

esmalt

poolte

taotlused

tõendite

vastuvõtmiseks

apellatsioonimenetluses.

10.1. Hageja esitas 10.08.2021 apellatsioonimenetluses uued tõendid: ESTONIA CAPITAL

OÜ registrikaart, Sihtasutuse TS registrikaart ja OÜ Riigiressursside Keskus registrikaart.

Hageja soovib esitatud dokumentidega tõendada väidet, et tänaseks on ESTONIA CAPITAL

OÜ ja OÜ Riigiressursside Keskus osanikeks ja tegelikeks kasusaajateks TS pärijad.

Kolleegium võtab esitatud tõendid vastu.

10.2. Kostja palus 5. juulil 2021 vastu võtta täiendavad tõendid - Harju Maakohtu 2. juuli 2021.

a tsiviilasjas nr 2-18-18532 ja hageja 10. juuni 2021. a lõplikud seisukohad tsiviilasjas nr 2-18-

18532. Kolleegium jätab kostja taotluse rahuldamata TsMS § 236 lg 1 järgi. Nõustuda ei saa

kostja väitega, et lisatud maakohtu otsus on vajalik, et hinnata, kas maakohus on tuvastanud osa

võõrandamise. Esiteks ei ole maakohtu otsus jõustunud ning isegi, kui see nii oleks, ei oleks

see pooltele siduv selle asjaolu tuvastamisel TsMS § 457 lg 1 järgi. Kostja väitel on teises

tsiviilasjas esitatud lõplikud seisukohad olulised tõendamaks, et kostja võttis TsMS § 231 lg 2

mõttes omaks, et osa müügileping on sõlmitud. Kolleegiumi hinnangul ei oleks asjaolu

omaksvõtt teises kohtuasjas menetluslikult siduv.

10.3. 8. märtsil 2021 esitas kostja vastuse apellatsioonkaebusele, millega palus jätta Harju

Maakohtu 4. jaanuari 2021 otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ühtlasi esitas

kostja taotluse võtta asja juurde täiendava tõendina Tallina notar Robert Kimmeli kinnituse

selle kohta, et „Mercury Holdings OÜ omandas 26.02.2016. a. OÜ Saarest Arenduse OÜ osa“.

Kolleegium võtab esitatud tõendi vastu.

11. Apellatsioonkaebuse väidetele seoses hageja esimese alternatiivnõudega vastab kolleegium

järgmist. Hageja on otsuse vastuvõtmata jätmise tuvastamise nõude alusena toonud välja kaks

alternatiivset alust. Esimesel juhul väidab hageja, et äriühingu osa üleminek suurosanikult

Mercury Holdings OÜ-le on tõendamata, st et võõrandamist tegelikult ei toimunud. Teisel juhul

väidab hageja, et äriühingu osa ülemineku tehing suurosanikult Mercury Holdings OÜ-le oli

tühine selle vastuolu tõttu heade kommetega.

12. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et äriühingu osa ülemineku tehingu sõlmimine

ja osa võõrandamine suurosanikult Mercury Holdings OÜ-le on tõendatud. Seejuures ei ole

põhjendatud hageja seisukoht, et osa üleminekut saab tõendada vaid notariaalselt tõestatud osa

käsutuslepinguga (ÄS § 149 lõige 4). ÄS § 149 lg 4 sätestab, et osa võõrandamise käsutustehing

peab olema notariaalselt tõestatud. Osa võõrandamise käsutustehingu tõestanud notar saadab

lepingu tõestamisest alates kahe päeva jooksul äriregistri pidajale valdkonna eest vastutava

ministri kehtestatud vormis teate osa võõrandamise kohta. Vastavalt ÄS § 84 p-le 4 kantakse

äriregistrisse osanike nimed ning vastavalt ÄS § 34 lg-le 2 kehtib kanne kolmanda isiku suhtes

õigena, välja arvatud, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige.

12.1. ÄS § 34 lg 2 järgi võib osaniku kohta tehtud äriregistri kande õigsust eeldada ka kohus

(vt nt Riigikohtu 13. veebruari 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-8552, p 25). Samas võib kande

ebaõigsusele tuginev menetlusosaline tõendada oma väiteid kõikide TsMS § 229 lg 2 nimetatud

tõenditega ning vastaspool võib väite ümber lükkamiseks kasutada samuti kõiki nimetatud

tõendeid.

12.2. Hageja tugines asjaolule, et ei praeguses kohtumenetluses ega selle väliselt ei ole talle

esitatud osa võõrandamise lepingut. Kolleegium ei nõustu hageja eeldusega, et kui äriühing ega

menetluse vastaspool ei esita osa võõrandamise lepingut, tuleb lugeda tõendatuks, et osa

2-18-16515

võõrandamistehingut ei toimunud. Võõrandamislepingu esitamata jätmisel võib vastaspool

jätkuvalt tugineda nii äriregistri kandele kui esitada muid asjaolusid ja tõendeid oma väite

tõendamiseks.

12.3. Kostja tugines asjaolule, et äriühingu juhatus oli kantud Mercury Holdings OÜ osanike

nimekirja. ÄS § 150 lg 1 järgi osaühingu suhtes loetakse osa võõrandamine toimunuks ja osanik

vahetunuks pärast osaühingule võõrandamisest teatamist ja osa ülemineku tõendamist.

Osaühingu osanike nimekirja peab juhatus (ÄS § 182 lõige 1). Kostja esile toodud asjaolu üle

vaidlust ei ole (TsMS § 231 lg 2). Kolleegiumi hinnangul kinnitab see kaudselt, et suurosanik

võõrandas osa Mercury Holdings OÜ-le, juhatusele esitati osa võõrandamise leping ning

juhatus tegi vastava muudatuse osanike nimekirjas. Apellatsiooniastmes esitas kostja

täiendavalt dokumentaalse tõendi osa võõrandamise kohta. Notar R. Kimmeli 23.02.2021

kinnitusest müüjale Estonia Capital OÜ-le nähtub, et omandiõigus osale on Mercury Holdings

OÜ-le üle läinud 26. veebruaril 2016. Kokkuvõttes saab kolleegium lugeda tõendatuks, et

Estonia Capital OÜ sõlmis 26. veebruaril 2016 osa võõrandamise lepingu Mercury Holdings

OÜ-ga, millega andis viimasele üle omandiõiguse osale.

13. Hageja alternatiivse põhjenduse kohaselt ei saanud Mercury Holdings OÜ äriühingu

osanikuks seetõttu, et äriühingu osa ülemineku tehing suurosanikult Mercury Holdings OÜ-le

oli tühine selle vastuolu tõttu heade kommetega.

13.1. Kuna hageja ei ole osa käsutustehingu pooleks, siis peab tal tehingu tühisusele

tuginemiseks olema õigustatud huvi. Käsutustehingu pooleks mitteolev isik saab erandina

tugineda sellise tehingu tühisusele, mis mõjutab tema õigusi (vt Riigikohtu 6. novembri 2019.

a otsus tsiviilasjas nr 2-16-11216, Riigikohtu 10. detsembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

156-12, p 11; 13. veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-07, p-d 13 ja 14; 15. jaanuari

2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-06, p 20). Aktsiate üleandmise käsutustehingu heade

kommete vastasusele saab tugineda lepingupooleks mitte olev aktsionär, kelle õigusi

aktsionäride üldkoosolekul otsustatu mõjutas, kuna tal on õigustatud huvi teada, kas

aktsionäride üldkoosoleku otsus on kehtivalt vastu võetud (Riigikohtu 10. detsembri 2012. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-156-12, p 11). Sama kohaldub ka osaniku õigustatud huvi kohta.

Riigikohtu 6. novembri 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-11216, p 17).

13.2. Heade kommetega võivad tehingud olla vastuolus erinevatel põhjustel, mida ühiskonnas

valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks (vt Riigikohtu 10.

detsembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-156-12, p 11; 16. oktoobri 2002. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-80-02, p 10). Kuigi üldjuhul on omandi üleandmise kohta sõlmitud asjaõigusleping

õiguslikult neutraalne ega saa olla vastuolus heade kommetega, võib see erandina siiski nii olla,

kui käsutustehingu eesmärk või käsutustehing ise on heade kommete vastane (vt Riigikohtu

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-05, p 26; Riigikohtu 13. veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-140-07, p-d 30-31).

13.3. Riigikohus on leidnud, et osa üleandmise käsutustehing võib olla heade kommete vastane,

kui sellega soovitakse vältida hääleõiguse piirangut ja pikemas perspektiivis tõrjuda

vähemusosanik ühingust välja. Selline eesmärk on taunitav ja ebamoraalne, mistõttu sellised

tehingud vastuolus heade kommetega ja TsÜS § 86 lg 1 järgi tühised Riigikohtu 6. novembri

2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-11216, p 18-19).

13.4. Kolleegiumi hinnangul ei saa kohtu ette toodud asjaoludest teha järeldust, et suurosanik

ja Mercury Holdings OÜ soovisid äriühingu osa võõrandamisega vältida ÄS § 177 lg 1

sätestatud hääleõiguse piirangut või saavutada muid eeliseid taunitaval ja ebamoraalsel moel.

13.5. ÄS § 177 lg 1 sätestab, et osanik ei või hääletada, kui otsustatakse osaniku ja osaühingu

vahel tehingu tegemist või osanikuga õigusvaidluse pidamist. Hageja väitel võõrandas

2-18-16515

suurosanik äriühingu osa 26. veebruaril 2016 Mercury Holdings OÜ-le eesmärgiga kiita

osanike koosolekul heaks 22.05.2012 kinnistute võõrandamise tehing, 28.06.2010 laenuleping

ning 15.05.2006 nõude loovutamise leping. Hageja väitel oli vähemalt kinnistute võõrandamise

tehing ÄS § 168 lg 1 p 10 ja § 181 lg 3 järgi tühine, kui seda ei kiida heaks osanikud.

13.6. Kolleegium leiab, et hageja oletus suurosaniku motiivide kohta ei ole eluliselt usutav, sest

osanike koosolek 2012, 2010 ja 2006. aastal tehtud tehingute heaks kiitmiseks toimus alles kaks

ja pool aastat pärast osaluse võõrandamist. Tehingu heade kommete vastane eesmärk TsÜS §

86 lg 1 mõttes peab esinema tehingu tegemise ajal, mitte tekkima aastaid pärast tehingu

tegemist.

13.7. Nõustuda tuleb maakohtu seisukohaga, et Mercury Holdings OÜ ei ole näilik osanik ega

tegutsenud otsuste vastuvõtmise ajal TS või ESTONIA CAPITAL OÜ mõju all. Hageja on

seisukohal, et Mercury Holdings OÜ on näilik osanik ja tegelikkuses teostab äriühingu suhtes

osaniku õigusi jätkuvalt suurosanik. Hageja väitis, et Mercury Holdings OÜ ja likvideerija AM,

kelle mõlema tegevuskohaks on märgitud Rännaku pst 12, Tallinn, tegutsevad tegelikkuses

vastavalt TS ja/või suurosaniku juhistele ning juriidilistele soovitustele, kuivõrd neil kõigil on

erinevates kohtumenetlustes esindajaks vandeadvokaat Leon Glikman.

13.7.1. Kolleegium leiab, et hageja väited on oletuslikud. Hageja väitel kinnitab seda, et

Mercury Holdings OÜ tegutseb suurosaniku (või muu TS-ga või suurosanikuga seotud isiku)

eest ja nimel asjaolu, et Mercury Holdings OÜ oli nõus kiitma heaks tehinguid, mis olid tema

omandile kahjulikud kuna muutsid kostja varatuks. Kuigi hageja algatatud kohtuasjas TS ja

suurosaniku vastu leidis kohus, et aastatel 2012, 2010 ja 2006 tehtud tehingud ei olnud

äriühingule majanduslikult kahjulikud, ei ole see asjaolu praeguses vaidluses tähendust omav.

Isegi kui viidatud tehingud oleksid olnud äriühingule majanduslikult kahjulikud, ei oleks nende

heakskiitmine heade kommete vastane ega tähendaks ka, et uus omanik tegutseb jätkuvalt

eelmise omaniku kontrolli all. Majanduslikult kahjuliku tehingu korral on esmane õiguskaitse

viis ÄS § 187 lg 4 alusel kahjunõude esitamine. Majanduslikult kahjulikule tehingule osaniku

heakskiidu andmine ei ole seadusevastane.

14. Lisaks ei ole hageja suutnud kolleegiumi veenda selles, et 22.05.2012 kinnistute

võõrandamise tehing oli ÄS § 168 lg 1 p 10 ja § 181 lg 3 järgi tühine.

14.1. ÄS § 168 lg 1 järgi on osanike pädevuses juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine,

tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või

vaidluses osaühingu esindaja määramine. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-26-17 p-s 10 leidnud,

et ÄS § 181 lg 3 esimene lause näeb ette, et osanike nõusolek tehingu tegemiseks on vajalik

juhul, kui tehingu teiseks pooleks on osaühingu juhatuse liige. Osanike nõusolek on samamoodi

vajalik ka juhul, kui tehingu teiseks pooleks on juhatuse liikme ja tema abikaasa 100%-lise

kontrolli all olev äriühing.

14.2. Hageja väitel ei olnud TS küll tehingute tegemise ajal suurosaniku registrist nähtuv

osanik, kuid ta oli suurosaniku ainus tegelik kasusaaja ja suurosanikul oli TS-ga samaväärne

majanduslik huvi ÄS § 168 lg 1 mõttes.

14.2.1. Kolleegium osundab, et hageja esitas andmed suurosaniku tegeliku kasusaaja kohta

alates 31. detsembrist 2018, mitte tehingu tegemise ajal. Samas ei saa tegelikku kasusaajat

pidada juhatuse liikmega samaväärse majandusliku huviga isikuks ÄS § 168 lg 1 mõttes.

Rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse § 9 lg 1 ja 2 järgi on tegelik kasusaaja ka füüsiline

isik, kes omab otseselt või kaudselt äriühingus 25 %-list osalust pluss üks aktsia või üle 25%

suurust omandiõigust. Sellise isikuga tehingu tegemine ei vaja osanike heakskiitu ÄS § 168 lg

1 p 10 alusel.

2-18-16515

14.2.2. Puuduvad tõendid selle kohta, et TS oleks olnud suurosaniku sisuline omanik ÄS § 168

lg-le 1 sarnases tähenduses. Kostja esitas tõendina suurosaniku ainuosaniku Rec Incorporated

aktsionäride nimekirja, mille kohaselt oli 100% aktsionäriks 22.05.2012 tehingu ajal USA

resident JL ning et aktsiad võõrandati TS-le 08.12.2013. Hageja leiab, et kui esitatud tõend ongi

autentne, siis lõplik vaidlusalustest tehingutest tegelik kasusaaja on ikkagi TS, sest ta sai

suurosaniku emaäriühingu ainuaktsionäriks. Kolleegiumi hinnangul on hageja väited

oletuslikud.

15. Teise alternatiivina palub hageja tuvastada koosoleku otsuste tühisus või alternatiivselt

tunnistada koosoleku otsused kehtetuks.

16. Hageja heidab maakohtule ette, et maakohus ei ole analüüsinud hageja väidet, et koosoleku

otsuse punktid 2–5 rikuvad võlausaldajate kaitseks kehtestatud seaduse sätteid, s.o ÄS § 187

lg-t 4 koosmõjus lg-ga 2 ja ÄS § 1671 lg-t 5 koosmõjus lg-ga 1. Hageja heidab maakohtule ette

ka seda, et kohus ei hinnanud hageja väidet, et koosoleku otsuse punktid 2–5 on vastuolus heade

kommetega, kuivõrd Mercury Holdings OÜ võttis nimetatud otsused vastu ainuisikuliselt

vastuolus äriühingu ja väikeosanike huvidega, kasutades ära enamusosaniku jõupositsiooni.

16.1. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole rikkunud TsMS § 442 lg 8 sätestatud otsuse

põhjendamise kohustust, kui ei pakkunud hageja väidete nii ulatuslikku analüüsi, nagu hageja

soovis. Hageja väited otsuste tühisuse kohta on kompleksne õiguslik konstruktsioon, mis

tugineb kogumis samadele asjaoludele, mida hageja on esitanud otsuse vastuvõtmata jätmise

tuvastamise nõude alusena – aastatel 2012, 2010 ja 2006 tehtud tehingute majanduslik

kahjulikkus äriühingule, TS mõju suurosaniku ja Mercury Holdings OÜ üle ning

enamusosaniku otsustusõiguse kasutamine.

16.2. Maakohus põhjendas piisvalt oma järeldust, et TS ei olnud tehingute tegemise ajal

suurosaniku ega Mercury Holdings OÜ-ga majanduslikult samaväärse huviga isik ÄS § 168 lg

1 p 10 mõttes. Täpselt samadel faktilistel asjaoludel ei pidanud maakohus täiendavalt

põhjendama, miks ta ei nõustu hagejaga, et TS on faktiline ühingu juht § ÄS § 1671 lg 1 mõttes.

16.3. Täiendavalt märgib kolleegium, et kuna ringkonnakohus tuvastas eelnevalt otsuse p-s 14,

et 22.05.2012 kinnistute võõrandamise tehing ei olnud ÄS § 168 lg 1 p 10 ja § 181 lg 3 järgi

tühine, ei saa samadel elulistel asjaoludel järeldada, et TS eesmärk oli enamusosaniku eeliste

seadusevastane ärakasutamine ühingule või väikeosanikele kahju tekitamiseks.

17. Vastuseks hageja väidetele seoses otsuste kehtetuks tunnistamise nõudega märgib

kolleegium järgmist.

17.1. Riigikohus on selgitanud, et üldkoosoleku otsust saab vaidlustada põhjendusega, et hääled

on antud mingit seaduses sätestatud keeldu rikkudes, üksnes otsuse kehtetuks tunnistamise

kaudu ÄS § 302 lg 1 alusel. Sellises olukorras ei ole kohaseks õiguskaitsevahendiks nõue,

millega palutakse tuvastada vastupidise sisuga otsuse vastuvõtmine. Ka näiteks olukorras, kus

on rikutud ÄS §-st 272 tulenevat aktsionäride võrdse kohtlemise põhimõtet, saab otsuse sellise

rikkumise tõttu üksnes kehtetuks tunnistada (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. juuni 2014. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-14, p 23).

17.2. Apellatsiooniastmes vaidlevad pooled selle üle, kas hageja nõue üldkoosoleku otsuste

kehtetuks tunnistamiseks on aegunud TsÜS § 38 lg 5 järgi, sest hageja on ÄS § 177 lg 1

rikkumisele tuginenud enam kui kolm kuud pärast otsuse vastuvõtmist.

17.2.1. Kolleegium nõustub hagejaga, et maakohus leidis ekslikult, et hageja nõue on aegunud,

sest hageja tugines hääletuskeelule alles 27.12.2019 menetlusdokumendis. Tegelikult tugines

hageja ÄS § 177 lg 1 hääletuskeelu rikkumisele juba hagiavalduse p-s 2.1.4.1, kui leidis, et

2-18-16515

„Väikeosanikud, sh hageja, on seisukohal, et Mercury Holdings ei või hääletada koosoleku

päevakorrapunktide 2, 3 ja 4 osas tulenevalt ÄS § 177 lõikest 1.“

17.3. Kolleegium leiab aga, et hageja väide ÄS § 177 lg 1 rikkumisest on põhjendamatu. ÄS §

177 lg 1 sätestab, et osanik ei või hääletada, kui otsustatakse osaniku ja osaühingu vahel tehingu

tegemist või osanikuga õigusvaidluse pidamist. ÄS § 177 lg 1 sätestatud hääletamispiirangu

eesmärk on vältida osaniku ja osaühingu huvide konflikti olukorras, kus osanikul võib tehingut

tehes tekkida soov eelistada oma majanduslikke huve ühingu omadele (Riigikohtu 10. jaanuari

2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-144-11, p 13). Samamoodi ei või osanik hääletada ka siis,

kui otsustatakse, kas pidada õigusvaidlust osaniku ainuosalusega äriühinguga, sest ka sellisel

juhul tuleb eeldada majanduslike huvide konflikti (Riigikohtu 10. jaanuari 2012. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-144-11, p 13).

17.4. Hageja, on seisukohal, et Mercury Holdings OÜ on näilik osanik ning et äriühingu osa

võõrandamine suurosanikult Mercury Holdings OÜ-le oli näilik tehing, kuna tegelikkuses

teostab äriühingu suhtes osaniku õigusi jätkuvalt suurosanik. Eelnevalt tuvastas kolleegium

otsuse p-s 13.7, et Mercury Holdings OÜ ei ole näilik osanik ega tegutsenud otsuste

vastuvõtmise ajal TS või ESTONIA CAPITAL OÜ mõju all. Seega ei saanud Mercury

Holdings OÜ-le kohalduda ÄS § 177 lg 1 sätestatud hääletuspiirang.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

18. TsMS § 162 lg 1 järgi jätab kohus menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hageja kanda.

Et maakohus ei ole menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174

lg 4 järgi ka ringkonnakohus.

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt