3-20-1131/35 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. mai 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-20-1131

Haldusasi

X kaebus Maksu- ja Tolliameti 25. oktoobri 2019. a

vastutusotsuse nr 13-7/00904-19 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X, esindaja v.adv Gerly Kask

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Margo Karu

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 8. juuni 2021. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

14. aprilli 2022. a kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 8. juuni 2021. a

otsus haldusasjas nr 3-20-1131 muutmata.

2. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 01.06.2022, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

3-20-1131

2(11)

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 25.10.2019 vastutusotsusega nr 13-7/00904-19 X

tasuma KC Kinnisvara AS maksuvõla 43 860,35 eurot. Vastutusotsuse tegemise seisuga on

äriühingu maksuvõlg 49 913,09 eurot, millest 26 627,87 eurot on maksustamisperioodi

november 2014 kuni juuli 2018 deklareeritud, kuid tasumata tulu- ja sotsiaalmaks ning

kohustusliku

kogumispensioni

ja

töötuskindlustusmaksed

ning

23 285,22

eurot

maksusummadelt arvestatud intress. Maksuhaldur on arestinud KC Kinnisvara AS

arvelduskontod kõikides krediidiasutustes perioodil 15.12.2014‒15.08.2018 summas 45 541,39

eurot. Sissenõudmistoimingute tulemusena on äriühingu maksukohustus vähenenud 658,10

euro võrra. KC Kinnisvara AS ainsaks töötajaks oli perioodil 01.04.2005‒06.09.2018 X.

Viimane laekumine äriühingu ettemaksukontole toimus 25.10.2017 summas 500 eurot. KC

Kinnisvara AS-le ei kuulu sõidukeid ega kinnisvara ning äriühing omab SEB Pank AS-s

väärtpaberikontot, millel on 20 000 euro väärtuses Maardu Katlamaja AS lihtaktsiaid, millele

on

seatud

kohtutäituri

korraldusel

20.04.2016

keelumärge.

Maksuhalduri

sissenõudmistoimingute tulemusena ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul äriühingu

maksukohustust sisse nõuda ning maksuhalduril on alus vastutusotsuse koostamiseks

(maksukorralduse seaduse (MKS) § 96 lg 5).

X oli KC Kinnisvara AS juhatuse liige perioodil 10.03.1999‒03.05.2019 ning on esitanud kõik

äriühingu majandusaasta aruanded perioodil 26.06.2000‒28.11.2018. X-l on e-maksuameti

kasutamise õigused alates 29.09.2014 ning ta allkirjastas äriühingu nimel dokumente ja esitas

arveid raamatupidajale. Perioodil 01.04.2005‒06.09.2018 oli tal kehtiv tööleping KC

Kinnisvara AS-ga. Teisi töötajaid äriühingul ei olnud.

X põhjustas KC Kinnisvara AS maksuvõla seeläbi, et deklareeris perioodil 2014 november kuni

2016 oktoober KC Kinnisvara AS TSD deklaratsioonidel endale töötasu väljamakseid

kogusummas 44 144 eurot ja perioodil 2017‒2018 sotsiaalmaksu miinimummäära ulatuses,

kuid jättis maksukohustuse tasumata. KC Kinnisvara AS ei deklareerinud alates 2014. a

märtsikuust käivet ning kustutati käibemaksukohustuslaste registrist 30.06.2015. Äriühingul

puudusid rahalised vahendid maksukohustuste tasumiseks ning X ei teinud midagi

maksukohustuse kasvamise vältimiseks. Kui X oleks korraldanud KC Kinnisvara AS

majandustegevust viisil, mis oleks taganud piisavate rahaliste vahendite laekumise või oleks

juhatuse ainuliikmena võtnud vastu juhtimisotsuseid kahjumliku majandustegevuse

lõpetamiseks, oleks KC Kinnisvara AS maksuvõla tekkimine olnud välditav. X juhtimisotsuste

tõttu jäid KC Kinnisvara AS maksukohustused tasumata ning suurenesid järjepidevalt

maksustamisperioodil november 2014 kuni juuli 2018. X rikkus MKS §-s 8 nimetatud kohustusi

tahtlikult. Esineb põhjuslik seos X toimepandud rikkumiste ja KC Kinnisvara AS maksuvõla

vahel. X jättis arvestamata ja tasumata intressi deklareeritud maksukohustustelt. Seega tuleb

intressivõlg lugeda X tegevuse tulemuseks. Möödunud ei ole MKS § 98 lg-s 1 sätestatud

maksusumma määramise viieaastane tähtaeg.

2. X esitas 20.02.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 25.10.2019 vastutusotsuse nr

13-7/00904-19 tühistamiseks.

Maksuhaldur ei ole sissenõudmismenetluses kasutanud kõiki võimalusi, mis oleksid saanud viia

ettevõtte poolt maksuvõla tasumiseni. Kaebaja on vastutusmenetluses juhtinud maksuhalduri

tähelepanu KC Kinnisvara AS-i juhtimis- ja omanikustruktuurile, millest nähtub, et ettevõtte

tegevust nii maksuvõla tekkimisele eelnenud, maksuvõla tekkimise perioodil kui praegusel ajal

3-20-1131

3(11)

suunab ja kontrollib nõukogu esimees, emaettevõtte omanik ja juhatuse liige Y. KC Kinnisvara

AS nõukogu otsusega on maist 2019 valitud uus juhatuse liige, kes on kontrolliva isiku

lähikondne. Nii KC Kinnisvara AS nõukogu kui uue juhatuse poolt ei ole praeguse ajani tehtud

otsust KC Kinnisvara AS majandustegevuse lõpetamise kohta, mis viitab sellele, et ettevõte

jätkab majandustegevust. Kaebaja on pööranud maksuhalduri tähelepanu vajadusele pöörduda

uue juhatuse ja nõukogu esimehe poole seoses maksuvõla tasumisega.

Puudub vaidlus, et KC Kinnisvara AS on investeeringute haldamise ja valdusettevõte. Alates

novembrist 2010 omas äriühing laenunõudeid emaettevõtte KC Grupp AS vastu ja alates 2006.

a-st laenunõudeid Brasiilia tütarettevõtte Property Logic Brasil Empreendimentos E

Participecoes LTDA vastu. Tegemist oli pikaajaliste investeeringutega laenude näol. Alates

2012. a-st omas KC Kinnisvara AS kontsernisiseste nõuete ümberstruktureerimise tulemusena

nimetatud tütarettevõtte aktsiaid ning nõuet äriühingu vastu. Samuti kuulub KC Kinnisvara AS-

le osalus Maardu Katlamaja AS-s. Eelnevast nähtub, et kõik KC Kinnisvara AS strateegilised

investeerimisotsused tehti ajal, kui äriühingul puudus maksuvõlg ja emaettevõtte maksevõime

oli hea. Kaebaja on vastutusmenetluses selgitanud, et juhatusel puudus võimalus nõukogu ja

emaettevõtte investeerimisotsuste mõjutamiseks. Rahavoo puudumise põhjused seostuvad

nõukogu ja omaniku välisprojektidesse tehtud investeerimisotsustega ning otsustega, kas,

kellele ja mil viisil neid projekte hiljem realiseerida. Kaebajal ei ole olnud KC Kinnisvara AS

üle sisulist kontrolli, mõjuvõimu ega majanduslikku huvi. Põhjendatud ei ole MTA üldine

etteheide, et juhatus pole korraldanud majandustegevust viisil, mis oleks taganud piisavate

rahaliste vahendite laekumise või võtnud vastu otsuse kahjumliku majandustegevuse

lõpetamiseks.

KC Kinnisvara AS ja kaebaja vahel puudus kirjalik juhatuse liikme leping ja juhatuse liikme

tasusid ei makstud. Töölepingu oli kaebajaga sõlminud Kristiine Keskus AS nimel Y.

31.12.2004 toimus töötajate üleviimine KC Grupp AS-st (endise nimega Kristiine Keskuse AS

ja AS Kristine Center) Hoonete Halduse AS-i (praeguse ärinimega KC Kinnisvara AS). Kaebaja

ei ole iseendaga sõlminud töölepingut. Arvestades äriseadustiku § 306 lg-s 3 sätestatud juhatuse

aruandekohustust nõukogu ees, on ilmne, et palgaväljamaksed olid kooskõlastatud ja toimusid

nõukogu teadmisel ja nõusolekul.

Pikaajaliste äriprojektide tegemisel on arvestatud sellega, et nende realiseerimine võtab aega ja

saadava tulu arvelt kaetakse ka vahepeal tekkinud kohustused. Kaebaja seisukohast vaadatuna

toimusid KC Grupp AS kontserni sisesed pidevad tegevused ettevõtete varade, nõuete ja

arendusprojektidega, mille eesmärk oli finantsvahendite saamine grupi kohustuste täitmiseks.

Kaebaja esitas vastutusmenetluses maksuhaldurile väljavõtted 2017. a-l toimunud

läbirääkimistest investoriga, kes oli reaalselt huvitatud KC Kinnisvara AS Brasiilia

tütarettevõtte kinnisvaraprojekti kaasamisest ning täiendava investeeringu tegemisest KC

Kinnisvara AS-i, et omandada äriprojektis osalus. Kaebaja esitatud tõendeid maksuhaldur

sisuliselt ei hinnanud.

Kaebaja on esitanud maksuhaldurile tõendi selle kohta, et ta tasus maksunõudeid

proportsionaalselt teiste kohustustega ning kaasas selleks võõrvahendeid. Maksuhaldur jätab

märkimata, et täitemenetlusest laekus 2015. a-l maksuhalduri nõuete katteks 5658 eurot (mitte

658,10 eurot), mille kaebaja suunas Maardu Katlamaja AS kaudu tasumiseks kohtutäiturile

(kuni Maardu Katlamaja AS pangakonto arestimiseni). Otse maksuhalduri ettemaksukontole

suunas kaebaja 2017. a-l tasumiseks Nordline Management OÜ kaudu 1867,77 eurot.

Vaadeldaval perioodil (2015‒2017) tasuti jooksvaid kohustusi kokku 33 784 eurot, millest

maksuhaldurile laekus seega 22% vahenditest. Eelnev kinnitab, et kaebaja tegutses juhatuse

liikme kohustuste täitmisel nõutava hoolsusega.

3-20-1131

4(11)

Vastutusotsuse põhjendused kaebajale etteheidetava tegevuse osas on vastuolulised. Ühelt poolt

on maksuhaldur leidnud, et kaebaja pole korraldanud majandustegevust viisil, mis oleks

taganud piisavate rahaliste vahendite laekumise või võtnud vastu otsuse kahjumliku

majandustegevuse lõpetamiseks ehk kaebaja on väidetavalt olnud tegevusetu. Teisalt on leitud,

et kaebaja on teinud põhjendamatuid palgaväljamakseid olukorras, kus äriühingul vahendid

puudusid ehk kaebaja eesmärgiks oli maksuvõla põhjustamine. Kaebaja tegutses äriühingu

huvides ja ärilistel eesmärkidel. Palga väljamaksete tegemise ajal puudus teadmine, et KC

Kinnisvara AS ja KC Grupp AS käibevahendite olukord halveneb. Kui maksuvõlg koosneb

äriühingu deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksukohustusest, siis tavaliselt käsitleb

maksuhaldur juhatuse liikme tegevust raske hooletusena või hooletusena. Kuivõrd kaebaja

tegevuses puudub tahtlus, on vastutusotsuse tegemine aegunud.

3. MTA palus jätta kaebuse rahuldamata.

Maksuhaldur on KC Kinnisvara AS poole pöördunud, saamaks teavet äriühingu

majandustegevuse kohta. Seetõttu ei nõustu vastustaja kaebajaga, nagu ei oleks MTA

tähelepanu pööranud KC Kinnisvara AS juhtimis- ja omanikustruktuurile. Kaebaja esitas

vastutusmenetluses temale Y poolt adresseeritud 17.10.2018 e-kirja, kus kaebajale oli lubatud

dividendideks 25%. Seega ei vasta tegelikkusele kaebaja väide, et tal puudus majanduslik huvi.

Olukorras, kus KC Kinnisvara AS-l rahalised vahendid puudusid, tekitas kaebaja läbi endale

palga maksmise olukorra, kus äriühingul tekkisid maksuvõlad, mida ei olnud võimalik tasuda.

Kaebaja selline tegevus saab olla ainult tahtlik ning kaebaja väited maksuhalduri

uurimiskohustuse rikkumise kohta ei vasta tegelikkusele. Seda ka olukorras, kus kaebaja püüab

kaebuses vähendada oma rolli juhatuse liikmena KC Kinnisvara AS tegevuses. Kaebaja

esindaja poolt 24.09.2019 e-kirja lisa „Lepingueelse info avaldamise leping“, milles on lepingu

osapooleks märgitud kaebaja, seab kahtluse alla kaebaja väite, et välisprojekte juhtis Y. Kaebaja

on jätnud märkimata, et temale oli lubatud dividendideks 25%.

Asjaolu, et OÜ Nordline Management, kus juhatuse liikmeks on samuti kaebaja, on teinud KC

Kinnisvara AS ettemaksukontole kolmel korral ülekandeid kokku summas alla 2000 euro, ei

kinnita kuidagi seda, et kaebajal puudus tahtlus tööjõumaksude osas KC Kinnisvara AS-le

maksuvõla tekitamiseks ja selle tasumata jätmiseks. On ilmne, et vastavatest ettemaksukontole

kantud summadest ei jätkunud KC Kinnisvara AS maksuvõla tasumiseks.

Kuigi KC Kinnisvara AS nõukogu oli see, kes otsustas müüa Katusepapi 4 ärihoone ja saadud

vahendid investeerida Property Logic Brasil äriühingusse, oli juhatuse liige see, kes ei nõudnud

lepingus sätestatud hüpoteegi seadmisest kinnipidamist. Eeltoodud rahaliste vahendite KC

Kinnisvara AS-st väljaviimist saab lugeda põhjuseks, miks KC Kinnisvara AS ei saanud täita

oma kohustusi võlausaldajate ees. Samas tuleb arvestada, et olukorras, kus kaebajale oli teada,

et KC Kinnisvara AS-l puuduvad rahalised vahendid, tekitas ta endale palga maksmisega

olukorra, kus äriühingul tekkisid maksuvõlad, mida ei olnud võimalik tasuda. Kaebajale on ette

heidetud konkreetset rikkumist – kaebaja kui KC Kinnisvara AS juhatuse ainuliige võttis vastu

otsuse maksta välja töötasu olukorras, kus äriühingul puudusid rahalised vahendid. Tõendamata

on kaebaja väide, et palgaväljamaksed olid kooskõlastatud ja toimusid nõukogu teadmisel ja

nõusolekul.

Vastutusotsuse tegemine ei ole aegunud. Kaebaja osas rakendub viieaastane aegumistähtaeg.

4. Tallinna Halduskohus jättis 08.06.2022 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud

poolte endi kanda. Kohus nõustus vastutusotsuse ja 14.01.2020 vaideotsuse põhjendustega neid

kordamata (HKMS § 165 lg 2).

3-20-1131

5(11)

Maksuvõlg, mille tasumist kaebajalt vastutusotsusega nõutakse, koosneb KC Kinnisvara AS

poolt perioodil november 2014 kuni juuli 2016 deklareeritud, kuid tasumata tööjõumaksudest,

perioodil 2017‒2018 deklareeritud, kuid tasumata sotsiaalmaksust, ning nende alusel arvestatud

intressist. Kaebaja oli vaadeldaval perioodil KC Kinnisvara AS ainus juhatuse liige. Seega oli

kaebaja ülesanne MKS § 8 lg-st 1 ja § 105 lg-st 1 tulenevalt korraldada KC Kinnisvara AS

majandustegevus selliselt, et äriühingu maksukohustused oleksid nõuetekohaselt täidetud, sh

deklaratsioonidel välja arvutatud maksusummad tähtaegselt tasutud. Kaebaja seda kohustust ei

täitnud. Seega on vaidlusalune maksuvõlg tekkinud kaebaja poolt MKS § 8 lg-s 1 sätestatud

kohustuse rikkumise tulemusena.

Maksuhaldur on õigesti tuvastanud, et kaebaja on rikkunud oma juhatuse liikme kohustusi

tahtlikult. MKS § 40 lg 4 ja võlaõigusseaduse § 104 lg 5 tähenduses on tahtlus õigusvastase

tagajärje soovimine. Õigusvastaseks tagajärjeks, millele deklareeritud maksusumma tasumata

jätmisel peab tahtlus olema suunatud, on see, et tasumisele kuuluv maksusumma jääb seaduses

ette nähtud tähtpäeval tasumata. Praegusel juhul on välistatud võimalus, et kaebajale jäi

arusaamatuks deklareeritud maksusummade tasumise kohustus.

Põhjendatuks ei saa pidada kaebaja positsiooni, et talle ei saa ette heita juhatuse liikme

kohustuste tahtlikku rikkumist, kuivõrd äriühing ei olnud tema kontrolli all, mistõttu puudus tal

võimalus äriühingu rahavoogusid mõjutada. Vaidlus puudub, et: a) KC Kinnisvara AS-l

puudusid rahalised vahendid juba enne maksukohustuste deklareerimist ning kaebaja oli

äriühingu majanduslikust olukorrast teadlik; b) deklareeritud maksukohustused koosnesid

kaebaja enda tööjõumaksudest. Kui juhatuse liige on teadlik, et tal puudub võimalus tagada

deklareeritud maksukohustuste korrektset täitmist, oleks ta pidanud kas jätma endale palga

maksmata või loobuma juhatuse liikme ametikohast. Asjaolu, et kaebaja suutis suunata 44 144

euro suuruse rahavoo iseendale KC Kinnisvara AS poolt palga maksmiseks, näitab, et kaebaja

võimalused äriühingu rahavoogude mõjutamisel ei olnud nii piiratud, kui kaebaja näidata üritab.

Asjakohane ei ole ka kaebaja õigustus, et tal puudus palgaväljamaksete tegemise ajal teadmine,

et äriühingu käibevahendite olukord halveneb. Hetkel, kui kaebaja otsustas hakata endale KC

Kinnisvara AS poolt palgaväljamakseid tegema (enne 2014. a novembrit kaebaja endale palka

ei maksnud, kuigi oli äriühingu töötajana registreeritud alates 01.04.2005), pidi ta arvestama

sellega, et tema kui juhatuse liikme kohustus on korraldada maksude õigeaegne tasumine

äriühingu vara arvelt. Maksude tasumise kohustust, sh tähtaegu reguleerivad sätted ei toeta

lähenemist, et maksude tasumise võib jätta kuhugi ebamäärasesse kaugesse tulevikku, kui

äriühingul võivad tekkida rahalised vahendid.

Maksuhaldur on õigesti tuvastanud põhjusliku seose maksuvõla ning maksude tasumise

kohustuse rikkumise vahel. Maksukohustused jäid tasumata ja suurenesid kaebaja

juhtimisotsuste tõttu. Täidetud on ka kõik muud tingimused kaebaja suhtes vastutusotsuse

tegemiseks. Vastutusotsuse tegemine ei ole aegunud ja maksuvõlga ei ole kustutatud (MKS §

114). Maksuhaldur on püüdnud maksuvõlga sisse nõuda KC Kinnisvara AS-lt, kuid see pole

rohkem kui kolme kuu jooksul tulemusi andnud (MKS § 96 lg 5). Kaebaja leiab ekslikult, et

vastutusotsuse tegemine eeldab seda, et maksukohustuslase rahaliste õiguste arvelt maksuvõla

sisse nõudmise võimalused on tõendatult igal juhul ammendunud. Kohtupraktikas on asutud

seisukohale, et MKS § 96 lg-s 5 sätestatud nõue on täidetud, kui maksuhaldur on astunud

mõistlikud sammud selleks, et püüda maksuvõlg sisse nõuda sissenõude pööramisel rahalistele

õigustele (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 3-13-1581, p 14). Sellised mõistlikud sammud

piirduvadki üldjuhul maksukohustuslase pangakontode arestimisega. Maksuhaldur ei pea

vastutusotsuse tegemise eeldusena välja selgitama maksukohustuslase muid võimalikke rahalisi

nõudeid kolmandate isikute vastu, analüüsima maksukohustuslase raamatupidamisarvestuses

kajastatud selliste nõuete tegelikku väärtust ega proovima reaalselt nende arvelt maksuvõlgu

sisse nõuda. MKS § 96 lg 5 eesmärk on välistada vastutusotsuse tegemine olukorras, kus

3-20-1131

6(11)

maksuvõla sundtäitmine maksukohustuslase enda olemasoleva vara arvelt oleks lihtne ehk kus

see oleks võimalik lühikese aja jooksul maksukohustuslase likviidse vara arvel. Eeltoodust

tulenevalt ei pea kohus vajalikuks käsitleda kaebaja väiteid selle kohta, kas KC Kinnisvara AS-

l oli piisavalt vara, mille arvelt oleks olnud võimalik maksuvõlg sisse nõuda.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5. X palub 08.07.2021 apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 08.06.2021 otsus

tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada ning mõista vastustajalt välja kaebaja

menetluskulud.

Halduskohtus asja läbivaatamist ja arutamist sisuliselt ei toimunud. Kohus oli menetluslikes

küsimustes ükskõikne ja passiivses rollis. Kohtul ei tekkinud faktilisi, õiguslikke ega

menetluslikke küsimusi, mida menetlusosalistega arutada. Kohus ei pidanud vajalikuks tõendite

uurimist. Selline kohtupidamine ei ole ega näi õige ja aus. Kaebaja taotles kohtus tõendina

vastustaja vastuse lisa 10 uurimist, mille kohta esitas ka kohtuistungil vastustajale küsimuse

(kohtuistungi helisalvestis 14:48.jj). Halduskohus tõendi uurimisest osa ei võtnud ja kohtul ei

olnud kaasas ka asjas esitatud kirjalikke tõendeid. Kohtuotsuses on kohus üle võtnud vastustaja

paljasõnalise väite, et enne 2014. a novembrit kaebaja endale palka ei maksnud, viitamata

seejuures, mille alusel kohus vastavale järeldusele jõudis. Kohus on rikkunud HKMS § 157 lg

4 ja § 165 lg 1 p 1 nõudeid. Kaebaja viitas nii kaebuses kui istungil, et esitas koos eriarvamusega

maksuhaldurile hulgaliselt lisatõendeid, mida vastutusotsuse tegemisel ei hinnatud, mis paneb

kohtule HKMS § 157 lg 4 alusel kohustuse uurida ja hinnata vastavaid tõendeid, mida aga

halduskohus ei teinud.

Kohtuotsus ei vasta HKMS §-de 157, 158, 164 ja 165 nõuetele. Kohtuotsusest võtab

ebaproportsionaalselt suure osa enda alla maksuhalduri seisukohtade refereerimine ja

kajastamine. Kohtuotsuse põhjendustest ei selgu, milliste vastutusotsuse ja vaideotsuse

põhjendustega kohus nõustub. Kohus on valimatult ja etteulatuvalt nõustunud kõigi

põhjendustega, neid ise sisuliselt analüüsimata. Eelnev annab alust arvata, et halduskohus ei ole

haldusasja lahendanud erapooletult ja ausalt.

Maksuhaldur ei ole arvestanud juhatuse liikme vastutuse hindamisel sellega, et KC Kinnisvara

AS tegeleb investeeringute haldamisega ja on valdusettevõte. Varade investeerimisotsused

(laenude väljastamised ja osaluste omandamised) olid tehtud ajaliselt oluliselt varem (2006.,

2010. ja 2012. a-l), kui äriühingul tekkis käibevahendite kriis. Maksuhalduri peamine etteheide,

et kaebaja ei lõpetanud kahjumlikku äritegevust, on sisult arusaamatu ja motiveerimata. Jääb

selgusetuks, mida kaebaja oleks maksuhalduri arvates pidanud veel tegema. Maksuhaldur ei

analüüsinud kaebaja poolt 24.09.2019 koos eriarvamusega esitatud tõendeid ettevõtte

tegevusplaanidest. Nende tõenditega on tõendatud, et maksuvõla tekkimise perioodil pidas

ettevõtte juhtkond, k.a kaebaja, läbirääkimisi kinnisvara realiseerimiseks ja investeeringute

kaasamiseks. Läbirääkimiste pidamist juhtis nõukogu esimees ja nõukogu ei andnud heakskiitu

ega nõusolekut varade võõrandamiseks. Maksuhaldur ei põhjendanud, milliseid juhatuse liikme

kohustusi kaebaja sellises olukorras rikkus.

Maksuhaldur ei arvestanud, et KC Kinnisvara AS-l oli lisaks teisi võlausaldajaid ja kaebaja

tegutses kohustuste kollisioonis. Kaebaja esitas koos eriarvamusega tõendid konkureerivate

kohustuste kohta perioodil november 2014 kuni mai 2017. MTA nõudeid maksti

proportsionaalselt teiste võlausaldajatega. Jooksvate rahavoogude puudumine investeeringute

haldamise ettevõttel ei tähenda automaatselt kahjumlikku tegevust ja juhatuse kohustust esitada

ettevõtte pankrotiavaldus. Kaebajale ei saa olla etteheidetav, et ta kaasas võlgade tasumiseks

rahalisi vahendeid grupi teistelt ettevõtetelt niipalju kui võimalik. Selline kaebaja tegevus

3-20-1131

7(11)

vastab juhatuse liikme nõutavale tegutsemis- ja hoolsuskohustusele. Kaasatud võõrvahendite

ebaotstarbekat kasutamist (ettevõtlusega mitteseotud kohustuste täitmiseks) ei ole maksuhaldur

tuvastanud.

Asjakohane ei ole väide, et kaebaja ei oleks tohtinud teha endale palgaväljamakseid. Kaebaja

on esitanud maksuhaldurile töösuhte kohta tõendina töölepingu ja ametijuhendi. 11.05.2021

kohtuistungil esitas maksuhaldur väite, et kaebajale makstud tasu tuleb tegelikult käsitada

juhatuse liikme tasuna ja töösuhe polnud vajalik. Vastustaja esindaja ei viidanud seejuures,

millises vastutusotsuse punktis on vastav seisukoht kajastatud ja millistele tõenditele

maksuhaldur tugineb. Kaebaja ei ole töölepingut sõlminud iseendaga, vaid tööandja esindajana

on selle allkirjastanud Y. Kaebaja töötas finantsdirektori ametikohal. Kaebaja ei saanud

juhatuse liikmena äriühingust töötasu. Seetõttu ei ole asjakohane halduskohtu seisukoht, et kui

juhatuse liige on teadlik, et tal puudub võimalus tagada deklareeritud maksukohustuse

korrektset täitmist, oleks ta pidanud kas jätma endale palga maksmata või loobuma juhatuse

liikme ametikohast. MTA ei ole väitnud, et äriühingu töösuhe kaebajaga oleks olnud ebavajalik

ja kaebaja tööd ei teinud. Seega pidi ettevõte täitma oma lepingulisi kohustusi (s.o maksma

töötasu) ka töötaja ees. Maksuhaldur ei ole tõendanud, et kaebaja oleks tegutsenud tahtlikult

huvide konfliktis ning rikkunud hoolsus- ja lojaalsuskohustust.

Halduskohus on sisustanud tahtlust üksnes sellega, et „on välistatud võimalus, et kaebajale jäi

arusaamatuks deklareeritud maksusummade tasumise kohustus“. Taoliselt tahtluse sisustamine

on ilmselgelt ebapiisav. Maksuhaldur ja halduskohus ei ole põhjendanud ega hinnanud, millised

tõendid ja asjaolud kinnitavad seda, et kaebaja soovis tagajärjena, et deklareeritud maksud

jääksid tasumata, ega seda, kas kaebajale teadaoleva informatsiooni põhjal pidi talle olema

ilmselge, et deklareeritud maksukohustus jääbki lõppkokkuvõttes riigile tasumata. Kaebaja on

esitanud tõendid selle kohta, et huvi KC Kinnisvara AS varade vastu oli olemas veel ka 2019.

a alguses, mis tähendab, et äriühingu varad on kas osaliselt või tervikuna likviidsed ja

maksuvõla likvideerimine äriühingu enda vahendite arvelt reaalne. Maksuhaldur rikkus

uurimispõhimõtet, kui ei pöördunud äriühingu juhatuse liikmete K. Y ja H. Y ning nõukogu

liikme Y poole ettevõtte majandustegevuse plaanide jätkamise ja maksuvõlgade likvideerimise

küsimuses.

6. MTA palub 23.08.2021 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud

kaebaja kanda.

Õige ei ole väide, et halduskohtus ei toimunud asja sisulist läbivaatamist ja arutamist. Vastustaja

lisast 10 tuleneb üheselt, et kaebaja ei ole alates oktoobrist 2016 endale väljamakseid teinud ja

seda asjaolu on käsitletud vastutusotsuse p-s 6.

Vastutusotsuses on selgitatud, et MKS ei tee erisusi kinnisvara investeeringute haldamise ja

valdusettevõtetele. Äriühingu majandustegevuse korraldamisel tuleb maksukoormusega igal

juhul arvestada. Asjaolu, et KC Kinnisvara AS laenu andmised ja osaluse omandamised on

toimunud nõukogu liikme Y kirjalike juhiste ja KC Kinnisvara AS nõukogu otsuste alusel, ei

ole määravaks. Kontsernihuvi järgimisega ei saa õigustada kuritarvitusi ega ühtegi sellist

tehingut, mis tehakse hoolsuskohustust rikkudes juba maksejõuetu ühingu arvel või millega

põhjustatakse maksejõuetus.

Kaebaja omas täielikku ülevaadet äriühingu majanduslikust olukorrast ja teadis mh, et

arvelduskontodel laekumised puudusid (v.a kohtutäituritelt toimunud laekumised). Sellises

olukorras tekitas kaebaja kui äriühingu juhatuse ainuliige endale töötasu välja makstes

äriühingule juurde maksukohustusi, mille tasumiseks rahalised vahendid puudusid. Kui kaebaja

ei oleks sellises ulatuses töötasu väljamakseid teinud, oleks KC Kinnisvara AS-l jätkunud

rahalisi vahendeid maksukohustuste tasumiseks. Võttes arvesse kaebaja ettevõtluskogemust, oli

3-20-1131

8(11)

kaebajale teada, et

sotsiaalmaksu miinimummääras deklareerimine tekitas juurde

maksukohustusi ning kaebaja oli juhatuse liikmena kohustatud äriühingu maksukohustused

tasuma. Seetõttu sai ta aru ja oli teadlik, et äriühingu majandustegevus ei olnud jätkusuutlik

ning kahjustas oma tegevusega võlausaldajate huve.

Kaebaja esitatud töölepingu osas jääb vastustaja vastutusotsuse p-s 6 toodu juurde. Töölepingu

kohaselt töötas kaebaja tegevdirektorina, mis on vastuolus apellatsioonkaebuses esitatud

väitega, et ta töötas finantsdirektorina.

Seonduvalt süü tuvastamisega jääb vastustaja vastutusotsuse p 2.2 alapunktides toodu juurde.

Kaebaja ei ole kohtumenetluses sisuliselt vaidlustanud vastutusotsuse seisukohta, et kaebaja

allkirjastatud KC Kinnisvara AS majandusaasta aruannetes kajastatud andmed ei vastanud

tegelikkusele ning kaebaja oli sellest teadlik. Kaebaja töösuhe ei saa seisneda selles, et juhatuse

liige esitab äriühingu aastaaruannetes teadlikult valeandmeid. Kaebaja ei ole selgitanud, kas ta

ise tegi kõik vajaliku veendumaks, et tehingud ei ole juhitavale äriühingule kahjulikud.

Vastustaja palub arvestada MTA 03.05.2021 menetlusdokumentide p-de 5‒8 seisukohtadega.

Kaebaja kui pikaajalist ettevõtluskogemust omav isik pidanuks mõistma, et olukorras, kus

maksuvõlg kasvab jooksvalt ja äriühingul puuduvad vahendid maksuvõlgade tasumiseks, tuleb

äriühingu majandustegevus ümber korraldada või majandustegevus lõpetada. Kaebaja juhitud

äriühingu maksuvõlgnevus tekkis just sellest, et kahjumlikku majandustegevust jätkati.

Kaebajal kui juhatuse liikmel tuli kontrollida, kas palgaväljamakset tehes võib äriühingule

tekkida kahju. Kaebajal tuli hoolsuskohustuse täitmiseks teavitada nõukogu äriühingu

majandustegevusest puudutavatest asjaoludest. Jättes selle kohustuse täitmata ning tehes endale

palgaväljamakse nõukogu eelnevalt informeerimata või väljamaksele vastuväiteid esitamata,

rikkus kaebaja temal lasuvaid kohustusi.

Kaebaja rikkus teadlikult ja tahtlikult KC Kinnisvara AS tasumiskohustust läbi

korraldamiskohustuse. Kui kaebaja oleks korraldanud äriühingu majandustegevust viisil, mis

oleks taganud piisavate rahaliste laekumise või oleks juhatuse ainuliikmena vastu võtnud

juhtimisotsuseid kahjumliku majandustegevuse lõpetamiseks, oleks maksvõla tekkimine olnud

välditav. Kaebaja juhtimisotsuste tõttu jäid KC Kinnisvara AS maksukohustused tasumata ning

maksuvõlg suurenes järjepidevalt. Kaebaja osas rakendub viieaastane aegumistähtaeg ja

vastutusotsuse tegemine ei ole aegunud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse muutmiseks ega

tühistamiseks. Ehkki halduskohus ei ole hinnanud kõiki kaebuse väiteid ega esitatud tõendeid,

on see puudujääk tähtsust omavas osas võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses.

Ringkonnakohtu põhjendused on järgnevad.

8. Vastutusotsusega nõuti kaebajalt KC Kinnisvara AS-i maksuvõla tasumist 43 860,35 euro

ulatuses, mis koosneb perioodil november 2014 kuni juuli 2018 deklareeritud, kuid tasumata

jäetud tööjõumaksudest. Põhivaidlus seisneb küsimuses, kas kaebaja rikkus KC Kinnisvara AS-

i juhatuse liikmena MKS § 8 lg-s 1 nimetatud kohustusi tahtlikult, kui maksis endale töötasu ja

hiljem deklareeris sotsiaalmaksu olukorras, kus äriühingul puudus majandustegevus ja rahalised

vahendid kohustuste täitmiseks, tekitades sellega maksuvõla, mida ei ole õnnestunud

äriühingult

sisse

nõuda.

Vastutusotsuse

kohaselt

rikkus

kaebaja

tasumis-

ja

korraldamiskohustust tahtlikult. Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga.

3-20-1131

9(11)

9. MKS § 40 lg-s 1 nimetatud tahtluse puhul peab seaduslik esindaja mõistma, et ta rikub sama

seaduse §-s 8 nimetatud kohustusi (Riigikohtu 12.06.2013 a otsus nr 3-3-1-17-13, p 14). Tahtlus

on seotud eeskätt subjektiivsete tunnustega (teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja

õigusvastase tagajärje soovimine). Kui isik teab temal lasuva kohustuse (MKS § 8 lg 1)

olemasolust või peab seda kõiki asjaolusid ja tõendeid kogumis arvestades teadma ja jätab

kohustuse täitmata, siis ei saa olla eluliselt usutav, et ta ei tahtnud õigusvastast tagajärge

(s.o maksuvõla teket). Seega peab kaebaja tahtluse jaatamiseks MTA esitatud tõenditest

nähtuma, et kaebaja teadis või pidi teadma, et töötasu maksmisel ja tööjõumaksude

deklareerimisel tuleb need ka tasuda, kuid suure tõenäosusega ei ole see võimalik. Sellisel juhul

saab järeldada kaebaja teadlikku tegutsemist eesmärgiga jätta maksukohustus tasumata

(Riigikohtu 21.04.2022 otsus nr 3-20-1415, p-d 12.2‒12.3).

10. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja kui äriühingu juhatuse ainuliikme ülesandeks oli

äriühingu majandusliku seisundi jooksev hindamine ning tasumis- ja korraldamiskohustuse

täitmiseks toimingute tegemine. Neid kohustusi rikkus kaebaja tahtlikult, kui tekitas

äriühingule juurde uusi maksukohustusi, teades samas, et äriühingul puuduvad võimalused

maksukohustuste täitmiseks. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et KC Kinnisvara AS-l puudus

majandustegevus alates märtsist 2014 ning äriühing kustutati käibemaksukohustuslaste

registrist 30.06.2015. KC Kinnisvara AS-i pangaväljavõtetest nähtub (vastutusotsuse p 2.2.3),

et perioodil 01.11.2014 kuni 31.07.2018 laekus kohtutäituritelt KC Kinnisvara AS

arvelduskontole SEB Pank AS-is kokku 1087,14 eurot, millest MTA-le laekus 20,39 eurot.

Broneeringuid SEB Pank AS arvelduskontol oli 6422,35 eurot. Swedbank AS poolt esitatud

dokumentidest on nähtav, et perioodil 01.11.2014 kuni 31.07.2018 puudusid KC Kinnisvara

AS arvelduskontol laekumised. Kaebaja 28.02.2019 kirjalike selgituste (dtl 499 jj) kohaselt ei

olnud KC Kinnisvara AS-il kassat ning seega sellest väljamakseid ei teostatud ning positiivsed

rahavood puudusid. KC Kinnisvara AS-l puudusid rahavood juba 2013. a-l, nähtub

vandeaudiitori arvamusest KC Kinnisvara AS-i 2013. a majandusaasta aruande kohta (dtl 461):

„varad koosnevad nõuetest konsolideerimisgrupi ettevõtetele ja omakapitali investeeringutest

tütarettevõtetesse. Me ei saanud auditi käigus piisavat tõendusmaterjali hindamaks, kas need

investeeringud ja nõuded omavad reaalset väärtust. Ettevõttel ei ole olulisi regulaarse

sissetuleva rahavoo allikaid, mistõttu eksisteerib risk ettevõtte võimele jätkuvalt tegutseda.“ KC

Kinnisvara AS-i 2014. a majandusaasta aruannet hinnates on audiitor olnud seisukohal (dtl

396), et: „ettevõtte lühiajaliste kohustuste koosseisus on kajastatud nõuded seotud osapoole

vastu summas 7 204 000 eurot, mis ei ole seotud osapoolte lisas asjakohaselt avaldatud. Nõuded

seotud osapoolte vastu kokku moodustavad ligikaudu 94% ettevõtte varadest. Meie arvates on

need nõuded seotud osapoolte vastu suure tõenäosusega ebatõenäoliselt laekuvad. Ettevõtte

juhtkond ei ole vastavat allahindlust teinud. Ettevõttel sisuliselt puudub põhitegevuse rahavoog.

Need asjaolud kujutavad endast olulist ohtu ettevõtte võimele jätkuvalt tegutseda. Meie arvates

/…/ ei kajasta kaasatud raamatupidamise aastaaruanne õiglaselt AS KC Kinnisvara

finantsseisundit seisuga 31.12.2014 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta

finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga.“ 2015. a

majandusaasta aruande kohta märkis audiitor (dtl 424): „Ettevõtte varadest seisuga 31.12.2015

moodustab investeering firmasse Property Logic Brasil nõuete ja aktsiate vormis kokku 8

028 000 eurot. Me ei saanud auditi käigus tõendusmaterjale, mille põhjal otsustada vastava

investeeringu eksisteerimise ja hindamise asjakohasuse üle. Nõuded emaettevõttele seisuga

31.12.2015 on kajastatud summas 729 000 eurot. Me ei saanud auditi käigus tõendusmaterjale

veendumaks, et emaettevõte on suuteline oma kohustuse tasuma. Bilansikuupäevajärgselt ei ole

ettevõttel olnud tulusid, välja arvatud arvestatud, kuid mitte laekunud intressitulud seotud

osapooltelt. Seega eksisteerib oluline kahtlus ettevõtte võimes jätkuvalt tegutseda. /…/ ei

suutnud me hankida piisavat asjakohast auditi tõendusmaterjali aluse andmiseks

auditiarvamusele. Seega ei avalda me arvamust kaasatud AS KC Kinnisvara raamatupidamise

3-20-1131

10(11)

aastaaruande kohta.“ Põhimõtteliselt sama seisukoha avaldas audiitor ka 2016. a majandusaasta

aruande kohta (dtl 438). Samas teostas äriühing maksustamisperioodidel november 2014 kuni

september 2016 (kui äriühingul puudus igasugune majandustegevus) kaebajale palga

väljamakseid 44 144 eurot. Palga väljamaksed toimetati teiste äriühingute, mille juhatuse

liikmeks on kaebaja, varade arvelt ja kaudu (dtl 236 jj), kuid maksuvõlg jäeti KC Kinnisvara

AS-i.

11. Niisiis tekkis jooksev maksuvõlg novembris 2014 ning ettevõtte raskused aastatega aina

süvenesid ning maksuvõlg kasvas (vrdl ÄS § 176). Juhatuse liikme kohustuste rikkumist ei

välista asjaolu, et ettevõtte maksuvõlga on osaliselt teiste äriühingute, mille juhatuse liige

kaebaja on, vahenditest tasutud, kuna arvestades 2014‒2018 aastatel ettemaksukontole kantud

summasid (eriarvamuse lisa 1 (dtl 658 jj) kohaselt 3 makset a-l 2017 Nordline Management OÜ

poolt kokku 1867,78 eurot ning 2015. a-l kohtutäituri nõudel täitemenetluses ja Maardu

Katlamaja AS-i vahendite kaudu 5658 eurot) ning maksuvõla suurust (26 627,87 eurot

põhivõlg, lisaks intress, maksukohustus kokku 43 860,35 eurot), ei saa neid püüdeid pidada

tõsiseltvõetavaks. KC Kinnisvara AS esitas 05.06.2017 maksuvõlgade tasumise ajatamise

taotluse ja maksegraafiku tasumistähtajaga 31.12.2018 (dtl 550 jj). KC Kinnisvara AS ei

tasunud maksegraafiku alusel ühtegi osamakset maksukohustuse katteks ning maksegraafik

tühistati 27.09.2017. Kaebaja vastutust perioodil 2014‒2018 tekkinud maksuvõla eest ei välista

ka läbirääkimised investori kaasamiseks, mis toimusid perioodil 2017‒2019 (vt vastutusotsuse

p 2.2.5 ja kirjavahetus dtl 645 jj). Äriühingu juhatuse liige ei saanud äriühingu maksevõime

prognoosimisel tugineda kirjavahetusest nähtuvale teoreetilisele ja ebakonkreetsele

tulevikuvõimalusele, vaid pidanuks vastavalt olukorra muutumisele korraldama ettevõtluse

ümber võimalikult kiirelt (optimeerima, reorganiseerima) või äriühingu tegevuse lõpetama.

Selle asemel oli juhatuse liige pikka aega tegevusetu, tekitades järjepidevalt juurde

maksuvõlgnevusi. Kaebaja otsus teha äriühingu maksevõimetuse perioodil töötasu

väljamakseid ja tekitada jätkuvat maksuvõlga ei ole sõltuvuses nõukogu otsustest ega ka

ettevõtte tüübist (haldamis- ja valdusettevõte), vaid selle otsuse langetas kaebaja ainuisikuliselt,

teades, et äriühing on pikema aja jooksul maksevõimetu. KC Kinnisvara AS-i maksukohustus

ei tekkinud KC Kinnisvara AS või kontserni sisesuhtes toimunud rikkumiste tagajärjel.

Ringkonnakohtu hinnangul näitavad asjaolud kogumis, et äriühingu ärimudel tõi paratamatult

kaasa üksnes maksuvõla suurenemise ja kaebaja oli sellega kursis. Vaidlust ei ole selles, et

kaebajal on ettevõtlus- ja juhtimiskogemus a-st 2000 ning järelikult mõistis ta äriühingus

toimuvat. Eelnevat arvestades on põhjendamatu kaebaja väide enda käitumises süü puudumise

kohta tahtluse vormis.

12. Kaebajal tekib vastusotsusega nõutava summa tasumisel äriühingu vastu nõue, mis on

võimalik täita äriühingu varade arvelt, kui äriühing peaks taas mingil ajahetkel osutuma

maksevõimeliseks, nagu väidab kaebaja. Halduskohus on otsuse p-s 7.4 õigesti osutanud, et

maksude tasumise kohustust, sh tähtaegu reguleerivad sätted ei toeta lähenemist, et maksude

tasumise võib jätta kuhugi ebamäärasesse kaugesse tulevikku, kui äriühingul võivad rahalised

vahendid tekkida. Õige on ka see halduskohtu otsuse p-s 7.6 esitatud seisukoht, et maksuhalduri

mõistlikud sammud maksusumma sissenõudmisel piirduvadki üldjuhul maksukohustuslase

pangakontode arestimisega ning maksuhaldur ei pea vastutusotsuse tegemise eeldusena välja

selgitama maksukohustuslase muid võimalikke rahalisi nõudeid kolmandate isikute vastu,

analüüsima maksukohustuslase raamatupidamisarvestuses kajastatud selliste nõuete tegelikku

väärtust ega proovima reaalselt nende arvelt maksuvõlgu sisse nõuda.

13. Kuna kaebaja rikkus juhatuse liikme kohustusi tahtlikult, kohaldub vastutusotsusega

maksusumma määramisele 5-aastane aegumistähtaeg ning maksusumma määramine ei ole

3-20-1131

11(11)

aegunud (MKS § 96 lg 5 ja 98 lg 1). Intresside määramise osas ei ole kaebaja

apellatsioonkaebuses sisulisi vastuväiteid esitanud.

14. Eelnevast tulenevalt jääb X apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata

(HKMS § 200 p 1). Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 ja § 109 lg-le 2 jäävad menetlusosaliste

apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)