4-22-81/27 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. märtsil 2022.a Tallinnas

Väärteoasja number

4-22-81 (2302,21,014072)

Kohtunik

Katre Poljakova

Kohtuistungi sekretär

Karine Grigorjan - Algmaa

Väärteoasi

Marti Metsa esindaja vandeadvokaat Maano Saareväli

Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 07.01.2022.a

esitatud kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri

korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse

kohtuesindusgrupi

juhtivspetsialist M. Pihl 27.12.2021.a otsusele

väärteoasjas nr 2302,21,014072, millisega Marti

Metsat karistati LS § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 105

trahviühiku ulatuses s.o summas 420.- eurot ja LS §

236 lg 1 alusel rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses

s.o. summas 320.- eurot;

Kaebuse esitaja

Marti Metsa, isikukood: 37408150240, xxx kodanik,

emakeel xxx keel, elukoht: xxx;

Kaebuse esitaja esindaja

Vandeadvokaat

Maano

Saareväli,

asukoht:

Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, Vabaduse pst 59,

Tallinn, e-post: maano.saarevali@sirk.ee;

Kohtuväline menetleja

Politsei-

ja

Piirivalveameti

Põhja

prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtu-

esindusgrupi esindaja Jaak Paju

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 30 lg 1 p 1; § 132 p-st 2, 3 ja §-dest 133-

134 maakohus otsustas:

1. Rahuldada esitatud kaebus osaliselt.

2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse 27.12.2021.a otsus väärteoasjas nr 2302,21,014072,

millega Marti Metsat (Metsa) karistati LS § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 105

(ükssada viis) trahviühiku ulatuses, s.o summas 420.- (nEda kakskümmend) eurot

ja LS § 236 lg 1 järgi rahatrahviga 80 (kaheksakümmend) trahviühiku ulatuses

s.o summas 320.- (kolmsada kakskümmend) eurot osaliselt s.o Marti Metsa

karistamises LS § 236 lg 1 järgi.

3. Tühistatu osas teha uus otsus.

4. Juhindudes VTMS § 30 lg 1 p 1 lõpetada Marti Metsa suhtes LS § 236 lg 1 järgi

alustatud väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlusel.

5. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

6. Kohtuvälise menetleja otsusega Marti Metsale LS § 223 lg 1 alusel määratud

rahatrahv 105 (ükssada viis) trahviühikut, s.o 420.- (nEda kakskümmend) eurot

tuleb kassatsioonitähtaja, s.o 30 päeva jooksul tasuda vaidlustatud otsuses

märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku

viitenumbri nr 10220215112838.

7. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses

kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab lahendit täitmisele

pöörav asutus, s.o kohtuväline menetleja kümne päeva jooksul kohtutäiturile

lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

8. Jätta rahuldamata menetlusaluse isiku ja tema kaitsja esitatud taotlus hüvitada

Marti Metsale kaitsjakulud. Marti Metsal käesoleva väärteoasja menetlemisega

seotud kaitsjakulud jätta tema enda kanda.

9. Käesolevas väärteoasjas olev digitaalne andmekandja DVD plaat jätta

väärteoasja materjalide juurde.

10. Kohtuotsuse lõpposa teha teatavaks menetlusosalistele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule

menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema

advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta

sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale seitsme päeva jooksul alates

kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav

tervikotsus kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis 29. aprillil 2022. Kassatsioon esitatakse

Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud ja menetluse käik

Politsei - ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 27. detsembri 2021. a otsusega väärteoasjas nr

2302,21014072 karistati Marti Metsat (Metsa) LS § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 105 trahviühiku

ulatuses, s.o 420 eurot ka LS § 236 lg 1 järgi rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses, s.o 320 eurot

(originaaltoimik tl 30-13).

Väärteoprotokolli AB1579108 teokirjelduse kohaselt heidetakse Marti Metsale ette seda, et

tema 04.10.2021.a kella 16:30-17:08 ajal, Harjumaal, Tallinnas Mere pst ja Inseneri tn

ristmikul, juhtis mootorsõidukit, lähenedes reguleerimata ülekäigurajale ei sõitnud sellise

kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud ülekäigurajale. Ei

peatunud ülekäiguraja ees vaid sõitis otsa jalakäijale, kes ületas sõiduteed mööda ülekäigurada.

Oma tegevusega põhjustas tervisekahjustused E S Uile. Tervisekahjustused on fikseeritud SA

Tallinna Lastehaigla teatises. Samuti tema lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt ei kirjutanud

üles pealtnägijate andmeid ning ei teavitanud häirekeskust kuigi liiklusõnnetuse tagajärjel oli

vigastada saanud inimene. Märgitud tegevusega Marti Metsa rikkus LS §- dest 35 lg 4 ja § 169

lg 2 p.p 2, 4 sätestatud nõudeid, pannes toime väärteod, millised on kvalifitseeritavad LS § - de

223 lg 1 ja 236 lg 1 järgi (originaaltoimik tl 18-19).

Menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Maano Saareväli esitas 07.01.2022. a kaebuse

kohtuvälise menetleja otsusele, milles taotleb otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist

menetlusalusele isikule LS -de § 223 lg 1 ja 236 lg 1 järgi inkrimineeritud väärtegude

toimepanemises VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ning alternatiivselt, kui kohus ei pea võimalikuks

lõpetada väärteomenetlust LS § 236 lg 1 süüdistuses VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, siis lõpetada

LS § 236 lg 1 süüdistuses VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel ning mõista

riigieelarve vahenditest kaebuse esitaja kasuks välja tema poolt kaitsjale makstud tasu

(kohtutoimik tl 1-4, 7-9).

Kaebuse esitaja juhib kohtu tähelepanu sellele, et nende hinnangul menetlusaluse isiku teos

puuduvad LS § 223 lg 1 ja 236 lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude tunnused ning seetõttu

vaidlustatakse kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsust täies ulatuses. Kaebuse esitaja on

asunud seisukohale, et kohtuväline menetleja on rikkunud VTMS § 74 lg 1 p-s 8 sätestatud

kohustust põhjendada vastulauses esitatuga mittearvestamist. VTMS § 74 lg 1 p 8 kohaselt peab

kohtuvälise menetleja otsus sisaldama põhjendusi, miks vastulauses esitatuga ei arvestata.

Vaidlustatud otsuses selliseid sisulisi põhjendusi ei ole. Otsuses puuduvad mistahes selgitused,

miks ei ole kohtuväline menetleja arvestanud vastulauses esitatuga, mille kohaselt ei ületanud

jalakäija sõiduteed ülekäigurajal, vaid väljaspool seda. Samuti pole vastatud vastulauses

tõstatatud küsimusele väärteotoimikus kehavigastuste tekkimist tõendavate tõendite puudumise

osas. Menetlusalusel isikul puudub juhul, kui kohtuväline menetleja vastulauses esitatud

vastuväidetele ei vasta, võimalus aru saada, kas ja mil määral kohtuväline menetleja üleüldse

vastulause sisusse süüvis. Karistusotsus, milles ei ole vastulauses esitatut sisuliselt käsitletud,

ei võimalda jälgida, milliste põhjendustega ja milliste tõendite ning asjaolude alusel luges

kohtuväline menetleja menetlusaluse isiku süü tõendatuks. Kui otsuses ei sisaldu vastulausega

mittearvestamise sisulist põhjendust, puudub otsuses menetlusaluse isiku jaoks legitiimsus, mis

toob üldjuhul kaasa menetlusaluse isiku rahulolematuse otsusega ja soovi allutada see

kohtulikule kontrollile.

Samuti on asutud seisukohale, et menetlusalune isik ei ole rikkunud LS § 35 lg 4 nõudeid.

Kohtuväline menetleja on kohaldanud ebaõigelt materiaalõigust.

Kohtule esitatud kaebuses märgitakse, et LS § 35 lg 4 kohaselt tuleb teed anda jalakäijale, kes

on astunud või astumas ülekäigurajale. Käesoleva liiklusõnnetuse puhul ei ületanud jalakäija E

S U sõiduteed ülekäigurajal, vaid väljaspool ülekäigurada. Asjaolu, et E S U ületas sõiduteed

peale ülekäigurada nähtub videofaililt 04.10.2021 16_19_59 (UTC+03_00) (sekundid 07-14).

Nimetatud videofail on võetud väärteoasja materjalide juurde ja asub väärteotoimikus. Ajal, mil

jalakäija jõudis sõidutee äärde, ei saanudki ta ülekäigurajal sõiduteed ületada, kuivõrd

ülekäigurajal seisis punast värvi sõiduauto (videol nähtav ülekäigurajal seisva punast tooni

sõiduki tagumine osa). Videolt on selgelt näha, et jalakäija jookseb sõiduteele ülekäiguraja

märgistusest oluliselt vasakult poolt. Seega ei ületanud jalakäija sõiduteed ülekäigurajal ning

LS § 35 lg 4 ei ole kohaldatav.

LS § 35 lg-s 4 sätestatud kohustus kehtib sõiduteed ülekäigurajal ületava jalakäija suhtes.

Kuivõrd sõiduteele jooksnud E S U ei oodanud sõidutee ületamist ülekäiguraja kohal, ei saanud

menetlusalune isik teda tajuda ka sõidutee ületamist ootava jalakäijana. Kaitsja on viidanud

Riigikohtu lahendile kohtuasjas nr 3-1-1-63-03 (p. 12). Asutud on seisukohal, et käesoleval

juhul on nii õiguslikult kui ka faktiliselt tegemist selleks mitteettenähtud kohas sõiduteele

jooksnud jalakäijaga ning menetlusaluse isiku süüd saab hinnata üksnes sellest aspektist, kas

tal oli tehniliselt võimalik jalakäija sõiduteele jooksmise hetkest arvates kontakti jalakäijaga

vältida või mitte. Tõendeid selle kohta, et kontakt selleks mitteettenähtud kohas sõiduteele

jooksnud jalakäijaga oleks olnud välditav, väärteoasja toimikus ei ole. Liiklusõnnetuse

põhjuseks oli selleks mitte ettenähtud kohas sõiduteele jooksnud jalakäija ettevaatamatu ja

liiklusnõudeid (LS § 24, 25 lg 1 (tavakiirus)) eirav tegevus. Sel põhjusel ei ole menetlusaluse

isiku tegevus põhjuslikus seoses saabunud tagajärjega.

Kaebuse esitaja ja tema esindaja on asunud seisukohale, et tõendamata on kahju või

tervisekahju tekkimine. LS § 223 lg 1 kohase väärteokoosseisu objektiivseks tunnuseks on

varalise kahju või inimesele tervisekahjustuse tekitamine. Käesolevas väärteoasjas kogutud

tõendite pinnalt ei ole võimalik järeldada ei ühe ega teise tagajärje saabumist.

Väärteo kirjeldusest nähtub, et menetlusalune isik põhjustas oma tegevusega tervisekahjustused

E S U’ele, ning et tervisekahjustused on fikseeritud SA Tallinnas Lastehaigla teatises.

Kaitsjale väärteoasja toimikust tehtud koopiate hulgas asub SA Tallinna Lastehaigla teatis

liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest. Sellest teatisest nähtub, et E S U kurtis

pöia valu. Teatisest ei nähtu, kas lisaks „kurtmisele“ on tuvastatud ka objektiivne kliiniline leid

e. kehavigastus. Sellisena ei tõenda teatis kehavigastuse objektiivset olemasolu, vaid üksnes

isiku pöördumist kaebustega valule. Valu ei pruugi aga tähendada kehavigastust või

ravivajadust.

Kaebuse esitaja esindaja hinnangul teatisel olevad märkused ambulatoorse ravi määramise ning

vigastuse kerge raskusastme osas ei tõenda vigastuse objektiivset esinemist. Tegemist on

blanketsete kirjetega. Kui kehavigastusi objektiivselt ei tekkinud, puudub alus rääkida

liiklusõnnetuse toimumisest ja LS § 223 lg 1 kohase väärteokoosseisu esinemisest üldse.

Sündmus kvalifitseeruks liiklusohuna LS § 2 p 31 tähenduses.

Eeltoodud põhjustel leiab kaitsja, et menetlusaluse isiku teos ei ole LS § 223 lg 1 kohase väärteo

tunnused tõendatud.

Kaebuse esitaja Marti Metsa kaitsja vandeadvokaat Maano Saareväli märgib kohtule esitatud

kaebuses, et menetlusaluse isiku teos ei esine ka LS § 236 lg 1 kohase väärteo tunnuseid. Kui

jalakäijale kehavigastusi ei tekkinud, siis ei ole tegemist liiklusõnnetuses vigastada saanud

inimesega ega liiklusõnnetusega, millest tuleb teatada. Seega omab tegelike vigastuste

väljaselgitamine tähtsust ka LS § 236 lg 1 kohase väärteo koosseisu tuvastamisel.

Problemaatiline on menetlusalusele isikule ette heita sündmusest teatamata jätmist olukorras,

kus jalakäijal puudusid nähtavad vigastused ja jalakäija ise ei kaevanud valu ega muid

vigastusele kaasnevaid sümptomeid.

Kui menetlusalune isik ei saanud aru ega mõistnud, et jalakäijale võis tekkida kehavigastus,

kuid oleks võinud ja pidanud sellest suurema hoolsuse ja tähelepanelikkuse korral aru saama,

ei ole tegemist tahtlikult toime pandud väärteoga. Samuti on oluline, et menetlusaluse isiku

eesmärk ei olnud sündmust varjata või hiilida kõrvale vastutusest, kuivõrd asjaolusid arvestades

ei saanud menetlusalune isik ennast süüdlasena käsitleda. Fakt, et menetlusalune isik läks

jalakäija juurde ja tundis huvi ja püüdis välja selgitada vigastada saamise fakti, näitab, et

menetlusaluse isiku eesmärk ei olnud sündmuskohalt niisama lahkuda. Sellisel juhul sai

liiklusõnnetusest teatamata jäämine teoks mitte menetlusaluse isiku pahatahtliku ajendi tõttu,

vaid asjaoludele eksliku tõlgendamise tõttu, mistõttu menetlusalune isik ei saanud aru, et ta

võib sündmuskohalt lahkudes toime panna õigusrikkumise. Sellisel juhul ei ole menetlusaluse

isiku karistamine kaitsja arvates LS § 236 lg 1 tegelikku eesmärki silmas pidades

möödapääsmatult vajalik ega otstarbekas.

Kaitsja hinnangul isegi, kui menetlusaluse isiku teos esineb LS § 236 lg 1 koosseis hooletuse

vormis, ei ole menetlusaluse isiku karistamine möödapääsmatult vajalik (kohtutoimik tl 1-4).

Väärteoasja arutati 02.02.2022.a, 01.03.2022.a, 16.03.2022.a ja 31.03.2022.a toimunud

kohtuistungitel (kohtutoimik tl 19-21, 30-38, 65-70, 71). Kohtuistungil kuulati üle alaealised

tunnistajad E S U ja S E U ning tunnistaja E R ja kaebuse esitaja Marti Metsa (kohtutoimik tl

30-38).

Kohtuvaidlustes jäid kaitsja ja menetlusalune isik kaebuse juurde, paludes kohtuvälise

menetleja otsus tühistada ja LS § -de 223 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi alustatud väärteomenetlus

mõlema väärteokoosseisus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada ning riigieelarve vahenditest

menetlusalusele isikule tekkinud menetluskulud summas 2790.- eurot hüvitada (kohtutoimik tl

65-70).

Kohtuvälise menetleja esindaja Jaak Paju asus kohtulikes vaidlustes seisukohale, et Marti

Metsa poolt esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtuväline menetleja märkis, et

arvestades käesolevas väärteoasjas kogutud tõendeid ja menetlusaluse isiku suhtumist

toimepandusse on otstarbekas LS § 236 lg 1 järgi alustatud väärteomenetlus lõpetada

otstarbekuse kaalutlusel, sest isikule määratud rahatrahv ei täida enam kuidagi oma eesmärki,

kaebuse esitaja on aru saanud toime pandud rikkumisest ja on kinnitanud, et tulevikus enam

kunagi selliselt ei käituks. Kuid LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest

määratud rahatrahv tuleks jätta muutmata. Kohtuväline menetleja tõdes, et kaebuse esitaja

Marti Metsa poolt toimepandud tegu ei olnud kindlasti tahtlik, tegu vaid toime pandud

ettevaatamatusest, kuid kohtuväline menetleja on seda ka arvestanud isikule karistust määrates.

Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et Marti Metsale määratud karistus on määratud täiesti

proportsionaalselt, sest sanktsiooni maksimumäär on 1200.- eurot sellise rikkumise eest veel

juhtimisõiguse ära võtmine või arest. Kohtuväline menetleja isikule karistust määrates on

arvestanud asjaolu, et viimane on varasemalt karistamata ning karistus on määratud sanktsiooni

alumises kolmandikus, mis vastab karistuse määramise põhimõtetele ja kindlasti suudab

viimast mõjutada edaspidi liikluses hoolsamalt käituma. Marti Metsa põhjustas liiklusõnnetuse

ning viimast on ka põhjendatult selle eest karistatud (kohtutoimik tl 65-70).

Kohtuotsuse motiivid

VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid.

Käesolevas väärteoasjas heidetakse Marti Metsale ette liiklusõnnetuse põhjustamist ja sellega

kaasnevalt E S Uele tervisekahjustuste tekitamist. Võttes arvesse väärteoasjas esinevaid faktilisi

asjaolusid, tuleb tuvastada, kas Marti Metsa juhtis Tallinnas 04.10.2021.a kella 16:30 kuni

17:08 ajal mootorsõidukit Mere pst ja Inseneri tn ristmiku juures ja sõitis otsa ülekäigurada

ületada soovinud E S Uele tekitades talle otsasõiduga tervisekahjustuse.

Maakohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole väärteoasja menetlemisel ja otsuse koostamisel

rikkunud väärteomenetlusõigust ja väärteotoimikus olevad tõendid on lubatavad. Puudutavalt

kaebuse esitajale inkrimineeritud LS § 223 lg 1 väärteokoosseisu tuleb kohtu arvates esmalt

tuvastada seda, kas tegemist on liiklusõnnetusega. See tähendab LS § 223 lg 1 sõnastusest

johtuvalt tuleb esiteks sedastada mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine ning siis

teoga põhjuslikult seotud koosseisutunnusena varalise kahju või ettevaatamatusest

tervisekahjustuse tekitamine. LS § 2 p 32 kohaselt on liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt

ühe sõiduki teel liikumise või teel väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib

varaline kahju.

Kaebuse esitaja Marti Metsa ise on kinnitanud, et tema 04.10.2021 pealelõunasel ajal juhtis

punast värvi sõiduautot xxx reg nr xxx Mere pst Inseneri tänavale ja nimelt tegi vasakpööret,

jõudes ülekäigurajale, kus ta esmalt kedagi ei näinud, korraga tundis, et keegi jooksis vastu

autot, inimene kukkus, tõusis püsti ja läks ümber auto, tema autojuhina peatus koheselt

(kohtutoimik tl 36).

Kohtu hinnangul kaebuse esitaja sellekohased ütlused on usaldusväärsed ja haakuvad kohtus

üle kuulatud tunnistajate ütlustega, nii on tunnistaja E S U kohtus kinnitanud, et see võis olla 4.

oktoober, kui tema oli minemas koos oma venna S E Uega trenni, nimelt tulid nad trammist

Mere pst peatuses maha, läksid vasakult üle trammitee, veel üle tee ja siis Vene Kultuurikeskuse

poole. Kui nad läksid Linnahalli poole, siis ta oli oma vennast eespool, ta nägi Rimi poolt autot

tulemas ja hakkas kiiremal sammu liikuma ja, kui ta paremale vaatas, siis auto oli juba päris

ligida, ta tahtis eemale hüpata, aga auto sõitis juba üle jala (kohtutoimik tl 30).

Kohtus on üle kuulatud tunnistajana S E U, kes kinnitab oma õe ütlusi selles, et võis – olla

oktoobri kuu, kui nad koos õega läksid trenni. Trammist väljusid nad Mere pst, õde liikus temast

eespool sörkjooksus ning ta kinnitab, et nägi õe kokkupuudet autoga, mille tagajärjel õde

kukkus, liikusid nad sebra peal (kohtutoimik tl 31 pöördel ja 32).

Kohtus kuulati tunnistajana üle E R, kes samuti kinnitas, et see oli eelmisel aastal septembrikuu

lõpus või oktoobri alguses, kuupäeva ja kellaaega täpselt ei mäleta, kui ta liikus oma autoga

Mere pst tn Inseneri tänavale, tehes parempööret Aia tn suunas. Ta nägi kahte tüdrukut ületamas

teed ja ta nägi, kuidas roosas jopes tüdruk sai löögi autolt, mille juht tegi järsku pööret, viimane

ei jõudnud pidurdada ning tüdruk kukkus, kuhu täpselt laps löögi sai, seda tunnistaja öelda ei

osanud, kuid nähtavasti jalgadesse või kehasse. Auto sõitis veel ca 4-5 meetrit, seejärel jäi

seisma (kohtutoimik tl 33). Kohus asub seisukohale, et eelpoolt märgitud tunnistajate ja ka

kaebuse esitaja enda kohtus antud ütlustega on tõendamist leidnud fakt, et 04.10.2021.a kaebuse

esitaja temale väärteoprotokollis etteheidetud ajal ja kohas E S Uele otsa sõitis. Tunnistaja E R

kohtus antud ütlusi peab kohus usaldusväärseteks ning haakuvateks teiste kohtus uuritud,

dokumentaalsetes ja digitaalsel tõendil kajastatud teabega. Kaebemenetluse käigus ei ole

tuvastamist leidnud ühtegi asjaolu, milline võiks seada kahtluse alla tunnistaja E R kohtus antud

ütluste usaldusväärsuse nii on tunnistaja detailselt kirjeldanud, millal, kus ja mida ta nägi ja

tajus ning kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja ütluste tõepärasuses.

Kohus väidab, et tegelikkuses ei ole väärteoasja kaebemenetluses vaidlus tekkinud selles nagu

kaebuse esitaja ei oleks tunnistajale oma autoga otsa sõitnud. Juba eelnevalt märgitud, nii on

kaebuse esitaja Marti Metsa ise kohtus kinnitanud, et ta tundis, et keegi nagu jooksis vastu ta

autot ja ta nägi inimest kukkumas maha, viimane tõusis püsti ja läks ümber auto ära

(kohtutoimik tl 36). Kaebuse esitaja sellekohast väidet, et inimene kukkus kinnitab ka

käesolevas väärteoasja materjalide juures digitaalsele andmekandjale CD plaadile salvestatud

videofail kaustas VW liikumine, Export 06.10.2021 1-55-30, Media Player format,

Tallinn_Kesklinn_Mere spst_Pärnu mnt- Narva mnt (Venus Club) Camera 2, 04.10.2021

16_19_59 /UTC+03_00).mkv. Märgitud videofailist on üheselt näha, kuidas punane sõiduauto

olles Mere pst ja tehes vasakpööret Aia tn suunas, keeras üle trammitee, üle ülekäiguraja osta

teed ületavale jalakäijale, väärteomenetluse käigus tuvastatud E S Uele. Kohus tõdeb, nii nagu

ka kohtus üle kuulatud tunnistaja E R kinnitas tegi punase auto juht seda pööret järsult ja ka

kohtu hinnangul visuaalselt vaadates suure kiirusega (kohtutoimik tl 33), millise asjaolu

esinemist on kohtuväline menetleja asjakohaselt menetlusalusele isikule väärteoprotokollis ja

otsuses välja toodud asjaoludes ka etteheitnud „ei sõitnud sellise kiirusega, mis on piisavalt

väike, et mitte ohustada jalakäijat“.

LS § 35 lg 4 kohaselt reguleerimata ülekäigurajale lähenedes peab juht sõitma sellise kiirusega,

mis on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud või astumas ülekäigurajale.

Vajaduse korral peab juht seisma jääma, et võimaldada jalakäijal sõiduteed ületada. Käesolevas

kaasuses kaebuse esitaja seda aga ei teinud. Kohtu hinnangul võttes arvesse tuvastatud asjaolu

ja teadmist, et kaebuse esitaja sõitis ülekäiguraja mõjusfääris otsa teed ületanud jalakäijale, siis

on asjakohane väita, et kaebuse esitaja ei kohandanud enda poolt juhitud sõiduki kiirust

vastavalt olukorrale ega tulnud valesti valitud sõidukiiruse tõttu sõiduki juhtimisega toime ning

sõitis osa teed ületavale jalakäijale. Arvestades teadmist, et liiklusõnnetuse toimumise aega –

ja kohta Mere pst ja Inseneri tn ristmik – s.t rahvarohket kohta, keskpäeval valgel ajal, samuti

korras sõiduteed, selget ilmastikku, kinnitab märgitut sündmuskoha vaatlusprotokoll,

liiklusõnnetuse akt rn 3100,21,0.618808 k.a tunnistaja S E U kohtus joonistatud skeem

liiklusõnnetuse toimumise asukoha kohta ning kaebuse esitaja enda esitatud kuvatõmmised

videosalvestistest – saab väita, et sõidukijuhi poolt oli valitud mittevastav sõidukiirus ja lubatud

sõidukiirusega sõites või seda vähendades oleks jalakäijale otsa sõitmine olnud välistatud s.t

liiklusõnnetuse tekkimine olnuks välditav (väärteotoimik tl l – 2, kohtutoimik tl 29 pöördel, 54-

55). Kohus asub seisukohale, et kaebuse esitaja Marti Metsa käitumises on tuvastatud LS § 35

lg 4 rikkumine.

Kaebuse esitaja esindaja vandeadvokaat Maano Saareväli on asunud seisukohale, et antud

väärteoasjas ei ole tõendamist leidnud fakt, et E S Uele auto otsasõidu tulemusel oleks mingi

tervisekahjustus üldse tekkinud, sest tuvastatud on tunnistaja ja auto kokkupuute tulemusel

esimene tundis lihtsalt valu ning valutunde tajumine ei ole tervisekahjustus s.t tuvastatud ei ole

kehavigastust ning seetõttu ei ole põhjendatud rääkida liiklusõnnetusest. Kohus kaebuse esitaja

esindaja poolt välja toodud seisukohaga ei nõustu. Väärteoasja kohtuliku uurimise käigus E S

U kinnitas, et ta tõepoolest tundis valu ja peale liiklusõnnetuse toimumist, kui valu ei kadunud

ning tekkis vajadus arsti poole pöörduda, siis pandi tal isegi jalg kipsi, mida pidi kandma vist

ligi kuu aega (kohtutoimik tl 31).

Käesolevas väärteoasjas on kohus teinud kohus järelepärimise Tallinna Kiirabisse E S Ue

terviseandmete ja kiirabikaardi väljastamiseks. Nii nähtub tunnistaja tervist puudutavatest

dokumentidest, et 04.10.2021.a kell 17:08 sai kiirabi väljakutse selle kohta, et Mere pst ja

Inseneri tn nurgal auto sõitis punast värvi auto 12 aastasel lapsel üle jala ja lapsel jalg valutab,

auto lahkus (kohtutoimik tl 45-47) ning tunnistajal tuvastati arstlikku kontrollil käigus turse ja

valulikus vasaku pöia eesmises osas, asetati lühike kipslongett, mida soovitati 08.10.2021. a

hoida vähemalt 2 nädalat ning 26.10.2021.a soovitati välistada spordikoormust (kohtutoimik

48-52). Kohus peab SA Tallinna Lastehaigla poolt 04.10.2021.a väljastatud teatist

liiklusõnnetusest kannatada saanud isiku saabumisest lubatavaks ja usaldusväärseks tõendiks,

millises on fikseeritud väärteoasja menetluse käigus tuvastamist vajava faktilised asjaolud, aset

leidnud väärteo toimepanemise aeg ja koht – 04.10.2021.a kell 16:20, Tallinnas Mere pst,

samuti tunnistajal tuvastatud tervisekahjustuste raskusaste, millised on fikseeritud

meditsiinitöötajate poolt kergeks, milliste tekkepõhjuseks on auto otsasõit – üle lapse vasaku

jala - Mere pst asuva reguleerimata ülekäigurajal (väärteotoimik tl 15). Kohtu hinnangul

märgitud dokumentaalsetes tõendites sisalduv teave toetab üheselt käesoleva kaebemenetluses

üle kuulatud tunnistajate E S U, S E U ja E R antud ütluste usaldusväärsust. Kohtu hinnangul

tunnistajate kohtus antud ütlused on omavahel haakuvad v.a tunnistaja E R ütlused selle kohta,

et tema nägi ülekäigurajale minemas kahte tüdrukut, kohus märgib, et antud vastuolu esineb

seetõttu, et tunnistaja E S U vend S E Uel on pikad juuksed ning seetõttu, märgitud asjaolu

esinemine võis viia tunnistaja eksitusse ning kohus ei pea antud eksimust selliseks, milline

seaks kahtluse alla tunnistaja poolt kohtus antud ütluste usaldusväärsuse.

Vaadates liiklusõnnetuse põhjustamise asjaolusid, leiab kohus, et kuna kaebuse esitaja ei

kohandanud kiirust vastavalt olukorrale s.t tema juhitud sõiduki kiirus ei olnud piisavalt väike

vaid see oli selline, milline ohustas ülekäigurajal olnud jalakäijat, kaebuse esitaja vajaduse

tekkimisel ei jäänud seisma ega võimaldanud jalakäijal sõiduteed ületada, siis pani ta temale

etteheidetud väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 223 lg 1 järgi toime vähemalt kaudse

tahtlusega. Isik pidi võimalikuks pidama, et kui ta piisava hoolsusega ei täida liiklusnõudeid,

siis ta tekitab liiklusohu, mis võib põhjustada liiklusõnnetuse. Kohus menetlusaluse isiku süüd

ja õigusvastasust välistatud asjaolusid ei tuvastanud.

Eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et kaebuse esitaja rikkus LS § 35 lg 4 nõudeid,

ja pani toime LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo s.o mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete

rikkumise, kui sellega on tekitatud teisele isikule tervisekahjustus.

Lisaks eelmärgitule süüdistatakse kaebuse esitajat LS § 169 lg 2 p.p 2, 4 nõuete rikkumises ja

LS § 236 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises selles, et menetlusalune isik lahkus

sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi liiklusõnnetuse toimumise

tagajärjel oli vigastada saanud inimene.

LS § 169 sätestab juhi kohustused liiklusõnnetuse korral. Ülalpool on kohus leidnud, et

tulenevalt LS § 2 p 32 sätetest oli tegemist liiklusõnnetusega, mille käigus kaebuse esitaja Marti

Metsa tekitas inimesele tervisekahjustuse, sõites otsa s.t sõites oma juhitud sõidukiga üle E S

Ue vasaku jala.

Käesolevas kaebemenetluses ei ole vaidlust tekkinud selles, et E S Ue ja kaebuse esitaja Marti

Metsa poolt juhitud sõiduki kokkupuute tagajärjel E S U kukkus vähemalt ühel korral, märgitut

on kinnitanud kohtus üle kuulatud tunnistaja ja ka kaebus esitaja ise ja nimelt viimane selgitas,

et ta nägi inimest kukkumas, seejärel ümber auto ära minemas.

LS § 169 lg 1 kuni 2 on sätestatud juhi kohustused liiklusõnnetuse järgselt ohutuse tagamiseks

ning lõikes 3 on sätestatud juhi kohustused teatud tingimuste olemasolul, s.o sündmuskohalt

lahkumise osas seoses kannatanule abi osutamisega. Kohus asub seisukohale, et

kaebemenetluse käigus kogutud tõendites sisalduva teabest saab teha järelduse, et kaebuse

esitaja Marti Metsa lahkus sündmuskohalt ning kogu väärteomenetluse jooksul ei ole kogutud

tõendideid selle kohta, et viimane oleks sündmuskohal olles või vahetult pärast liiklusõnnetust

pöördunud politseisse liiklusõnnetuse teatamiseks.

LS § 169 lg 2 p.p 2, 4 kohaselt kui on juhtunud liiklusõnnetus, peab liiklusõnnetuses osalenud

juht teavitama liiklusõnnetusest häirekekust ning tegutsema sealt saadud korralduste kohaselt,

samuti kirjutama üles liiklusõnnetuse pealtnägijate nõusolekul nende nimed ja aadressid. LS §

169 lg 4 sättega on üheselt mõistetavalt sätestatud, millistel tingimustel ei pea politseile

liiklusõnnetusest teatama. LS § 169 lg 4 p 1 kohaselt ei pea politseisse liiklusõnnetusest teatama

juhul, kui inimesed liiklusõnnetuses vigastada ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed

ei nõua ise oma tervise kontrolli.

Käesoleva kaebemenetluse käigus on kohtus üle kuulatud tunnistaja E S U kinnitanud, et tema

algselt kohe valu ei tundnud ja seetõttu ta ka ei palunud kiirabi välja kutsumist. Kaebuse esitaja

Marti Metsa on kohtus andnud selgitusi selle kohta, et tema nägi nutuse näoga last, kes väitis,

et midagi ei juhtunud, lapse jalal ta väliseid vigastusi ei näinud ja seetõttu ta ka politseid

toimunust ei teavitanud ning lahkus sündmuskohalt.

Kohtul hinnangul kaebuse esitaja selline käitumine oli vastutustundetu. Vaatamata sellele, et

kohtule ei ole teada, et Marti Metsa omaks eriteadmisi meditsiinivaldkonnas s.t, et ta omaks

piisavalt eriteadmisi andmaks hinnangut selle kohta, kas jalakäijal, keda tema sõiduk tema

hinnangul riivas, võisid tekkida tervisekahjustused või mitte, pidi ta siiski aru saama, et

juhtunud oli liiklusõnnetus, kus kannatanuks oli laps, kes nuttis ning hooliva suhtumise korral

juhtunust teavitama Häirekeskust, et sealt saada vajalikke juhised edasiseks toimetamiseks.

Võttes arvesse teadmist, et kaebuse esitaja Marti Metsa on kohtus avaldanud, et ta kahetseb, et

selline asi üldse aset leidis ja seda, et sai ka ise juhtunust šoki, siis kohus on veendunud, et Marti

Metsa on väärteo, milline on kvalifitseeritud LS § 236 lg 1 järgi toime pannud kaudse

tahtlusega.

Kohtu hinnangul Marti Metsa pidanuks aru saama, et liiklusõnnetusest Häirekeskust

teavitamata jättes ning liiklusõnnetuse pealtnägijate andmete fikseerimata jätmisel võib ta

toime panna väärteo s.t viimane pidanuks aru saama, et juhtunust tulnuks teavitada politseid,

samuti tulnuks tal koguda teavet liiklusõnnetusest pealtnägijate kohta, kuid tema otsustas

sündmuskohalt lahkuda. Isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

LS § 236 lg 1 näeb ette vastutuse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest

politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik.

Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik s.t kaebuse esitaja rikkus LS

§ 169 lg 2 p-de 2, 4, pannes sellega toime LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Käesolevas kaebemenetluses nii kaebaja kui ka tema esindaja on kohtu tähelepanu juhtinud

sellele, et kohtuväline menetleja on rikkunud VTMS § 74 lg 1 p 8 sätestatud kohustust

põhjendada vastulauses esitatuga mittearvestamist (väärtotoimik tl 24-29). Käesoleval hetkel

kohus tõdeb, et kohtuväline menetleja ei ole detailselt oma otsuses välja toonud, missuguste

kohtuvälisele menetlejale vastulause esitaja poolt esitatud vastuväidetega ta nõustub, millistega

mitte, kuid kohtu hinnangul märgitud rikkumine ei ole selline, milline toonuks kaasa menetleja

poolt ebaõige lahendi koostamise sh süüdistuse kaebuse esitaja suhtes.

Kohus peab vajalikuks kaebuse esitajale selgitada, et juba eelnevalt märgitud VTMS § 123 lg

2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest,

kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke

asjaolusid, seega kui kohtuvälise menetleja poolt vastulauses välja toodud asjaolude

mittearvesse võtmine on toonud kaasa ebaseadusliku lahendi selle esitaja suhtes, siis kohus selle

tühistaks.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sättest, mille kohaselt on karistuse mõistmise

aluseks isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust

mõjutada süüdlast edaspidi uute süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra

kaitsmise huve.

Väärteoasjas kogutud tõenditest nähtub, et menetlusalune isik Marti Metsa on toime pannud

kaks eraldiseisvat väärtegu KarS § 63 lg 3 mõttes. Vastavalt KarS § 63 lg-le 3, kui isik on toime

pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri väärteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse

karistus iga väärteo eest eraldi. Seega kohtuväline menetleja Marti Metsale kohaldas õigustatult

karistust karistust nii LS § 223 lg-s 1 kui ka § 236 lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest.

Kuna kohus on asunud seisukohal, et Marti Metsa poolt toimepandu vastab nii LS § 223 lg 1

kui ka § 236 lg 1 tunnustele, on õigusvastane ja ka süüline, siis kohus ei nõustu kaebuse esitaja

esindaja vandeadvokaat Maano Saareväli veendumusega, et kaebuse esitaja suhtes alustatud

väärteomenetlus tuleks lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kohtu hinnangul ei oleks see

põhjendatud.

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja esindaja kohtus avaldatud seisukohaga ja peab

võimalikuks Marti Metsa suhtes lõpetada LS § 236 lg 1 järgi alustatud väärteomenetluse ja seda

VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, s.o otstarbekuse kaalutlusel. Kohus leiab, et isiku süü ei olnud suur,

kaebuse esitaja on kohtus andnud omapoolse hinnangu toimunu osas, kahetsenud ja lubanud

tulevikus, kui peaks veel selline olukord tekkima käituda teisiti. Kohtu hinnangul on kaebuse

esitaja rikkumise olemusest aru saanud, kahetsenud ning kohtu hinnangul ei ole

väärteomenetluse jätkamiseks LS § 236 lg 1 järgi ka avalikku huvi. Kohtule ei ole vähetähtsaks

ka teadmine, et Marti Metsa on isikuks, kes on varasemalt nii väärtegude – kui ka kuritegude

toimepanemise ees karistamata (väärteotoimik tl 32), märgitud teadmine on kohtule isikut

positiivselt iseloomustavaks asjaoluks ning märgitust tulenevalt on kohtule teada, et Marti

Metsa poolt toimepandu oli juhuslikku laadi. Kuna väärteomenetlus lõpetatakse VTMS § 30 lg

1 p 1 alusel, ei rahulda kohus Marti Metsa kaitsja taotlust hüvitada tema kliendile valitud

kaitsjale makstud tasu (kohtutoimik tl 56-60).

Kuid LS § 223 lg 1 näeb võimalike põhikaristustena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti

või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Menetlusalust isikut on karistatud

rahatrahviga 105 trahviühikut ehk 420 eurot, s.o sanktsiooni keskmisest määrast tunduvalt

väiksemas määras. Kohus leiab, et arvestades Marti Metsale süüks arvatava teo sisu, tema süü

suurust on määratud karistus proportsionaalne. Süü suuruse hindamisel võtab ka kohus arvesse

väärteo toimepanemise asjaolusid, liiklusõnnetuses kannatada saanud isikule tekitatud

tervisekahjustuste ulatust. Kohtule ei ole teada, et menetlusalune isik oleks varasemalt oma

süüd tunnistanud. Kohtuvälisele menetlejale vastulauset esitades viimane on pigem eitanud

oma süüd, väites, et tema ei ole talle etteheidetud väärtegusid toime pannud (väärteotoimik tl

24-27). Kohus asub seisukohale, et kohtuväline menetleja enda otsuses, Marti Metsale karistuse

mõistmisel ei ole kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja mõistetud karistus vastab isiku süü

suurusele ning üld- ja eripreventiivsetele kaalutlustele. Eeltoodust tulenevalt jääb

menetlusalusele isikule LS § 233 lg 1 alusel määratud karistus muutmata.

Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p-st 2 kohus rahuldab Marti Metsa esindaja

vandeadvokaat Maano Saareväli Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 07.01.2022.a esitatud

kaebuse osaliselt. Kohus tühistab Politsei - ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse

27.12.2021.a

otsuse

väärteoasjas

nr

2302,21,014072, millega Marti Metsat karistati LS § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 105 trahviühiku

ulatuses, s.o summas 420.- eurot ja LS § 236 lg 1 järgi rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses s.o

summas 320.- eurot osaliselt s.o Marti Metsa karistamises LS § 236 lg 1 järgi. Tühistatu osas

teeb kohus uue otsuse. Kohus juhindudes VTMS § 30 lg 1 p 1 lõpetab Marti Metsa suhtes LS

§ 236 lg 1 järgi alustatud väärteomenetluse otstarbekuse kaalutlusel. Muus osas jätb kohus

kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Kohus selgitab kohtuvälise menetleja otsusega Marti

Metsale LS § 223 lg 1 alusel määratud rahatrahv 105 trahviühikut, s.o 420.- eurot tuleb tal

kassatsioonitähtaja,

s.o

päeva

jooksul

tasuda

vaidlustatud

otsuses

märgitud

Rahandusministeeriumi

arveldusarvele,

märkides

ära

kohustusliku

viitenumbri

nr

10220215112838. Kohus märgib, et VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei ole tasunud

rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab lahendit

täitmisele pöörav asutus, s.o kohtuväline menetleja kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi

koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. Kohus jätab rahuldamata menetlusaluse isiku

ja tema kaitsja esitatud taotluse hüvitada Marti Metsale kaitsjakulud. Marti Metsal käesoleva

väärteoasja menetlemisega seotud kaitsjakulud jäetakse tema enda kanda. Käesolevas

väärteoasjas olev digitaalne andmekandja DVD plaat jäetakse väärteoasja materjalide juurde.

Kohtunik Katre Poljakova (allkirjastatud digitaalselt)