2-20-12466/6 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-20-12466

1(7)

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Liina Naaber-Kivisoo

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.04.2022, Narva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-12466

Tsiviilasi

TSL Kinnisvara OÜ hagi Narva kohtutäitur Andrei

Krek vastu kahju nõudes

Tsiviilasja hind

1250 eurot

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: TSL Kinnisvara OÜ (RK 12652725), asukoht:

P. Kerese

tn

24-21,

Narva

21007,

e-post:

tslkinnisvara@gmail.com

Hageja lepinguline esindaja: Tatjana Ljapuškina, e-

post: malyankin.oigusburoo@gmail.com

Kostja: Narva kohtutäitur Andrei Krek, e-post:

info@andreikrek.com

Kostja lepinguline esindaja: Irina Solovjova, e-post:

irina.solovjova@mail.ee

RESOLUTSIOON

1. Jätta TSL Kinnisvara OÜ hagi kohtutäitur Andrei Kreki vastu saamata jäänud tulu

hüvitamise nõudes rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt

kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD

Viru Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses

on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse

2-20-12466

2(7)

võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse

kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

Hageja nõue

1. Hageja esitas 27.08.2020 Viru Maakohtule hagiavalduse kohtutäitur Andrei Kreki vastu

kahjuhüvitise nõudes. Hagiavalduse kohaselt osales hageja 22.08.2019-29.08.2019 Narva

kohtutäituri Andrei Kreki korraldatud elektroonilisel enampakkumisel korteriomandi,

asukohaga xxx (registriosa nr xxx) võõrandamiseks. Hageja sai 29.08.2019 kell 10.00

teate, et tema pakkumine summas 8750 eurot on parim ning seda kinnitas kohtutäituri

büroo töötaja samal päeval kell 14.45 saadetud e-kirjas, milles edastati ka pangarekvisiidid

müügihinna tasumata osa, s.o 7875 euro, tasumiseks. Samuti esitati hagejale andmed

riigilõivu tasumiseks. Hageja tasus kogu müügihinna kohtutäituri pangakontole samal

päeval, s.o 29.08.2019. Kohtutäituri assistent saatis hagejale 30.08.2019 kohtutäituri

otsuse, millega kohtutäitur tunnistas, et 22.08.2019-29.08.2019 toimunud enampakkumise

tingimusi on tema süül oluliselt rikutud ja kohtutäitur otsustas hageja pakkumist parimaks

mitte tunnistada. Seletuste kohaselt arestiti kõnealune korteriomand kohtutäituri poolt

hinnaga 13000 eurot. Enampakkumine alghinnaga 13000 eurot nurjus osalejate puudumise

tõttu. Kohtutäitur koostas 24.07.2019 akti vara ümberhindamiseks 25 protsendi võrra ehk

9750 euroni. Kordusenampakkumine toimus 22.08.2019-29.08.2019 ja oksjonikeskkonnas

oli alginnaks määratud 8750 eurot, mis ei vasta aga vara ümberhindamise aktis märgitud

vara alghinnale. Kohtutäitur asus seisukohale, et 22.08.2019 - 29.08.2019 toimunud

enampakkumise tingimusi on oluliselt rikutud ning tagastas hageja tasutud summa.

2. Hageja hinnangul on talle tema esitatud pakkumise parimaks mittetunnistamise tagajärjel

tekkinud kahju ning kohtutäitur on kohustatud selle hüvitama. Hageja on äriühing, mille

peamised tegevusalad on seotud kinnisvaraga. Hageja osales enampakkumisel, et

omandatav vara võõrandada. Kui hageja pakkumine oleks parimaks tunnistatud, oleks

hagejast saanud korteriomandi omanik ning ta võiks võõrandamisest tulu teenida. Kahju

suuruse arvutamiseks tuleb kindlaks teha korteri võimalik võõrandamishind september

2019 seisuga. Eeldatavast müügihinnast tuleb lahutada korteri soetamiseks kantud kulud,

s.o 8750 eurot. 06.09.2019 võlgniku S R , V G , K G , kohtutäituri Andrei Kreki ja AS S

Pank vahel sõlmiti kokkuleppe hüpoteegi lõpetamise kohta, korteriomandi müügileping,

asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus ning tehingu maksumus oli 10000. Seega oleks

hageja korteriomandi võõrandamisest võinud teenida 1250 eurot. Hageja leiab, et tal oli

tekkinud õiguspärane ootus korter omandada. Ta osales riigivõimu funktsioone teostatava

ametiisiku poolt korraldatud ametitoimingus, täitis tähtaegselt ja nõuetekohaselt

enampakkumisega seotud kohustused ning sai kohtutäiturilt kinnituse, et tema pakkumine

oli tunnistatud parimaks. Juhul, kui kohtutäitur oleks järginud enampakkumise läbiviimise

nõudeid, oleks hageja saanud korteri omanikuks. Hageja palubki hagi rahuldada ja välja

mõista kohtutäiturilt kahjuhüvitis summas 1250 eurot.

Kostja vastus

3. Kostja ei ole esitatud hagiga nõus ja vaidleb hagile täies ulatuses vastu. Hageja ei ole

kohtutäituri teo õigusvastasust tõendanud ja toob hagis ka otsesõnul välja, et hageja ei

vaidlusta kohtutäituri õigust keelduda pakkumise parimaks tunnistamisest, kui

enampakkumisel rikuti enampakkumise läbiviimise korda. Pakkumise parimaks

2-20-12466

3(7)

mittetunnistamise tingis asjaolu, et enampakkumine viidi läbi alghinnaga, mis ei olnud

kooskõlas vara ümberhindamise aktis toodule. Vara ümberhindamise akti kohaselt oli vara

alghinnaks 9750 eurot, kuid vara enampakkumise alghinnaks määrati 8750 eurot.

Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) kohaselt on tegemist olulise enampakkumise

tingimuste rikkumisega. Kohtutäituril ei olnud tekkinud olukorras teist valikut ning

kohtutäituri otsus oli õiguspärane. Kostja on seisukohal, et hageja ei saa tugineda

õiguspärasele ootusele, kuna enampakkumise läbiviimine vara alghinnaga 8750 eurot oleks

seadusevastane. Nimetatud tingimustel müügitehingu sõlmimine oleks kaasa toonud

enampakkumise kehtetuks tunnistamise. Kuna hageja ei vaidlustanud kostja 29.08.2019

otsust hageja pakkumise parimaks mittetunnistamise kohta, puudub tal ka õigus

kohtutäituri otsuse mitteõiguspärasusele käesolevas asjas tugineda. Kostja leiab, et hageja

ei ole tõendanud ka kahju tekkimist, kuna hageja tugineb abstraktsele eeldusele, et tema

võiks müüa korteri hinnaga 10 000 eurot. Neil põhjustel leiab kostja, et hagi tuleb jätta

rahuldamata.

Hageja täiendav seisukoht

4. Hageja selgitab, et peab kohtutäituri õigusvastaseks tegevuseks kohtutäituri kohustuste

rikkumist enampakkumise korraldamisel. Kostja on tunnistanud enampakkumise

tingimuste olulist rikkumist ja võttis selle toel vastu otsuse enampakkumisel tehtud

pakkumise parimaks mittetunnistamise kohta. Kostja tegevus on viinud kahju tekkimiseni.

Kohtutäitur pidi enampakkumise korraldamisel järgima õigusaktides ettenähtud nõudeid.

Kohtutäitur pidi mõistma ja teadma, et enampakkumise korraldamine vale alghinnaga on

enampakkumise kehtetuks tunnistamise aluseks. Kohtutäitur ei näidanud enampakkumise

korraldamisel üles vajalikku hoolikust ning seega oli ametikohustuste rikkumine süüline.

Hageja ei vaidlustanud kostja 29.08.2019 otsust pakkumise parimaks mittetunnistamise

kohta põhjusel, et kahju ei tekkinud tulenevalt nimetatud otsusest, vaid enampakkumise

tingimuste rikkumisest kohtutäituri poolt. Hagejal ei olnud rikkumist TMS § 217 lg 1

ettenähtud korras võimalik vaidlustada, sest rikkumise ajal ei olnud hageja täitemenetluse

osaline. Hagejal puudus võimalus vältida kahju tekkimist või vähendada selle suurust.

Kohtutäituri korraldatud enampakkumise alghinnaks oli 8750 eurot ja hageja ei saanud

enne kohtutäituri 29.08.2019 otsuse kättesaamist kuidagi teada, et enampakkumise alghind

peaks olema 9750 eurot.

5. Hageja märgib, et sündmuste ahelas, mis on viinud kahju tekkimiseni ei pea iga lüli olema

õigusvastane. Antud asjas oli õigusvastane ainult kohtutäituri ametikohustuste rikkumine

enampakkumise korraldamisel. Kui kostja ei oleks enampakkumise tingimusi rikkunud,

oleks hageja pakkumine parimaks tunnistatud. Kostja väide, et hagejal ei olnud õigust

soetada korterit hinnaga 8750 eurot, sest kohtutäitur ei saanud määrata enampakkumise

alghinnaks 8750 eurot, kuna alghind peale ümberhindamist pidanuks olema 9750 eurot, on

eksitav. Kui enampakkumise alghind oleks olnud 9750 eurot, siis oleks enampakkumise

tulemus teine ja parima pakkumise tegijast oleks saanud korteri omanik. Hageja ei oleks

sellisel juhul ilmselt enampakkumisel ka osalenud, kuna alghind 9750 on turuhinnale

lähedal ja sellise hinnaga korteri soetamine ei oleks kasumlik. Kostja andis hagejale

mõista, et tema pakkumine on parim, hageja tasus kogu ostuhinna ja alles seejärel teatas

kostja hagejale, et enampakkumisel tingimusi rikutud, ja et see rikkumine on niivõrd

oluline, et kohtutäitur ei saa hageja pakkumist parimaks tunnistada. Kohtutäituri

õigusvastase teo ja hagejale tekitatud kahju vahel on põhjuslik seos. Kohtutäitur korraldas

2-20-12466

4(7)

nõudeid rikkudes enampakkumise, sellest võttis osa hageja, hageja tegi parima pakkumise,

aga kohtutäitur avastas vea enampakkumise korraldamisel ja tegi otsuse hageja pakkumise

parimaks mittetunnistamise kohta. Hageja kaotas seetõttu võimaluse soetada korter

enampakkumisel pakutud hinnaga ning kaotas ka võimaluse soetatud korter kasumiga

võõrandada. Hageja kavatses korteri võõrandada hinnaga 11000 eurot, mis sisaldab ka

maakleritasu 1100 eurot. Hageja on kahjusumma arvutamisel lähtunud korteri turuhinnast,

milleks on mõistlik pidada 06.09.2019 sama korteri suhtes sõlmitud müügilepingus

nimetatud müügihinda 10000 eurot. Võimalikust turuhinnast annab aimdust ka korteri

arestimise aktis märgitud summa 13000 eurot, samuti Maa-ameti hinnastatistika, mille

kohaselt oli kahetoalise korteri ruutmeetri hind Narva linnas 2019. aasta augustis –

detsembris 407,91 eurot. Maa-ameti statistika kohaselt oleks xxx korteri väärtuseks

19416,52 eurot.

Poolte lõplikud seisukohad

6. Hageja jäi lõplikus seisukohas enda nõude juurde. Hageja ei vaidlusta kohtutäituri õigust

keelduda pakkumise parimaks tunnistamast juhul, kui kohtutäitur on olulised rikkunud

enampakkumise tingimusi, kuid leiab, et temal (hagejal) on tekkinud tema poolt tehtud

pakkumise parimaks mittetunnistamise tagajärjel kahju, mida on kohtutäitur kohustatud

hagejale hüvitama. Hageja pakkumise parimaks mittetunnistamise tagajärjel ei saanud

hagejast enampakkumisel müüdava korteri omanik. Hageja arvab, et arvestades asjaolud

on temal tekkinud õiguspärane ooteõigus saada omandiõiguse enampakkumisel

võõrandatavale korteriomandile. Hageja on nõus sellega, et kohtutäituri 29.08.2019 otsus

oli õiguspärane ja selle vastuvõtmise tulemusel õnnistus tal vältida enampakkumise

vaidlustamine ja suurem kahju ära hoida. Sündmuste ahelas, mis on viinud kahju

tekkimiseni ei pea iga lüli olema õigusvastane, piisab sellest, et õigusvastane on ainult

esimene, antud juhul on selleks kohtutäituri ametikohustuste rikkumine enampakkumise

korraldamisel. Kui kostja ei oleks enampakkumise tingimused rikkunud oleks see edukalt

toimunud, hageja pakkumine oleks tunnistatud parimaks ja hageja omandaks korteriomand

8 750 euro eest. Hageja ei soetaks korterit hinnaga 9750, kuna sel juhul ei saaks hageja

korteri võõrandamisest märkimisväärset kasumit. Hageja leiab, et kohtutäituri teo ja

tagajärje vahel on põhjuslik seos – kui enampakkumise tingimused ei oleks rikutud, saaks

hagejast korteri omanik ja tal oleks võimalik korteri edasi võõrandamisest kasu saada.

Hagejal oli kavatsus ja võimalus korteri edasi võõrandada ja saada tulu vähemalt 1250

eurot, kuna korter oli täituri poolt võõrandatud 10 000 euro eest. Hageja palub hagi

rahuldada.

7. Kostja jäi samuti lõplikus seisukohas enda varem väljendatud seisukoha juurde.

Enampakkumise ebaõige alghinna määramine ei saa olla ega ole põhjuslikus seoses

saamata jäänud tuluga. Seadusevastase enampakkumisega ei saa kahjuks olla saamata

jäänud tulu. Ebaõige alghinna määramise situatsioonis oli otsus enampakkumisel osaleja

parimaks mittetunnistamine täielikult seaduspärane ja ainuõige otsus. Hageja ei

vaidlustanud nimetatud otsust, veelgi enam, hageja peab antud kohtutäituri otsuse

seaduspäraseks. Müügilepingu

mittesõlmimine

ehk

hageja

korteri

omanikuks

mittesaamine on kostja seisukohal põhjuslikus seoses enampakkumisel osaleja parimaks

mittetunnistamisega, mitte vale müügihinna määramisega, kuid kuna enampakkumisel

osaleja parimaks mittetunnistamise otsus on õiguspärane, kukub käesolevas asjas igal

juhul kokku hageja järeldus deliktilise vastutuse koosseisu osas. Kostja on seisukohal, et

2-20-12466

5(7)

käesolevas asjas puudub vajadus analüüsida hageja põhjendusi selle kohta, kas ja mis

ulatuses oli hagejal kavatsus ja võimalus korteri müügist tulu saada ning vastavad hageja

põhjendused ja tõendid tuleb jätta tähelepanuta. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

8. Kohus, tutvunud hagiavalduse, poolte seisukohtade ja menetluse käigus esitatud

tõenditega ja hinnates tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt

tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab

oma siseveendumuse kohaselt, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

9. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 9 lg 1 kohaselt vastutab kohtutäitur oma ametitegevuse

käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses.

Kohtutäitur vastutab ka tema büroo töötajate poolt süüliselt tekitatud kahju eest. Sama

paragrahvi kaheksanda lõike kohaselt vaadatakse kohtutäituri poolt kahju hüvitamisega

seotud vaidlused läbi maakohtus.

10. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja pakkumise parimaks mittetunnistamisega

seotud kahju saamata jäänud tulu näol 1250 eurot. Seega palub hageja kostjalt välja

mõista saamata jäänud tulu (dtl 5).

11. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 2 lg 1 p 5 kohaselt võib isik riigilt, kohaliku

omavalitsuse üksuselt, muult avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult või muult avalikke

ülesandeid avalik-õiguslikul alusel väljaspool alluvussuhet teostavalt isikult (avaliku

võimu kandjalt) nõuda tekitatud kahju hüvitamist. RVastS § 7 lg 3 kohaselt käesoleva

paragrahvi lõigete 1–2¹ alusel hüvitatakse otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu.

RVastS § 7 lg 4 kohaselt kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus

avalikõiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud

kahju hüvitamisel lisaks käesolevale seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid.

VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik

(kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju

tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 128 lg 4 kohaselt saamata jäänud tulu on kasu,

mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu,

tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises.

12. Hageja osales kostja läbiviidud elektroonilisel enampakkumisel, mille tulemusena lootis

ta omandada korteri, mille võõrandamisel on tal võimalik tulu teenida. Hageja sai

29.08.2019 eelteate, et tema pakkumine oli parim (dtl 7). Samal kuupäeval andis kostja

hagejale teada, et tema pakkumine on parim, ja andmed ostuhinna ülejäänud osa

tasumiseks (dtl 8-9). Hageja tasus koheselt tasumata müügihinna osa (dtl 10). Kostja

avastas enda eksimuse vara ümberhindamisel alles siis, kui hagejat oli teavitatud tema

pakkumise parimaks tunnistamisest ning hageja oli tasunud müügihinna. Kostja edastas

hagejale 30.08.2019 otsuse pakkumise parimaks mittetunnistamise kohta (dtl 11-14).

Hageja esitas tõendina ka korteri müügilepingu (dtl 21-32), millest nähtub, et korter oli

06.09.2019 müüdud kolmandatele isikutele hinnaga 10 000 eurot.

13. Hageja tugineb nõude esitamisel eelkõige sellele, et kohtutäitur rikkus enampakkumise

tingimusi ning see oli kohtutäituri teoks, mis viis kahju tekkimiseni. Pooled ei vaidlegi, et

2-20-12466

6(7)

kohtutäitur rikkus enampakkumise tingimusi, määrates vale alghinna. Pooled vaidlevad

selle üle, kas selline kohtutäituri tegu võis viia kahju tekkimiseni ja hageja õiguspärasele

ootusele kasu saada.

14. Iseenesest võib enampakkumise tingimuste rikkumine tuua osalejatele kaasa kahju ja

seega peab kohus analüüsima, kas antud juhul kohtutäituri tegu – vale alghinna

määramine võis kahju tekitada ning kas tegu oli õigusvastane. TMS § 99 lg 1 p 2 kohaselt

kuulutab kohtutäitur enampakkumise nurjunuks, kui ei tehta pakkumist vähemalt

alghinna ulatuses. TMS § 91 lg 4 järgi ei tunnista kohtutäitur pakkumist parimaks, kui on

oluliselt rikutud enampakkumise tingimusi või kui enampakkumist või selle jätkamist

takistab kolmanda isiku õigus. TMS § 88¹ lg 1 alusel teeb kohtutäitur enne

enampakkumise

alustamist

oksjonikeskkonnas

teatavaks

müüdavat

vara

ning

enampakkumist puudutavad olulised tingimused käesoleva seadustiku § 84 kohaselt ja

alghinna. Enampakkumisel tehtavate pakkumiste sammu määrab kohtutäitur, arvestades

müüdava asja väärtust. Põhjendatud juhtudel võib kohtutäitur määrata arestimisaktis

märgitust erineva alghinna. TMS § 100 lg 5 kohaselt toimub kordusenampakkumine

esimese enampakkumise jaoks ettenähtud korras. Kohtutäitur võib asjad alla hinnata,

kuid mitte rohkem kui 25 protsenti eelmise enampakkumise alghinnaga võrreldes,

küsides allahindamise kohta eelnevalt võlgniku ja sissenõudja seisukohta. Asju ei või alla

hinnata rohkem kui 70 protsenti esimese enampakkumise alghinnast.

15. Kohtutäituri 30.08.2019 otsusest selgub, et vara arestiti 17.04.2010 hinnaga 13 000 eurot

ning esimene enampakkumine 04.07.2019 nurjus osalejate puudumise tõttu (dtl 13).

Seega kordusenampakkumisel ei võinud korteri hinnaks olla väiksem kui 9750 eurot.

Seega rikkus kohtutäitur seaduses sätestatud nõudeid kordusenampakkumise läbiviimisel.

16. VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see

tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. VÕS § 1045 lg 3 järgi ei ole

seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine õigusevastane, kui kahju

tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise

eest. Kohtutäitur rikkus alghinna määramisel seadusest tulenevat kohustust, kuid VÕS §

1045 lg 1 p 7 järgi ei piisa õigusvastasuse kindlakstegemiseks ainult sättest tuleneva

kohustuse rikkumisest, vaid sätte eesmärgiks peab olema kaitsta hagejat kahju eest, mida

hageja kostjalt nõuab. TMS seletuskirja kohaselt on TMS § 100 lg 5 ette nähtud eelkõige

võlgniku kaitseks, et tema vara ei müüdaks liiga odava hinnaga. Alghind peabki olema

turuväärtusele lähedane, vastasel juhul oleksid võlgnike õigused täitemenetluses alati

vähem kaitstud kui võlausaldaja või oksjonil osalejate õigused. Kui kohtutäitur ei määra

kordusenampakkumisel hinda kooskõlas TMS § 100 lg-ga 5, rikub täitur sellega eelkõige

võlgniku õigusi ja tekitab eelkõige võlgnikule kahju tema vara liiga odava müügiga.

Õigusvastasuse hindamisel võib kohaldada conditio sine qua non-põhimõtet ja oletada,

kui õigusvastast tegu poleks olnud, kas siis poleks kahju hagejale tekkinud või mitte.

Antud juhul kui kohtutäitur oleks käitunud õiguspäraselt s.t määraks koheselt õige

alghinna, ei osaleks eeldatavasti hageja üldse enampakkumisel, kuna sel juhul ei saaks

hageja eeldatavasti kasu ja hagejal ei oleks tekkinud ootust kasu saada. Seega, kui

kohtutäitur määraks õige hinna, ei saaks hageja kasumit summas 1250 eurot ning õige

hinna määramise korral ei oleks hagejal ka vastavat ootust. Kohus leiab, et

enampakkumiste olemus ei saagi tagada osalejatele kindlat tulemust ning hageja

2-20-12466

7(7)

võimalus kasu saada sõltus ka sellest, kas enampakkumisel osales teisi isikuid, kas teised

pakkusid suuremat hinda ehk hageja saamata jäänud tulu mõjutasid ka muud asjaolud.

17. Kaitsenormi rikkumise korral võib sõltuvalt kaitsenormi kaitse-eesmärgist hüvitamisele

kuuluda ka selline kahju, mida tavaliselt deliktiõiguslikult ei hüvitata, eelkõige

puhtmajanduslik kahju. Antud juhul TMS § 100 lg 5 sätestab vastupidist – sättest

tuleneva kohustuse täitmisel oleks oksjonil osalejate kasum vara edasivõõrandamise

korral minimaalne. Seega leiab kohus, et kohtutäitur rikkus küll enampakkumise

läbiviimise korda, määrates vale alghinna, kuid selline rikkumine ei olnud õigusvastane

hageja poolt nõutud kahju liigi seisukohast.

18. Kaitsenormile tuginemisel peab hageja välja tooma nii normi kui ka tõendama selle

rikkumist ja õigusvastasust. Kuna hageja ei ole asjas tuginenud sellele, et kohtutäitur

rikkus mingit kohustust pakkumise parimaks mittetunnustamise otsusega ning hageja

leidis, et otsus oli ka õiguspärane, ei kontrolli kohus otsuse võimalikku õigusvastasust

ega ka seda, kas selle otsuse tegemisega võis hagejal kahju tekkida.

19. Kuna kohus leiab, et kohtutäituri rikkumine ei olnud õigusvastane, ei analüüsi kohus

kahju suurust ning jätab kahju suurusega seotud tõendid (dtl 54-65) tähelepanuta.

20. Eelneva alusel leiab kohus, et hageja nõue ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab

hagi täies ulatuses rahuldamata.

21. Kõik otsuses kajastamata jäänud dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning

seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta.

MENETLUSKULUD

22. Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ls-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1

alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb

rahuldamata, siis jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

23. TsMS § 177 lg 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või määrusega pärast tsiviilasja sisulise

lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kohus

määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast otsuse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liina Naaber-Kivisoo

Kohtunik