1-21-2690/16 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg

29. aprill 2022. a

Kriminaalasja number

1-21-2690 (kirjalik menetlus)

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk

Kriminaalasi

Jaak Tampuu süüdistatuna KarS § 121 lg 2 p 2, 3, § 3312 ja

§ 424 lg 1 järgi, üldmenetluses

Apelleeritud kohtuotsus

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 9. veebruari 2022. a

otsus

Apellatsiooni esitaja

süüdistatava Jaak Tampuu kaitsja vandeadvokaat Marko

Paabumets

Prokurör

ringkonnaprokurör Raul Heido

Süüdistatav

Jaak Tampuu, isikukood: 37310032731, elukoht: XXX;

kriminaalkorras karistamata

kaitsja vandeadvokaat Marko Paabumets

Kannatanu

P.A.

RESOLUTSIOON:

1. Jätta Tartu Maakohtu 9. veebruari 2022. a otsus muutmata ja apellatsioon

rahuldamata.

2. Välja

maksta

riigieelarvest

Advokatuurile

eraldatud

vahendite

arvelt

Advokaadibüroo In Jure kaudu 194,40 (sada üheksakümmend neli) eurot 40 senti,

sealhulgas käibemaks 32,40 (kolmkümmend kaks) eurot 40 senti, vandeadvokaat

Marko Paabumetsale süüdistatav Jaak Tampuule määratud korras kaitse

teostamise eest apellatsioonimenetluses.

3. Punktis 2 nimetatud menetluskulud jäävad süüdistatav Jaak Tampuu kanda.

Süüdistataval Jaak Tampuul tasuda väljamõistetud kaitsja tasu otsusele lisatud makseinfo alusel

30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies

ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja

kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

Süüdistus

1. Jaak Tampuud süüdistatakse KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi selles, et tema 08.09.2018 kella

13.00 paiku Tartus Veeriku 16 asuva maja ees kõnniteel kasutas füüsilist vägivalda oma

elukaaslase P.A. i suhtes. J. Tampuu lõi jalaga vastu P.A. i selga, millega tekitas viimasele

füüsilist valu. Samuti kasutas ta P.A. i suhtes füüsilist vägivalda 24.10.2019 kella 10.30 paiku

Tartus Riia ja Ringtee tänavate ristumiskohas asuva kuuseheki juures kõnniteel, kui võttis käega

kinni P.A. i juustest ning nendest kinni hoides ja neid P.A. i peast ära tõmmates tõmbas

kannatanu kuuseheki juurde. Sealjuures ütles J. Tampuu P.A. ile: „Ma lööks su kohe maha, siin

samas maa sisse“. Sellega tekitas ta P.A. ile füüsilist valu.

Samuti süüdistatakse J. Tampuud KarS § 3312 järgi kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu

korduvas rikkumises. Tartu Maakohtu 01.11.2019 määrusega kohaldati J. Tampuule P.A. i

suhtes ajutist lähenemiskeeldu. Sellele vaatamata ta helistas ja saatis korduvalt ajavahemikul

01.11.2019 kuni 15.11.2019 P.A. ile SMS-sõnumeid. J. Tampuu saatis SMS-sõnumeid numbrilt

+xxx P.A. i numbrile +xxxx järgmiselt: 01.11.2019 SMS-i vahetult pärast lähenemiskeelu

kohaldamist; 06.11.2019 SMS-i kell 10.46; varjatud numbrilt helistas J. Tampuu P.A. i

numbrile +xxxx 07.11.2019 ja 14.11.2019.

Ka süüdistatakse J. Tampuud KarS § 424 lg 1 järgi mootorsõiduki joobeseisundis juhtimises.

Nimelt juhtis ta 19.06.2020 kella 00.22 ajal Pikk 86, Tartu linn juures mootorsõidukit

LINGBEN LB50QT-39 registreerimismärgiga XXX , olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus

tema väljahingatavas õhus indikaatorvahendi järgi oli 2,51 mg/g. Sellega rikkus J. Tampuu

liiklusseaduse (edaspidi LS) § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. LS

§ 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht kui juhi

väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 mg/l või rohkem.

Esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu

2. Tartu Maakohtu 09.02.2022 otsusega karistati J. Tampuud KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi 1

aasta pikkuse vangistusega, KarS § 3312 järgi 4 kuu pikkuse vangistusega ning KarS § 424 lg

1 järgi 4 kuu pikkuse vangistusega.

KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti J. Tampuule liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima

suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibimise aeg 19.06.2020 – 20.06.2020, s.o 2 päeva

karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust.

KarS § 74 lg-te 1 ja 3 kohaselt jäeti mõistetud karistus täielikult täitmisele pööramata, kui

J. Tampuu ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu

ning täidab KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel

kohustati J. Tampuud käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud

sotsiaalprogrammis. KarS § 78 p 1 alusel arvestati katseaja algust alates kohtuotsuse

kuulutamisest, v.a KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist

alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist.

Lisaks kohaldati VÕS § 1055 lg 1 ja KrMS § 3101 alusel kannatanu P.A. i suhtes J. Tampuule

lähenemiskeeld 3 aastaks selliselt, et 1) keelata J. Tampuul läheneda kannatanu elukohale

lähemale kui 100 meetrit; 2) keelata J. Tampuul läheneda kannatanu töökohale lähemale kui

100 meetrit ning 3) keelata J. Tampuul suhelda kannatanuga vahetult, võtta temaga ühendust

telefoni või muude sidepidamisvahendite kaudu, interneti suhtluskeskkondade või tavaposti

teel.

Menetluskuludena mõisteti J. Tampuult välja KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel bioloogilise uuringu

tasu summas 14 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu kogusummas

1014,60 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 876 eurot. Sundraha

summas 105 eurot jäeti riigi kanda.

3. Maakohus leidis, et J. Tampuu süüdistus KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi on tõendatud.

3.1. Maakohtu hinnangul on mõlemad kehalise väärkohtlemise episoodid tõendamist leidnud.

Esimese episoodi puhul on tõendeid vähem. Kohtupraktikas ei ole aga välistatud süüdimõistva

kohtuotsuse tegemine ka vaid ühele tõendile toetuvalt. Vastasel juhul ei oleks võimalik selliste

elujuhtumite muutumine kohtumenetluse esemeks, mida tõenduslikul tasandil tavatsetakse

kirjeldada sõna-sõna-vastu olukordadena. Kuid neil juhtudel peab kohus eriti põhjalikult

vaagima kõiki selle ühe süüstava tõendi uurimisel tõstatatud kahtlusi ja need veenvalt

kummutama (RKKKo 3-1-1-104-16, p 10). Asjaolusid, mis oleks kannatanu ütluste

usaldusväärsust kahtluse alla seadnud, menetluse käigus ei ilmnenud.

3.2. 08.09.2018 episoodi osas heidetakse J. Tampuule ette P.A. ile jalaga vastu selga löömist,

mille tagajärjel tundis kannatanu valu. P.A. i sõnul pidi ta 08.09.2018 lastega minema J.

Tampuu juurde, kuid ei teinud seda, kuna viimane oli joobes. Siis aga tuli J. Tampuu enda

tuttava M. i ja tema lastega ise kannatanu maja juurde. P.A. läks koos lastega välja Veeriku 16

maja juurde, kui purupurjus J. Tampuu tuli kuskilt põõsast, solvates teda litsiks ja öeldes „ma

löön su maha, lehm“. Edasi lõi J. Tampuu teda jalaga vastu alaselga, tahtis temast ka kinni

haarata, aga ei saanud, sest ta jooksis eest ära. Sellest löögist tundis P.A. korraks valu ning seda

nägid pealt nii tema lapsed kui ka M. oma lastega. Seejärel jooksis P.A. lastega tuppa. Tunni

aja pärast tuli J. Tampuu uuesti maja juurde tagasi, lõugas ja karjus, kuid Nisu 2a sotsiaalmajas

oleva valve tõttu ta sinna sisse ei saanud (tl 90-91).

Politsei- ja Piirivalveameti 10.09.2018 sündmuse protokoll-arvestuskaardi kohaselt teatas P.A.

10.09.2018 kella 09.57 ajal Häirekeskusele, et endine elukaaslane ja laste isa, kes oli teda

laupäeval jalaga selga löönud, on tulnud tema maja juurde, on agressiivselt meelestatud, nõuab,

et ta tuleks välja ning tahab rääkida. Teataja kardab teda, mees pidevalt jälitab, on olnud ka

lähenemiskeeld. Soovib kohale politseid, kuna ei julge välja minna. Teataja helistab naabri

telefonilt, enda telefon välja lülitatud, kuna mees pidevalt helistab (tl 42). Selles dokumendis

kajastatu ongi süüdistatava ja kannatanu suhte lühike ja täpne kokkuvõte – agressiivselt

meelestatud, kontrolliv ja pidevalt helistav mees ning teda kartev naine.

3.3. 24.10.2019 episoodi osas rääkis P.A. , et 24.10.2019 tööle minnes tuli ta Riia ringi juures

bussi pealt maha ja kõndis Lõunakeskuse poole Astri Kööki aadressil Optika 4. J. Tampuu tuli

talle vastu, võttis kohe juustest kinni ja vedas juukseid pidi heki poole, kus ütles: „Ma lööks su

praegu siinsamas maa sisse“. Kannatanu tundis valu. Natukese aja pärast tuli kaks

politseipatrulli. Algul ei julgenud ta öelda, et J. Tampuu talle kallale tuli, kuid pärast siiski ühele

naispolitseinikule ütles. Politseis kuulati ta üle ning tehti tema juustest fotod. Kui ta hakkas

juukseid kinni panema, siis tuli tal salk juukseid peast ära, mida politsei ka fotografeeris (tl 92).

P.A. i ütlusi kinnitab asitõendi vaatlusprotokoll, mille kohaselt teatas kõrvaline meesterahvas

24.10.2019 kell 10.27 Häirekeskusele, et sõidab suure Ringtee juurest Lõunakeskuse juurde

ning kuuseheki taga peksab üks mees oma naist – naine oli tal juukseid pidi käes ja vedas teda.

Teataja jäi tee äärde ja lasi signaali, kuid tagant tulid autod. Edasi vedas see mees naise

juukseidpidi kuuseheki taha (tl 47-48).

Politsei- ja Piirivalveameti 24.10.2019 sündmuse protokolli-arvestuskaardi kohaselt teatas

Heiki-nimeline mees kell 10.27, et kuuseheki taga peksab üks mees naist ning vedas teda

juukseid pidi. Veel nähtub sündmuse infost, et abivajav isik on P.A. ning et kontrollitav isik J.

Tampuu. Kajastatud on P.A. i öeldu, mille kohaselt J. Tampuu pidevalt ähvardab ja vaimselt

terroriseerib teda, täna kiskus juustest, mille tagajärjel tundis P.A. füüsilist valu. Jaak

toimetatud valvemenetleja juurde (tl 49).

Lähisuhtevägivalla infolehe kohaselt teatas juhtumist 24.10.2019 kell 10.30 mööduja,

vägivallatsejaks J. Tampuu, kannatanuks P.A. , osapoolte suhteks märgitud elukaaslased;

eksabikaasad (-elukaaslased). Lisainformatsioonina märgitud: „Mehe sõnul rääkisid nad

naisega rahulikult juttu, naise sõnul käskis mees tal endaga kuuseheki taha tulla ja võttis naisel

juustest kinni ning tiris ta juustest heki taha. P.A. tundis valu ja hirmu. Samuti olevat mees

lubanud P.A. maha lüüa. P.A. kardab Jaaku. Vägivald on pidev ja kestev, Jaak ei lase teda

tööle, kontrollib ja võtab ära telefoni, jälitab, ähvardab, on varem löönud ja vägivaldne olnud.

Ühised lapsed P.A. sõnul lastekodus“ (tl 51 ja pöördel). P.A. i ülekuulamisel tehtud fototabelist

nähtub tema peanahal roosakas ala kohas, kust J. Tampuu väidetavalt juustest kinni võttis ja

tõmbas ning samuti P.A. i peast ära tulnud juuksesalk, mis on pärit piirkonnast, kust J. Tampuu

teda tõmbas (tl 43-46).

PPA Lõuna prefektuuri patrullpolitseiniku rinnakaamera salvestus kuupäevast 24.10.2019 kell

10.39 Tartu Ringtee 77 aadressilt saadud väljakutsega kinnitab P.A. i ütlusi mh ka selle kohta,

et ta kohe ei julgenud ametnikele öelda, et J. Tampuu talle kallale tuli. Nimelt nähtub

videosalvestiselt ja asitõendi vaatlusprotokollist, kuidas esmalt meesterahvas väidab, et

omavahel lihtsalt räägiti ning käsib naisterahval seda kinnitada: „Niisama seisin, nägite ju.

Räägi, ütle kurat!“, mille peale naisterahvas „jah“ ütleb. Kümmekond sekundit hiljem, kui

politseiametnik palub naisterahval eemale politseiauto juurde tulla, vastab viimane koheselt

küsimusele, kas olete elukaaslased või suhtes: „Elukaaslased. Ta tuli kallale“. Edasi kinnitab

ta, et J. Tampuu võttis tal juustest kinni ning vedas, samuti räägib, et vägivald on kestnud aastaid

ning et ta kardab meest (tl 52-54).

3.4. Süüdistusteksti kohaselt põhjustasid mõlemad teod kannatanule valu, mida viimane istungil

ka kinnitas. Jalaga selga löömise tüüpiliseks tagajärjeks on ka objektiivse kõrvaltseisja

vaatevinklist valu tundmine. Samuti tunneb inimene valu siis, kui teda juustest tiritakse.

Kannatanu ülekuulamisele lisatud fototabelist (tl 44-46) nähtub roosakas ala kohal, kust

süüdistatav tema juukseid tiris, samuti on osa juustest eraldunud. Kohtu hinnangul on sellega

valu tekitav kehaline väärkohtlemine leidnud tõendamist.

3.5. Ka oli maakohtu hinnangul tegemist lähisuhtega, kuigi süüdistatava ja kannatanu

omavahelised suhted olid keerulised. Nad olid koos alates 2007. aastast kuni 2019. aastal

toimunud kehalise väärkohtlemise episoodini. Koos hakkasid nad väidetavalt elama ühiste laste

tõttu, kes hetkel on vanuses 4, 8, 10 ja 13 eluaastat ning elavad asendusperedes. Mehepoolne

vägivald algas P.A. i sõnul pärast poisi sündi ning selle vägivaldsuse tõttu olid neil hiljem ka

erinevad elukohad. Kannatanu ise hindab kooselu lõpuna 2019. aasta juhtumit, mil J. Tampuu

talle tänaval kallale tuli (tl 91, 94, 96). Samas aga nähtub toimikust, et erinevad elukohad on

neil juba ammu. Politseiametniku rinnakaamera salvestiselt, mis kajastab 24.10.2019 episoodi,

kuuldub mh see, kuidas P.A. selgitab, et konkreetne tüli sai neil alguse sellest, et P.A. J.

Tampuud ei aita. Kohtuistungil märkis P.A. , et ta ei saanud juba algusest peale J. Tampuud

usaldada, sest viimane uuris pidevalt tema järgi. Samas aga kinnitab ta, et mingil määral üksteist

armastati (tl 94). Omavahel saadetud SMS-id võimaldavad samuti asuda seisukohale, et

vähemalt mingit sorti paari- ja armastussuhe J. Tampuu ja P.A. i vahel veel alles hiljuti oli (tl

35-41).

3.6. KarS § 121 lg 2 p 3 kontekstis on J. Tampuu puhul tegemist faktilise retsidiiviga, kuivõrd

tal puuduvad kehtivad karistused ning käesolevalt on tuvastatud tema poolt kahe kehalise

väärkohtlemise episoodi toimepanek.

3.7. Maakohtu hinnangul pani J. Tampuu mõlemad kehalise väärkohtlemise episoodid toime

kavatsetult. Esimesel korral lõi ta kannatanut jalaga vastu alaselga, teisel korral haaras aga tal

juustest ja rebis neid niivõrd kõvasti, et kannatanul tuli neid peast ära terve salk. Selliseid

tegusid saab isik toime panna ainult eesmärgipäraselt. Lisaks teadis J. Tampuu, et isik kellele

ta selliste tegudega korduvalt füüsilist valu tekitab, on tema tänaseks endine elukaaslane ja laste

ema, st tegemist on lähisuhtega.

4. Ka J. Tampuu süüdistus KarS § 3312 järgi on tõendatud.

4.1. Ajutise lähenemiskeelu on J. Tampuu suhtes kohaldanud Tartu Maakohtu

eeluurimiskohtunik 01.11.2019 määrusega kriminaalasjas nr 1-19-8726. Määrusega on

J. Tampuul keelatud läheneda P.A. ile lähemale kui 100 meetrit, sh läheneda tema elukohale

XXX , ja töökohale Astri Köök OÜ asukohaga Optika 4, Tartu. Samuti on J. Tampuul keelatud

P.A. iga ühenduse võtmine telefoni teel (helistamine ja sõnumid), liht- või elektronkirjade

saatmine ja suhtlemine interneti suhtluskeskkondade kaudu. KrMS § 408 lg 5 kohaselt jõustus

ajutise lähenemiskeelu kohaldamise määrus selle tegemisest.

4.2. Kannatanu ütluste, tema kohtueelses menetluses ülekuulamiste juurde lisatud fotode kui ka

Häirekeskusesse tehtud kõne salvestisest tulenevalt on tõendatud, et J. Tampuu on korduvalt

rikkunud talle Tartu Maakohtu 01.11.2019 määrusega kohaldatud lähenemiskeeldu.

4.3. P.A. i sõnul rikkus J. Tampuu lähenemiskeeldu kohe, kui see peale pandi – esimene kord

oli 01.11.2019, oli kohus ja samal päeval juba helistas ja kirjutas. Seda sõnumit tal alles ei ole,

sest teise telefoni kasutusele võtmisega kustus see ära. Selle episoodi osas taotles prokurör

kohtult kannatanu kohtueelse menetluse ütluste avaldamist, kuna istungil ütles ta, et J. Tampuu

kirjutas talle 01.11.2019 saadetud sõnumis rahulikult ja viisakalt, ei ähvardanud ega midagi,

kohtueelses menetluses ütles ta aga: „Ühe kõige esimese sõnumi ma kustutasin ära. See esimene

sõnum tuli kohe siis, kui kohus oli lähenemiskeelu kohaldanud 01.11.2019. Jaak kirjutas mulle,

et „ma hävitan sinu kohtus, sa oled südametu.“ Selleks hetkeks oli Jaagul juba lähenemiskeelu

otsus käes.“. Maakohus möönis, et tegemist on kannatanu ütlustes tuvastatud vastuoluga, kuid

samas ei muuda sellise vastuolu tuvastamine J. Tampuule esitatud süüdistuse sisu. KarS § 3312

sätestab alternatiividena kas lähenemiskeelu rikkumise, kui sellega on põhjustatud oht elule,

tervisele või varale või siis muu isikuõiguse kaitse abinõu korduva rikkumise. J. Tampuule on

ette heidetud korduvat lähenemiskeelu rikkumist. Seega ei ole oluline J. Tampuu poolt saadetud

sõnumi täpne sisu. Lähenemiskeelu kohaldamise määrus keelab igasuguse suhtluse

kannatanuga.

4.4. Järgmine SMS tuli P.A. ile 06.11.2019 kell 10.46 numbrilt +xxx: „Tere kallis palun helista

mulle küll tead miks seda vaja on sulle vist meeldiks et ma vangis istuks siis saad oma

armukesega möllata. Ja ma tõesti armastan sind väga ja see pole kuritegu. P.A. KALLIS.“ (tl

62). P.A. kinnitas kohtuistungil, et tunneb selle numbri ära, sest see kuulub J. Tampuule.

Rohkem J. Tampuu talle sõnumeid pärast ajutise lähenemiskeelu kohaldamist saatnud ei ole (tl

93). Sellele järgnevalt blokeeris P.A. nimetatud numbri ära, et J. Tampuu talle enam ei helistaks

(tl 93 pöördel) ning seda asjaolu kinnitab ka 13.11.2019 ülekuulamise protokolli juurde lisatud

foto nr 2, mille kohaselt on number +xxx telefonis kuvatud, kui musta nimekirja kantud ja

blokeeritud number (tl 64, 68).

4.5. 13.11.2019 ülekuulamise juurde lisatud fotolt nr 5 nähtub, kuidas 07.11.2019 on P.A. i

telefonile tulnud kõne varjatud numbrilt (tl 66). P.A. i sõnul ei helistanud varjatud numbrilt talle

mitte keegi teine peale J. Tampuu (tl 93 ja 95 pöördel). Maakohtu hinnangul on eluliselt igati

usutav, et 07.11.2019 varjatud numbrilt tehtud kõne taga oli J. Tampuu, sest alles 06.11.2019

hommikul oli ta P.A. ile saatnud SMS-i paludes endale helistada ning kui viimane tema numbri

blokeeris, on asjade küllaltki loomulik käik, et ignoreeritud isik ise järgmisel päeval muude (sh

varjatud) numbrite kaudu kontakti võtta üritab.

4.6. P.A. on J. Tampuu poolt ajutise lähenemiskeelu rikkumisega seoses pöördunud ka

politseisse. 14.11.2019 helistas ta seetõttu, et kas J. Tampuu on maja juures ja ta ei saanud tööle

minna või ei saanud ta töö juurest ära (tl 94). P.A. i väidet kinnitab tema 14.11.2019 kell 09.58

Häirekeskusele tehtud kõne, milles ta teatab, et mehele on pandud lähenemiskeeld, kuid 10

minutit tagasi ta helistas, P.A. ei võtnud kõnet vastu (tl 69-70). P.A. i 15.11.2019 ülekuulamise

protokolli juurde lisatud fotolt nr 1 nähtub väljamineva kõnena hädaabinumber 112 ning

vahetult enne seda punase kirjega varjatud (tundmatu) number (tl 71).

4.7. Tegemist on faktilise retsidiiviga ehk olukorraga, kus rikkumised on tuvastatud ühes

kriminaalmenetluses. Seega on täidetud KarS § 3312 sätestatud kuriteo objektiivne koosseis.

4.8. Maakohtu hinnangul pani J. Tampuu ka lähenemiskeelu rikkumise toime kavatsetult.

J. Tampuu viibis ajutise lähenemiskeelu kohaldamise istungil ning oli selle kohaldamisest, sh

selles sisalduvatest täpsetest keeldudest teadlik. Sellest hoolimata asus ta kannatanuga

korduvalt kontakti otsima, mistõttu sai ta tegutseda üksnes kindla eesmärgi nimel ning pidi

vähemalt võimalikuks pidama, et oma tegevusega saavutab ta süüteokoosseisule vastava

asjaolu. Samuti teadis J. Tampuu, et vaatamata lähenemiskeelu olemasolule on ta kannatanuga

kohtumääruse vastaselt üritanud kontakti saada korduvalt ning seda nii enda isiklikku kui ka

varjatud numbrit kasutades.

5. Maakohus leidis, et J. Tampuu süü KarS § 424 sätestatud kuriteo toimepanemises on

tõendamist leidnud. Kuivõrd nimetatud süüdistusega seonduvalt ei ole apellatsiooni esitatud, ei

ole vajalik maakohtu põhjendusi rohkem avada.

6. Maakohus ei tuvastanud J. Tampuu tegudes süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid.

Apellatsioon

7. Tartu Maakohtu 09.02.2022 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava J. Tampuu kaitsja

vandeadvokaat Marko Paabumets, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, millega

J. Tampuu mõisteti süüdi KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 ning § 3312 järgi ja selles osas uue otsuse

tegemist, millega J. Tampuu õigeks mõista. J. Tampuu õigeksmõistmisel palub kaitsja KrMS

§ 310 lg 2 alusel tühistada ka maakohtu poolt VÕS § 1055 lg 1 ja KrMS § 3101 alusel

kohaldatud lähenemiskeelu.

8. Süüdistus KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi on täielikult tõendamata.

8.1. Kaitsja ei nõustu maakohtuga, et P.A. i ütlusi seoses 24.10.2019 episoodiga kinnitab

asitõendi vaatlusprotokoll, mille kohaselt teatas kõrvaline isik 24.10.2019 kell 10.27

Häirekeskusele, et kuuseheki taga peksab üks mees oma naist – naine oli tal juukseid pidi käes

ja vedas teda. Kõrvaline isik märgib, et naisel on seljas punane jope. Kõrvutades kannatanu ja

kõrvalise isiku ütlusi nähtub, et kannatanu ei kandnud punast jopet ning et süüdistatav ei

peksnud kannatanut. Seega on kõrvalise isiku ütlused vastuolus faktiliste asjaoludega ning ei

kajasta isiku poolt nähtut ja tajutut objektiivselt. Vastuolude tõttu oleks maakohus pidanud

jätma need asjaolude tuvastamisel arvestamata.

8.2. P.A. i ütlused selle kohta, et ta tundis valu ning infoleht ja fototabel ei tõenda, et süüdistatav

oleks 24.10.2019 kannatanu suhtes vägivaldne olnud. Fototabelist nähtub kohev

juuksepahvakas kannatanul, mingisugust punetavat piirkonda kaitsja ei tuvasta. Samuti ei nähtu

fotodelt, et juukseid oleks välja tõmmatud, mille tagajärjel võiks olla näha ka vigastust, näiteks

verd. Ka ei tõenda fotol olev juuksesalk seda, et just see on kannatanult J. Tampuu poolt välja

tõmmatud. Kui juuksesalk oleks J. Tampuu poolt kannatanu peast välja tõmmatud, oleks see

jäänud ilmselt J. Tampuu kätte.

8.3. Kaitsja ei nõusta ka sellega, et 24.10.2019 rinnakaamera salvestus kinnitaks P.A. i ütlusi

seoses vägivalla kasutamisega süüdistatava poolt. Kui kannatanu kinnitas politsei juuresolekul

süüdistava väidet, et seisid niisama, kuid hiljem samas olukorras väitis vastupidist, et võttis

juustest kinni ja vedas, on tegemist vastuoluliste avaldustega samas olukorras. Kannatanu

juures viibis mõlema avalduse juures politseiametnik. Erinevate ütluste andmine samas

olukorras ning vigastuste tuvastamiseks meditsiiniasutusse mittepöördumine tõstatavad

kahtlused kannatanu ütluste usaldusväärsuses, mistõttu oleks maakohus pidanud tõendeid

õigesti hinnates tulema järeldusele, et kannatanu ütlused ei ole usaldusväärsed ning et nendele

ei saa rajada süüdimõistvat kohtuotsust.

8.4. Tugineda J. Tampuu süüdi tunnistamisel 08.09.2018 episoodis Politsei- ja Piirivalveameti

10.09.2018 sündmuse protokoll-arvestuskaardile ja kannatanu ütlustele on ebapiisav.

Süüdistuse kohaselt lõi J. Tampuu jalaga vastu kannatanu alaselga. Kohtuistungi protokollist

tuleneb, et sündmuste juures viibis keegi M. , keda kohtueelsel uurimisel üle kuulatud

tunnistajana ei ole. Vastuses kaitsjale ei oska kannatanu selgitada, kuidas J. Tampuu teda vastu

selga lõi. Kannatanu ütleb, et ta ei tea kuidas see toimus, samuti ei oska öelda, millise jalga

süüdistatav teda lõi. Lähtuvalt eeltoodust on maakohus põhjendamatul asunud seisukohale, et

antud episoodis oleks võimalik toetuda vaid kannatanu ütlustele.

8.5. Maakohus on õigesti märkinud, et kui keskse süüstava tõendiallika usaldusväärsuses

tekivad kahtlused ning neid ei õnnestu kummutada, tuleb langetada otsus süüdistatava kasuks.

Väär on maakohtu järeldus, et asjaolusid, mis oleks kannatanu ütluste usaldusväärsust kahtluse

alla seadnud, menetluse käigus ei ilmnenud. 10.09.2018. a sündmuse protokoll-arvestuskaardilt

(tl 42) nähtub, et kannatanu on süüdistuses etteheidetavale teole järgnenud päevadel politseilt

abi palunud. Politseil abi palumine ei tõenda vägivalla kasutamist J. Tampuu poolt 08.09.2018

süüdistuses näidatud viisil. Kuivõrd J. Tampuu poolt vägivalla kasutamine P.A. i vastu ei ole

tõendatud, ei saanud kannatanu ka valu tunda.

9. KarS §-s 3312 sätestatud kuriteokoosseis ei ole täidetud.

9.1. Kannatanu väitest, et J. Tampuu saatis talle 01.11.2019 sõnumi, kuid see kustus

millegipärast ära, oleks ainuõige järeldus olnud, et lähenemiskeelu rikkumist 01.11.2019 ei ole

J. Tampuu poolt toimunud, sest see ei ole tõendatud. Maakohus on õigesti tuvastanud, et

kannatanu ütluste osas esineb vastuolu, kuid vaatamata sellele on ebaõigesti lugenud kannatanu

väited usaldusväärseteks tõendamaks 01.11.2019 lähenemiskeelu rikkumist J. Tampuu poolt.

Seega on maakohus valesti hinnanud tõendeid.

9.2. Kaitsja ei nõustu maakohtuga selles, et varjatud numbritelt tehtud kõnesid võiks seostada

J. Tampuuga. Ei ole tõendatud, et need kõned tegi kannatanule just tema. Maakohus on

ebaõigesti kohaldanud eluliselt usutavuse mõõdet. P.A. i kõne Häirekeskusele ei tõenda

lähenemiskeelu rikkumist J. Tampuu poolt.

9.3. Kuivõrd tõendatuks võib lugeda ainult 06.11.2019 sõnumi saatmise J. Tampuu poolt P.A.

i telefoninumbrile, ei ole tegemist lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu korduva

rikkumisega.

10. Kriminaalasi võeti ringkonnakohtu menetlusse 03.03.2022 ning anti aega seisukohtade

esitamiseks kuni 18.03.2022. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

11. Ringkonnakohus, olles uurinud maakohtu istungi protokolli, tõendeid, otsust ja esitatud

apellatsiooni, leiab, et Tartu Maakohtu 09.02.2022 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioon

rahuldamata.

12. Apellatsiooni põhitaotluseks on J. Tampuu KarS § 121 lg 2 p 2, 3 ning § 3312 järgi

õigeksmõistmine. Kaitsja leiab, et nimetatud kuriteokoosseisud ei ole tõendatud ning

põhjendustena kordab enda maakohtu istungil kohtuvaidlustes kõlanud kaitseargumente.

Põhilised kaitseväited on leidnud juba põhjalikku analüüsimist ja ümberlükkamist maakohtu

otsuses ning kolleegium nõustub nende põhjendustega. Maakohtu siseveendumuse kujunemine

on jälgitav ja motiivide ning järelduste uuesti üle kordamine ei ole ilmselgelt vajalik.

13. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu tõendite analüüs ja esitatud järeldused on sedavõrd

põhjalikud, et apellatsioonis välja toodud argumendid ei tõstata ringkonnakohtus kahtlusi

süüdistatava poolt korduva kehalise väärkohtlemise toimepanemises lähisuhtes ning korduvas

lähenemiskeelu rikkumises. Samuti on maakohus põhjendanud, miks kaitsja poolt tõendatusele

seatud kahtlused ei too kaasa süüdistatava õigeksmõistmist.

14. Käesolevas asjas süüdistatakse J. Tampuud KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kahe teo

toimepanemises. Esmalt selles, et 08.09.2018 kella 13.00 paiku Tartus Veeriku 16 asuva maja

ees kõnniteel kasutas füüsilist vägivalda oma elukaaslase P.A. i suhtes, lüües teda jalaga vastu

selga, millega tekitas kannatanule füüsilist valu. Teine episood leidis süüdistuse kohaselt aset

24.10.2019 kella 10.30 paiku Tartus Riia ja Ringtee tänavate ristumiskohas asuva kuuseheki

juures kõnniteel, kui J. Tampuu võttis käega kinni P.A. i juustest ning nendest kinni hoides ja

neid P.A. i peast ära tõmmates tõmbas kannatanu kuuseheki juurde, lausudes sealjuures: „Ma

lööks su kohe maha, siin samas maa sisse“. Ka nimetatud episoodiga tekitas ta P.A. ile füüsilist

valu.

15. Esmalt vaidlustab kaitsja kehalise väärkohtlemise 08.09.2018 episoodi tõendatust. Kaitsja

leiab, et süüdistatava süüditunnistamiseks ei piisa Politsei- ja Piirivalveameti 10.09.2018

sündmuse protokoll-arvestuskaardist ja kannatanu ütlustest.

Maakohus on eeltoodu osas asjakohaselt viidanud Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt ei ole

kohtupraktikas välistatud süüdimõistva kohtuotsuse tegemine ka vaid ühele tõendile toetuvalt

ning et neil juhtudel peab kohus eriti põhjalikult vaagima kõiki selle ühe süüstava tõendi

uurimisel tõstatatud kahtlusi ja need veenvalt kummutama (RKKKo 3-1-1-104-16, p 10).

Eeltoodud seisukohta arvesse võttes on maakohus leidnud, et asjaolusid, mis oleks kannatanu

ütluste usaldusväärsust kahtluse alla seadnud, menetluse käigus ei ilmnenud.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga. Ainest uskuda kannatanu sellekohaseid ütlusi annab

kannatanu ja süüdistatava vaheline läbisaamine eelnevate aastate vältel. Kannatanu on väitnud,

et süüdistatav on korduvalt olnud tema suhtes vägivaldne ning info vägivallast on jõudnud ka

Tartu Linnavalitsuseni. Kannatanu on maakohtus andnud selgitusi oma suhetest süüdistatavaga.

Kooselu süüdistatavaga kestis 12 aastat. „Kõik need aastad kestis vägivald. Ma ei rääkinud

sellest mitte kellelegi. Ma kartsin teda. Ta ühel hetkel näiteks muutubki järsku äkiliseks ja

vägivaldseks.“ (Ko To tl 90p) Samuti on juba 2019. aastal süüdistatavale kohaldatud

lähenemiskeeld, millega tal on keelatud kannatanule läheneda ning temaga kontakti otsida. On

selge, et kannatanu ja süüdistatava vahelised suhted on keerulised, arutluskäik selle kohta

nähtub ka maakohtu otsusest. Seega ei ole ka kohtukolleegiumil põhjust kannatanu ütlustes

kahelda ning on ka eluliselt usutav, et süüdistatav 08.09.2018 tõepoolest kannatanu suhtes

vägivaldne oli. Asjaolu, et kannatanu ei osanud üle kolme aasta hiljem maakohtu istungil

kirjeldada, kumma jalaga süüdistatav teda täpselt lõi, ei ole kindlasti piisav, et seada üles

kahtlusi kannatanu ütluste usaldusväärsuses. Seega on ringkonnakohus seisukohal, et

süüdistatava poolt kannatanu suhtes kehalise väärkohtlemise toimepanemine 08.09.2018

süüdistuses kirjeldatud viisil on tõendatud.

16. Kaitsja vaidlustab ka 24.10.2019 toimunud kehalise väärkohtlemise tõendatust.

16.1. Esmalt leiab kaitsja, et isiku, kes 24.10.2019 teavitas Häirekeskust süüdistatava ja

kannatanu vahel aset leidnud intsidendist, ütlused on vastuolus faktiliste asjaoludega ning

seetõttu oleks maakohus pidanud need kõrvale jätma. Kaitsja hinnangul seisneb vastuolu selles,

et esmalt on isik viidanud punasele jopele, mida kannatanu ei kandnud ning isiku sõnul peksis

üks mees oma naist, ent kannatanu ütlustest nähtuvalt see nii ei olnud.

Ringkonnakohus leiab, et isiku viide punasele jopele, mida tegelikult asjaosalistel seljas polnud

ning peksmisele, mida ei toimunud, ei saa kaasa tuua järeldust, et isiku ütlused tulnuks

tervikuna kõrvale jätta. Eksimine jope värvuses ei ole kindlasti sedavõrd määrav detail, mis

seaks kahtluse alla kehalise väärkohtlemise tegeliku toimumise. Asjaolu, et isik ei fikseerinud

tema jaoks äkitselt tekkinud käitumissituatsiooni hinnates korrektselt mis värvi riided olid

sündmuses osalenud isikutel seljas, ei tähenda, et ta oleks ilmtingimata eksinud ka muudes ja

märksa tugevamaid emotsioone tekitavates olulistes sündmustes nagu seda on mehe poolt naise

vastu vägivalla tarvitamine. Eluliselt on usutav, et isiku sõnakasutus „kuuseheki taga üks mees

peksab oma naist“ võis olla kõnekujund, mida isik kasutas olukorra illustreerimiseks. On

eluliselt usutav, et Häirekeskusele helistanud isik oli kõne ajal toimunust ootamatult rabatud ja

üllatusmomendis ning seda mitte heas mõttes. Kui tavainimene on parajasti autojuhina liikluses

ning märkab ootamatult midagi tavapärasest elunormaalsusest kõrvalekalduvat, mille pärast ta

peab vajalikuks Häirekeskust teavitada, ei saa oodata isikult, et tema sõnakasutus oleks sõna

sõna haaval läbimõeldud ja kalkuleeritud sarnaselt politseile ütluste andmisele. Samas juhib

ringkonnakohus tähelepanu ka asjaolule, et kõnes Häirekeskusele on isik ka täpsemalt

sõnastanud: „… naine oli juukseid pidi käes ja vedas. Ma jäin siia tee äärde ja lasin signaali,

autod tulid taha ja siis ta vedas selle naise juukseid pidi sinna kuuseheki taha.“ Seega on

Häirekeskusesse helistanud isiku sõnad selles osas kooskõlas muude tõenditega, mis käesolevas

asjas kohtule on esitatud. Kohtukolleegiumil ei tõusetunud mingit kahtlust sündmuse

toimumises süüdistuses kirjeldatud asjaoludel.

16.2. Kaitsja vaidleb vastu ka ülejäänutele antud episoodiga seonduvatele tõenditele ning leiab,

et kannatanu ütlused selle kohta, et ta tundis valu ning infoleht ja fototabel ei tõenda, et

süüdistatav oleks 24.10.2019 kannatanu suhtes vägivaldne olnud. Samuti ei tõenda 24.10.2019

politsei rinnakaamera salvestis kannatanu ütlusi seoses vägivalla kasutamisega süüdistatava

poolt. Kannatanu ütlused seab kahtluse alla ka asjaolu, et ta ei pöördunud meditsiiniasutusse

vigastuste tuvastamiseks.

Kaitsja ei tuvasta fototabelist viidatud punetavat piirkonda. Erinevalt kaitsjast ringkonnakohus

seda siiski tuvastab. Peanaha punetus on kõige paremini märgata fototabeli fotolt number 3 (tl

45), kust on näha nii õrnalt punetav peanahk kui vasakul pool ka normaalses seisundis peanahk,

mis polnud kahjustada saanud. Kahe laigu võrdlemisel on selgelt näha, et üks on punakam kui

teine ning see viitab asjaolule, et peanahka on selle koha pealt traumeeritud. Kaitsja eeldus, et

juuste väljatõmbamise tagajärjel peaks sellele järgnema verejooks, on liialdatud. Samuti

asjaolu, et pärast süüdistatava poolt juuste välist mõjutamist ei jäänud juuksesalk süüdistatava

kätte, ei sea süüdistuse versiooni toimunust kahtluse alla. Kannatanu juuksed olid sündmuse

toimumise hetkel pikad ning pikad juuksed on paratamatult ka omavahel sageli sedavõrd

sõlmes, et peanahast lahti tulnud juuksekarvad jäävad teiste juuste sekka kuniks keegi väliselt

need sealt eemaldab, nagu antud juhul kannatanu ka juukseid patsi panema hakates tegi.

Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks ka, miks kannatanu oleks sellises olukorras pidanud

pöörduma meditsiiniasutusse, kui sündmuse tagajärjed said politseis fikseeritud ning juuste

peast väljatõmbamine ei ole midagi sellist, mis otseselt meditsiinilist sekkumist vajaks.

16.3. Kaitsja hinnangul on kannatanu 24.10.2019 politsei rinnakaamera salvestisest nähtuvad

ütlused ebausaldusväärsed, kuivõrd nendes esinevad vastuolud, kui esmalt kannatanu leidis, et

nad seisid niisama ning hiljem avaldas, et süüdistatav võttis talt juustest kinni ja vedas.

Sealjuures viitab kaitsja, et kannatanu juures viibis mõlema avalduse juures politseiametnik.

Ringkonnakohtu hinnangul üritab kaitsja taaskord kannatanu ütlusi ebausaldusväärseks

kuulutada liiga kergekäeliselt ning situatsiooni emotsionaalseid ja faktilisi asjaolusid arvesse

võtmata. Esimeses olukorras, millele kaitsja viitab, seisid kannatanu ja süüdistatav lähestikku

ning vastuseks politseiametniku küsimusele „Mis teil siin toimus, rääkige?“ vastab süüdistatav

„Me rääkisime.“ Kui politseiametnik küsib süüdistatavalt „Rääkisite. Kätega?“ vastab

süüdistatav juba „Ei. Niisama seisin, nägite ju. Räägi, ütle kurat.“ Eeltoodule vastab kannatanu

ainult ühesõnaliselt „Jah“. (Ko To tl 52)

Võttes arvesse süüdistatava äsja aset leidnud vägivaldset käitumist ning kogu kannatanu ja

süüdistatava vahelise suhte dünaamikat erinevate aastate vältel, on usutav, et kannatanu ei

julgenud kohe ka politseiametnike juuresolekul, ent süüdistatava vahetus läheduses kõiki

detaile avada. Kannatanu „jah“-i ei saa kuidagi pidada ütlusteks, mis kirjeldavad toimunut

objektiivselt. Kannatanu vastas „jah“ pärast seda, kui süüdistatav oli talle osutanud ning öelnud

„räägi, kurat“. Kannatanu „jah“ on öeldud äärmiselt ebakindlalt ning tõenäoliselt kantud soovist

situatsiooni enam mitte eskaleerida. Eeltoodu on usutav, kuna kannatanu on samas vestluses

politseile korduvalt kinnitanud, et kardab süüdistatavat. „Algul ma ei julgenud öelda, aga

pärast ühele teisele politseile, naispolitseinikule ütlesin, et ta tuli mulle kallale.“ (Ko To tl 91p)

Võttes arvesse pinget ning negatiivset ja hirmutavat õhkkonda, ei saa ringkonnakohus kuidagi

nõustuda kaitsja väitega, et kannatanu oleks kinnitanud politsei juuresolekul süüdistatava

väidet, et nad seisid niisama. Seega ei tekita kannatanu „jah“ vastuolu ülejäänud kannatanu

ütlustega, kus ta kirjeldab süüdistatava poolt tema juustest vedamist, mida nägi pealt ka

Häirekeskusesse helistanud kõrvaline isik ning mille tagajärjed nähtuvad fototabelist. Seega ei

nõustu ringkonnakohus kaitsjaga, et kannatanu ütlusteks erineks selliseid vastuolusid, mis

tingiks kannatanu ütluste mitteusaldusväärseks tunnistamise.

Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul ka süüdistatava poolt kannatanu suhtes

kehalise väärkohtlemise 24.10.2019 toimepanemine süüdistuses kirjeldatud viisil tõendatud.

Kuivõrd mõlemad kehalise väärkohtlemise episoodid on tõendamist leidnud, ei kuulu kaitsja

taotlus J. Tampuu KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi õigeks mõista, rahuldamisele.

17. Kaitsja vaidlustab ka J. Tampuu süüdimõistmist KarS § 3312 järgi.

Süüdistuse kohaselt on J. Tampuule lähenemiskeelu rikkumist ette heidetud selles, et J. Tampuu

saatis kannatanule kaks SMS-i (01.11.2019 ja 06.11.2019) ning helistas kannatanule kaks korda

varjatud numbrilt (07.11.2019 ja 14.11.2019). Kaitsja leiab, et tõendatuks neist saab lugeda

ainult 06.11.2019 SMS-i saatmise J. Tampuu poolt.

Esmalt leiab kaitsja, et kannatanu väitest, et J. Tampuu saatis talle 01.11.2019 sõnumi, kuid see

kustus millegipärast ära, tuleb järeldada, et lähenemiskeelu rikkumist J. Tampuu poolt

01.11.2019 ei ole toimunud, sest see ei ole tõendatud. Ringkonnakohus märgib, et nimetatud

sõnumi kohta on kannatanu andnud ütlusi nii 13.11.2019 kui ka uuesti maakohtu istungil kaks

aastat hiljem. Kannatanu on ütluste andmisel meenutanud ja kinnitanud sõnumi sisu, et

süüdistatav kirjutas talle „ma hävitan sinu kohtus, sa oled südametu.“ Samas pole sõnumi sisu

lähenemiskeelu rikkumise hindamisel oluline. Olulistes detailides, s.o selles, et esimene sõnum

J. Tampuult saabus juba samal päeval vahetult pärast lähenemiskeelu kohaldamist, on

kannatanu ütlused aastate vältel jäänud samaks. Seega pole alust neis kahelda. Kannatanu on

usutavalt põhjendanud, miks sõnumit enam alles pole. Seega nõustub ringkonnakohus

maakohtuga, et J. Tampuu poolt kannatanule 01.11.2019 SMS-i saatmine ning sellega

lähenemiskeelu rikkumine on tõendatud.

Ka ei nõustu kaitsja, et P.A. ile tehtud kaht vastamata kõnet saaks omistada J. Tampuule.

Ringkonnakohus nõustub, et vastamata kõned saab J. Tampuule omistada just elulise usutavuse

argumendist lähtudes. Nimelt tehti esimene vastamata kõne juba 07.11.2019. Tõendatud on, et

sellele eelneval päeval, s.o 06.11.2019 saatis J. Tampuu P.A. ile sõnumi palvega talle helistada.

Kannatanu J. Tampuu palvele ei vastanud ning temaga ühendust ei võtnud, samuti oli kannatanu

J. Tampuu telefoninumbri blokeerinud, et viimane ei saaks talle helistada. Seega on varjatud

numbri kasutamine J. Tampuu poolt oma eesmärgi (kannatanuga kontakti saamine)

saavutamiseks usutav, kuna kõik teised võimalused selleks olid ammendunud või tulemust ei

andnud. Teine vastamata kõne tehti kannatanule 14.11.2019, millega seoses on kannatanu

helistanud ka Häirekeskusesse. Samuti väärib märkimist, et P.A. i sõnul talle muidu üldse

varjatud numbrilt ei helistatud. Kahe varjatult numbrilt tehtud vastamata kõne ajaline lähedus,

samuti lähedus ajutise lähenemiskeeldu seadmisele ja 06.11.2019 SMS-ile ning teiste varjatud

numbrilt tulnud kõnede puudumine ei tekita kahtlust, et tegu oli just nimelt J. Tampuu poolt

tehtud kõnedega.

Seega on ringkonnakohtu hinnangul J. Tampuu õigesti KarS § 3312 järgi süüdi mõistetud ning

kaitsja argumendid ei too kaasa ka selles osas maakohtu otsuse tühistamist.

18. Kuivõrd ka ringkonnakohus ei mõista J. Tampuud KarS § 121 lg 2 p 2,3 ning § 3312 järgi

õigeks, puudub alus ka lähenemiskeelu tühistamiseks. Kaitsja vastav taotlus jääb rahuldamata.

19. Kaitsja on apellatsioonimenetluses esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi

õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks.

Tasutaotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumiseks 60 minutit, apellatsiooni

koostamiseks 240 minutit, s.o kokku 300 minutit ehk 5 tundi, mille eest taotleb tasu 324 eurot,

sh käibemaks 54 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlust ei saa kaitsja toodud määras

põhjendatuks pidada.

Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks apellatsiooni koostamisele kulunud 240 minutit ehk 4

tundi. Kaitsja apellatsioon on kokku 4 lehekülge, millest põhjendused asuvad 2,5 leheküljel.

Apellatsioon kordab juba maakohtu menetluses kõlanud kaitseväiteid, mida maakohus on juba

otsuses käsitlenud. Seega, võttes arvesse apellatsiooni pikkust ning selle sisu asjakohasust, peab

ringkonnakohus põhjendatud ajakuluks apellatsioonkaebuse koostamisel 2 tundi. Kokku loeb

ringkonnakohus apellatsiooniastmes osutatud õigusabi põhjendatud mahuks 3 tundi ehk 194,40

eurot (sh käibemaks 32,40 eurot).

20. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 sätestatud lahendi, s.o jätab maakohtu

otsuse muutmata, siis KrMS § 185 lg 2 alusel jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle

huvides apellatsioon on esitatud. Seega jäävad menetluskulud summas 194,40 eurot

süüdistatava J. Tampuu kanda.

21. Tulenevalt eeltoodust ja KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu

9. veebruari 2022 otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.

Tiit Lõhmus

Erkki Hirsnik

Maarika Kuusk

(allkirjastatud digitaalselt)