2-21-13219/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Kohtujurist

Evelin Neltsas

Määruse tegemise aeg ja koht

29. aprill 2022, Tallinn Lubja 4

Tsiviilasja number

2-21-13219

Tsiviilasi

ERGO Insurance SE avaldus A. F.i vastu kahju hüvitamise

nõudes

Tsiviilasja hind

3830,56 eurot

Menetluse liik

Hagita menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: ERGO Insurance SE (registrikood 10017013,

asukoht A. H. Tammsaare tee 47 11316 Tallinn),

lepinguline esindaja M. V. (e-post: xxx)

Puudutatud isik: A. F. (isikukood xxx, elukoht teadmata)

Resolutsioon

1. Rahuldada ERGO Insurance SE avaldus A. F.i vastu

kahju hüvitamise nõudes

2. Välja mõista A. F.ilt põhivõlg 3830,56 eurot (kolm

tuhat kaheksasada kolmkümmend eurot ja 56 senti)

ERGO Insurance SE kasuks

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud A. F.i kanda

2. Välja mõista A. F.ilt ERGO Insurance SE kasuks

menetluskulu kokku 68,83 eurot (kuuskümmend

kaheksa eurot ja 83 senti)

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva

jooksul alates määruse kättetoimetamisest

Avalduse asjaolud ja nõue

1. Avaldaja on kindlustusandja, kes kindlustas korteri aadressil xxx. Avaldaja ja korteriomanik

(kindlustusvõtja) N. R. sõlmisid korteri kindlustamiseks kodukindlustuse ERGO Maksi

lepingu nr 10452711/4. 29.11.2020 toimus aadressil xxx veeleke, mis kahjustas korteri x

siseviimistlust. Kahju tekkimis põhjuseks oli pesumasina veevooliku leke. Avaldaja hüvitas

kindlustusvõtjale korteri aadressil Tallinn Pae 9-33 taastamiskulud 3057,56 eurot ja ajutise

elukoha üürikulu 773 eurot, kokku 3830,56 eurot. Avaldaja on esitanud 16.03.2021 ja

30.03.2021 puudutatud isikule varakahju tagasinõude, mida puudutatud isik ei ole tasunud.

Avaldaja palub puudutatud isikult mõista avaldaja kasuks välja varakahju 3830,56 eurot,

riigilõivu 50 eurot ja tõlkekulu 18,83 eurot. Menetlusse võtmise määrus koos avalduse ja

selle täpsustusega on puudutatud isikule toimetatud kätte 29.01.2022 Ametlike Teadaannete

kaudu. Puudutatud isik ei ole vastuväiteid esitanud.

Kohtumääruse põhjendused

2. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik

kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma

tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad

mõjud. Kohustus kahju tekitamisest hoidumiseks kuulub KrtS § 31 lg 1 p 1 kaitse-eesmärgi

alla.

3. Riigikohus on 13.02.2012 otsuse nr 3-2-1-116-11 p-s 23 ja 13.02.2013 määruse nr 3-2-1-186-

12 p-s 10 asunud seisukohale, et korteriomanike vahel on seadusjärgne võlasuhe, millest

tulenevate kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist saab nõuda VÕS § 115 lg 1

alusel, et korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata korteriühistu olemasolust) eriline

seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes, millele

kohaldub VÕS § 1 lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses

võlasuhe, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu.

Korteriomaniku kohustus hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest on

reguleeritud korteriomand- ja korteriühistuseaduse erisätetega ning ühe korteriomaniku poolt

teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata

hüvitusnõude alusena KOS § 11 kõrval teisi sätteid, sh deliktiõiguse sätteid. Juhul, kui üks

korteriomanik tekitab teisele kahju korteriomandit kasutades, on kahju hüvitamise üldsätteks

VÕS § 115 lg 1. Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik)

kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, kuivõrd need ei lähe vastuollu

ühisuse olemusega, mh nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 alusel ja kahju hüvitamist

VÕS § 115 lg 1 alusel.

4. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse

täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju

ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

5. VÕS § 127 lg 1, 3 ja 4 sätestavad, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku

asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju

hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud; seadusest tulenevat kohustust

rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku

tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju

tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu; isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui

asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju

on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada

varalise kahju hüvitamise nõudeid VÕS § 132 sätestatud ulatuses.

6. VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle

kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise

nõue. Avaldaja on kindlustusandja, kellele läheb kindlustuslepingu alusel põhjustatud kahju

hüvitamise järgselt VÕS § 492 lg 1 alusel üle kahjustatud korteriomaniku nõue puudutatud

isiku vastu.

7. Kodukindlustuse poliisiga nr 10452711/4 on tõendatud, et avaldaja ja korteriomanik N. R.

sõlmisid korteri kindlustamiseks tähtajatu kindlustuslepingu ning korter oli kindlustatud

perioodil 22.08.2020 kuni 21.08.2021. Kindlustusobjektiks oli koguriskikindlustus ja ajutise

elukoha üürikulu.

8. Kohtule 30.11.2020 esitatud kahjuteatega on tõendatud, et avaldaja sai kindlustusvõtjalt

kahjuteate, mille kohaselt toimus 29.11.2020 xxx korteris veekahju, milles said kahjustada

toas ja koridoris ülev tapeet, laminaat toas ja esikus, laed vannitoas, esikus ja toas ning

elektriarvesti. Ühistu esimees kutsus välja avariibrigaadi vee kinnipanekuks, kuna naabrid ei

avanud ust. Avarii põhjuseks oli pesumasina veevarustusvoolik.

9. ERGO Insurance SE ülevaatuse akti nr 1102 ja fotodega on tõendatud, et 04.12.2020 vaadati

kahjustada saanud korter xxx üle ning koostati kahjude ülevaatuse akt, mille kohaselt on

kindlustusvõtja vannitoa seinal veekahjud, niiskus, kobrutav värv ning laes veejäljed, esiku

seinal veekahjud, niiskus, tapeet lahti ning elutoa seinal veekahjud, veejäljed, tapeet lahti,

laes veejäljed, niiskus ning põrandal veekahjud, niiskus ja põrand pundunud. Juhtumi

põhjuseks on ülemine naaber korterist 37, kelle pesumasina voolik purunes.

10. S OÜ 15.12.2020 pakkumise, 28.01.2021 arvega 14626 ja maksekorraldusega on tõendatud

veekahjustuse tagajärgede likvideerimiseks ja korteri remondiks vajalikud kulud olid 3057,56

eurot. Majutuskoha broneeringuga, konto väljavõtte ja makskorraldusega on tõendatud, et

ajavahemikul 06.01.2021 kuni 24.01.2021 tekkis kindlustusvõtja perel ajutise elukoha

üürikulu summas 773 eurot. Kohus on seisukohal, et eeltoodud tõenditega on tõendatud

avalduse asjaolud. Ülemise naabri pesumasina vooliku purunemise ja kindlustatud

korteriomanikul tekkinud veekahju vahel on põhjuslik seos. Kui puudutatud isiku korteris ei

oleks pesumasina voolik purunenud ja vesi läbi põranda kindlustatud korterisse voolanud, ei

oleks ka kahju tekkinud.

11. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui

rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Avaldaja on

eelpool hinnatud tõenditega tõendanud, et veekahju sai alguse puudutatud isiku korterist,

millele puudutatud isik ei ole vastuväiteid esitanud. Kuna veekahju sai alguse puudutatud

isikule kuuluvast korterist, siis rikkus ta KrtS § 31 lg 1 p-st 1 toodud kohustust. Puudutatud

isiku kohustuse rikkumise ja kindlustatud korteri omanikul tekkinud kahju vahel on VÕS §

127 lg-s 4 sätestatud põhjuslik seos. Avaldaja 16.03.2021 ja 30.03.2021 tähitult saadetud

kahjunõudega on tõendatud, et avaldaja esitas puudutatud isikule kohtuvälise kahju

hüvitamise nõude, milles palus kahju hüvitada hiljemalt 09.04.2021. Puudutatud isik ei ole

avaldajale kahju hüvitanud.

12. Kohus on seisukohal, et eeltoodud tõenditega on tõendatud avalduse asjaolud, kahju suurus,

kahju tekkimine ja põhjuslik seos tekkinud kahju ja kahju põhjustanud isiku tegevuse vahel.

VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele

kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 82 lg 7 esimese lause kohaselt kohustus muutub

sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna kahju

hüvitamiseks antud tähtaeg on möödunud ning puudutatud isik ei ole kahju hüvitanud, siis on

kahjunõue muutunud sissenõutavaks. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest

tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine. VÕS

§ 101 lg 1 p-s 1 ja § 108 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib

võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmist. Seega tuleb puudutatud isikult välja mõista

kahju 3830,56 eurot.

Menetluskulude jaotus

13. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend

tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud

kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane,

muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

Kohus, võttes arvesse, et puudutatud isik põhjustas avaldaja kohtusse pöördumise ning

avaldaja nõue on põhjendatud, siis tuleb menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda.

14. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste

kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud (sh

tõlkekulud). Avaldaja tasus riigilõivu 50 eurot. Tõlkekulu kandmist tõendab arve 2021/1189

ja maksekorraldus summa 18,83 euro tasumise kohta. Seega tuleb puudutatud isikult välja

mõista riigilõiv 50 eurot ja asja läbivaatamise kulu 18,83 eurot, kokku 68,83 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik