2-21-6555/59 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(14)

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.04.2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-6555

Tsiviilasi

Balti Puurkaev OÜ hagi osaühingu ESTOVER

PIIMATÖÖSTUS vastu võla, kahjuhüvitise ja viivise

nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29.oktoobri 2021.a otsus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

osaühing ESTOVER PIIMATÖÖSTUS 30.novembri 2021.a

apellatsioonkaebus 7417,98 eurot

Balti Puurkaev OÜ 20.detsembri 2021.a

vastuapellatsioonkaebus 15 170,39 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Menetlusosalised ja nende

esindajad

osaühing ESTOVER PIIMATÖÖSTUS 30.novembri 2021.a

apellatsioonkaebus

Balti Puurkaev OÜ 20.detsembri 2021.a

vastuapellatsioonkaebus

Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Balti Puurkaev

OÜ (registrikood 11461448, aadress Papiniidu tn 5, Pärnu,

80042 Pärnu maakond), lepingulised esindajad

vandeadvokaat Alla Jõks (e-post:xxx) ja vandeadvokaadi abi

Rety Estorn (e-post:xxx)

Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): osaühing

ESTOVER PIIMATÖÖSTUS (registrikood 10585935,

aadress Kaarlijärve meierei, Kaarlijärve küla, Elva vald,

61104 Tartu maakond), lepinguline esindaja Andres Kurg (e-

post:xxx)

Istungi toimumise aeg

29.03.2022

RESOLUTSIOON:

2(14)

1. Harju Maakohtu 29.10.2021.a otsus tühistada osaliselt, osas, milles maakohus

mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhinõudelt viivise vähem kui kokku 6 880,5

eurot ja edasiulatuva viivise väljamõistmises ning teha tühistatud osas uus otsus,

millega mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhinõudelt kokku 6 880,5 eurot,

edasiulatuv viivisenõue jätta rahuldamata. Tühistada maakohtu otsus osas, millega

kostjalt mõisteti välja hageja kasuks kahjuhüvitis suuremas summas kui 560 eurot

ja sellelt summalt ületavalt osalt viivis. Tühistada maakohtu otsus osas, millega

maakohus jaotas menetluskulud ja määras menetluskulud rahaliselt kindlaks ning

teha tühistatud osas uus menetluskulude jaotus.

2. Balti Puurkaev OÜ apellatsioonkaebus ja osaühingu ESTOVER PIIMATÖÖSTUS

vastuapellatsioonkaebus rahuldada osaliselt

3. Kohtuotsuse kehtiv tervikresolutsioon on järgmine.

3.1.

Hagi rahuldada osaliselt.

3.2.

Mõista välja osaühingult ESTOVER PIIMATÖÖSTUS Balti Puurkaev OÜ

kasuks põhivõlg 2 367 eurot.

3.3.

Mõista välja osaühingult ESTOVER PIIMATÖÖSTUS Balti Puurkaev OÜ

kasuks viivis põhivõlalt kokku summas 6 880,5 eurot.

3.4.

Mõista välja osaühingult ESTOVER PIIMATÖÖSTUS Balti Puurkaev OÜ

kasuks kahju hüvitis 560 eurot ja viivis kahjuhüvitiselt alates hagi esitamisest

27.04.2021 kuni kahju hüvitise tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

3.5.

Ülejäänud osas jätta Balti Puurkaev OÜ hagi osaühingu ESTOVER

PIIMATÖÖSTUS vastu rahuldamata.

4. Jätta poolte menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus 2/3 ulatuses kostja

kanda ja 1/3 ulatuses hageja kanda.

5. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte

pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise

kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise

taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Hagiavalduse kohaselt 02.07.2020 sõlmisid hageja ja kostja töövõtulepingu, mille

esemeks oli puurkaevu rajamine Kaarlijärve külas asuvale kinnistule. Kostja

kohustus puurkaevu rajamise eest hagejale tasuma koos käibemaksuga 36 108

eurot. Kostja tasus 13.10.2020 hagejale lepingu hinnast 33 741 eurot. Kostja ei

ole hagejale siiani tasunud 2367 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista

põhinõude summas 2367 eurot, kahjuhüvitise (kohtu eelsed õigusabikulud) 2165

eurot, viivise 27.04.2021 seisuga summas 13 344,44 eurot ja alates 28.04.2021

viivise 0,5% põhinõudelt päevas kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas

3(14)

summas kui 22 763,56 eurot ja viivise kahju hüvitamise nõudelt alates hagi

esitamisest kuni kahju hüvitamise nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

2. Hageja leiab, et ei pidanud töövõtulepingu 3.1 alusel paigaldama 2 kaevuraket ja

päisplaati, nimetatud ei kuulu puurkaevu rajamise juurde. Hageja tegi töö ja

järgnevalt proovipumpamise koos analüüside võtmisega. Proovipumpamise

tegemine

02.08.2020

ning

veetaseme

määramine

on

selgelt

näha

keskkonnainforegistri kandest. Veeanalüüside võtmise kuupäev oli 02.08.2020.

Veeproovid saadeti atesteeritud laborisse analüüsimiseks. Kostja etteheited

puurimispäeviku osas on samuti põhjendamatud. Allkirja puudumise sellel ei

tähenda, et selles olemasolevad andmed ei ole õiged. Kostja on püüdnud väita, et

ei pidanud tasu maksma kuni ta ei saanud kinnitust puurkaevu jõudluse kohta.

Hageja oli teostanud proovipumpamise ning kinnitas kostjale nõutavat jõudlust.

Kostjale saadeti ka kasutusjuhend, mis seda kinnitas. Kostja võis kahelda hageja

proovipumpamise

tulemustes

ja

tellida

kolmandalt

isikult

täiendava

proovipumpamise, kuid see ei tähenda hagejapoolset lepingurikkumist ega seda,

et hagejal ei olnud õigust nõuda kostjalt lepingu hinna tasumist. Lisaks kinnitas

kostja 07.10.2020 kirjaga, et kolmanda isiku tehtud „Mõõtmine andis tulemuse,

mille kohaselt kaevu tootlikkus on nõuetekohane“. Kostja põhjendamatu kahtlus

ei vabastanud kostjat tööde eest tasumise kohustustest. Hageja tööl on garantii,

kui tööl peaksid ilmnema puudujäägid. Kostja poolt tööde üleandmis-

vastuvõtuakti kostjapoolne allkirjastamata jätmine ei tähenda, et kostjal ei

tekkinud tasumise kohustust. Hageja vaidleb vastu kostja poolt hageja nõude

tasaarvestusele.

Kostja vastuväited

3. Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja esitas vastuvõtmiseks mittevalmis töö.

Hageja jättis rajamata puurkaevu manteltoru šahti ja paigaldamata päisplaadi.

Hageja nõue 2367 euro saamiseks on lõppenud tasaarvestusega, sest hageja

keeldumise tõttu lepingut lõpuni täita, tellis kostja tööd kolmandalt isikult. Kostja

ei saanud töid vastu võtta, sest hageja ei esitanud vajalikku dokumentatsiooni ja

informatsiooni, et kostja saaks veenduda tööde nõuetelevastavuses. Kostja poolt

esitatud puurimispäevik ei vastanud määrusele (puudusid vajalikud lisad) ja see

oli

allkirjastamata.

Proovipumpamine

jäi

hageja

poolt

tegemata.

Proovipumpamise tegi kolmas isik, kellelt saadi ka vastav protokoll. Hageja

viivisenõuded on põhjendamatud, kuna kostja ei ole lepingut rikkunud. Hageja

viivistenõue on ka ebaproportsionaalne ja viivistemäär liigkasuvõtlik. Kostja

taotleb viivisemäära vähendamist. Hageja kahju nõue on üle paisutatud.

Maakohtu otsus

4. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja põhinõude

summas 2357 eurot, viivise 1625,58 eurot, viivise edasiulatuvalt põhinõudelt

alates 30.10.2021 määraga 0,05 % päevas, kahjuhüvitise 980 eurot ja viivise

sellelt alates 27.04.2021 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Muus

osas jättis hagi rahuldamata.

5. Maakohus asus seisukohale, et esitatud tõenditest saab järeldada, et hageja

ülesandeks oli rajada puurkaev, kuid mitte puurkaevu päisehitis, sest ükski tööde

teostamise alusdokument ei maini pumpla või päisehitise ehitamist. Kohtu

hinnangul pidi mõistlik isik aru saama, et kui lepingus on kokku lepitud tööde

teostamine vastavalt projektile ja projekt ega hinnapakkumine ei sisalda endas

4(14)

kaevu päisehitise rajamist, ei saa selle teostamist eeldada ka kostja, seda enam, et

ka kostja töötajal tekkis kahtlus tööde mahu osas. Kohus möönab, et

hinnapakkumine, mis on varasem dokument, ei peagi sisaldama detailselt kõiki

töid ja tegevusi, kuid kaevu pärisehitis ei ole pisiasi, mis jääks projekti

koostamisel märkamata. Tunnistaja Q ütlustest võib järeldada, et pooltevaheline

suhtlus puurkaevu rajamisel ei olnud kõige sujuvam ja parem, kuid see ei muuda

lepingu sisu.

6. Kostja on rajanud oma vastuväited asjaolule, et hageja jättis teostamata

kokkulepitud tööd, kostja pidi need tellima kolmandalt isikult ja kandis sellega

seoses kahju ning tasaarvestas hageja nõude 2367 euro suuruses summas. Kuna

kohtu hinnangul ei pidanudki hageja teostama nimetatud töid, ei saanud kostja

seda ka tasaarvestada. Kostja väited selle kohta, et hageja ei ole tasaarvestust

vaidlustanud ja see on seetõttu kehtiv, ei ole õiged. Tasaarvestuse õiguspärasust

peab kohus vaidluse tõusetumisel alati hindama, sest tasaarvestus VÕS § 197 lg 1

mõttes ei ole faktiline asjaolu, vaid õiguslik konstruktsioon. Kohtul on kohustus

kontrollida, kas tasaarvestuse aluseks olnud asjaolud on tõesed ning kostjal oli

olemas nõue, mida tasaarvestada.

7. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja kohustuseks oli teostada

proovipumpamine, mis on oluline kaevu tootlikkuse hindamisel ja selle

registrisse kandmisel. Tunnistaja C ütlustest selgub, et proovi/katsepumpamine

on oluline osa puurkaevu rajamisest, mille alusel määratletakse ära kaevu tegelik

võimsus. Tunnistaja Q ütlustest selgus, et proovipumpamine toimus, kuid selle

juures ei viibinud kostja esindajaid ning kostjal tekkis kahtlus kaevu tootlikkuses.

Proovipumpamise teostamist tõendab ka hageja esindaja 05.08.2020, 10.08.2020

ja 31.08.2020 kirjad ning kostja poolt esitatud kirjavahetus. Kohtule on esitatud

proovipumpamise protokoll. Kohus järeldab sellest, et hageja täitis oma lepingust

tuleneva kohustuse ning proovipumpamise kordamist ei olnud kostjal õigus

nõuda, lepingust ei nähtu, et proovipumpamine oleks pidanud toimuma kostja

esindaja juuresolekul. Asjaolu, et kostja esindaja ei uskunud protokollis toodud

näitajaid, ei anna alust nõuda juba täidetud lepingulise kohustuse uuesti täitmist.

Seega ei saa seda pidada ka hageja poolseks vastuvõtuviivituseks VÕS § 119 lg 1

mõttes.

8. Kohtu hinnangul on hageja nõue muutunud sissenõutavaks, sest hageja on

teostanud lepingus kokku lepitud tööd, kokkulepitud kvaliteediga ja esitanud

kostjale arve. Kostjal on VÕS § 76 lg 1 ja § 101 lg 1 p 1 kohustus tasuda

hagejale lepingust tulenev töövõtutasu 2367 eurot.

9. Kohtule esitatud lepingu p 5.2 järgi leppisid pooled kokku, et eraldi tööde

vastuvõtmist ei toimu ning pretensioonide esitamiseks on kostjal aega 7

kalendripäeva. Seega oli kostjal lepingust tulenev kohustus tasuda teostatud

tööde eest vastavalt lepingu p 5.4. pärast seda, kui pretensioonide esitamise

tähtaeg möödus, sest lepingu tasu muutus VÕS § 637 lg 3 ja 638 teise lause

koosmõjus sissenõutavaks.

10. Kohtule esitatud nõudekirjadest nähtub, et hageja on proovinud oma nõuet kostja

vastu kohtuväliselt maksma panna. Hageja esitas kostjale arve 05.08.2020

maksetähtajaga 12.08.2020 ning meeldetuletused 14.08.2020 ja 27.08.2020,

seega on hageja andud kostjale täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks. Kostja

vastas hagejale 07.10.2020, pooled on lepingu täitmise üle pidanud kirjavahetust

ja hageja on kostjale esitanud viivise arve 13.10.2020.

11. Hageja saatis advokaadibüroo Sorainen vahendusel kostjale 10.02.2021

nõudekirja aadressile XXX ja 05.03.2021 uue nõudekirja kostja juhatuse

5(14)

liikmetele aadressidel AAA; GGG ja OOO. Hageja esindaja Allar Jõks on

palunud korduvat vastust 15.03.2021 e-kirjaga. Hageja on tasunud nõudekirjade

eest advokaadibüroole Sorainen 1938 ja 660 eurot Kohus jõudis järeldusele, et

hageja täitis oma lepingus tulenevad kohustused, kostja ei ole kokku lepitud

tähtaja jooksul pretensioone esitanud ning kostja poolt hiljem esitatud nõudmised

proovipumpamise uueks läbiviimiseks ja kaevu päisehitise rajamiseks ei tulene

lepingust, seega oli kostjal kohustus tasuda arve tasuda lepingu p. 5.4.2 järgi

seitsme päeva jooksul. Hageja on andnud arvel arve tasumise tähtaja, mida kostja

täitnud ei ole, järelikult on kostja oma lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud.

12. VÕS § 115 lg 1 ja VÕS § 128 lg 3 järgi on hagejal õigus nõuda kahju, mis tekkis

kostja poolsest lepingu rikkumisest. Kohtupraktikas on jõutud järeldusele, et

VÕS § 128 lg 3 alusel on hagejal õigus nõuda ka kohtueelseid õigusabikulusid

mõistlikus määras. Kohtu hinnangul ei ole kahe nõudekirja saatmise eest mõistlik

hüvitise suurus 2165 eurot. Hageja töötajate poolt saadetud nõudekirjadest

nähtub, et hageja töötajad olid võimelised ka ise koostama pädevaid selgitusi ja

nõuekirju. Kahe kirja koostamise eest, olukorras, kus ei ole tegemist keeruka

õigusvaidlusega ega mahukate tõenditega, on mõistlik kahju hüvitise suurus

õigusabi kasutamine hinnaga 140 eurot seitsme tunni ulatuses, seega 980 eurot.

13. Pooled on lepingu p 6.2 kokku leppinud viivises 0,5% tasumata makselt päevas.

Kostja on esitanud viivise vähendamise taotluse. Hageja esitas kostjale arve

05.08.2020 maksetähtajaga 12.08.2020 ning meeldetuletused 14.08.2020 ja

27.08.2020, seega on hageja andud kostjale täiendava tähtaja kohustuse

täitmiseks. Kostja ei ole oma kohustust tähtaegselt täinud ning hagejal on õigus

VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel nõuda kohustuse täitmisega viivitamise

eest viivist. Kohus leidis, et kostja ei olnud viivituses hageja tegevuse tõttu VÕS

§ 113 lg 4 mõttes, seega tuleb kostjal tasuda viivist oma kohustuse täitmata

jätmise eest. Kohtul on õigus viivist vähendada VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel.

Kohtu hinnangul on viivise määr 0,5% päevas ehk 183 % aastas tasumata

makselt, ülemäärane. Tavapärane viivise suurus majandus- ja kutsetegevuses on

0,02-0,05 % päevas. Kohus vähendab viivist kuni 0,05% päevas, seega kuulub

kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele viivis põhinõudelt 2367 eurot alates

13.08.2020 kuni kohtuotsuse tegemiseni summas 524.29 eurot. Viivis tasumata

põhinõudelt 36 108 eurot alates 13.08.2020-12.10.2020 summas 1101.29 eurot.

Kostjalt tuleb välja mõista ka viivis alates kohtuotsuse tegemisest põhinõudelt

2367 eurot kuni kohtuotsuse täitmiseni 0,05% päevas tasumata põhinõudelt.

Kostja apellatsioonkaebus

14. Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus osas, milles hagi

rahuldati ning teha uus otsus, millega jätta hagi tervikuna rahuldamata.

15. Kohus on ebaõigesti tuvastanud, et hageja töövõtt pidi piirduma vaid puurkaevu

rajamisega ja ei sisaldanud sisuliselt mingit tsiviilehituslikku osa. Kostjal oli

samas arusaam, et ta oli tellinud puurkaevu rajamise nn „võtmed kätte“ printsiibil

välja arvatud osas, milles olid eraldi kokkulepped (pumbad, tehnoloogiline osa)

kuna kostja nägemusel leping ja projekt nende koosmõjus seda võimaldas. Kostja

arusaama ei saanuks mahtuda pelgalt juba mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt

kuidagi see, et töövõtt piirdub lahendusega, kus maa seest vaatab välja kinni

teibitud torujupp ja teisalt õigusaktidega nõutavat ehituse dokumenteerimist ei

toimugi. Kuivõrd kostja ei tegele ise tsiviilehitusega vaid piima varumise ja

piimatoodete tootmisega oli ta huvitatud tema probleemi lahendavast

professionaalsest terviklahendusest.

6(14)

16. Kostja osutab, et hageja ja kostja on sõlminud lepingu, milles oli nimetatud, et

selle objektiks on ehitustööd, mis sisaldavad endas kaevu rajamist vastavalt

ehitusloale, puurimiseks antud loale ja RK Keila Puurtööd OÜ koostatud

projektile nr 704-20. Sellest eeldas kostja mõistlikult, et hageja töövõtt tähendab

projektis sätestatud lahenduse realiseerimist nii puurkaevu rajamise kui

tsiviilehituse osas, kuivõrd leping ei välistanud projektis toodud lahendustest

mitte ühtegi. Pooled olid vabad lepingus kokku leppima selles, et töövõtu raamid

piiritletakse projektis sätestatuga, kuid samas teadsid pooled, et projekti

realiseerimine ei tähenda projektis 3 osundatud tehnoloogiliste eriseadmete

soetamist ja paigaldamist, kuna selleks olid eraldi kokkulepped, samuti ei olnud

leping sõlmitud pumpla rajamiseks.

17. Maakohus oleks pidanud hindama, missugune lepingu mahu (täitmiskohustus)

ulatust oleks esitatud asjaoludel kostja poolt hagejalt mõistlik oodata. Maakohus

on teadmata põhjusel laiendanud kostja vastuväidete ulatust ja jõudnud

järeldusele, et kostja olla nõudnud pumpla („päisehitis“) rajamist. On võimalik, et

kohus on lihtsalt valesti aru saanud ehitustehnilistest kategooriatest, millest ka

segadused otsuse vormistamisel. Olgu selgitatud, et pumpla rajamist ei ole kostja

kunagi soovinud ja see ei sisaldunud tõepoolest lepingus. Mõiste „päisehitis“

puudub aga nii lepingust kui projektist, kuid ka vaidlevate poolte vahelisest

suhtlusest sootuks, missugusest kategooriast rääkis umbmääraselt vaid tunnistaja

C. 18. Kostja üks etteheide hagejale oligi see, et paigaldamata oli päisplaat ja rajamata

šaht, pumpla rajamata jätmist ette ei heidetud. Ka projekti joonistelt nähtub, et

puurkaevu suue ja selle ümbruse viimistus ning pumpla rajatis on erinevad

rajatised. Küll aga ütleb projekt selgelt, et „puurkaevule ei planeerita pumpla-

veetöötlusjaama rajamist ...“ , seega piirduski hageja teostuskohustus projekti

p.41 osas šahti ja päisplaadiga. Kuna pumpla rajamist projekt ette ei näinud, siis

ei saanud kostja seda lepingu alusel ka nõuda ning see oli ilmselge kuid ühtlasi

väljaspool vaidluse eset olev teema. Maakohus hindas kostja vastuväitena seega

midagi sellist, mida kostja hagejalt lepingu ja töövõtu raames kunagi ei

nõudnudki. Pumpla rajamise teema sissetoomine maakohtu poolt vaidluse

esemena on kostjale üllatuslik. Samas pole vaidlust selles, et hageja jättis

päisplaadi paigaldamata, kostja 04.06.2021 vastuse lisa 1 pildilt on näha, et kostja

sulges puurkaevu päisplaadi asemel üksnes teibiga ja šaht puudub sootuks.

Töömaa jäigi sellisena hagejast maha ainsa erisusega viidatud pildi suhtes, et

peale kostja märkust hageja tasandas pinnase. Keskendudes üllatuslikult

pumpla/päisehitise rajamise temaatikale jäi maakohtul üldse hindamata see, et

kas kostjal oli õigus hagejalt nõuda lepingu ja projekti alusel puurkaevule

päisplaadi paigaldamist ja puurkaevu suudme ümbruse viimistlemist (šahti) ning

kas sellised vastuväited olid õigustatud. Alles peale sellist hinnangut oleks

võimalik tulla 4 lahendama küsimust, et kas kostjapoolne järgnev tegevus –

hageja keeldumisel lepingu täitmisest vastavas osas ning töö tellimine teiselt

ettevõtjalt ja selle maksumuse tasaarvestamine hageja nõudega – oli õiguspärane.

19. Maakohus jättis kohaldamata õigusaktid, mis reguleerivad vaidlusaluse suhtega

puutumuses olevat elulist valdkonda – need on õigusaktid, mis käsitlevad

puurkaevu rajamist, ehitamist ja ehitamise dokumenteerimist. Maakohus ei ole

võtnud seisukohta selles, et kas kostjal oli õigus selliste õigusaktide täitmist

hagejalt nõuda ja rajada oma vastuväited sellele.

7(14)

20. Arvestades olulise tootmissisendi - vesi – tähtsust kostjale ei saa kohus kostjale

ette heita ega leida, et see oleks sobimatu või lepinguvastane, et kostja nõudis

hagejalt valdkonda reguleerivatest õigusaktidest kinnipidamist, soovis nende

täitmist kontrollida ja palus esitada selle dokumentatsiooni, mille olemasolu

näevad ette õigusaktid. Saades aga hagejalt selliseid vastuseid nagu neid anti ning

lisadeta puurimispäeviku – ilma allkirjadeta ja õiendamata parandustega - on

eluliselt usutav, et piimatööstusel tekivad õigustatud kahtlused teostatu lepingule

vastavuses (leping, projekt, õigusaktid nende koostoimes. Täiendavalt süvendas

hageja kahtlusi selles, kas puurkaevu tootlikus on määratud nõuetekohaselt,

lisaks

dokumentatsiooni

esitamata

jätmisele

ka

eluline

asjaolu

–

puurimispäevikust nähtunud puurimise kestus ei olnud korelatsioonis toimingu

kestel eeldatavalt väljutamisele kuulunud vee kogusega. Täiesti mõistetamatuks

jääb maakohtu tõdemus sellest, et vaatamata esiletoodud vigadele ja puudustele

oli hagejale esitatud proovipumpamise protokoll hageja lepingust tuleneva

kohustuse täitmise kinnitus ning sellise protokolli esitamisel ei olnukski kostjal

õigust nõuda proovipumpamise kordamist. Kohus on jätnud tähelepanuta asjaolu,

et proovipumpamise protokollis esitatu mitteusaldusväärseks pidamist oli kostja

põhistanud ning puudu oli

21. Maakohus nagu ka hageja ise on viivise arvestuse algusmomendi sidunud

kostjale valearve esitamise kuupäevaga. Hageja poolt jäi tõendamata, millal ta

valearve tegelikult esitas. Hageja nõude aluseks on asjaolu, et tema saatis kostjale

arve peale töö valmimist, millel oli maksetähtajaks „12.08.2020“ – maakohtul jäi

aga hindamata asjaolu, et arve sai kostja hagejalt alles 11.09.2020 ning

missugune võinuks olla sellise asjaolu mõju viivise arvestamise algusmomendile.

22. Kostjale on esitatud kahju nõue summas 2165 eurot, mis põhineb väidetaval

hageja lepingulise esindaja(te) kohtueelsete pöördumistega seonduvate kuludega.

Maakohus rahuldas selles osas nõude osaliselt mõistes välja 980 eurot. Maakohus

leidis iseenesest õigesti, et nõutud tasu on ebamõistlik ja vähendas selle suurust.

Samas, arvestades, et hagejate esindajad väitsid nagu oleks nad siiski kohtueelsed

pöördumised koostanud ise, tuli maakohtul lisaks hinnata ka kohtueelsete

pöördumiste kvaliteeti.

Hageja vastuapellatsioonkaebus

23. Hageja palub vastuapellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus osas, milles

hagi jäi rahuldamata ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada tervikuna.

24. Hageja ei nõustu maakohtu otsusega osas, milles hageja viivisenõuet ja kahju

hüvitamise nõuet vähendati ning hageja menetluskulud jäeti suures osas hageja

enda kanda. Maakohtu otsus ei ole selles osas seaduslik ega põhjendatud.

Kohtule esitatud tõendite ja asjaolude alusel oleks tulnud hageja nõuded

tervikuna rahuldada. Maakohus ületas diskretsioonipiire.

25. Maakohus rahuldas kostja viivise vähendamise taotluse. Maakohus vähendas

poolte vahel töövõtulepingus kokku lepitud viivisemäära määrani 0,05% päevas.

See tähendab, et maakohus leidis küll, et hageja viivisenõue oli põhjendatud, aga

vähendas viivist 90%. Maakohus ei esitanud otsuses mitte ühtki põhjendust,

millistel

kaasuse

asjaoludel

saab

hageja

viivisenõuet

pidada

ebaproportsionaalseks. Maakohtu ainus põhjendus viivise vähendamisel oli:

"Tavapärane viivise suurus majandus- ja kutsetegevuses on 0,02-0,05% päevas".

Seda maakohtu ekslikku lauset ei saa pidada diskretsiooniotsuse põhjenduseks.

Maakohus ei ole selgitanud, millel põhineb väide, et majandus- ja kutsetegevuses

8(14)

on tavapärane viivisemäär 0,02-0,05% päevas. See väide on ka vastuolus kohtu

poolt varasemalt väljendatuga: "Kohtu kogemusest lähtuvalt on tavapärane, et

viivise määr jääb 0,05 % ja 0,25 % vahele."

26. Maakohus leidis, et hagejal on õigus nõuda kohtueelsete õigusabikulude

hüvitamist kostjapoolsest lepingurikkumisest tulenevalt. Maakohus märkis aga, et

kohtueelsete õigusabikulude hüvitis summas 2615 eurot on ebamõistlik. Hageja

õigusabikulu sisaldas hageja seaduslike esindajate nõustamist, esindajate poolset

töövõtulepingu asjaolude ja nõuete analüüsi (teisiti ei ole võimalik

professionaalset õigusabi osutada), nõudekirja koostamist, nõudekirja edastamist

kostjale, suhtlust kliendiga seoses töövõtulepingust tulenevate nõuetega, suhtlust

kostjaga seoses nõudekirjaga (sh meeldetuletuste saatmine kostjale ja võimaliku

kompromissi arutamine. Lisaks eelnevale ei taotlenud kostja VÕS § 139

kohaldamist, mis oleks võimaldanud kahju hüvitamise nõuet vähendada ega

tõendanud, et tegemist on ebamõistlikult kalli õigusabiteenuse osutajaga.

Kokkuvõtvalt ei saa olla vaidlust, et hageja kandis kohtueelsete õigusabikulude

eest kahju summas 2165 eurot. Esindaja kasutamine advokaadibüroost Sorainen

võlgnevuse sissenõudmiseks oli kostjale ettenähtav.

27. Sõltumata hagi osalisest rahuldamisest (formaalses mõttes), oleks menetluskulud

tulnud jätta kostja kanda TsMS § 163 lg 1 ja lg 2 alusel. Esiteks jättis maakohus

ebaõigesti kohaldamata TsMS § 163 lg 2, mille järgi võib kohus jätta

menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei

nõustunud, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on

kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, kuigi otsuse viitas kohus, et

kohtu hinnangul rahuldab kohus hagi kompromissiga sarnases ulatuses. Hageja

menetluskulude vähendamine niivõrd suures ulatuses (kulude väljamõistmine

vaid põhinõude ulatuses, ilma konkreetseid põhjendusi esitamata), on vastuolus

tsiviilkohtumenetluse seadustikuga.

28. Maakohus ei ole menetluskulude põhjendatuse ja mõistlikkuse hindamist

(kaalumine) üldse teinud. Kohus ütleb, et hageja ei ole teinud tarbetuid

menetlustoiminguid. Pärast seda leiab aga kohus, et õigusabile ei saanud kuluda

62,3 tundi tööd. Ühtki konkreetset toimingut (ulatust), mille arvelt tuleb

menetluskulusid vähendada, maakohus välja ei toonud. Maakohtu otsus on seega

vastuoluline, ebaselge ja põhjendamata.

Vastused apellatsioonkaebustele

29. Pooled vaidlesid teineteise apellatsioonkaebustele vastu.

Ringkonnakohtu seisukoht

30. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab

et maakohtu tuleb tühistada osaliselt, osas, milles maakohus mõistis kostjalt

hageja kasuks välja viivise vähem kui kokku 6 880,5 eurot põhinõudelt ja

põhinõudelt edasiulatuva viivise väljamõistmises ning teha selles osas uus otsus,

millega mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhinõudelt kokku 6 880,5

eurot, edasiulatuv viivisenõue jätta rahuldamata. Tühistada maakohtu otsus osas,

millega kostjat mõisteti välja hageja kasuks kahjuhüvitis suuremas summas kui

560 eurot ja viivis sellelt summalt ületavas osas. Tühistada maakohtu otsus osas,

millega maakohus jaotas menetluskulud ja määras menetluskulud rahaliselt

kindlaks ning teha tühistatud osas uus menetluskulude jaotus. Apellatsioonkaebus

ja vastuapellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.

9(14)

31. Asja materjalidest nähtub, et:

-02.07.2020 sõlmisid hageja ja kostja töövõtulepingu, mille esemeks oli puurkaevu

rajamine Kaarlijärve külas asuvale kinnistule.

-Kostja kohustus puurkaevu rajamise eest hagejale tasuma koos käibemaksuga 36 108

eurot.

-Kostja tasus 13.10.2020 hagejale lepingu hinnast 33 741 eurot. Kostja ei ole hagejale

siiani tasunud 2367 eurot.

32. Apellatsioonimenetluses on poolte vahel jätkuvalt vaidlus selles, kas ja millal

muutus hageja tasunõue sissenõutavaks.

33. Asja materjalidest nähtuvalt teatas hageja 05.08.2020 e-kirjaga, et tööd on

valminud (tlk 34). Lepingu p 5.2 järgi leppisid pooled kokku, et tellijal on õigus

esitada töövõtjale omapoolsed pretensioonid (edaspidi nimetatud ka vastuväited)

seoses töö mittevastavusega lepingule 7 kalendripäeva jooksul peale tööde

teostamist. Kaevu üleandmine toimub automaatselt peale kaevu puurimist

kinnistul. Lepingu p 5.3. järgi juhul, kui tellija esitab põhjendatud vastuväited,

peab töövõtja tegema töös vastavad parandused 21 kalendripäeva jooksul.

Sellisel juhul loetakse töö puudusteta vastuvõetuks päevast, mil töövõtja on

lõpetanud töödes paranduste tegemise ning teavitanud sellest kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis tellijat. Maakohus asus seisukohale, et eraldi

tööde vastuvõtmist pooled kokku ei leppinud. Sellega tuleb ringkonnakohtu

arvates nõustuda. Viidatud lepingupunktidest koosmõjus tuleb järeldada, et

tasunõude sissenõutavuse eeldusteks oli töö valmimine ja tellijale ülevaatamise

võimaluse andmine, eraldi tööde üleandmist-vastuvõtmist pooled kokku ei

leppinud. Pretensioonide esitamiseks oli kostjal aega 7 kalendripäeva. Seega oli

kostjal lepingust tulenev kohustus tasuda teostatud tööde eest vastavalt lepingu p-

le 5.4. pärast seda, kui pretensioonide esitamise tähtaeg oli möödunud, juhul kui

kostja hagejale pretensioonidest ei teata. Pretensioonide esitamata jätmisel

lugesid pooled töö vastuvõetuks (VÕS § 637 lg 4). Arvestada tuleb samas ka

seda, et lepingu p 5.4.1. järgi pidi hageja esitama kostjale tööde eest tasumiseks

arve.

34. Siiski nähtub asja materjalidest, et hageja vormistas teostatud tööde üleandmis-

vastuvõtmisakti (tlk 119) ja kaetud tööde akti (tlk 118). Kostja neid ei

allkirjastanud. 07.08.2020 teavitas kostja hagejat puudustest, viidates, et hageja

poolt esitatud dokumentides on puudused, mis vajavad kõrvaldamist enne

vastuvõtu aktile allkirjastamist (tlk 61 pöördel). Eelkõige tõi kostja esile, et

hagejal on vaja esitada kaevu jõudluse ja veetaseme määramise protokoll ja

veeproovi võtmise protokoll. 03.08.2020 oli kostja juba teavitanud, et hagejal on

osa töödest tegemata, st tegemata on kaevu ehituslik osa.

35. Kui töö ei ole vastu võetud, peab tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldused,

sh lepingujärgse töö tegemise ning töö lepingukohasuse tõendama töövõtja

(Riigikohtu 18. aprilli 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-61484, p 18; vt ka

28. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p-d 22 ja 24).

36. Vastuseks kostja pretensioonidele teatas hageja 07.08.2020, et kaevu jõudluse ja

veetaseme määramise protokoll on kostjale juba edastatud, veeproovi võtmise

protokolli saab esmaspäeval laborist (07.08.2020 oli reede). Asjast nähtuvalt

esitas kostjale puurimispäeviku (tlk 63) ja puurkaevu kasutusjuhendi (tlk 118).

Hageja osutas, et eraldi katsetuste protokolli ta kunagi ei tee, täpsustades e-

kirjas, et proovipumpamine tehti kompressoriga Atlas Copco 466 ning airlift

10(14)

meetodil 60 meetri pealt (tlk 61 e-kiri). Sellele vastas kostja, et soovib

mõõteprotokolli vastavalt projektis 34 kirjeldatud protseduuridele (tlk 61 e-kiri).

37. Ringkonnakohtu arvates võib kostja pretensioonidest aru saada nii, et kuigi

puurimispäevikus oli teatud andmed proovipumpamise kohta olemas, olid

osaliselt

andmed

puudulikud,

st

puudus

proovipumpamisel

kasutatud

kompressori nimetus ja proovipumpamise meetodi nimetus. Lisaks leidis kostja,

et mõõtmistulemused, mis sisaldusid puurimispäevikus ei olnud vormistatud

korrektselt puurimispäeviku lisadena. 07.10.2020 pretensioonis tõi kostja esile ka

selle, et puurimispäevikus ei sisaldu täitja nimi, kinnitaja nimi ja see ei ole

allkirjastatud.

38. Ringkonnakohus leiab, et nõustuda tuleb kostja pretensioonide õigsusega

hagejale selles, et üleantud dokumentides esinesid puudused. Nii puudusid

vastavalt 09.07.2015 Keskkonnaministri määruse nr 43 §-s 17 märgitud

katsetööde protokollid ning Majandus- ja taristuministri 14.02.2020 määruse nr 3

§ 2 lg 2 sätestatud ehitusdokumendi koostamise aeg, koostaja nimi ja allkirjastaja

nimi. Samas nähtub, et need andmed, kuigi vaid osaliselt, olid kantud

puurimispäevikusse (alajaotus hüdroloogia). Osaliselt teavitas hageja, nagu

eelpool viidatud, kostjat andmetest e-kirjaga. Asjast nähtuvalt esitati kostjale ka

vee analüüsiakt, mis labori poolt vormistati 13.08.2020.

39. Nõustuda tuleb kostja seisukohaga, et proovipumpamise eraldi protokolli hageja

kostjale sellisel kujul, nagu hiljem teistkordse proovipumpamise teinud OÜ Viru

Geoloogia, ei esitanud (tlk 65). Samas ei ole asjas võimalik tõendatuks lugeda, et

peale seda, kui kostjale esitati vajalik teave kompressori liigi ja kasutatud

metoodika osas, proovipumpamisel saadud vee analüüsiakt, oli hageja töö

oluliste puudustega. Asjast nähtuvalt olid esitatud andmed piisavad, sest

keskkonnaregistrisse

kanti

kostjale

kuuluv

puurkaev

hageja

esitatud

puurimispäeviku, täiendavate andmete ja proovivõtu protokolli alusel. Hageja

puurimispäeviku järgi toimus proovipumpamine 02.08.2020 (tlk 63) ning

proovivõtu analüüsiaktis on viide proovivõtuajale 02.08.2020, proovivõtjaks

hageja.

Selle

järgi

on

kantud

andmed

ka

keskkonnaregistrisse

(hüdrogeoloogilised andmed tlk 83 pöördel ja veeproovi võtmine tlk 84). OÜ

Viru Geoloogia proovipumpamise protokolli järgi puurkaevu andmeid

keskkonnaregistrisse ei kantud.

40. Eeltoodu alusel tuleb ringkonnakohtu arvates asuda seisukohale, et kuigi hageja

esitatud dokumentides esines mõningaid puudusi ning need ei vastanud täies

ulatuses kehtestatud regulatsioonile, tuleb asuda seisukohale, et peale andmete

täpsustamist ning vee proovivõtu analüüsiakti esitamist puudusid hageja töös

sellised olulised puudused, mis õigustasid kostja tasu maksmisest keeldumist

viitega ebakorrektsele dokumentatsioonile.

41. Poolte vahel on apellatsioonimenetluses jätkuvalt vaidlus ka selles, kas hageja

tegi kõik lepingus kokkulepitud tööd. Maakohus leidis, et hageja tegi kõik

kokkulepitud tööd. Maakohus asus seisukohale, et esitatud tõenditest saab

järeldada, et hageja ülesandeks oli rajada puurkaev, kuid mitte puurkaevu

päisehitis, sest ükski tööde teostamise alusdokument ei maini pumpla või

päisehitise ehitamist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga selles, et

hageja ülesandeks oli puurkaevu rajamine, täpsustades siiski seda, et ülejäänud

ehituslikku osa teostamist poolte vahel sõlmitud leping ette ei näinud. Esiteks

nähtub nimetatu hageja hinnapakkumisest ja teiseks poolte vahel sõlmitud

lepingust, mille järgi kohustus hageja rajama puurkaevu. Kuigi lepingu p-s 3.1

on viidatud RK Keila Puurtööd OÜ koostatud projektile nr 704-20 on lepingu p-

11(14)

s 3.2 esile toodud konkreetsed tingimused rajatava puurkaevu kohta, selles

puuduvad igasugused viited kostja väidetud ehitusliku konstruktsiooni

püstitamise või päisplaadi paigaldamise kohustuse kohta. Lisaks on Kaarlipõllu

maaüksuse puurkaevu rajamise seletuskirja (mis on puurkaevu rajamise projekti

osa) p-s 36 esile toodud, et peale proovipumpamise lõpetamist suletakse

puurkaevu suue kuni seadmete paigaldamiseni veekaitse eesmärgil spetsiaalse

korgiga. Seletuskirja p 41, millele kostja tugineb, väites, et hageja jättis osad tööd

tegemata, viitab pumba paigaldusvõimalustele mitte puurkaevu rajamisele.

Lisaks on ringkonnakohtu arvates kostja etteheited ja tasaarvestus alusetud ka

alljärgnevatel põhjustel.

42. Tunnistaja C ütlustest nähtuvalt on päisplaat seade, mis toetub manteltoru otsale

ja selle all on veetõste torud, mille abil lastakse süvavee pump kaevu. Päisplaadil

on mitu funktsiooni, eelkõige võimaldab see pumba uputamist kaevu ning ta peab

ära katma puurkaevu suudme, et sinna ei pääseks praht, hiired, rotid.

Ringkonnakohtu arvates on nii eelviidatud projekti seletuskirjaga, kui ka

tunnistaja ütlustega tõendatud, et päisplaati hageja ei pidanud paigaldama.

Päisplaat on vajalik alates sellest, kui pump paigaldatakse. Tunnistaja Q ütlustest

nähtuvalt pidi pumba paigaldama teine isik ning kuna päisplaat on vajalik mh

pumba paigaldamiseks, siis olenes valitud pumbast päisplaadi valik. Hageja on

esile toonud, et projektis jäi pumba valik lahtiseks. Ringkonnakohtu arvates ei ole

põhjendatud ka kostja väide, et hageja pidi paigaldama pumba šahti, kuivõrd

puudub vaidlus, et projektis viidatud joonise järgi süvaveepumba paigaldamist ei

toimunud ega pidanudki toimuma, sest kuigi projektis viidatakse süvaveepumba

paigaldamisele (joonis 1, millel on näha mh päisehitus ja pumba seotus

päisehitisega) on projekti seletuskirjas samas viide, et päisehitist ei teostata.

Seega oli puurkaevu rajamise ajaks teadmata, kuidas täpselt toimub pumba

paigaldamine. Q ütluste kohaselt otsustati puurkaevu nn šaht teha teiste

parameetritega ning projektis viidatud joonisest erinevalt. Nagu asja materjalidest

nähtub, otsustati lahendus seonduvalt pumpa ümbritseva ehitisega kostja ja

kolmanda isiku koostöös peale seda kui puurkaev oli rajatud.

43. Eeltoodu alusel tuleb asuda seisukohale, et peale seda, kui hageja poolt oli laboris

analüüsitud vee proovivõtuakt esitatud, oli kostja töövõtutasu maksmisest

keeldumine alusetu. Asjas ei vaielda selle üle, et peale akti laborist saamist esitati

see hagejale.

44. Ringkonnakohus osutab, et kui tellija ei ole tööd vastu võtnud, võib töövõtja

tasunõue muutuda siiski sissenõutavaks, kui töö tuleb lugeda vastuvõetuks

VÕS § 638 alusel, sest töö on valmis, kuid tellija poolt ei saa lugeda töö

vastuvõetuks sest ta esitab jätkuvalt pretensioone. Erinevalt kohustuse

mittetäitmisest ei pruugi osa tööde mittekohane täitmine, käesoleval juhul näiteks

puurimispäeviku mitteallkirjastamine või puurimispäeviku lisa vormistamine,

tähendada, et töövõtja tasunõue terviktöö eest ei oleks VÕS § 637 lg 4 esimese

lause kohaselt sissenõutav. Kui töös on üksnes ebaolulised puudused, võivad olla

täidetud VÕS § 638 eeldused, et lugeda töö vastuvõetuks.

45. Apellatsioonimenetluses on poolte vahel vaidlus ka selles kas ja millises ulatuses

on hageja kasuks välja mõistetud viivis põhjendatud. Maakohus leidis, et kostja

taotlus viivise vähendamiseks on põhjendatud, tuginedes eelkõige sellele, et

kokkulepitud viivise määr 0,5% päevas ehk 183 % aastas tasumata makselt on

ülemäärane. Maakohus leidis, et tavapärane viivise suurus majandus- ja

kutsetegevuses on 0,02-0,05 % päevas ning vähendas viivise suurust lähtudes

viivisemäärast 0,05% päevas. Ringkonnakohus ei jaga maakohtu arusaama

12(14)

sellest, et poolte vahel kokkulepitud viivise määr on majandus- ja kutsetegevuses

ülemäära kõrge. Asjas ei ole esitatud tõendeid, mille alusel saaks sellise järelduse

teha.

46. Kostja avaldas maakohtus seisukoha, et juhul kui tõendamist leiab see, et ta ei

võtnud töid alusetut vastu, tekkis tal tasu maksmise kohustus alates nõuetekohase

arve ja sellel märgitud tasumise tähtaja möödumisest, alternatiivselt taotles

viivise vähendamist. Maakohus kostja väitele, et hageja esitas arve teisele

äriühingule, ei vastanud. Selleks aga, et asuda viivise vähendamise taotlust

lahendama, tuleb kõigepealt välja selgitada põhjendatud viivise suurus.

47. Hageja palus hagis viivise välja mõista alates 13.08.2020-12.10.2020 summas

36 108 eurot. Arvestuse aluseks on 05.08.2020 arve nr 5272 OÜ-le Estover

maksetähtpäevaga 12.08.2020. Asjas puudub vaidlus, et nimetatud arvel

märgitud maksja nimi ja reg. kood on ebaõiged, sest hageja lepingupartneriks oli

OÜ Estover Piimatööstus reg.koodiga 10585935. Kuivõrd poolte vahel sõlmitud

lepingu p 5.4.1. sätestas enne kostja tasumiskohustust hageja poolt arve

esitamise, siis tuleb asuda seisukohale, et arve esitamine oli kogu tasu maksmise

eelduseks, sest erinevalt lepingus kokkulepitust ositi tasu maksmist hageja ei

nõudnud. Õige arve esitati kostjale 11.09.2020 (tlk 117). Arvestades asjaolusid,

et 05.08.2020 arve oli esitatud valele äriühingule, arve ja selle maksmise

tähtajaks oli lisaks veel esitamata kostjale veeproovi analüüsiakt (allkirjastatud

labori poolt alles 13.08.2020), siis tuleb asuda seisukohale, et kostjal tekkis

kohustus tasuda arve alates selle korrektsest esitamisest 7 päeva jooksul nagu

esialgsel arvel tingimusena märgitud. Seega tuli kostjal tasuda arve summas

36 018 eurot 18.09.2020. Kostja tasus arve osaliselt summas 33 741 eurot

13.10.2020. Arvestades poolte vahel kokkulepitud viivise suurust, vastavalt

lepingu p-le 6.4 0,5 % oli lepingujärgset viivisemäära arvestades põhjendatud

viivise suuruseks perioodi 19.09-13.10.2020 eest 4 513,5 eurot. Ringkonnakohus

leiab, et viivist vähendada ei ole võimalik. Kohtu õigused viivise vähendamisel ei

ole piiramatud. Kohtulahendist peavad nähtuma ja kontrollitavad olema kohtu

motiivid, miks viivist vähendati. Arvestada tuleb ka üldist praktikat viivise

väljamõistmisel, sest ka lepingulistes suhetes osalejate jaoks peab üldjoontes

olema ettenähtav, kas ja millises ulatuses kohtud nende viivisenõudeid

aktsepteerivad. Vastasel juhul oleks tegemist erinevate võlausaldajate ebavõrdse

kohtlemise ja üldise õigusliku ebakindlusega majanduskäibes. Lisaks osutab

ringkonnakohus järgnevale.

48. Viivist on võimalik vähendada VÕS § 113 lg 8 alusel, mis viitab edasi VÕS §-

162 sätestatule. Kui tasutav leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda

VÕS § 162 lg 1 alusel vähendada leppetrahvi maksma kohustatud lepingupoole

nõudmisel mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust,

teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.

Leppetrahvi vähendamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb poolte

huve kaaludes. Viivise suurust võib võrrelda ka kohustuse rikkumisest

võlausaldajale tekkinud kahjunõude suurusega ja hinnata selle proportsionaalsust.

Samas tuleb arvestada sellega, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks

kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva

kahju sissenõudmise lihtsustamine ning ainuüksi kahju puudumine võlausaldajal

ei võimalda alati viivisenõude rahuldamata jätmist. Vastasel juhul kaotaks viivis

oma eelnevalt kokku lepitud kahju hüvitise tähenduse Küll võib kahju

puudumine olla aluseks viivise vähendamisele, kui leppetrahvi väljanõudmine

kokkulepitud ulatuses ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Kuna viivise

13(14)

vähendamist taotles kohtult kostja, on nimelt tema kohustus TsMS § 230 lg 1

järgi tõendada, et viivise suurus on ebaproportsionaalne, mh et hageja ei ole raha

maksmise kohustuse viivitamisest kahju saanud. Kui kostja ei suuda tõendada, et

viivis on hageja kahjuga võrreldes ebaproportsionaalselt suur, tuleb viivise

alandamise taotlus jätta rahuldamata. Ringkonnakohus leiab kostja ei ole

tõendanud asjaolusid, mille alusel saaks asuda seisukohale, et põhjendatud viivist

perioodi 19.09-13.10.2020 eest 4 513,5 eurot tuleks vähendada

49. Kostja jättis 13.10.2020 põhjendamatult tasumata hagejale 2 367 eurot põhivõlga

olles selle tasumisega viivituses alates 14.10.2020. Asjast ei nähtu, et kostja on

nimetatud põhivõla tasunud. Seega on põhjendatud mõista välja tasumisega

viivitamisest viivis ka nimetatud summalt. Käesoleva kohtuotsuse tegemise

seisuga ületab viivise suurus põhisummat ligi 3 korda. Rahalise kohustuse

täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada

võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud

rohkem kui seadusjärgses suuruses. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju

olemasolu suuremas ulatuses. Kuna hageja ei ole kahju tekkimist põhinõude

ületavas osas tõendanud, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

põhinõudega samas summas, so 2 367 eurot. Edasiulatuv viivisenõue jääb

rahuldamata.

50. Maakohus leidis, et hagejal on õigus nõuda kohtueelsete õigusabikulude

hüvitamist kostjapoolsest lepingurikkumisest tulenevalt, märkides aga, et

kohtueelsete õigusabikulude hüvitis summas 2615 eurot on ebamõistlik.

Maakohtu hinnangul saab VÕS § 128 lg 3 alusel mõistlik hüvitise suurus olla 980

eurot (õigusabi kasutamine hinnaga 140 eurot seitsme tunni ulatuses).

Ringkonnakohus leiab, et üldjoontes on maakohtu seisukoht õige, kuid leiab, et

hüvitise suurust tuleb veelgi vähendada ning kostjalt hageja kasuks välja mõista

hüvitis 4 tunni ulatuses, so summas 560 eurot. Ringkonnakohus põhjendab oma

seisukohta sellega, et maakohus ei ole kohtueelsete õigusabikulude põhjendatuse

kontrollimisel arvestanud sellega, et asjast nähtuvalt on pretensioonid

vormistatud madala kvaliteediga. Nii on pretensioonid vormistatud saatmiseks

teisele äriühingule nii pretensioonide preambulast nähtuvalt kui ka sisust

nähtuvalt, kuigi lugeda tuleb, et pretensioonid sai kostja kätte, kuna erinevate

äriühingute seaduslik esindaja, kellele need saadeti, on sama isik.

51. Ka sisu poolest erinevad pretensioonid hiljem maakohtus hageja poolt avaldatust.

Nii on pretensioonides toodud esile, et puurkaevu rajamine lõpeb puurkaevu

päise paigaldamisega, kuid maakohtus asus hageja vastupidisele seisukohale.

Puurkaevu päise paigaldamise küsimust saab lugeda aga üheks keskseks

vaidlusküsimuseks asja lahendamisel. Maakohtus hageja poolt väidetu, st see, et

ta ei pidanud puurkaevule päist paigaldama, leidis ka tõendamist. Lisaks tuleb

arvestada seda, et nõudekirjad olid koostatud ja esitatud peale seda, kui

põhinõudest suurem osa oli tasutud. Arvestada tuleb ka tõendamist leidnud hagi

rahuldamise ulatust, mis on märkimisväärselt väiksem nõudekirjades nõutust.

Ringkonnakohus leiab, et hagejale tekkinud kahju ja kostja kohustuse rikkumise

vaheline põhjuslik seos on eeltoodu alusel tõendatud vaid osaliselt ning leiab, et

seonduvalt hageja kohtueelsete õigusabikuludega on põhjendatud kostjalt välja

mõista 560 eurot ja viivis.

Menetluskulude jaotus

14(14)

52. Kuna hagi ja apellatsioonkaebus ning vastuapellatsioonkaebus tuleb rahuldada

osaliselt, siis arvestades eelkõige vaidluse olemust, poolte poolt esiletoodud

asjaolusid ning hagi ja kaebuste rahuldamise ulatust, tuleb poolte menetluskulud

maa- ja ringkonnakohtus jätta 2/3 ulatuses kostja kanda ja 1/3 ulatuses hageja

kanda. Ringkonnakohus leiab, et puudub alus jätta maakohtu menetluskulud

kostja kanda, kuna kostja keeldus kompromissi sõlmimisest. Asjast nähtuvalt

arutasid pooled maakohtus kompromissi sõlmimist, kuid kompromiss jäi

sõlmimata,

kuigi

õigusrahu

saavutamiseks

olid

poolte

pakutud

kompromissisummad võrdlemisi sarnased. Mõlemad pooled jäid siiski

lõppkokkuvõttes

jäigale

seisukohale

ning

üks

pooltest

ei

nõustunud

kompromissisummat vähendama ja teine ei soostunud seda tõstma. Vaidluse

olemust ja sellele lahendamiseks esitatud erinevaid asjaolusid arvestades ei saa

ringkonnakohus asuda seisukohale, et kostja keeldus kompromissi sõlmimiset

alusetult.

53. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 järgi.

/allkirjastatud digitaalselt/