3-21-2767/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.04.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2767

Haldusasi

X. X. kaebus kohustada Sotsiaalkindlustusametit vastama

kaebaja 15.11.2021 teabenõudele ning hüvitama kaebajale

teabenõudele

vastamisega

viivitamisega

tekitatud

mittevaraline kahju summas 500 eurot

Menetlusosalised

Kaebaja – X. X.

Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Leila

Siiroja

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada haldusasja menetlus nõude osas kohustada Sotsiaalkindlustusametit vastama

kaebaja 15.11.2021 teabenõudele.

2. Jätta kaebus ülejäänud osas rahuldamata.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 30.05.2022 (halduskohtumenetluse

seadus (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kätte-

toimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. X. esitas 15.11.2021 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) teabenõude, mis registreeriti

16.11.2021 SKA dokumendiregistris. SKA on dokumendiregistris määratlenud pöördumise

teabe taotlusena ning määranud teabenõude täitmise tähtajaks 16.12.2021.

2. X. X. esitas 29.11.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada SKA

tegevuse õigusvastasus, kohustada viivitamatult SKA-d väljastama soovitud teave hiljemalt

01.12.2021 ning mõista SKA-lt kaebaja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis summas 500

eurot.

3. Tallinna Halduskohus võttis 29.11.2021 määrusega menetlusse kaebaja kaebuse nõuetes

kohustada Sotsiaalkindlustusametit vastama kaebaja 15.11.2021 teabenõudele ning hüvitama

kaebajale teabenõudele vastamisega viivitamisega tekitatud mittevaraline kahju summas 500

eurot.

4. SKA vastas 01.12.2021 kaebaja 15.11.2021 pöördumisele.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. E. Kullasepa põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1) Kaebaja pöördumine on teabenõue. SKA on teabevaldaja. SKA-l oli kohustus väljastada

teave hiljemalt 23.11.2021. SKA ei ole selleks ajaks ka kaebajat teavitanud teabenõude täitmise

tähtaja pikendamisest kuni 15 päevani seoses vajadusega teabenõuet täpsustada või et teabe

väljaselgitamine on aeganõudev. Kui SKA luges teabenõude selgitustaotluseks, oli SKA-l

kohustus viie päeva jooksul kaebajat teavitada.

2) SKA tegev on diskrimineeriv. SKA-le teadaolevalt on kaebajal puue. SKA ei tunnista

automaatselt puudega isikute gruppi seaduse ees teabenõudjatena ning eirab ilma seadusliku

aluseta nende puhul õigust võrdsele kohtlemisele teabenõude menetlemisega seonduvalt. SKA

tegevus ei ole juhuslik ja ühekordne, vaid teadlik, tahtlik ja juurdunud. Õigusvastase tegevuse

korduvust tõendavad haldusasi 3-20-1449 ja SKA dokumendiregistri väljavõte.

3) Kaebaja palus SKA-l väljastada kõik finantsandmetega dokumendid, mis SKA poolt

seonduvalt isikuga X. X. on alates 2004. a If P&C Insurance AS-le edastatud. SKA edastas

dokumendid valikuliselt. Kaebajale teadaolevalt on SKA edastanud If P&C Insurance AS-le ka

regressnõuded

seonduvalt

kaebajale

makstud

töövõimetuspensioniga

tulenevalt

liiklusõnnetusest. SKA ei ole tõendanud, et kaebaja isiku puhul esineb regressnõuete puhul

erijuhuna piirav säte. SKA tegevus siiani teabe osaliselt väljastamata jätmisel ja selle

põhjendamata jätmisel tõendab, et SKA poolt kaebaja põhiõiguste piiramise eesmärk on

varjatult midagi muud.

4) SKA õigusvastane tegevus rikkus kaebaja inimväärikust. Kaebaja tunnetab, et riigil puudub

kohustus tagada kaebaja õigused ja kaebaja on nagu kerjus, kes peab muudkui lunima endale

seaduses sätestatud kohtlemist riigi poolt. Riigi õigusvastaste tegevuste kogus kaebaja suhtes

on ületanud mõistliku taluvuse piiri, mistõttu kaebaja on muutunud ülitundlikuks mis tahes riigi

õigusvastase tegevuse suhtes ning tunnetab seetõttu SKA õigusvastast tegevust oma teabenõude

menetlemisel inimväärikuse alandamisena.

5) SKA õigusvastane tegevus teabenõudele vastamisel ei piirdu viivitamisega. SKA piiras

ebaseaduslikult kaebaja õigusi ja vabadusi varjatud ja pahausksel eesmärgil. Kaebaja eraellu,

tahtesse, vabasse eneseteostusesse, inimväärikusse sekkumine (otsustused, et tegemist ei ole

teabenõudega, vajalik on anda õiguslikke selgitusi, osaliselt teavet mitte väljastada ja

mitteväljastamist põhjendada) ei olnud kooskõlas PS §-ga 11.

6) SKA hindas vääralt kaebaja teabe taotluse selgitustaotluseks eesmärgiga piirata kaebaja

õigusi. Kaebaja taotlustele oli võimalik vastata vormis jah või ei. Seega ei vajanud väljastatud

teave täiendavat analüüsimist ega süstematiseerimist. SKA ei ole näidanud ega tõendanud,

kuidas SKA teavet täiendavalt analüüsis ja sünteesis. SKA jätab arusaadavalt põhjendamata ja

tõendamata, miks kaebajal, kellel oli apellatsiooniastmes vaidlus SKA-ga sama õigusliku

selgituse üle, vajab täiendavalt samasisulist selgitust SKA-lt. Samuti olid SKA-l õiguslikud

selgitused juba olemas ning puudus vajadus nende uuesti koostamiseks. SKA-l olid osaliselt

olemas dokumendid, kus esinesid lisaks kaebaja nimele veel ainult 1 või 2 nime. Seega ei

vajanud teave täiendavalt süstematiseerimist, vaid oli väljastatav väga lihtsalt kolmandate

isikute nimede kinni katmisega, mistõttu ei ole liigitatav selgitustaotluse alla.

7) SKA-l oli kohustus keelduda teabenõude täitmisest seaduses sätestatud tähtaja jooksul

põhjusel, et SKA-l puudub vastav teave. Samas jääb arusaamatuks, kuidas SKA sisekord ei

sätesta väidetavat seadusest tulenevat kohustust ametnikele asutusesisese teabe väljastamiseks

ilma asutuse juhi loata, kuna avaliku teabe seaduse (AvTS) kohaselt otsustab asutusesisese

teabe väljastamise üle asutuse juht. Seega erinev kord peab eksisteerima sisekorras. Samuti

peab sisekorras olema teave varaliste andmete ümbersisustamise kohta terviseandmeteks.

Seetõttu leiab kaebaja, et tõenäoline on võimalus, et SKA kontrollis ebapiisavalt ja hooletult

väljastatava teabe õigsust sisuliselt ning tegelikkuses on SKA-l eesmärk piirata kaebaja

juurdepääsu sisekorrale.

8) Kaebajale on tekkinud mittevaraline kahju seonduvalt ebaseaduslike piirangutega, eraelu

puutumatuse rikkumisega ja inimväärikuse alandamisega ning diskrimineerimisega. SKA-l

tuleb kaebajale tekkinud kahju täies ulatuses hüvitada, kuna üldmääruse kohaselt on kaebajal

intensiivsed põhiõiguste ja -vabaduste riived. Riigikohtu ja EIK praktika kohaselt on riigi

eraellu sekkumine väga intensiivne riive, kui see toob kaasa piirangu. EIK praktika kohaselt on

inimväärikuse alandamine, kui isikute õigusi ei tunnistata või isikuid ei kohelda seaduse ees

võrdselt. Kaebajale kestab piirang teabe saamiseks alates detsembrist 2021 ning SKA vastusest

kaebusele nähtub SKA tahe jätkata ebaseaduslike piirangutega ja kohelda teda seaduses

sätestatust erinevalt ilma mõjuva asjakohase põhjuseta. Kaebaja ei pea tõendama mittevaralist

kahju. Kaebaja on tõendanud eraellu sekkumise ja inimväärikuse alandamise, mis on

mittevaralise kahju hüvitamise eelduseks. Kohtul tuleb hinnata kaebaja õiguste rikkumist

kogumis, kui ka asjaolu, et siseriiklikult on õigusvastane tegevus riigi poolt kaebaja isiku puhul

tüüpiline, mitte erand (haldusasjad 3-14-51664, 3-16-336 , 3-18-1750, 3-20-786, 3-20-1449,

3-21-2781, 3-21-2903, mis muudab talumiskohustuse automaatselt kumulatiivseks. Seetõttu on

õigusvastaste tegevuste kogus ületanud kaebaja mõistliku talumise lävendi, mistõttu on

põhjendatud ja eesmärgipärane mõista välja mittevaralise kahju hüvitis rahas ning panna hüvitis

sõltuvusse SKA poolt teabevaldaja kohustuste õiguspärase täitmise ajast.

9) Kaebajale oli soovitud teave vajalik, sh teises kohtuasjas, võimalike dokumentaalsete

tõenditena ja seisukohtade kujundamisel. Kaebajal ei ole kohustust avaldada teabe kasutamise

eesmärke. Kaebaja on puudeseisundiga ja tervisekahjustusega isik ning vajab rohkem aega

ettevalmistamiseks. Vähene ettevalmistusaeg rikub kaebaja eraelu puutumatust, alandab

inimväärikust, on diskrimineeriv ja seab reaalselt ohtu kaebaja tervise, heaolu ja iseseisva

toimetuleku.

6. SKA leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.

1) SKA analüüsis erinevaid SKA sisekordasid ning tuvastas, et SKA ei ole koostanud ega

kinnitanud aastatel 2004- 2020 sisekorda, mis kohustaks SKA-d edastama kindlustusandjatele

andmeid. Seetõttu, ei väljastanud SKA kaebajale sisekordasid, vaid selgitas veelkord, mille

alusel SKA kaebaja andmed on kindlustusandjale esitanud. Samuti vajas süstematiseerimist

teave kaebaja andmete kohta, mis esitati aastatel 2004-2020 kindlustusandjatele, kuivõrd

mitmel juhul sisaldas teave ka andmeid kolmandate isikute kohta, mida ka kaebajale selgitati.

Tulenevalt eeltoodust on tegemist selgitustaotlusega AvTS § 23 lg 2 p 5 tähenduses ning sellele

vastatakse märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadusega ettenähtud korras. SKA

vastas kaebaja selgitustaotlusele 01.12.2021, mis on vähem kui 30 kalendripäeva ehk seaduses

sätestatud tähtaja jooksul.

2) Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, et teda puudega isikute gruppi kuulumise tõttu teistmoodi

koheldaks. Vaidlusaluses asjas ei saa olla kaebajale tekitatud sellist mittevaralist kahju, mille

hüvitamine võiks riigivastutuse seaduse (RVastS) alusel kõne alla tulla. Vaidlusalune juhtum

ei kujuta endast ühtegi RVastS § 9 lg-s 1 kirjeldatud põhiõiguse riivet, sh ei ole tegemist

niisuguse intensiivsusega sündmusega, mis eraldi võetuna või kumulatiivselt kujutaks endast

väärikuse alandamist RVastS tähenduses. Kaebaja ei ole veenvalt suutnud välja tuua, milles see

kahju seisneb. SKA-le ei ole ära tuntav, et kaebajale oleks saanud kaebuses välja toodud

asjaolude pinnalt RVastS normide alusel hüvitatav kahju tekkida. Kaebuses toodu ei saa riivata

kaebaja põhiõigusi sedavõrd intensiivselt, et tuleks kaaluda kaebajale tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamist RVastS § 9 lg 1 alusel. SKA tegevus seoses kaebajale vastamisega ei olnud

õigusvastane. Kaebajale vastati kooskõlas kehtiva õigusega.

3) SKA-l on kasutusel kolm erinevat dokumendihaldussüsteemi, kus kaebaja andmed võisid

sisalduda ning lisaks arhiiv, kus säilitatakse dokumente paberkandjal. Võttes arvesse, et kaebaja

soovis saada enda kohta andmeid pika perioodi jooksul (so 2004 kuni 2020), pidi SKA ka kõiki

eelpool nimetatud kanaleid kontrollima. Sama kehtib ka SKA sisekordade kohta. Osad kaebaja

andmeid sisaldavad dokumendid sisaldasid kolmandate isikute juurdepääsupiiranguga teavet,

mida SKA pidi kaebaja eest varjama. Eelpooltoodust tulenevalt on tegemist selgitustaotlusega

ning sellele vastamisega.

4) SKA-l on kaebajaga samal ajal pooleli ka vaidlus haldusasjas nr 3-20-1449, kus ta käesoleva

vaidluse esemeks olevaid dokumente soovis kasutada ja kasutas. Kohus kohustas SKA-d uuesti

üle vaatama, kas tal on täiendavaid dokumente kaebaja osas lisada ning korduval üle

kontrollimisel selgus, et rohkem finantsandmeid sisaldavaid dokumente SKA-l säilinud ei ole.

Haldusasjas nr 3-20-1449 lisas kaebaja menetlusse dokumendi, kus kaebaja küsis 19.07.2021

ja If P&C Insurance AS selgitas, et ka neil ei ole säilinud SKA vastuseid 2016. aastast ja

varasemast perioodist.

5) SKA ei lähtunud kaebaja 15.11.2021 pöördumisele vastates AvTS § 23 lg-st 3, kuivõrd

tegemist ei ole teabenõudele vastamisest keeldumisega, vaid kaebaja pöördumine oli

kvalifitseeritud selgitustaotlusena. Juhul kui SKA on valesti kvalifitseerinud kaebaja

pöördumise ja vastas kaebajale hilinemisega, ei ole tegemist sellise hilinemisega, mis kaebajale

kahju oleks tekitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kaebaja on kaebusega esmalt taotlenud vastustaja kohustamist vastama kaebaja 15.11.2021

teabenõudele. Asja materjalidest nähtuvalt on vastustaja seda 01.12.2021 teinud. Kaebaja on

küll väitnud, et vastustaja ei ole talle esitanud kõiki asjakohaseid dokumente, kuid kohtu

hinnangul ei ole see väide põhjendatud. Kohtul pole alust kahelda, et vastustaja on kogu tema

valduses oleva teabe kaebajale edastanud. Kaebaja ei ole esitanud põhjendusi ega tõendeid,

millest tulenevalt kohtul oleks alust arvata, et vastustaja varjab kaebaja ja kohtu eest 15.11.2021

teabenõudega nõutud teavet. Niisiis on kaebaja käesolevaks hetkeks saavutanud

kohustamiskaebuse eesmärgi. HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega

menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav

haldusakt on antud või toiming tehtud. Kuivõrd kohus menetleb ka kaebaja esitatud

hüvitamisnõuet, ei ole tuvastamiskaebusele üleminek HKMS § 152 lg 2 mõttes kohtu hinnangul

kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Seega lõpetab kohus kohustamisnõude osas haldusasja

menetluse.

8. Menetluse lõpetamine tähendab, et kaebajal ei ole enam õigust samasisulise kaebusega

kohtusse pöörduda (HKMS § 155 lg 6, § 43 lg 1 p 2).

9. Järgnevalt lahendab kohus hüvitamisnõude. RVastS § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on

avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda

talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada

RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Seega tuleb kohtul

esmalt hinnata, kas vastustaja on kaebaja 15.11.2021 pöördumisele vastates õiguspäraselt

toiminud.

10. Kaebaja esitas SKA-le 15.11.2021 pöördumise, mis oli peakirjastatud taotlusena teabe

väljastamiseks. 15.11.2021 pöördumises taotles kaebaja, et SKA väljastaks talle: 1) SKA

sisekorrad aastatel 2004-2020, mis kohustavad SKA-d kindlustusandjatele edastama

finantsandmed ning 2) kõik finantsandmetega dokumendid, mis SKA poolt seonduvalt

kaebajaga on alates 2004 If P&C Insurance AS-le edastatud. Kaebaja esitas pöördumises ka

selgitused, miks ta eelnimetatud teavet soovib, kuid ei avaldanud soovi SKA poolt täiendavate

selgituste saamiseks. Eelnevast tulenevalt ei ole kohtul kahtlust, et kaebaja sooviks oli esitada

teabenõue AvTS § 6 lg 1 mõttes. See tahe pidi ka vastustajale äratuntav olema, mida kinnitab

ka asjaolu, et vastustaja on kaebaja 15.11.2021 pöördumise oma dokumendiregistris

registreerinud teabenõudena. Samuti on SKA vastuses kaebusele selgitanud, et kaebaja

15.11.2021 pöördumine on selgitustaotlus AvTS § 23 lg 2 p 5 tähenduses ning sellele vastatakse

märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadusega ettenähtud korras. Seega on vastustaja

kaebaja 15.11.2021 pöördumist esmalt teabenõudena käsitlenud, kuivõrd muidu poleks

lähtutud AvTS-ist, ning seejärel selle selgitustaotluseks ümberkvalifitseerinud. AvTS § 23 lg 2

p 5 kohaselt võib teabevaldaja teabenõude täitmisest keelduda, kui teabenõude täitmiseks tuleb

teavet täiendavalt süstematiseerida ja analüüsida ning selle alusel on vaja uus teave

dokumenteerida. Selline teabenõue loetakse selgitustaotluseks ja sellele vastatakse

märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadusega ettenähtud korras. AvTS § 23 lg 2 p 5

alusel teabenõude selgitustaotluseks ümberkvalifitseerimisel tuleb aga AvTS § 23 lg 3 kohaselt

teabenõudjale ka teabenõude täitmisest keeldumisest viie tööpäeva jooksul teada anda ning seda

põhjendada. Vastustaja pole seda teinud.

11. Siinkohal tuleb aga hinnata, kas vastustaja on üldse õiguspäraselt kaebaja teabenõude

selgitustaotluseks lugenud. AvTS § 23 lg 2 p 5 lubab seda teha, kui teabenõude täitmiseks tuleb

teavet täiendavalt süstematiseerida ja analüüsida ning selle alusel on vaja uus teave

dokumenteerida. Vastustaja hinnangul tuli kaebaja 15.11.2021 pöördumist selgitustaotlusena

käsitleda,

kuna

sellele

vastamiseks

pidi

vastustaja

kontrollima

kolme

erinevat

dokumendihaldussüsteemi ning arhiivi ja neist leitud dokumentidel varjama kolmandate isikute

andmed ehk teabe süstematiseerima. Samuti tuli vastustajal enda sõnul analüüsida SKA

sisekordasid, et tuvastada, kas need kohustavad SKA-d edastama kindlustusandjatele andmeid.

Mitte igasugune tegevus, mis nõuab keskmisele teabenõudele vastamisest suuremat ajakulu, ei

tingi teabenõude selgitustaotluseks ümberkvalifitseerimist. Riigikohus on leidnud, et ka

olemasolevate andmete põhjal arvutustehete abil hõlpsasti teabe leidmine ja väljastamine ei ole

teabe sünteesimine (Riigikohtu halduskolleegiumi 02.12.2021 määrus nr 3-20-992, p 11).

Kohtu hinnangul ei ole dokumendihaldussüsteemides ja arhiivis otsingu teostamine vastustaja

kirjeldatud viisil selline tegevus, millest tulenevalt saaks teabenõude selgitustaotluseks

ümberkvalifitseerida. Olukorras, kus näiteks arhiivis otsingu teostamine oli niivõrd

aeganõudev, et seda polnud võimalik AvTS § 18 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul täita, oli

vastustajal võimalik AvTS § 19 kohaselt teabenõudele vastamise tähtaega pikendada.

12. Ka kolmandate isikute andmete varjamine kaebaja eest ei ole käesoleval juhul selliseks

tegevuseks, millest tulenevalt saanuks SKA kaebaja teabenõude selgitustaotluseks lugeda.

Kaebajale 01.12.2021 väljastatud dokumendid olid äärmiselt lühikesed ega sisaldanud

hulganisti teavet, mille osas varjamise ulatuse üle otsustamine oleks saanud olla keeruline.

Teabe otsimine enda dokumendihaldussüsteemidest ning vajadusel ka arhiivist ja kolmandate

isikute andmete varjamine enne teabe teabenõudjale väljastamist on kohtu hinnangul

teabenõuetele vastamisel tavapärased tegevused. Seega tulnuks vastustajal väljastada kaebajale

15.11.20221 teabenõudes taotletud teave 5 tööpäeva jooksul. Niisiis on vastustaja kaebajale

teabe väljastamisega õigusvastaselt viivitanud.

13. Kaebaja taotleb kohtult seoses vastustaja õigusvastase tegevusega mittevaralise kahju

hüvitamist. RVastS § 9 lg 1 alusel võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist

hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või

eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebaja

viitab kaebuses enda ebavõrdsele kohtlemisele võrreldes isikutega, kes ei kuulu puudega isikute

gruppi. Seega taotleb kaebaja kohtu hinnangul mittevaralise kahju hüvitamist seoses enda

inimväärikuse alandamisega, mis seisnes tema diskrimineerimises võrreldes isikutega, kellel ei

ole puuet.

14. Kaebaja on kohtumenetluses küll selgitanud ka, et SKA sekkus teabenõudele vastamisega

viivitades kaebaja eraellu, kuid kohtule ei nähtu, et tegemist oleks kaebaja eraelu puutumatuse

rikkumisega. See, et teavet edastati hiljem kui pidanuks, ei tähenda, et riik sekkus kaebaja

eraellu.

15. Kohus ei leia, et vastustaja õigusvastane tegevus teabenõudele vastamisega viivitamisel

küündiks kaebaja inimväärikuse alandamiseks ning tooks kaasa mittevaralise kahju hüvitamise.

Kaebaja ei ole esitanud tõendeid ega põhjendusi, millest nähtuks, et SKA oleks kaebajat puude

tõttu tavapärasest teisiti kohelnud. Ka kaebaja viited varasematele kohtuasjadele ei kinnita seda,

kuivõrd tegemist pole analoogsete vaidlustega SKA ja kaebaja vahel. Üheski kaebaja viidatud

asjas ei ole kohus tuvastanud, et SKA või mõni muu haldusorgan oleks kaebajat tema puude

tõttu diskrimineerinud. Kuigi kaebaja on lisaks käesolevale haldusasjale vaidlustanud ka

Sotsiaalministeeriumi ja Rahandusministeeriumi tegevuse tema teabenõuetele vastamisel ka

eelmenetluse staadiumis haldusasjades nr 3-21-2781 ja 3-21-2903, ei saa sellest järeldada, et

SKA või riigiasutused laiemalt kaebajat diskrimineeriks. SKA vastustest kaebajale ei nähtu, et

nad oleksid kaebajat tema puude tõttu eriliselt kohelnud. Sellele faktile ei ole üldse tähelepanu

juhitud. Kohus märgib siinkohal, et paratamatult esineb vigu ka haldusorganite töös ning

asjaolu, et kaebaja 15.11.2021 teabenõude menetlemine ei olnud korrektne, ei tähenda, et see

liigituks kaebaja diskrimineerimise alla või tooks endaga kaasa õiguse mittevaralise kahju

hüvitamisele. Kohus mõistab, et vastustaja tegevus võis kaasa tuua rahulolematust ja

negatiivseid emotsioone, kuid mitte määral, millest saaks tuletada kaebaja inimväärikuse

alandamise.

16. Seega ei ole kokkuvõttes täidetud kaebajale mittevaralise kahju hüvitamise eeldused,

mistõttu jätab kohus hüvitamisnõude rahuldamata.

17. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

otsus tehti kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole

taotlenud menetluskulude väljamõistmist, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud

HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)