2-21-1774/3 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Rajar Miller

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. aprill 2022, Kuressaare kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-1774

Tsiviilasi

Svea

Finance

AS

hagi

P.K

vastu

tarbijakrediidilepingust tuleneva põhivõla, intressi

viivise ja võla sissenõudmiskulu nõudes

Tsiviilasja hind

7688,61 eurot

Menetlusosalised

Hageja Svea Finance AS, registrikood 11200943,

lepinguline esindaja Piret Palm, Svea Inkasso OÜ

Kostja P.K

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista kostjalt P.K-lt hageja Svea Finance AS kasuks välja 6698,93 eurot (sh põhivõlg

6224,38 eurot, intress 330,51 eurot, kuni 04.02.2021 sissenõutavaks muutunud viivis

99,04 eurot ja võla sissenõudmiskulu 45,00 eurot).

3. Mõista kostjalt P.K-lt hageja Svea Finance AS kasuks välja viivis alates 05.02.2021

põhivõla tasumata osalt 6224,38 eurot määras 15,90% aastas kuni põhivõla täitmiseni.

4. Jätta menetluskulud kostja P.K kanda.

5. Rahuldada Svea Finance AS taotlus menetluskulude hüvitamiseks ja määrata hagejale

hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 792,52 eurot.

6. Mõista kostjalt P.K-lt hageja Svea Finance AS kasuks välja menetluskulude hüvitis

792,52 eurot.

7. P.K-l tuleb tasuda menetluskulude hüvitiselt 792,52 eurot Svea Finance AS-ile

käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras.

8. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse

avalikult

teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30

päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule

viimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik

vastus hagile.

Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt,

kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Juhised riigilõivu tasumiseks:

https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/menetluskulud-ja-menetlusabi/riigiloivu-

tasumine-ja-tagastamine.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hageja nõue ja kohtu põhjendused

1. Svea Finance AS (hageja) esitas 04.02.2021 Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale hagi

P.K (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hagi aluseks on hageja ja kostja vahel 02.04.2020

sõlmitud laenulepingust nr 55001008580 tulenev võlgnevus. Hagi kohaselt palub hageja

kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 6224,38 eurot, intressivõlgnevuse 330,51 eurot, hagi

esitamise ajaks sissenõutavaks muutnud viivise 99,04 eurot, viivise põhivõlgnevuselt määras

15,90% aastas, alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse täitmiseni ja võla

sissenõudmiskulu 45 eurot. Hagi asjaolude kohaselt tegi hageja lepingu alusel kostjale

väljamakse 6500 eurot ja kostja kohustus tagastama hagejale 6500 eurot, lepingu

sõlmimistasu 97,50 eurot ja tasuma intressi 15,90% aastas vastavalt maksegraafikule 60 kuu

jooksul. Kostja ei täitnud lepingut kohaselt, ta jäi kolme osamakse tasumisega viivitusse.

Hageja andis kostjale 10.12.2020 saadetud avaldusega täiendava kahenädalase tähtaja võla

tasumiseks ühes teatega, et kui kostja ei tasu võlga 04.12.2020, siis ütleb hageja lepingu

erakorraliselt üles. Kostja võlgnevust ei tasunud ja hageja ütles lepingu 30.10.2020 saadetud

ülesütlemisavaldusega 01.01.2021 erakorraliselt üles ning nõudis kogu võla tasumist.

Lepingu ülesütlemise ja ka hagi esitamise ajal oli põhiosa võlgnevus 6224,38 eurot, ja

intressivõlgnevus summas 330,51 eurot. Vastavalt lepingule kohustus kostja tasuma hagejale

viivist lepingus sätestatud määras 15,90% kui kostja ei tasu tähtaegselt lepingu järgi

tasumisele kuuluvaid makseid. Viivisearvutuses lähtub hageja tegelikust päevade arvust kuus

ja 360 päevasest aastast. Viivist arvestatakse maksetähtpäevale järgnevast päevast ja

lõpetatakse võlgnevuse täieliku tasumise päeval. Kuni lepingu ülesütlemiseni 01.01.2021 on

tähtaegselt tasumata summadelt arvestatud viivis 6,85 eurot ja alates lepingu ülesütlemise

päevale järgnevast päevast, s.o alates 02.01.2021, kuni hagi esitamise päevani 04.02.2021

(kaasa arvatud) on arvestatud põhivõlalt viivis 92,19 eurot, kokku summas 99,04 eurot.

Hageja saatis kostjale lepingu kehtivuse ajal kolm meedetuletuskirja, neist 12.11.2020 ja

10.10.12 saadetud kirjade eest nõuab hageja kostjalt hüvitist 10 eurot. Nendele eelnesid tasuta

meeldetuletused (SMS ja e-posti teel edastatud teavitused). Pärast lepingu ülesütlemist

saadeti kostjale kolm meeldetuletuskirja 05.01.2021, 15.01.2021 ja 25.01.2021, mille eest on

hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitist 35 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja

kanda, mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja kantud menetluskulud ning märkida, et

kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse §

113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni.

2. Vastavalt hagi menetlusse võtmise määrusele tuli kostjal hagile kirjalikult vastata 14 päeva

jooksul alates määruse ja hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid ja menetlusse

võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud 18.02.2022 TsMS § 325 alusel, mis annab

kohtule õiguse lugeda dokument kättetoimetatuks alates dokumendi õigusliku aluseta

vastuvõtmisest keeldumisest. Kohtukordnik püüdis kostjale dokumente üle anda kohtule

teadaoleval kostja elukoha aadressil xxxxxxxx. Seal kostja ei viibinud. Kohtukordnik helistas

kostjale ja teavitas üleandmist vajavatest dokumentidest. Kostja lubas tagasi helistada, kuid

ei helistanud ja kõnedele ei vastanud. Kohtukordniku kõnele vastas kostja uuesti siis, kui

kohtukordnik helistas teiselt telefoninumbrilt. Telefonikõnes 14.02.2022 lubas kostja saata

kohtukordnikule SMS-iga enda asukoha, kostja lubatud sõnumit ei saatnud. Telefonikõnes

15.02.2022 lubas kostja ise dokumentidele järele tulla. Kostja dokumentidele järele ei tulnud.

Kuna kostja oli teadlik, et temale soovitakse hagimaterjale kätte toimetada, ta on vältinud

kohtukordniku telefonikõnesid, jätnud avaldamata enda asukoha ja erinevalt lubatust, ei ole

ka ise dokumentidele järele tulnud, tuleb seda lugeda kostja keeldumiseks dokumentide

vastuvõtmisest ilma seadusliku aluseta. Kohtule ei ole teada ühtegi seaduslikku alust, mis

oleks võimaldanud keelduda dokumentide vastuvõtmisest. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus

hagimaterjalid kostjale kättetoimetatuks alates viimasest katsest kostjaga kontakti saada

18.02.2022. Seega möödus hagile vastamise tähtaeg 04.03.2022. Kostja ei ole hagile

vastanud. Kostjat on hagiavalduse menetlusse võtmise määruses hoiatatud, et kui ta jätab

tähtaegselt kohtule vastamata, võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

3. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei

ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks

ja kohus kontrollib üksnes hagi õiguslikku põhjendatust. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult

põhjendatud.

4. Kohus vormistab tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

Kohtu selgitused kostjale

5. Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust

kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses. Kaja esitamise kohta selgitab

kohus kostjale järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele, avaldus kaja

esitamise kohta ja mõjuv põhjus, mis takistas kostjal hagile tähtaegselt vastamast ning selle

põhistus. Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos

kajaga tuleb kostjal esitada kõik vajalik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja

vastus ja tõendid oma väidete kohta tõendid (TsMS § 415 lg 1, § 417 lg 2). Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise

korral: (i) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, (ii)

kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale

kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt, (iii)

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega

seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

6. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

(TsMS § 173 lg 1). Menetluskulud jäävad hagi rahuldamise tõttu kostja kanda (TsMS § 162

lg 1). TsMS § 174 lg 2 tulenevalt määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Hageja taotleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna hagiavalduse

esitamisel tasutud riigilõivu 475 eurot ja lepingulise esindaja kulu 317,52 eurot (sh

käibemaks 47,52 eurot) hüvitamist.

7. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud

riigilõiv 475 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 7688,61 eurot.

Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli

hagilt hinnaga kuni 8000 eurot tasuda riigilõiv summas 475 eurot. Vastavalt hagihinnale

tasutud riigilõiv kuulub TsMS § 138 lg 2 alusel menetlusosalise kohtukulude hulka ja tuleb

kostjal hagejale hüvitada.

8. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Hageja menetluskulude nimekirja

kohaselt on hageja menetluskuluks ka lepingulise esindaja kulu 317,52 eurot (sh käibemaks

47,52 eurot). Hageja lepinguline esindaja on osutanud õigusteenust asja materjalidega

tutvumiseks ja hagiavalduse koostamiseks 3 tundi, hinnaga 90 eurot/tunnis (käibemaksuta).

Kohus peab hageja esindaja toiminguid ja nendele kulunud aega vajalikuks ja põhjendatuks.

Õigusteenuse tunnihind on kohtupraktikat arvestades mõistlik. Hageja on vastavalt TsMS §

174 lg 10 kinnitanud, et ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu (54 eurot) täies ulatuses tagasi

arvestada, sest maksukohustuslasest hagejal on nii maksustatav kui maksuvaba käive ning

sisendkäibemaksu arvestatakse maha osaliselt. Hageja on selgitanud, et tal on õigus

sisendkäibemaksust 12% tagastusele ja ta peab kuludesse kandma tasutud käibemaksust

88%. Sel põhjusel palub hageja hüvitada hagejale esitatud õigusteenuse arvel toodud

käibemaksust 54 eurot 47,52 eurot (s.o 88 %). Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hagejale

hüvitatava lepingulise esindaja kulu suuruseks 317,52 eurot (s. o 47,52 + 270 eurot).

9. Kokku määrab kohus seega hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 792,52 eurot

(sh riigilõiv 475 eurot ja lepingulise esindaja kulu 317,52 eurot), mis tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista.

10. Hageja taotlusel märgib kohus, et kostjal tuleb tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni viivist võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras (TsMS § 177 lg 4).

11. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada kaevates kohtulahendi peale, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

12. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p

2).

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik