3-20-2136/19 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. aprill 2022, Tartu

Haldusasja number

3-20-2136

Haldusasi

X kaebus Maksu- ja Tolliameti 30. septembri 2020. a

teatise nr 8-3/002364 tühistamise, uue otsuse tegemiseks

kohustamise ja kahju hüvitamise nõudes.

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 11. augusti 2021. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebaja X

esindaja Oskar Kilk

Vastustaja Maksu- ja Tolliamet

esindaja Aiki Meister

RESOLUTSIOON

1. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 11. augusti 2021. a

otsus muutmata.

2. Jätta X apellatsioonimenetluse kulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 30. mai 2022.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas Maksu- ja Tolliametile (MTA) residendist füüsilise isiku 2019. a tuludeklaratsiooni,

milles esitatud andmete kohaselt tekkis tal tulumaksu tagastusnõue 364,01 eurot. Ühtlasi

esitas kaebaja selgituse, mille järgi Bestbeans OÜ väljamakselt summas 7500 eurot on ebaõigesti

kinni peetud tulumaks, kuna tegemist ei olnud maksustatava tuluga.

2. MTA 30. septembri 2020. a teatisega nr 8-3/002364 andis MTA kaebajale teada tema 2019. a

tuludeklaratsiooni andmete korrigeerimisest. MTA selgitas, et Bestbeans OÜ esitatud andmete

alusel oli eeltäidetud tuludeklaratsiooni kantud väljamakse kaebajale 7500 eurot ja sellelt

kinnipeetud tulumaks 1500 eurot. Kaebaja oli need andmed eeltäidetud deklaratsioonilt

kustutanud.

MTA muutis tuludeklaratsiooni andmeid nii, et see näitas Bestbeans OÜ väljamakset ja sellelt

kinni peetud tulumaksu. Korrigeerimise tulemusena kaebaja tulumaksu tagastusnõude suurus ei

muutunud.

3. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis menetlusse MTA teatise

tühistamise, uue maksuotsuse tegemiseks kohustamise ja kahju hüvitamise nõuetes.

Kaebuse kohaselt on MTA haldusakt pealkirjastatud teatisena, kuid sisuliselt on tegemist

maksuotsusega. Teatis on põhjendamata, selles puudub vaidlustamisviide ja sellest ei nähtu

haldusakti andmise õiguslikku alust. MTA määratud maksusumma on 1500 euro võrra suurem kui

kaebaja esitatud tuludeklaratsiooni kohaselt arvutatud summa. Kuna summa on ekslikult kinni

peetud, tuleb see tagastada. Kaebaja endine tööandja deklareeris ekslikult kaebajale makstud

kahjuhüvitise kaebaja tuluna, pidas summalt alusetult kinni tulumaksu ja kandis selle MTA arvele.

Kaebaja ei ole MTA-le esitanud taotlust 1500 euro tagastamiseks. Kuna kaebaja on MTA-d

kirjalikult teavitanud maksu kinnipidamise ekslikkusest, sisaldub nendes seisukohades

olemuslikult taotlus maksu tagastamiseks.

Kaebaja ei ole saanud kasutada talle kuuluvat raha. Sellest tekkinud kahju suuruse on 0,06 %

päevas, mis tuleb kaebaja kasuks välja mõista iga päeva eest kuni summa tagastamiseni.

4. Vastuses kaebusele vaidles MTA kaebusele vastu ja palus jätta see läbi vaatamata, kuna

kaebusega ei ole võimalik saavutada selle eesmärki.

Vastustaja selgitas, et kaebaja ei ole esitanud 1500 euro kui tulumaksu tagastusnõuet 2019. a

tuludeklaratsioonis ega muus dokumendis. Kaebaja esitas tuludeklaratsiooni nii, et jättis

märkimata Bestbeans OÜ väljamakse 7500 eurot ja sellelt kinni peetud tulumaksu 1500 eurot.

Kuna Bestbeans OÜ oli kaebajale tehtud väljamakse deklareerinud ning tulumaksu kinni pidanud,

ei olnud kaebaja tuludeklaratsioonis kajastatud andmed õiged. Vaatamata kaebaja deklareeritud

andmete ebaõigsusele ei olnud MTA-l põhjust maksusummat määrata, sest tuludeklaratsioonis

esitatud tagastusnõude summa jäi samaks.

Toiming ei toonud kaebajale kaasa kohustusi, kuid lõi võimaluse tagastada tulumaksu enammakse

364,01 eurot. Maksuotsuse oleks MTA pidanud tegema juhul, kui kaebaja oleks eeltäidetud

andmetest kustutanud ära üksnes Bestbeans OÜ väljamakse 7500 eurot, kuid jätnud kustutamata

väljamakselt kinnipeetud tulumaksu 1500 eurot.

Õige ei ole kaebaja väide, et vaidlusaluse väljamakse tulumaksuga maksustamine on alusetu.

MTA-l ei olnud põhjust nõuda kaebajalt taotlust vaidlusaluse 1500 euro kui tulumaksu enammakse

tagastamiseks, sest tegemist ei ole tulumaksu enammaksega.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

5. Tartu Halduskohus rahuldas 11. augusti 2021. a otsusega kaebuse osaliselt ning kohustas

vastustajat lahendama kaebaja tagastusnõue (enammakse tuvastamise nõue) ja jättis kaebuse

ülejäänud osas rahuldamata. Ühtlasi keeldus halduskohus lubamast täiendada kaebust vastustaja

haldustegevuse õigusvastasuse kindlakstegemise ja 1500 euro tagastamiseks kohustamise

nõuetega, kuna need esitati hilinenult.

6. Halduskohtu otsuse põhjenduste kohaselt sätestab maksukorralduse seaduse (MKS) § 33 lg 5,

et tagastusnõudest tuleb maksuhaldurit teavitada maksudeklaratsioonis või muus kirjalikus või

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud dokumendis. Samas vormis tuleb MKS § 106

lg 1 alusel esitada tagastusnõude täitmise, s.t tagastamisele kuuluva summa maksukohustuslase

pangakontole kandmise avaldus. Enammakstud maksusumma puhul tuleb maksukohustuslasel

endal seega esitada tagastusnõue maksuhaldurile (tagastusnõude tuvastamine ega täitmine ei toimu

maksuhalduri algatusel).

7. Vaidlusalune teatis ei ole maksuotsus MKS § 95 lg 1 tähenduses, kuna teatisega ei ole määratud

tasumisele kuuluvat maksusummat. Õige ei ole kaebaja arusaam, et teatisega tehtud muudatused

piiravad kaebaja õigust esitada tagastusnõue. Kaebaja ei saa muuta olematuks fakti, et

vaidlusaluselt väljamakselt on tulumaks maksu kinnipidaja poolt deklareeritud ja kaebaja eest

tasutud. Kui kaebaja eesmärgiks on saavutada vaidlusaluse tulumaksu tagastamine, siis seda ei ole

võimalik saavutada eeltoodud fakti aktsepteerimata ja tagastusnõuet esitamata.

8. Kaebaja väitel on talle kahju põhjustanud see, et ta ei ole saanud vaidlusalust maksusummat ehk

1500 eurot kasutada. Sel alusel kahju tekkimine on välistatud. Kui selle üle, kas kaebaja on

esitanud vastustajale tagastusnõude, on võimalik arutleda, siis tagastusnõude täitmise ehk raha

kaebaja kontole kandmise taotlust kaebaja kindlasti esitanud ei ole. Kaebajal ei olnud vaidlusalust

summat võimalik kasutada olenemata vastustaja tegevusest.

9. Riigikohus on selgitanud, et eristada tuleb tagastusnõude tuvastamise ja täitmise nõudeid.

Tagastusnõude tuvastamisel kontrollib maksuhaldur enammakse olemasolu ja õigsust. Kui

kontrolli tulemusena selgub, et maksukohustuslasel ei ole enammakset tekkinud, tuleb

maksuhalduril teha selle kohta motiveeritud maksuotsus. Kui tagastusnõuet välistavaid asjaolusid

ei tuvastata, tuleb maksuhalduril tagastusnõue aktsepteerida. Aktsepteerimisega tunnistab

maksuhaldur tagastusnõude olemasolu. Tagastusnõude tuvastamise menetlus lõpeb enammakse

kandmisega maksukohustuslase ettemaksukontole. Kui maksukohustuslane soovib, et

tagastusnõue täidetakse muul viisil kui maksukohustuslase ettemaksukontole kandmisega, saab ta

maksuhaldurile esitada tagastusnõude täitmise taotluse (Riigikohtu lahend 3-3-1-35-16 p 15).

10. Kaebaja ei esitanud vastustajale üksnes tuludeklaratsiooni, vaid ka avalduse, mille järgi

vaidlusalune 7500 eurot ei ole kaebaja hinnangul tulumaksuga maksustatav tulu ja sellelt on

ebaõigesti kinni peetud tulumaks (dtl 69-70). Samasisulisi avaldusi esitas kaebaja ka varem,

märtsis - aprillis 2019 (dtl 40-41, 45). Kaebaja tegevust saab mõista maksuhalduri teavitamisena

tagastusnõudest MKS § 33 lg 5 tähenduses. Vastustajal tekkis seega kohustus lahendada

haldusaktiga küsimus, kas kaebaja on teinud tulumaksu enammakse ehk kas vaidlusalune

7500 eurot oli tulumaksuga maksustamisele kuuluv tulu. Vastustaja ei ole seda tähtaegselt,

s.o 1. oktoobriks 2020 teinud.

Kui vastustajale ei olnud üheselt arusaadav, kas kaebaja soovib tagastusnõude esitada, siis oleks

tal tulnud anda kaebajale võimalus oma tahteavaldust täpsustada. Vajadust selgitada kaebajale

tagastusnõude esitamise või täpsustamise avaldus ei välista see, et vastustaja hinnangul ei ole

kaebaja enammakset teinud. Vastustajal tuleb selgitada isikule tema õigusi ja võimalusi ka siis,

kui tema arvates on vastava taotluse esitamine perspektiivitu. Praeguse kohtuasja raames ei saa

võtta seisukohta, kas vaidlusalune 7500 eurot oli tulumaksuga maksustatav tulu või mitte. Kohus

ei saa anda eelhinnangut haldusaktile, mida vastustaja veel andnud ei ole. See ei ole menetlusse

võetud nõuete lahendamiseks ka vajalik.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

11. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu otsuse tühistamist ja

uue otsuse tegemist, millega tühistada MTA 30. septembri 2020. a teatis nr 8-3/002364, kinnitada

kaebaja tuludeklaratsioon ja mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja kahjuhüvitis ajavahemiku

28. veebruarist 2019 kuni 1. veebruarini 2021 summas 588,48 eurot ja sellele järgneva aja eest

0,06% päevas kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

Kaebaja selgitab, et kaebuse eesmärgiks on maksukohustuse suuruse kindlakstegemine. Vastustaja

on omakorda selgelt öelnud (dtl 33 viimane lõik), et maksuhalduril „ei olnud põhjust nõuda

apellandilt taotlust vaidlusaluse 1500 euro kui tulumaksu enammakse tagastamiseks, sest tegemist

ei ole apellandi tulumaksu enammaksega“. Ometi on kohus oma otsusega kohustanud vastustajat

lahendama apellandi tagastusnõude. Kaebaja jaoks on oluline konkreetse maksukohustuse suurus.

Kui maksukohustuse suuruse küsimus on lahendatud, on selge ka see, kas maksu on enam

makstud.

Tulumaksu maksusumma arvutatakse kas maksukohuslase esitatud deklaratsiooni alusel (MKS

§ 88 lg 1) või maksuotsusega (MKS § 92 lg 1 ja MKS § 95 lg 1), mis on haldusakt. Muud alust

maksusumma määramiseks seadus ette ei näe ja vastustajal ei ole õigust muuta maksumaksja

esitatud deklaratsiooni.

Vastustaja määras kaebaja 2019. a tulumaksukohustuse suuruseks 1541,10 eurot. Kaebaja esitatud

deklaratsiooni alusel oli tulumaksukohustuse suuruseks 41,10 eurot. Vastustaja teatise näol on

seega selgelt tegu MKS § 95 lg 1 ja 2 nimetatud haldusaktiga.

Kohus on kahjuhüvitise rahuldamata jätmist põhjendanud sellega, et vaidlusaluse summa

tagastamist ei ole apellant taotlenud ja intressinõude maksmine sõltub tagastusnõude esitamise

ajast (dtl 104). See ei vasta tõele. Esiteks jäi apellant vaidlusaluse rahasumma kasutamise

võimalusest ilma ajast, mil see õigusvastaselt ja vastustaja tegevuse tõttu kinni peeti ehk ajal, mil

maksu kinnipidaja ei olnud kinni peetud summat isegi veel deklareerinud. Teiseks on selge, et

tagastusnõude rahuldamine on senini olnud ja siiani on välistatud, kuna vastustaja on algusest

peale selgelt väljendanud, et maksusumma on õigesti kinni peetud.

12. Vastuses apellatsioonkaebusele MTA vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see

rahuldamata.

Vastustaja on seisukohal, et tühistamiskaebuse lahendamisel ei saanud halduskohus võtta

seisukohta Bestbeans OÜ tehtud väljamakse tulumaksuga maksustamise osas. Enammakstud

maksusumma puhul tuleb maksukohustuslasel ise esmalt tagastusnõue maksuhaldurile esitada.

MKS § 88 lg 1 kohaselt arvutab maksukohustuslane deklaratsiooni alusel tasumisele kuuluva

maksusumma ning maksuhalduril on õigus maksukohustuslase arvutatud summat kontrollida ning

vajaduse korral määrata maksusumma MKS §-s 98 sätestatud tähtaja jooksul. Kuid erinevalt

kaebaja seisukohast ei olnud maksuhalduril käesoleval juhul põhjust maksusumma määramiseks,

sest MKS § 92 lg-s 1 toodud aluseid maksusumma määramiseks ei esinenud.

Ringkonnakohtul puudub pädevus tuludeklaratsiooni kinnitamiseks. Kohus saaks teatud

tingimustel üksnes kohustada vastustajat kaebaja tuludeklaratsiooni andmete õigsust kinnitama,

mitte aga teha seda ise.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse

tühistamiseks.

14. Apellatsioonimenetluses on kaebaja jätkuvalt seisukohal, et MTA 30. septembri 2020. a teatis

on haldusakt, millega maksuhaldur määras kindlaks kaebaja maksukohustuse suuruse.

Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu.

15. Tulenevalt MKS § 95 lg-st 1 annab maksuhaldur maksuotsuse tasumisele kuuluva

maksusumma määramiseks. Maksotsuse kui haldusakti regulatiivsus seisneb seega selles, et

maksuotsusega tuvastatakse isiku kohustus tasuda maksusumma ja kohustatakse teda

maksusumma tasuma.

Praegusel juhul muutis MTA 30. septembri 2020. a teatisega kaebaja 2019. a füüsilise isiku

tuludeklaratsioonis esitatud andmeid, kuid andmete muutmine ei toonud kaasa kaebaja poolt

tasumisele kuuluva täiendava maksusumma tuvastamist ega tuludeklaratsiooniga esitatud

tulumaksu tagastusnõude suuruse muutmist. Teatise tõttu ei halvenenud selles osas kaebaja

positsioon. Kaebaja tuludeklaratsioonis esitatud andmete alusel arvestatud õigus saada tagasi

maksuhaldurile seaduses ettenähtust suuremas summas tasutud tulumaks jäi muutumatuks.

16. Maksuhaldur ei saanudki kaebajale tehtud 7500-eurose makse ning sellelt kinni peetud ja

tasutud tulumaksu osas tuvastada, kas tegemist on kaebaja maksustatava tuluga või kui suur on

kaebaja maksukohustus. Vastavalt MKS 31 lg 1 p-le 1 on maksukohustus maksuseadusest või

tulenev maksumaksja kohustus tasuda maksusumma. Maksukohustuse täitmine võib toimuda

maksu kinnipidaja poolt maksusumma kinnipidamise ja tasumise kaudu (MKS § 31 lg 1 p 2). sel

juhul maksusumma kinnipidamise ja kandmisega selleks ettenähtud maksuhalduri kontole

maksukohustus lõpeb (MKS § 31 lg 3 p 1, § 105 lg-d 1 ja 5).

Vastavalt oli maksusumma kinnipidamise ja tasumisega lõppenud ka kaebajale OÜ Bestbeans

poolt tehtud väljamaksega seotud maksukohustus. Lõppenud maksukohustusest ei saa isikule

tuleneda kohustust tasuda maksusumma veelkordselt. Samuti ei saa maksuhaldur lõppenud

maksukohustuse osas määrata tasumisele kuuluvat maksusummat ega kohustada maksumaksjat

seda summat tasuma.

Eeltoodud põhjustel ei ole MTA 30. septembri 2020. a teatisel haldusakti, täpsemalt maksuotsuse

tunnuseid. Teatisega ei muudetud, loodud ega lõpetatud kaebaja maksuõigusi ega kohustusi.

Kaebaja maksudeklaratsioonis esitatud andmete muutmisega viis vastustaja maksudeklaratsiooni

kooskõlla tegelike asjaoludega, s.t MTA hinnangul kajastab kaebaja 2019. a tuludeklaratsioon

nüüd kõiki andmeid kaebajale tehtud väljamaksete ja tasutud tulumaksu kohta.

17. Apellatsioonkaebuses rõhutab kaebaja, et tema eesmärk kohtumenetluses on maksukohustuse

suuruse kindlakstegemine. Apellatsioonkaebuse väidetest võib siiski aru saada, et kaebaja sooviks

on hoopis see, et kohus kujundaks seisukoha, kas OÜ Bestbeans poolt kaebajale tehtud

7500-eurone väljamakse on kaebaja maksustatav tulu ning kas väljamakse tõttu tekkis kaebajal

kohustus tasuda tulumaksu. Kaebaja tegelikuks eesmärgiks on seega, et kohus tuvastaks, kas

kaebajal on tagastusnõue (MKS § 33 lg 1), määraks tagastusnõude suuruse ja kohustaks vastustaja

tagastusnõude täitma. Olukorras, kus vaidlustatud teatis ei ole haldusakt ning kaebaja

tuludeklaratsioonis esitatud andmete muutmisel ei olnud vastustaja õigustatud ega kohustatud

tuvastama, kas kaebajale OÜ Bestbeans poolt tehtud väljamakse kuulub kaebaja maksustava tulu

hulka või kui suur on väljamaksega seotud maksukohustus, ei ole kaebaja eesmärk saavutatav

halduskohtumenetluses MTA teatise vaidlustamisega.

18. Halduskohus selgitas õigesti, et MKS § 33 lg 5 ning § 106 lg 1 järgi tuleb tagastusnõudest

maksuhaldurit teavitada, samuti esitada tagastusnõude täitmise avaldus maksudeklaratsioonis või

muus kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud dokumendis. Praegusel

juhul ei olnud kaebajal võimalik teavitada vastustajat tagastusnõudest tuludeklaratsiooni

esitamisega, kuna deklaratsioonis sai esitada andmeid üksnes tulude kohta, kuid mitte kaebaja eest

tasutud tulumaksu kohta. Sel põhjusel OÜ Bestbeans poolt tehtud väljamakse kustutamisega

eeltäidetud deklaratsioonile kantud kaebaja tulude loetelust jäi arvestamata ka väljamakselt

arvestatud tulumaks.

Maksukorralduse seadusest ei tulene aga, et tuludeklaratsiooni esitamisega oleks kaebaja kaotanud

õiguse nõuda maksuhaldurilt seaduses sätestatust suuremas summas tasutud makse tagastamist.

Samuti ei ole sellist tagajärge vastustaja poolt kaebaja tuludeklaratsiooni andmete muutmisel.

19. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et kaebaja 2019. a veebruaris, märtsis ja

aprillis vastustajale esitatud avaldusi, milles kaebaja selgitas, et OÜ Bestbeans väljamakse ei ole

kaebaja maksustatav tulu ja sellelt on ebaõigesti kinni peetud tulumaks, tuleb mõista maksuhalduri

teavitamisena tagastusnõudest MKS § 33 lg 5 tähenduses. Vastuses apellatsioonkaebusele on

maksuhaldur samuti nõustunud, et kaebaja avaldusi tulnuks käsitada tagastusnõudest

teavitamisena. Seega tekkis vastustajal MKS § 33 lg 11 ja § 106 lg 2 alusel kohustus 60 päeva

jooksul kontrollida tagastusnõude olemasolu ning kanda enammakse kaebaja ettemaksukontole

või anda maksuotsus, millega tuvastada enammakse puudumine. Kuna vastustaja seda tähtaegselt

ei teinud, siis on ta viivituses oma kohustuse täitmisega ning halduskohus põhjendatult kohustas

MTA-d lahendama kaebaja tagastusnõue.

20. Nõustuda ei saa aga kaebaja seisukohaga, nagu tulnuks halduskohtul teha kindlaks kaebaja

2019. aasta maksustava tulu suurus ja sellest lähtuvalt kohustada vastustajat lahendama kaebaja

tagastusnõue kindlal viisil. Sel juhul võtnuks halduskohus endale maksuhalduri rolli ning

haldusmenetlus oleks kandunud kohtumenetlusse. See ei ole halduskohtu ülesanne ning väljuks ka

halduskohtu pädevuse piirest. Halduskohtu ülesanne on kontrollida täitevvõimu tegevuse

õiguspärasust ja selle kaudu anda isikutele võimalus oma õiguste kaitseks. Praegusel juhul ei ole

vastustaja haldusmenetlust läbi viinud, mistõttu ei ole selge, kas asja lahendamiseks on vaja

täiendavate asjaolude väljaselgitamist või tõendite kogumist. Maksuhalduri seisukoht, et kaebaja

tagastusnõue ei ole põhjendatud, ei ole käsitatav tagastusnõude aktsepteerimisest keelduva

maksuotsusena. Käesoleval hetkel ei saa täie kindlusega öelda sedagi, et tagastusnõude

lahendamisel ei võiks maksuhalduri positsioon muutuda. Nendel asjaoludel ei pea ringkonnakohus

põhjendatuks kohustada MTA-d lahendama kaebaja tagastustaotlust kohtu poolt määratletud

viisil.

21. Teiseks ei kuulu küsimus sellest, kas vaidlusalune 7500 eurot on kaebaja maksustatav tulu

vaidluse eseme hulka, s.t sellest ei sõltu käesolevas asjas kaebuse lahendamine.

Ringkonnakohus osutab siiski, et tagastusnõude lahendamisel võib olla vajalik täiendavate

põhjenduste ja selgituste esitamine vaidlusaluse väljamakse asjaolude kohta. Nimelt nähtub

töövaidluskomisjoni 7. veebruari 2019. a määrusest, et kaebaja pöördus töövaidluskomisjoni

nõudega OÜ Bestbeans vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse (koondamise) tühisuse

tuvastamiseks, töösuhte lõpetamiseks, töölepingu seadus § 109 lg 1 alusel hüvitise välja

mõistmiseks ning vähem makstud töötasu ja puhkusetasu saamiseks. Vaidlus lahendati

kompromissiga, mille kohaselt OÜ Bestbeans kohustus maksma kaebajale moraalse hüvitisena

7500 eurot. Kompromissi sõlmimisega on pooltel iseenesest õigus oma senised õigussuhted ümber

kujundada. Maksustatava tulu määratlemisel võib aga olla vajalik selgitada,

kas

töövaidluskomisjoni kinnitatud kompromissi alusel hüvitise maksmise korral on tegemist

tulumaksuseaduse § 13 lg 1 mõttes töövaidluskomisjoni poolt väljamõistetud hüvitisega,

arvestades, milliste kaebaja õiguste rikkumise eest OÜ Bestbeans hüvitist maksis.

22. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et kohtul puudub pädevus haldustoimingu tegemiseks

või haldusakti andmiseks. Seetõttu ei saa kohus kinnitada või aktsepteerida kaebaja 2019. a

tuludeklaratsiooni kaebaja esitatud ja maksuhalduri poolt muutmata, kujul.

23. Kahju hüvitamise nõuet peab kaebaja põhjendatuks, kuna tagastusnõude rahuldamine on siiani

välistatud, sest vastustaja on algusest peale selgelt väljendanud, et maksusumma on õigesti kinni

peetud. Halduskohus leidis aga, et kaebaja ei oleks saanud vaidlusalust raha kasutada põhjusel, et

ta ei ole esitanud vastustajale tagastusnõude tuvastamisele lisaks tagastusnõude täitmise taotlust.

Riigikohus on sarnases olukorras tõesti sedastanud, et tagastusnõude aktsepteerimise korral lõpeb

tagastusnõude tuvastamise menetlus raha kandmisega isiku ettemaksukontole1. Maksuhaldur

kannab raha isiku arvelduskontole tema taotluse alusel. Kuna kaebaja ei ole esitanud

tagastusnõude täitmise taotlust, siis isegi vastustaja poolt tagastusnõude aktsepteerimise korral ei

oleks kaebaja saanud raha oma valdusesse ega asuda raha kasutama. Seetõttu, kuigi vastustaja on

viivitanud kaebaja tagastusnõude lahendamisega, puudub põhjuslik seos vastustaja tegevusetuse

ja kaebaja jaoks kahjuliku tagajärje vahel. Ringkonnakohus osutab sellelegi, et praeguseks ajaks

ei ole selge, kas tagastusnõue kuulub rahuldamisele ja kaebaja arvates õigusvastaselt kinni peetud

tulumaksu summa tagastamisele. Seetõttu ei saa tõsikindlalt järeldada, et vastustaja viivituse tõttu

on viibinud tagastusnõude aktsepteerimine. Nendel asjaoludel ei ole alust mõista vastustajalt

kaebaja kasuks välja kahjuhüvitist vastavalt RVastS § 7 lg-le 1.

Halduskohus selgitas põhjendatult, et kaebaja õiguste kaitseks ei ole kahju hüvitamise nõude

rahuldamine käesoleval juhul ka vajalik. Nimelt on maksuhalduril seadusest (MKS § 116 lg-st 2)

1 Vt RKHK 24. novembri 2016 otsus asjas nr 3-3-1-35-16 (p 15)

tulenev kohustus maksta kaebajale intressi tagastusnõude rahuldamise korral, tagastusnõude

lahendamisega viivitatud aja eest. Intressi suuruses 0,06% päevas (MKS § 117 lg 1) arvestatakse

alates päevast, mil enammakse tagastamine pidi toimuma, kuni selle tagastamise või

tasaarvestamise päevani. Seega vastab maksuhalduri võimaliku intressi maksmise kohustuse

suurus kahju suurusele, mida kaebaja leiab olevat endale tekkinud alusetult kinni peetud tulumaksu

summa kasutamise võimaluse kaotuse tõttu.

24. Eeltoodu alusel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata.

25. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kaebuse rahuldatud osa on sedavõrd väike, siis loeb ringkonnakohus menetluskulude jagamisel, et

kaebus jäi tervikuna rahuldamata ega mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulusid.

Nii halduskohtus kui ka apellatsioonimenetluses kantud kaebaja menetluskulud jäävad tema enda

kanda.

Vastustaja

ei

ole

esitanud

menetluskulude

nimekirja

ega

kuludokumente

apellatsioonimenetluses. Tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest menetluskulusid

vastustaja kasuks välja ei mõisteta.

(allkirjastatud digitaalselt)