2-21-138474/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Määruse tegemise aeg ja koht

27.04.2022 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-138474

Tsiviilasi

Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi O T-M

vastu võlanõudes

Tsiviilasja hind

100,00 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Osaühing

EUROPARK

ESTONIA

(registrikood 10811490), lepinguline esindaja Elari

Arjakas

Kostja O T-M (isikukood xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Mõista O T-M Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks välja 100,00 eurot.

Menetluskulud

3. Jätta menetluskulud O T-M kanda.

4. Välja mõista O T-M Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskulud

summas 395 eurot.

5. Välja mõista O T-Milt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt (395 eurot) kohtuotsuse jõustumisest kuni kohase

täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt oli kostja sõiduki numbrimärgiga xxx omanik või vastutav kasutaja

perioodil 06.07.2018-29.09.2021. Nimetatud perioodi jooksul pargiti sõiduk hageja

2(7)

opereeritavale parkimisalale 11.12.2018 xxx parklas, 13.12.2018 ja 15.12.2018 xxx parklas.

Sõiduki parkimisel rikuti lepingutingimusi, sest armatuurlaual ei olnud nähtav

parkimisõigust andev parkimiskaart ja alustatud ei olnud ka mobiilset parkimist, ehk kostja

jättis parkimise eest tasumata. Hageja väljastas kostjale leppetrahvinõuded, mis paigutati

sõiduki kojameeste vahele. Kostja pole käesoleva ajani leppetrahve tasunud. Hageja saatis

meeldetuletuse võlgnevuse kohta enne kohtusse pöördumist, kuid kostja sellele ei vastanud.

2. Iga leppetrahvi summa oli 30,00 eurot. Hageja nõuab leppetrahvide ja sissenõudmiskulude

10,00 eurot välja mõistmist kostjalt. Sissenõudmiskulude nõue tuleneb kostjale tähitud

kirjaga saadetud meeldetuletusest ning Transpordiametile ja rahvastikuregistrile tehtud

päringutega seotud kuludest.

3. Hageja leidis, et leppetrahvinõudest on mõistliku aja jooksul teavitatud, sest see jäeti

vahetult pärast rikkumist sõiduki kojamehe vahele. Lisaks saatis hageja tähitud kirja

meeldetuletusega 09.03.2021. 29.01.2021 ja 22.09.2021 saadeti meeldetuletus ka

rahvastikuregistrist nähtuvale e-posti aadressile. Hageja õigus korraldada parkimist

vaidlusalustes parklates ei ole vaidluse lahendamise seisukohalt asjakohane.

4. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja menetluskuludeks olid

õigusabikulud 4 tunni ja 45 minuti eest tunnihinnaga 80,00 eurot ja riigilõiv 75,00 eurot.

Samuti palus hageja välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20,00 eurot. Hageja palub

märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

5. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja võttis omaks asjaolu, et sõiduk registreerimisnumbriga

xxx kuulus vaidlusalusel perioodil temale ja sõidukile on vormistatud 3 leppetrahvi. Kostja

leiab, et hagi tuleks jätta rahuldamata, sest hageja ei teatanud kostjale leppetrahvinõudest ja

leppetrahvide esitamise mõistlik aeg on möödas. Hageja ei ole kordagi tõendanud, et

leppetrahvinõue esitati kostjale, nt fotodega, kirjaga, SMS-iga. Hageja esitatud fotod, milles

leppetrahv on pandud kojameeste vahele, ei ole sobivaks tõendiks tsiviilkohtumenetluses.

Kui leppetrahv pandi kojamehe vahele, oleks selle kohta tulnud saata teade e-postiga või

tähitud kirjaga, et kostjal oleks olnud võimalik vastuväiteid esitada või leppetrahvid tasuda.

Kostja sai leppetrahvidest teada alles kohtumenetluse käigus ehk kolm aastat pärast

leppetrahvide väljastamist. Maanteeamet hakkas sõidukiomanike kohta andmeid

parklaoperaatoritele edastama 2019. aasta jaanuaris. Hageja esitas kostja vastu nõude 2021.

aasta detsembris. Seetõttu on ajalist vahet arvesse võttes kostjal raske tõendada leppetrahvi

tegemise hetkel olnud asjaolusid.

6. Sõiduk oli xxx parklas parkimise ajal remondis ning sõidukit kasutas pahatahtlikult teine

isik. Sõiduki kasutaja huvides ei olnud, et kostja saaks nendest teada.

7. Hageja pole tõendanud, et väidetavate leppetrahvide väljastamise päevadel olid infotahvlid

tasulise parkla kohta paigaldatud parklatesse. xxx tänava parkla juures on segamini mitu

erinevat parklat – ühisteenuste tasuline parkla, Europargi tasuline parkla ja kortermajadele

kuuluv maa, millel on parkimine tasuta. Pargitavale alale on ka kolm erinevat sissesõitu. xxx

parklal on samuti kolm sissesõitu, kuid fotod on ainult kahest. Fotod on tehtud erinevatel

aastaaegadel ning nendel kajastatud tingimused muutuvad, mistõttu ei tõenda need olukorda

leppetrahvi tegemise hetkel. Hageja pole tõendanud, et tal oli üldse õigus opereerida parklaid

hagis nimetatud parklaaladel ega millisel alal oli sõiduk pargitud.

3(7)

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

8. Kohus rahuldab hagi.

9. Kohus täitis 23.02.2022 määrusega selgituskohustuse ning selgitas vaidlusele kohalduvat

õigust ja tõendamiskoormist (dtl 152-155).

10. Kohus tuvastab järgmised asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud. Kostja võttis

omaks, et kostja oli perioodil 06.07.2018 kuni 29.09.2021 sõiduki registreerimisnumbriga

xxx omanik. Sõiduk registreerimisnumbriga xxxoli pargitud 11.12.2018 xxx parklas ja

sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 36-40). xxx parklas oli nähtav

parkimistahvel, parkimistingimuste kohaselt oli tegemist tasulise parkimise alaga ja tasumise

kohustuse rikkumisel oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi (dtl 54-57). Sõiduk

registreerimisnumbriga xxx oli 13.12.2018 ja 15.12.2018 pargitud xxx parklas ja sõiduki

kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõuded (dtl 41-48 ja 49-54). xxx parklas oli nähtav

parkimistahvel, parkimistingimuste kohaselt oli tegemist tasulise parkimise alaga ja tasumise

kohustuse rikkumisel oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi (dtl 57-61). Hageja tegi päringu

maanteeametisse (dtl 62) ja saatis kostjale kohtueelselt nõudekirja leppetrahvide tasumiseks

(dtl 63-64 ja dtl 177). Meeldetuletuskirja ei õnnestunud kostjale üle anda ning teatis kirja

kohta jäeti postkasti.

11. Hageja nõude õiguslik alus on VÕS § 108. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust,

võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Kui lepingus on kokku lepitud

leppetrahvis, võib võlausaldaja lepingu rikkumise korral nõuda lepptrahvi maksmist (VÕS §

158 lg 1 ja § 159 lg 1). Hagi rahuldamiseks peab kohus tuvastama, et hageja ja kostja vahel

oli sõlmitud parkimisleping, lepingus oli kokku lepitud leppetrahvis, kostja rikkus kohustust,

milleks leppetrahv oli kokku lepitud, ja kostjale on esitatud leppetrahvinõue. Kõiki nimetatud

asjaolusid peab tõendama hageja.

12. Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule)

kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri) (VÕS §

271). Kohtupraktika kohaselt vastab parkimisleping üürilepingu tunnustele (nt RKTKo 3-2-

1-3-16, p 11).

13. Esmalt analüüsib kohus, kas poolte vahel oli kehtiv leping. Leping sõlmitakse pakkumuse

esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste

vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (VÕS §

9 lg 1). Pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab

pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga

õiguslikult seotud (VÕS § 16 lg 1). Nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga

väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1). Kohtupraktikas on asutud seisukohale,

et leping võidaks sõlmida parklasse sissesõiduga, kui parkimiskorralduse teates on tahe

leping sõlmida selgelt väljendatud (RKTKo 3-2-1-75-10, p 12).

14. Kohus tuvastas hageja poolt esitatud fotodega, et kostjale kuuluv sõiduk parkis

vaidlusalustel aladel. Tõendamist on leidnud, et hageja opereeritavates parklates olid

nähtavad parkimistahvlid, millelt nähtus, et tegemist on tasulise parkimisalaga, ja viide

parkimistingimustele, mille kohaselt loeb hageja lepingu sõlmituks sellega, kui sõidukijuht

pargib sõiduki parklasse. Hageja poolt avaldatud parkimistahvlid olid kohtule esitatud fotode

põhjal parklasse sisenedes selgelt nähtavad ning lepingutingimustes oli selgesõnaliselt kirjas,

et hageja loeb lepingu sõlmituks sõiduki parkimisega parklasse. Nimetatud tõendid

tõendavad parkimistingimuste ja parkimistahvlite olemasolu muudel hetkedel, mitte

leppetrahvi tegemise päevadel.

4(7)

15. Kostja vaidles vastu asjaolule, et leppetrahvi tegemise päeval olid parkimistingimused

olemas ja nähtavad. Seetõttu peab hageja tõendama, et leppetrahvi tegemise päeval olid

vaidlusaluses parklas avaldatud parkimistingimused, mis olid piisavalt selged, et parklasse

sissesõiduga sai lugeda lepingu sõlmituks.

16. Kohus on seisukohal, et parkimistingimused olid avaldatud ka leppetrahvi tegemiste

päevadel. Kostja ei vaidlustanud, et fotod parkimistingimuste ja parkimistahvlite olemasolu

kohta ei ole tehtud xxx ja xxx parklas. Hageja esitas kehtivad lepingutingimused

leppetrahvide väljastamise hetkel (dtl 138-145). Hageja selgitas, et originaalfotod xxx

parkimisalalt on tehtud 20.09.2018 (dtl 138-140). xxx ala kohta on parkimistingimuste fotod

tehtud 23.04.2018 (tl 141145). Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja sõiduk rikkus

parkimistingimusi 11.12.2018, 13.12.2018 ja 15.12.2018 ning seega kehtisid rikkumise ajal

hageja esitatud parkimistingimused. Tegu on tüüptingimustel sõlmitava lepinguga. Seega on

hageja seletus selle kohta, et hageja ei vaheta neid tingimusi sageli, kohtule usutav. Vaidlus

puudub, et tegemist on püsivate liiklusmärkidega ning sellest tulenevalt ei ole eluliselt usutav,

et leppetrahvi tegemise päeval ei olnud parkimistingimused olemas ega nähtavad või neid

oleks muudetud. Seega olid vaidlusalused parkimistingimused ja parkimistahvlid olemas ka

leppetrahvide tegemiste päevadel.

17. Kostja vaidles hagile vastu mh põhjusel, et tema sõiduki valdajana ei saanud leppetrahvist

teada, sest sõiduk oli vaidlusaluste leppetrahvide tegemise ajal remondis ning sõidukit

kasutas pahatahtlikult teine isik, kes ei teavitanud kostjat leppetrahvidest. Vastavalt

Riigikohtu seisukohtadele kehtib eeldus, et leping sõlmiti sõiduki omanikuga (RKTKo 3-2-

1-3-16, p 11). Kohus tuvastas, et kostja on pargitud sõiduki omanik. Kohus selgitas, et kui

kostja soovib nimetatud vastuväitele tugineda, peab kostja esitama selged faktilised asjaolud,

millal ja kelle kätte või kuhu ja kui kauaks sõiduk remontimiseks anti, ning samuti peab kostja

neid vastuväiteid tõendama. Riigikohus on selgitanud, et kuna andmed sõiduki tegelikult

juhtinud isiku kohta on sõiduki vastutava kasutaja kontrolli all, siis tuleb eelduslikult lugeda

lepingupooleks sõiduki vastutavat kasutajat, kellel on õigus tõendada, et sõidukit juhtis

parkimislepingu sõlmimise ajal keegi teine (RKTKo 3-2-1-82-16, p 24). Kostja nimetatud

asjaolusid ei tõendanud.

18. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus parkimislepingud sõlmituks hageja ja kostja vahel

11.12.2018 xxx parklas ja 13.12.2018 ja 15.12.2018 xxx parklas parkimisel.

19. Järgmisena analüüsib kohus, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvide maksmist.

Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta

kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma (VÕS § 158 lg 1). Kohus leiab, et

mõlemas parkimislepingu tingimustes oli märgitud, et lepingu rikkumise korral võib hageja

nõuda leppetrahvi 30,00 eurot. Lepingute kohaselt oli parkimisteenuse kasutaja kohustatud

tasuma parkimise eest. Kostja sõiduk oli pargitud kolmel korral hageja parkimisaladele, kuid

parkimistasu oli jäetud tasumata. Kostja pole esitanud vastuväiteid asjaolule, et sõiduk pargiti

kostja parkimisalale parkimistasu maksmata, ega tuginenud asjaolule, et tal oleks mõnel

konkreetsel korral olnud õigus parkida parkimistasu maksmata. Seega rikkus kostja hagejaga

sõlmitud parkimislepinguid, jättes parkimistasu maksmata. Parkimislepingu rikkumise

puhuks oli ette nähtud leppetrahv, mistõttu oli hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi.

20. Pooled vaidlevad, kas hageja on leppetrahvi nõudmise õiguse kaotanud või mitte. Kostja

vaidles hagile vastu mh põhjusel, et sai leppetrahvidest teada alles maksekäsu kiirmenetluses

kolm aastat hiljem.

21. Kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast

kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab (VÕS

§ 159 lg 2). Hagiavalduse ja kohtule esitatud fotode kohaselt jäeti leppetrahvinõue vahetult

5(7)

pärast rikkumisi sõiduki kojamehe vahele. Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui

seadusega ei ole ette nähtud teisiti (TsÜS § 68 lg 1). Seadus ei reguleeri leppetrahvist

teavitamise viisi. Kindlale isikule suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt

väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1 ls 1). Kui lepingupool

edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust

rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel

kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte

saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud

ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi (TsÜS § 70).

22. Riigikohus on seisukohal, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine

sõiduki esiklaasi kojamehe vahele, on mõistlik viis tahteavalduse edastamise (RKTKo 2-17-

117146, p 12). Kohus leiab, et kostja väide leppetrahvi nõudest teavitamise osas alles pärast

kolm aastat parkimislepingu rikkumist ei ole tõendatud. Hageja on tõendanud, et teatas

leppetrahvinõuetest, pannes vastavad teated vahetult pärast rikkumiste tuvastamist sõiduki

esiklaasile kojamehe vahele. Samuti tegi hageja töötaja sellest ka fotod. Hüpoteetilist riski,

et keegi möödujatest võib trahviteated esiklaasilt kõrvaldada, kannab parkimislepingu

tingimusi rikkunud lepingu pool. Seega on hageja teavitanud kostjat leppetrahvist mõistlikul

viisil

ja

mõistliku

aja

jooksul.

Leppetrahvi

sissenõudmise

eelduseks

ei

ole

meeldetuletuskirjade saatmine. Hageja on selgitanud, et hageja proovis kostjat teavitada

leppetrahvidest rahvastikuregistrist väljastatud postiaadressile ja e-postiaadressile xxx

Kostja on tõendanud, et e-postiaadress xxx ei kuulu kostjale (dtl 161-164). Tõendamist on

leidnud, et kasutades Google otsingumootorit otsisõnaga „O T M“ annab Google mitu

vastet, millest nähtub kostja nimi, telefoninumber ja e-posti aadress (dtl 170-171). Samas ei

oma see käesoleva asja lahendamisel tähtsust, kuna kohus tuvastas eelnevalt, et hageja on

kostjat leppetrahvidest teavitanud mõistlikul viisil ja mõistliku aja jooksul jättes teated

sõiduki esiklaasile kojamehe vahele.

23. Kostja ei vaielnud vastu asjaolule, et ta pole leppetrahvi maksmise kohustust täitnud.

Seega rikkus kostja lepingust tulenevat rahalist kohustust maksta leppetrahvi ja hageja võib

nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 alusel. Lepingutingimuste kohaselt oli leppetrahvi

suuruseks 30,00 eurot. Poolte vahel oli sõlmitud 3 lepingut, mida kostja rikkus. Seega on

põhjendatud hageja leppetrahvinõue kogusummas 90,00 eurot.

24. Pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda

tarbijalt lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30,00 eurot, seejuures

võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15,00 eurot ning

kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500,00 eurot

(VÕS § 1132 lg 2 p 1). Hageja nõudis sissenõudmiskulude hüvitamist summas 10,00 eurot.

Kohus tuvastas, et hageja saatis kostjale kohtuvälise nõudekirja ja tegi kostja tuvastamiseks

päringu maanteeametisse ja rahvastikuregistrisse. Tulenevalt VÕS § 1132 lg 2 p 1 on

sissenõudmiskulude hüvitamise nõue summas 10,00 eurot põhjendatud.

25. Asjaolud, mis puudutavad hageja ja maa omanikuvahelisi suhteid ei ole vaidluse

lahendamise seisukohast olulised.

26. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagiavaldus rahuldada.

MENETLUSKULUD

27. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kohus

rahuldas hagi ja jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

28. Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust 75,00 eurot, õigusabikuludest ja maksekäsu

kiirmenetluse kulust 20,00 eurot. Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist

6(7)

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb

hinnata esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind)

(RKTKo 3-2-1-39-16).

29. Hagejale osutati õigusabi tunnihinnaga 80,00 eurot tund, millele lisandub käibemaks

ning kokku 4 tundi ja 45 minutit. Hageja õigusabikulud hõlmavad järgmisi

menetlustoiminguid: hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine, riigilõivu

tasumisega seotud toiminguid ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamine – 2

tundi; kostja vastusega tutvumine ja analüüs ning sellele hageja vastuse koostamine, lisade

komplekteerimine ja maakohtule esitamine – 2 tundi; kostja 31.03.2022 seisukohaga

tutvumine ja hagejapoolse lõpliku seisukoha esitamine, lisade komplekteerimine koos

menetluskuludega, maakohtule esitamine – 45 minutit.

30. Kohus leiab, et hageja esitas menetlusdokumente lähtuvalt menetluslikust vajadusest ja

kohtunõuetest. Kohtu hinnangul on siiski ülepaisutatud ajakulu hagiavalduse koostamisele,

lisade komplekteerimisele, riigilõivu tasumisega seotud toimingutele ning hagiavalduse

koos lisadega maakohtule esitamisele. Hageja tegeleb arvukate analoogse sisuga

hagiavaldustega. Samuti olid asjaolud hagejale teada juba maksekäsu kiirmenetluse tõttu.

Seega arvestab kohus nimetatud toimingutele kokku tund aega. Ülejäänud osas on toimingud

kooskõlas menetluse käiguga ning toimingutele märgitud ajakulu ei ole selgelt ülemäärane.

Seisukohad olid asjakohased. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja õigusabitoimingud

kokku 3 tunni ja 45 minuti osas olid vajalikud ja nendele kulunud tööaeg põhjendatud ja

kooskõlas menetlusdokumentide panusega asja õigesse lahendamisesse.

31. Hagejale osutatud õigusabi tunnitasu määr 80,00 eurot tunnis ei ületa turu keskmist tasu

ega kohtupraktikas mõistlikuks peetava õigusabi tunnitasu määra. Seega on hageja

menetluses kantud vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud 300,00 eurot (80,00 eurot x 3

tundi ja 45 minutit).

32. Maksekäsu kiirmenetluse korral määrab kohus 20,00 eurot avaldaja menetluskulude

katteks (TsMS § 4842). Hagimenetlusele eelnes maksekäsu kiirmenetlus. Seetõttu määrab

kohus hageja maksekäsu kiirmenetluse kulude katteks 20,00 eurot.

33. Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks kokku 395,00 eurot, millest 75,00 eurot

on tasutud riigilõiv, 20,00 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulud ja 300,00 eurot õigusabikulu.

Tulenevalt eeltoodust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas

395,00 eurot. Hageja on märkinud, et lepingulise esindaja töötasu on 80,00 eurot tunnis,

millele lisandub käibemaks. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab

menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel

tekkinud

kuludelt

käibemaksu

tagasi

arvestada

(TsMS

§

lg

10).

Käibemaksukohustuslaste

registri

andmetel

on

hageja

registreeritud

käibemaksukohustuslasena. Seega on hagejal võimalik käibemaks tagasi saada ning kohus

rahuldab hageja õigusabikulud ilma käibemaksuta.

34. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja kostja esitatud taotlusest, tuleb välja mõistetud

menetluskuludelt tasuda alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS

§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

35. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

7(7)

36. Menetluskulude kindlaks määramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS

§ 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik