3-22-559/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.04.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-559

Haldusasi

Xi kaebus Sotsiaalkindlustusameti 01.03.2022 taotluse läbi

vaatamata

jätmise

otsusele

nr

P23-16610464

koos

kohustamisnõudega abivahendi väljastamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – X

Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Madis

Kotsar

Asja läbivaatamise vorm

Lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus Sotsiaalkindlustusameti 01.03.2022 taotluse läbi vaatamata jätmise otsuse

nr P23-16610464 tühistamise nõudes läbi vaatamata.

2. Jätta kaebus kohustamisnõudes rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 27.05.2022.

Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja

arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta

on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 18.01.2022 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) erimenetluse taotluse abivahendi, ISO-

koodiga 12.23.06.03 (elektrilised ratastoolid – aktiivsusgrupp III), ostmiseks riigipoolse

soodustusega.

2. SKA saatis 11.02.2022 Xile e-kirja, milles selgitati täiendavate dokumentide esitamise vajadust.

Xi täiendavatele pöördumistele saatis SKA selgitused e-kirjaga ka 16.02.2022 ja 18.02.2022.

Puuduvad dokumendid palus SKA esitada hiljemalt 28.02.2022.

3-22-559

2(6)

3. SKA jättis 01.03.2022 otsusega nr P23-16610464 Xi taotluse läbi vaatamata põhjusel, et X ei

esitanud tähtajaks 28.02.2022 taotluse menetlemiseks olulise kaaluga dokumente.

4. Tallinna Halduskohtusse saabus 07.03.2022 Xi kaebus SKA 01.03.2022 otsuse, millega kaebaja

taotlus läbi vaatamata jäeti, tühistamiseks ning SKA kohustamiseks väljastada kaebajale abivahend.

5. Halduskohus võttis 09.03.2022 määrusega kaebuse menetlusse, määras asja läbivaatamisele

lihtmenetluses, kohustas vastustajat esitama kaebusele kirjalik vastus ning määras kohtuotsuse

avalikult teatavaks tegemise aja.

6. SKA esitas kaebusele vastuse 08.04.2022.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

7. Kaebaja on seisukohal, et SKA ametnikud eirasid kaebaja esitatud eriarsti tõendit ja kahte

õiguskantsleri kirja. Kaebaja märgib, et õiguskantsleri õiguslik hinnang eriarsti tõendile on, et eriarsti

tõendi kohaselt vajab kaebaja seda abivahendit ning see tõend on kehtiv ja ametile täitmiseks. SKA

ametnikud võtsid raske liikumispuudega invaliidilt põhiseadusliku õiguse elule ja õiguse liikumisele.

Isikul on õigus nõuda ja riigil on kohustus rahuldada ja anda eriarsti tõendi alusel õige abivahend, see

on Euroopa Liidu kodaniku põhiõigus.

8. Kaebajale jääb arusaamatuks, kust võtavad SKA ametnikud endale õiguse nõuda invaliidilt neli

hinnapakkumist, kui eriarsti tõendil on kirjas abivahendi ISO-kood 12.23.03. See tõendab, et patsient

vajab igapäevaseks abivahendiks elektriratastooli kaela ja selga toetava istmega ja elektrilise seljatoe

asendi muutmisega. Tegemist on SKA ametnike omavoliga ja põhiseadusliku õiguse rikkumisega.

9. Kaebaja juhib tähelepanu, et 2015. aastal keeldus SKA talle elektriabivahendit väljastamast.

Kaebaja pöördus halduskohtusse asjas nr 3-16-712, mille järel SKA väljastas kaebajale

elektriabivahendi, mis oli üks odavamaid, garantiiaeg 2 aastat ja igapäevasel kasutusel see abivahend

roostetas läbi ja on prügimäel.

Vastustaja seisukohad

10. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud ei ole mitte haldusakti vaid toimingut. Toimingu puhul

on halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 järgi võimalik kohustada toimingut tegema

(punkt 2), toimingu tegemist keelata (punkt 3), nõuda toimingu õigusvastaste tagajärgede

kõrvaldamist või tuvastada toimingu õigusvastasus (punkt 6). Seega palub vastustaja, et kohus

selgitaks, milline on kaebaja nõue antud asjas, kuna vastustajale näib, et vastustaja toimingu

tühistamist kaebaja nõuda ei saa.

11. Vastutaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, kuna vastustaja 01.03.2022 toiming nr P23-

16610464 on õiguspärane.

12. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 51 lg 1 järgi esitab tasu maksmise kohustuse ülevõtmise

taotlemiseks SHS § 47 lg 1 punktis 2 ja lg 2 punktides 1-3 nimetatud isik taotluse

Sotsiaalkindlustusametile. SHS § 47 lg 1 punktis 2 nimetatud isikuks on alates 18. eluaastast tööealine

isik, kellel on puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 tähenduses või kellel on tuvastatud

osaline või puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel. Kaebaja puhul on tegemist tööealise

isikuga SHS § 47 lg 1 punkt 2 mõttes ning seega tuli ka kaebajal esitada taotlus abivahendi eest tasu

maksmise kohustuse ülevõtmise taotlemiseks.

13. SHS § 51 lg 2 järgi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega § 51 lg-s 1 nimetatud

taotluses sisalduvate andmete ja sellele lisatavate dokumentide loetelu. Sotsiaalkaitseministri

21.12.2015 määruse nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi

poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“

(määrus nr 74) abivahendite loetelu lisa (määruse lisa) järgi on elektriline ratastool üüritav abivahend

ning seda saab taotleda üksnes eritaotluse alusel. Määruse nr 74 § 7 lg 1 punkt 6 järgi on isikul õigus

3-22-559

3(6)

taotleda tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmisel erandi tegemist, kui isik taotleb abivahendile

kehtestatud müügi- või üüritehingu nõude ühekordset muutmist. Käesoleval juhul soovis kaebaja

abivahendit üürimise asemel osta ja pidi seega esitama erimenetluse taotluse. Määruse nr 74 §-is 2 on

toodud ära taotlusele kantavad andmed ja taotlusele lisatavad dokumendid, mida taotleja peab

Sotsiaalkindlustusametile tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks esitama. Erimenetluste puhul on

nõutavad andmed ja dokumendid sätestatud sama paragrahvi lõikes 3. Määruse nr 74 § 2 lg 3 punktist

1 tulenevalt, kui abivahendile ei ole kehtestatud abivahendite loetelus piirhinda, tuleb

Sotsiaalkindlustusametile esitada kaks ühestel alustel võrreldavat hinnapakkumist. SHS § 50 lg 1

järgi on piirhinnaks abivahendite loetelusse kantud sama funktsiooni ja sihtotstarbega abivahendi ees

tasu maksmise kohustuse ülevõtmise aluseks olev maksimaalne jaemüügihind. Määruse abivahendite

loetelu lisa järgi ei ole abivahendile ISO koodiga 12.23.06.03 kehtestatud piirhinda. Seega, määruse

nr 74 § 2 lg 3 punktist 1 tulenevalt pidi kaebaja esitama vastustajale koos taotlusega kaks ühestel

alustel võrreldavat hinnapakkumust, kui abivahendile pole kehtestatud piirhinda. 18.01.2022

erimenetluse taotlusega koos esitas kaebaja küll ühe hinnapakkumuse Teresa OÜ poolt, kuid taotluse

menetlemiseks nõutud teist hinnapakkumust ei esitanud kaebaja ka pärast seda, kui vastustaja

korduvalt kaebaja poole e-kirja teel pöördus ning palus teise hinnapakkumuse esitada.

14. Määruse nr 74 § 2 lg 3 punkti 4 järgi peab erandi taotlemisel isik lisama taotlusele § 2 lg-s 2

nimetatud tõendi abivahendi vajaduse kohta. Määruse nr 74 § 2 lg 2 järgi esitab isik abivahendi müüja

või üürija poole pöördumisel arsti, õe, ämmaemanda, füsioterapeudi, logopeedi või tegevusterapeudi

tõendi või rehabilitatsiooniplaani abivahendi vajaduse kohta. Tõendil või rehabilitatsiooniplaanis on

märgitud toote ISO-kood, selle puudumise korral nimetus või kirjeldus, mis võimaldab abivahendi

ISO-koodi täpsusega kindlaks määrata. Määruse lisa järgi on abivahendi ISO koodiga 12.23.06.03

puhul abivahendi vajaduse tuvastajaks kas eriarst, rehabilitatsioonimeeskond, füsioterapeut või

tegevusterapeut. Koos taotlusega esitas kaebaja vastustajale füsioterapeut Julia Kotškina 02.07.2019

tõendi nr 190702-0007. Antud tõendi järgi vajab kaebaja igapäevaseks abivahendiks elektriratastooli

kaela ja selga toetava istmega ja elektrilise seljatoe asendi muutmisega. Sobivaks abivahendiks on

tõendile märgitud ISO koodiks 12.23.06.03 – elektriline ratastool. Kohtuasjas nr 3-19-1753 on aga

juba 21.12.2020 jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu otsusega tuvastatud, et eelnimetatud 02.07.2019

väljastatud tõend nr 190702-0007 ei ole usaldusväärne. Seetõttu ei saanud ka vastustaja käesoleval

juhul aktsepteerida kaebaja poolt uuesti esitatud 02.07.2019 tõendit nr 190702-0007 abivahendi

vajadust tõendava dokumendina. Seega oli kaebaja esitatud taotlus puudusega, kuna kaebaja ei

esitanud vastustajale usaldusväärset tõendit, millest nähtuks tema vajadus abivahendi ISO koodiga

12.23.6.03 järele. Antud puudusele juhtis vastustaja korduvalt kaebaja tähelepanu kaebajale saadetud

e-kirjades, kuid kaebaja antud puudust ei kõrvaldanud.

15. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lg 2 järgi, kui isik jätab koos taotlusega esitamata nõutud

andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, määrab haldusorgan taotluse esitajale

esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtpäevaks puuduste

kõrvaldamata jätmisel võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata. Sama paragarahvi lõike 2 teise

lause järgi, kui puudust ei kõrvaldata tähtaegselt võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata. Antud

juhul olid kaebaja taotluses puudused. Kaebajaga suheldi korduvalt e-kirja teel ja teda juhendati väga

konkreetselt, millised dokumendid ta vastustajale esitama peab. 18.02.2022 kaebajale saadetud

vastuses anti kaebajale ka tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, milleks oli 28.02.2022. Kaebaja selleks

ajaks taotluses esinevaid puudusi ei kõrvaldanud ning 01.03.2022 toiminguga jättis vastustaja kaebaja

taotluse läbi vaatamata. Seega on kaebaja jätnud vastustajale esitamata dokumendid, mille esitamine

on eelduseks sellele, et abivahendi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotlust menetlusse võtta

saaks. Kaebajat juhendati korduvalt selle osas, millised puudused ta oma taotluses kõrvaldama peab,

et taotluse saaks menetlusse võtta. Lõpuks anti ka kaebajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, kuid

kaebaja oma taotluse puudusi tähtajaks ei kõrvaldanud. Eeltoodule tuginedes toimis vastustaja

õiguspäraselt, kui jättis kaebaja taotluse läbi vaatamata ja seega puudub kaebaja kaebuse

rahuldamiseks vastustaja hinnangul alus.

3-22-559

4(6)

16. Vastustaja selgitab veelkord kaebajale, et tal on õigus esitada vastustajale uus taotlus abivahendi

eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks. Taotlusele tuleb aga lisada uus tõend, mis tõendaks

abivahendi vajadust ning samuti on vaja taotlusega koos esitada kaks hinnapakkumist. Need

tingimused tuleb kaebajal täita, et kaebaja soovitud abivahendi taotlust saaks üldse menetlusse võtta.

17. Vastustaja selgitab täiendavalt, et selleks, et taotluse menetlemisel oleks võimalus kaebajal saada

üldse positiivne otsus, tuleb kaebajal esitada ka tõend 2017. aastal soetatud invarolleri tehnilise

seisukorra kohta, kuna 27.04.2017 on kaebaja soetanud riigi poolse tasu maksmise kohustuse

ülevõtmise kaudu invarolleri. Määruse lisa kohaselt on invarolleri kasutusaeg seitse aastat, mistõttu

peaks selle kasutusaeg lõppema 2024. aastal. Kaebaja on väitnud, et invaroller on amortiseerunud,

sest selle akud on läbi. Kuna invaroller ja elektriline ratastool on teineteist dubleerivad liikumist

hõlbustavad abivahendid, siis ei ole võimalik tasu maksmise kohustust üle võtta elektrilise ratastooli

eest, kui on juba riigi toel soetatud invaroller, mille kasutusaeg endiselt kestab ja mis tegelikult on

töökorras. Kui invaroller on tõepoolest amortiseerunud ja pole enam kasutuskõlblik, siis tuleb

kaebajal esitada selle kohta tõend. Selleks tuleb kaebajal aga pöörduda abivahendi ettevõttesse, kes

invarolleri seisukorda kontrollida saab.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

18. Käesoleva vaidluse lahendamisel tuleb tuvastada, kas kaebaja esitatud taotluse läbi vaatamata

jätmine vastustaja poolt oli õiguspärane või mitte.

19. Esmalt vajab selgitamist, kas SKA 01.03.2022 taotluse läbi vaatamata jätmise otsuse näol oli

senisest kohtupraktikast lähtudes tegemist menetlustoimingu või haldusaktiga. Kuigi kohus on

võtnud kaebuse menetlusse tühistamis- ja kohustamisnõudes, siis nõustun vastustajaga, et praeguses

asjas on tegemist menetlustoimingu vaidlustamisega. SKA otsusel puudub regulatiivsus ning kaebaja

taotlust läbi vaatamata jättes ei ole vastustaja võtnud seisukohta kaebajale elektrilise abivahendi

andmisest keeldumise kohta, vaid on üksnes keeldunud taotluse sisulisest menetlemisest, kuna

kaebaja jättis esitamata vajalikud dokumendid. Kohtupraktika järgi on sellisel juhul tegemist

menetlust lõpetava toiminguga, millega haldusorgan ei otsusta isiku õiguste ega kohustuste üle (vt

Riigikohtu 11.03.2004 otsus nr 3-3-1-8-04, p 13). Taotluse läbi vaatamata jätmine ei takista kaebajal

uue taotluse esitamist. Seega ei ole taotluse läbi vaatamata jätmise otsuse näol tegemist haldusaktiga,

mida kohus saaks tühistada. Eelnevast tulenevalt jätan kaebuse tühistamisnõude osas läbi vaatamata

HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel.

20. Praegusel juhul on kaebaja peamine ja tõhusaim õiguskaitsevahend kohustamisnõue, see

tähendab, et kaebaja saab nõuda vastustaja kohustamist tema taotlust elektrilise abivahendi

väljastamiseks uuesti läbi vaatama. Kohustamisnõue on kaebuses ka esitatud ning seda on võimalik

kohtul lahendada. Seoses kohustamisnõudega selgitan täiendavalt, et kohus ei saa kohustada

vastustajat tegema uut konkreetse sisuga otsustust (praegusel juhul kohustada SKA-d väljastama

kaebajale abivahend), kuid saab kontrollida, kas vastustaja on jätnud taotluse läbi vaatamata

õiguspäraselt ja vajadusel kohustada SKA-d vaatama läbi kaebaja erimenetluse taotluse abivahendi

ostmiseks riigipoolse soodustusega.

21. Analüüsinud menetlusosaliste seisukohti ja asjas esitatud tõendeid, leian, et kaebus tuleb jätta

rahuldamata.

22. SHS § 47 lg 1 punkti 2 kohaselt on õigus taotleda abivahendi tasu maksmise kohustuse ülevõtmist

alates 18. eluaastast tööealisel isikul, kellel on puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2

tähenduses. Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotlemiseks esitab isik taotluse SKA-le.

Esmakordse taotlemise või SHS § 47 lg-s 7 ja § 50 lg-s 9 nimetatud erandite taotlemise korral esitavad

taotluse kõik § 47 lg-s 1 ja 2 nimetatud isikud (SHS § 51 lg 1). Sotsiaalkaitseministri 21.12.2015

määruse nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt

ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“

abivahendite loetelu lisa järgi on elektriline ratastool üüritav abivahend. Määruse nr 74 § 7 lg 1 punkt

3-22-559

5(6)

6 järgi on isikul õigus taotleda tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmisel erandi tegemist, kui

isik taotleb abivahendile kehtestatud müügi- või üüritehingu nõude ühekordset muutmist. Sellise

erandi taotlemisel peab isik taotlusele lisama kaks võrreldavat hinnapakkumust ja perearsti, eriarsti,

õe, füsioterapeudi või tegevusterapeudi väljastatud tõendi abivahendi vajaduse kohta (määrus nr 74

§ 2 lg 3 punktid 1 ja 4).

23. Käesoleval juhul soovis kaebaja abivahendit üürimise asemel osta ja esitas seega õigesti

18.01.2022 SKA-le erimenetluse taotluse. Määruse nr 74 § 2 lg-st 3 tulenevalt pidi kaebaja

vastustajale esitama vähemalt kaks ühestel alustel võrreldavat hinnapakkumust ning määruse lõikes

2 nimetatud tõendi abivahendi vajaduse kohta. Asjas kohtule esitatud selgitustele ja tõenditele

tuginedes olen seisukohal, et kaebaja nõutud dokumente vastustajale esitanud ei ole.

23.1. Kaebajal tuli määruse nr 74 kohaselt esitada SKA-le kaks hinnapakkumust ettevõtetelt, kes

müüvad elektrilisi ratastoole. Kahe hinnapakkumuse esitamise vajadust selgitas vastustaja ka oma

11.02.2022, 16.02.2022 ja 18.02.2022 kirjades (dtl 80-83). Kaebaja leiab ekslikult, et vastustaja on

temalt nõudnud nelja hinnapakkumust. Kaebaja esitas koos taotlusega SKA-le ühe hinnapakkumuse,

mis on koostatud Teresa OÜ poolt (dtl 121-123). Oma 11.02.2022 kirjas (dtl 80) soovitas vastustaja

kaebajal ühendust võtta Invaru OÜ-ga teise hinnapakkumuse saamiseks, kuna ka Invaru OÜ

tootevalikus on hinnapakkumuses nimetatud elektriline ratastool Sigma 230 Vermeiren. Kaebaja küll

selgitas oma 11.02.2022 ja 16.02.2022 (dtl 83 ja 82) e-kirjades vastustajale, et ta on käinud Invaru

OÜ-s pakkumuse jaoks vajalikke mõõtusid andmas, kuid teist hinnapakkumust kaebaja SKA-le ei

esitanud. Kuna kahe võrreldava hinnapakkumuse esitamise kohustus tuleneb õigusaktist, siis on

vastustaja asunud õigesti seisukohale, et ühe hinnapakkumuse esitamine ei ole piisav ning tegemist

on taotluse puudusega, millisel juhul ei ole võimalik taotlust sisuliselt menetleda.

23.2. Kaebaja on esitanud oma taotluse juurde tõendina 02.07.2019 väljastatud arstitõendi nr 190702-

0007 (dtl 77) abivahendi vajaduse kohta. Abivahendi kasutamise vajaduse võib tuvastada ja

sellekohase tõendi väljastada füsioterapeut või tegevusterapeut, kellel on füsioterapeudi või

tegevusterapeudi kutse või riiklikult tunnustatud kõrgharidus füsioteraapias või tegevusteraapias või

sellele vastav kvalifikatsioon ning kes töötab tõendi väljastamise hetkel füsioterapeudi või

tegevusterapeudina rehabilitatsiooni- või tervishoiuteenuse osutaja juures (määrus nr 74 § 2 lg 21).

Abivahendi tõendi väljastas Xile füsioterapeut Julia Kotškina. Tõendi kohaselt vajab kaebaja

igapäevaseks abivahendiks elektriratastooli kaela ja selga toetava istmega ja elektrilise seljatoe asendi

muutmisega. Sobivaks abivahendiks on tõendile märgitud ISO koodiks 12.23.06.03 – elektriline

ratastool. SKA on taotluse läbi vaatamata jätmise otsuses asjakohaselt põhjendanud, et kaebaja on

sama tõendi esitanud SKA-le ka 2019. aastal ning selles asjas on jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu

30.09.2020 otsusega nr 3-19-1753 juba tuvastatud, et 02.07.2019 väljastatud tõend nr 190702-0007

ei ole usaldusväärne. Sellest tulenevalt leian, et vastustaja on õiguspäraselt asunud seisukohale, et

kaebaja esitatud 02.07.2019 tõendit nr 190702-0007 abivahendi vajadust tõendava dokumendina

aktsepteerida ei saa ning nõudnud seetõttu kaebajalt uue eriarsti poolt väljastatud tõendi esitamist.

Seega leidis vastustaja 01.03.2022 taotluse läbi vaatamata jätmise otsuses õigesti, et kaebaja esitatud

taotlus oli puudusega, kuna kaebaja ei esitanud vastustajale usaldusväärset tõendit, millest nähtuks

tema vajadus abivahendi ISO koodiga 12.23.06.03 järele.

23.3. Seoses kaebuses väidetuga selgitan kaebajale ka seda, et kohtule ühes kaebusega esitatud

õiguskantsleri kantselei 18.02.2022 kirjas nr 14-5/220295/2201068 (dtl 36) ei kinnitata, et kaebaja

eriarsti tõendi kohaselt kaebaja vajab seda abivahendit ning see tõend on kehtiv ja ametile täitmiseks.

Kirja esimeses lõigus tuuakse välja õiguskantsleri poole pöördumise asjaolud, seega on seal

kirjeldatud kaebaja enda seisukohta. Kirja koostanud õiguskantsleri nõunik selgitab kirjas üheselt

arusaadavalt, et õiguskantsleril ei ole võimalik SKA otsuseid muuta ega kohustada SKA-d kaebajale

abivahendit väljastama.

24. Rõhutan ka seda, et SKA juhtis haldusmenetluse käigus korduvalt kaebaja tähelepanu kaebaja

taotluses esinenud puudustele ning selgitas, miks ja milliseid tõendeid tuleb kaebajal täiendavalt

3-22-559

6(6)

esitada. Seega on SKA menetluse käigus jooksvalt nõuetekohaselt täitnud temal lasuvat

selgitamiskohustust (HMS § 36) ning kaebajale on antud võimalus selgitada ja tõendada enda poolt

kõiki olulisi asjaolusid. Sellest hoolimata jättis kaebaja vajalikud dokumendid vastustajale esitamata.

25. HMS § 15 lg 2 alusel määrab haldusorgan juhul, kui isik jätab koos taotlusega esitamata nõutud

andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, taotluse esitajale esimesel võimalusel

tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib

haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata. HMS § 15 lg 3 sätestab, et kui puudus kõrvaldatakse

määratud tähtaja jooksul, loetakse taotlus tähtaegselt esitatuks ning kui puudust ei kõrvaldata

tähtaegselt, võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata.Vastustaja andis kaebajale oma 18.02.2022

e-kirjas tähtaja kuni 28.02.2022, et esitada kaks hinnapakkumust elektrilisele ratastoolile erinevatelt

ettevõtetelt, tõend kaebaja füüsilise seisundi kohta taotluse esitamise hetkel ja tõend kaebajale riigi

soodustusega 2017. aastal eraldatud invarolleri tehnilise seisukorra kohta. Kaks esimest taotluse

puudust olid takistuseks taotluse menetlusse võtmisel. Lähtudes eelpool tuvastatud asjaoludest leian

kokkuvõttes, et vastustaja poolt kaebajalt täiendavate tõendite küsimine oli õiguspärane. Kaebaja

jättis vastava kohustuse tõendite esitamiseks tähtaegselt täitmata, millest tulenevalt jättis vastustaja

õiguspäraselt kaebaja taotluse läbi vaatamata (HMS § 15 lg-d 2 ja 3 ja § 38).

26. Eelnevast tulenevalt jätan kaebuse kohustamisnõude osas rahuldamata.

Menetluskulud

27. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus

jääb tervikuna rahuldamata, siis on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole menetluskulusid

tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi

kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma