3-22-332/19 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.04.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-332

Haldusasi

Sakala Teed OÜ kaebus Transpordiameti 07.01.2022

korralduse

nr

1.3-1/22/0009

ja

riigihangete

vaidlustuskomisjoni 03.02.2022 otsuse nr 4-22/239706

tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja (vaidlustaja) – Sakala Teed OÜ, esindaja

advokaat Katrin Paulus

Vastustaja (hankija) – Transpordiamet, esindaja Eveli

Altunbas

Kolmas isik (pakkuja) – Verston OÜ, esindaja

vandeadvokaat Raiko Lipstok

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 18.03.2022 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Sakala Teed OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Sakala Teed OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

18.03.2022 otsus haldusasjas nr 3-22-332 muutmata.

2. Mõista Sakala Teed OÜ-lt (registrikood 10899591) Verston OÜ (registrikood

11947047) apellatsioonimenetluse kulude katteks välja 950 eurot (käibemaksuta).

Muud menetluskulud ringkonnakohtus jätta menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse

peale

võib

esitada

kassatsioonkaebuse

Riigikohtule

hiljemalt

09.05.2022

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 278 lg 1). Hankeasjas ei saa esitada

vastukassatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks

esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka

kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-22-332

2(11)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Transpordiamet (hankija, vastustaja) avaldas 01.09.2021 riigihangete registris avatud

hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Võru hooldepiirkonna riigiteede korrashoid 2022–

2027“ (viitenumber 239706) hanketeate ja tegi kättesaadavaks hankedokumendid (RHAD).

2. Pakkumuse esitasid mh Sakala Teed OÜ (kaebaja) ja Verston OÜ (kolmas isik).

3. Transpordiamet jättis 07.01.2022 korraldusega nr 1.3-1/22/0009 edukaks tunnistatud

pakkumuse esitanud kaebaja kvalifitseerimata (riigihangete seaduse (RHS) § 104 lg 9), sest

tema tehniline ja kutsealane pädevus ei vasta hanketeate p-s III.1.3 toodud kvalifitseerimise

tingimustele.

Kaebaja pakkumuses esitatud tehnika omanikeks on liisinguandjad. Undi Vili OÜ on tehnika

vastutav kasutaja, mitte omanik. Ilma vara omaniku (liisinguandja) teadmise ja nõusolekuta ei

saa vastustaja olla veendunud, et Undi Vili OÜ (liisinguvõtja) on õigustatud andma vara kaebaja

kasutada. Seetõttu oli vastustajal õigus nõuda kvalifitseerimise tingimuste täitmist tõendavate

dokumentide esitamist. Vastustaja selgitas korduvalt, miks ta ei pea piisavaks Undi Vili OÜ ja

kaebaja vahelist kokkulepet vara kasutada andmise kohta. Kaebaja ei ole korduvatele

nõudmistele vaatamata esitanud kvalifitseerimise tingimuse täitmise tõendamiseks vajalikke

dokumente. Kui vastustaja aktsepteerib vara kasutamise kokkulepet ilma vara omaniku

nõusolekuta, viib see pakkujate ebavõrdse kohtlemiseni.

Vastustaja tunnistas sama otsusega edukaks kolmanda isiku pakkumuse, jättis kolmanda isiku

kõrvaldamata ja kvalifitseeris ta.

4. Sakala Teed OÜ esitas riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse vastustaja

07.01.2022 korralduse kehtetuks tunnistamiseks.

Kaebaja esitas vastustajale Undi Vili OÜ-ga sõlmitud eelkokkuleppe ja Undi Vili OÜ

kinnituskirja, mis tõendasid, et Undi Vili OÜ on nõus ja võimeline andma sõidukid kaebaja

kasutusse. Undi Vili OÜ on kantud registrisse sõidukite vastutava kasutajana ja sõidukid on

tema valduses. Vastustaja ei ole põhjendanud, millisel õiguslikul alusel ta nõuab täiendavate ja

RHAD-s nimetamata tõendite esitamist. Kaebaja vastas kõigile päringutele ja tõi 31.12.2021

vastuses välja, et kaebajal ei ole võimalik nõuda Undi Vili OÜ-lt täiendavate kinnituskirjade

esitamist. RHS § 101 lg 1 p 9 näeb ette kasutusse andmise kokkuleppe, mitte muude

dokumentide esitamist. Õigusaktid lubavad liisinguvõtjal anda tehnikat mõne teise isiku

kasutusse. Kaebaja ja Undi Vili OÜ kokkulepe on siduv. Vastustaja nõudis kinnituskirjade

esitamist kiirel aastalõpu ajal ja liisinguandjad said need väljastada alles pärast tähtaja

möödumist. Kinnituskirjade esitamine ei olnud kaebaja mõjusfääris. Liisinguandjate

kinnituskirjad tõendavad, et Undi Vili OÜ-l on õigus anda vaidlusalused sõidukid kaebaja

kasutusse. Liisinguandjate avalikult kättesaadavad tüüptingimused ei tõenda liisinguandjate ja

Undi Vili OÜ vahel sõlmitud liisingulepingute tingimusi, sest Undi Vili OÜ ja liisinguandjate

lepingud erinevad tüüptingimustest. Liisinguandjate nõusolekute esitamise kohustus tulnuks

kirja panna RHAD-sse, et kaebaja oleks saanud sellega varem arvestada ja otsustada, millist

tehnikat kasutada. Kaebajal puuduvad õigussuhted liisinguandjatega.

5. VAKO jättis 03.02.2022 otsusega nr 4-22/239706 vaidlustuse rahuldamata ja mõistis

kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulu 1260 eurot.

3-22-332

3(11)

1) Kaebaja poolt vaidlustusmenetluses esitatud liisinguandjate kinnituskirjad jäävad

tähelepanuta. Hankija jättis kaebaja kvalifitseerimata põhjusel, et kaebaja jättis nõutud

kinnituskirjad tähtaegselt esitamata.

2) Kirjaliku kokkuleppe esitamise nõude eesmärk on teha kindlaks, kas pakkujal on ka

tegelikult võimalus saada hankelepingu täitmiseks enda kasutusse tema poolt kvalifikatsiooni

tõendamiseks esitatud tehnikat. Masina saab pakkujale kasutusse anda selle omanik või isik,

kellel omanik on lubanud masinat allkasutusse anda. Vastustaja on pöördunud nelja masina

kasutusse võtmise asjus viiel korral selgitustaotlusega kaebaja poole. Kaebaja esitas

eelkokkuleppe Undi Vili OÜ-ga, kuid keeldus muude dokumentide esitamisest. Pakkujat

kvalifitseerides peab hankija olema veendunud, et pakkuja vastab ka tegelikult kõikidele

RHAD-s ettenähtud kvalifitseerimise tingimustele. Pakkuja ei saa nõuda ega eeldada, et hankija

teostaks üksnes formaalset kontrolli. Kuigi kaebaja esitatud dokumentidest nähtus, et Undi Vili

OÜ on valmis andma kaebaja kasutusse masinad hankelepingu täitmiseks, ei nähtu neist tema

õigus seda teha. Vastustaja ei pidanud uskuma, et Undi Vili OÜ-l on õigus masinaid

allkasutusse anda. Kaebajal oli aega esitada liisinguandjate kinnitused 17.–31.12.2021, kuid

kaebaja ei teinud seda.

3) Vaidlustusmenetluses ei ole tõendatud, et kõnealuste masinate liisingulepingute kohaselt oli

liisinguvõtjal õigus anda liisinguvara allkasutusse liisinguandja nõusolekuta. Järelikult olid

hanketingimuste täitmise tõendamiseks vajalikud liisinguandjate nõusolekud allkasutusse

andmise kohta. Neid nõusolekuid ei pidanud küsima vastustaja. Tavapärases võlaõiguslikus

suhtes võib liisinguandja nõustuda liisinguvara allkasutusse andmisega ka tagasiulatuvalt, kuid

RHS näeb pakkujale ette tähtaja hankija esitatud dokumendinõude täitmiseks ja õigusliku

tagajärje, kui pakkuja ei pea tähtajast kinni. Kuna kaebaja ei esitanud vastustajale

hanketingimuse sisuliseks kontrollimiseks liisingulepinguid või liisinguandjate nõusolekuid

ning need dokumendid ei olnud vastustajale andmekogus olevate avalike andmete põhjal

kättesaadavad, on otsus jätta kaebaja kvalifitseerimata kooskõlas RHS § 104 lg-ga 9.

6. Sakala Teed OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse hankija 07.01.2022 korralduse ja

VAKO 03.02.2022 otsuse tühistamiseks. Alternatiivselt taotles kaebaja VAKO otsuse

tühistamist kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmise osas. Kaebaja jäi vaidlustuses

esitatud põhjenduste juurde.

1) Kaebaja tõendas hankijale objektiivselt ja ammendavalt õigust võtta sõidukid kasutusse.

Lisaks on kaebaja esitanud liisinguandjate kinnituskirjad. Seega on hankija paljasõnalised

kahtlused ära langenud. RHAD ei näinud ette küsitud dokumentide esitamist ja nõue dokumente

esitada ei olnud kaebajale ettenähtav. Liisinguandjate tüüptingimuste väide esitati alles

vaidlustusmenetluses. Liisinguandjate kinnituskirjade väljastamine ei olnud kaebaja kontrolli

all. Kaebaja on teinud vastustajale hooldustöid erinevates piirkondades üle Eesti juba 2003. a-

st. See näitab, et kaebaja on alati leidnud vajaliku tehnika ja täitnud hankelepingud

nõuetekohaselt. Seega ei ole vastustaja kahtlused praeguse hanke raames põhjendatud.

Tegemist on Eestis laialdaselt kättesaadavate traktoritega, mis on igal põllumehel olemas.

2) Kolmanda isiku menetluskulude täies ulatuses väljamõistmine kaebajalt ei olnud

põhjendatud. Tegemist pole keeruka ega mahuka asjaga.

7. Transpordiamet palus jätta kaebus rahuldamata.

1) Kvalifitseerimistingimuste eesmärk on tagada, et hankelepingu täitjal on piisav tehniline ja

kutsealane pädevus hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks. Õigus anda liisinguvara

allkasutusse saab tulla üksnes liisinguandja ja -võtja vahelisest lepingust. Liisinguvara

3-22-332

4(11)

allkasutusse

andmist

ei

saa

pidada

liisinguvara

sihtotstarbeliseks

kasutamiseks

(võlaõigusseaduse (VÕS) § 363 p 1). Hankijal on kohustus sisuliselt kontrollida

kvalifitseerimistingimusele vastavust (Tallinna Ringkonnakohtu 25.03.2020 otsus nr 3-19-

2345).

2) Vastustajal oli õigus küsida vaidlusaluseid dokumente. Liisinguvõtja ja kaebaja on

lepingulises suhtes, mistõttu saanuks kaebaja küsida oma koostööpartnerilt liisingulepinguid

või liisinguandja kinnituskirju. Vastustaja andis korduvalt võimaluse esitada tõendid, mille

alusel saanuks veenduda, et kaebajal on õigus liisinguvara kasutusele võtta. Vastustaja

järelepärimised olid selged ja suunavad. Vastustaja ei saanud kvalifitseerida kaebajat olukorras,

kus tema vastavus kvalifitseerimistingimustele on oletuslik. Kinnituskirjade esitamisest

vaidlustusmenetluses järeldub, et kaebaja sai aru, millised tõendid on tema kvalifitseerimiseks

vajalikud. Kaebajal ei ole võimalik enda kvalifikatsiooni tõendada pärast selleks määratud

tähtaega ja kaebaja esitatud liisinguandjate kinnitused ei muuda vastustaja hankemenetluses

tehtud otsust õigusvastaseks. Kaebaja argument eelneva koostöö kohta ei ole asjakohane, kuna

seda asjaolu ei saa kvalifitseerimistingimuse täitmisel hinnata.

8. Verston OÜ palus jätta kaebus rahuldamata.

1) Vastustaja jättis kaebaja õigesti kvalifitseerimata. Vastustaja andis kaebajale mitmel korral

tähtaja, et kaebaja esitaks liisinguandjate kinnitused allkasutuse lubamise kohta. Kaebaja ei

esitanud kinnitusi ega taotlenud nende esitamiseks ka lisaaega. Kaebaja esitas kinnitused

VAKO-le. Seega oli tal tegelikult võimalik neid kinnitusi saada, kuid ta otsustas neid

vastustajale mitte esitada. Iga kaebaja vastus vastustaja järelepärimisele andis vastustajale

eraldi õiguse jätta kaebaja kvalifitseerimata (esialgse vastuse sisu arvestades oleks kaebaja

pidanud esitama hankepassi ka Undi Vili OÜ kohta; hilisem vastus kinnitas, et kaebaja esitas

masinate omaniku kohta valeandmeid; kaebaja ei vastanud sisuliselt hankija küsimustele).

Kaebajalt ei küsitud Undi Vili OÜ, vaid liisinguandjate kinnitusi. Vastustajal oli õigus ja

kohustus kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente küsida ja kaebajal oli kohustus need esitada

(RHS § 101 lg 1 p 9). Kõigi liisingulepingute tüüptingimustes on kirjas, et allkasutusse andmine

eeldab liisinguandjate nõusolekut. Seda kinnitavad ka kaebaja esitatud liisinguandjate

nõusolekud. Seetõttu oli vastustajal alust arvata, et kuni kaebaja ei tõenda vastupidist, vajab

kaebaja vaidlusaluste traktorite faktiliseks kasutamiseks liisinguandjate nõusolekuid. Kaebaja

argumendid tema usaldusväärsuse kohta ei oma kaebuse lahendamisel tähtsust.

2) VAKO määras õigesti kindlaks kolmanda isiku kasuks välja mõistetavate menetluskulude

suuruse.

9. Tallinna Halduskohus tagastas 18.03.2022 otsusega kaebajale kaks tõendit (resolutsiooni

p 1), jättis kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 3) ja mõistis kaebajalt kolmanda isiku kasuks

välja menetluskulu 1045 eurot (resolutsiooni p 4).

1) Hanketeate p III.1.3 teeb tehnilise ja kutsealase suutlikkuse juures viite hankepassile.

Hankepassiosa C „Tehniline ja kutsealane suutlikkus“ alaosas „Töövahendid, seadmed ja

tehniline varustus“ (lk 23–24) tehakse viide RHS § 101 lg 1 p-le 9 ja selgitatakse kasutusse

võetava tehnika osas järgmist: „Pakkuja esitab hankepassis või HD I Vormil 3 Lepingu täitmisel

kasutatava tehnika nimekirjas korrashoiutöödeks kasutatava tehnika kohta järgmised andmed:

masina mark, esmane registreerimine, mudel, reg.nr, märkida, kas on pakkuja omand või

võetakse muu lepinguga kasutusse, traktorite või Unimogide või muude sarnaste

mootorsõidukite tühimass ja teehöövlite tühimass. Kui pakkuja ei esita vastavaid andmeid

hankepassis, siis peab pakkuja esitama kohe koos pakkumusega HD I Vormi 3 Lepingu

täitmisel kasutatava tehnika nimekirja. Hankija nõudmisel esitab pakkuja tehnika

3-22-332

5(11)

registreerimistunnistuste koopiad. /…/ Juhul kui pakutud tehnika ei kuulu pakkujale, siis esitab

pakkuja hankija nõudmisel kirjaliku kokkuleppe või eelkokkuleppe, mille alusel on pakkujal

võimalik pakutud tehnikat omandada või kasutusse võtta. Hankija soovitab hankemenetluse

kiiremaks läbiviimiseks esitada need dokumendid juba koos pakkumusega. RHS § 101 lg 1 p 9

sätestatud tingimuse täitmine ja kokkulepe tehnika kasutamiseks ei ole käsitletav RHS § 103

alusel teise isiku vahenditele tuginemisena ja pakkuja ei pea esitama kokkuleppe teise poole

kohta hankepassi.“ Eeltoodust tulenevalt oli pakkujal kohustus esitada koos pakkumusega või

hankija nõudmise peale tõendid selle kohta, et tal on võimalik omandada või kasutusse võtta

pakutud tehnikat, mille omanikuks ta ei ole. Sama sätestab RHS § 101 lg 1 p 9.

2) Kaebaja pakkus mh nelja masinat, mille juures tegi viite Undi Teenused OÜ-ga sõlmitud

lepingule. Kaebaja ja hankija vahel toimus järgmine kirjavahetus:

a) vastustaja saatis 26.10.2021 palve esitada masinate, mille omanikuks ei ole kaebaja, kohta

kirjalik kokkulepe või eelkokkulepe, mille alusel on kaebajal võimalik pakutud tehnikat

omandada või kasutusse võtta. Kaebaja edastas 29.10.2021 Undi Vili OÜ ja Undi Teenused OÜ

20.10.2021 kinnituse, milles Undi Vili OÜ ja Undi Teenused OÜ juhatuse liige teatas, et ollakse

nõus tegema kaebajale lepingu alusel lumelükkamist 1. taseme teedel kuue traktoriga;

b) vastustaja viitas 06.12.2021 järelepärimises, et nelja masina omanikuks on Undi Vili OÜ, s.t

need ei kuulu kaebajale ja kaebajat ei ole kantud registreerimistunnistusele ka vastustava

kasutajana. Seetõttu paluti esitada kokkulepe või eelkokkulepe, mille alusel on kaebajal

võimalik pakutud tehnikat omandada või kasutusse võtta. Kaebaja edastas 08.12.2021 samal

kuupäeval kaebaja ning Undi Vili OÜ ja Undi Teenused OÜ vahelise digitaalselt allkirjastatud

eelkokkuleppe (dokumendil on kuupäev 14.10.2021) masinate tasu eest kasutusse andmise

kohta seoses riigihankega „Võru hooldepiirkonna riigiteede korrashoid 2022–2027“. Kaebaja

poolt hankelepingu sõlmimisel kohustusid eelkokkuleppe pooled sõlmima lepingu kuue masina

tasu eest kasutusse võtmiseks hankelepingu perioodiks. Undi Vili OÜ ja Undi Teenused OÜ

kinnitasid, et masinad on nende omandis, need ei ole koormatud ühegi kolmanda isiku õigusega

ning neil on õigus, võimalus ja tahe anda masinaid tasu eest kaebaja kasutusse;

c) vastustaja selgitas 13.12.2021 järelepärimises, et tuvastas kontrolli käigus, et Undi Vili OÜ

on traktorite vastutavaks kasutajaks liisingulepingu alusel. Kaebajal paluti selgitada vastuolu

kokkuleppes esitatud omandi info ja vastustaja tuvastatud andmete vahel ning seda, kas

liisingutingimuste kohaselt on Undi Vili OÜ-l lubatud anda liisinguandja omandis olevat vara

kaebajale kasutada. Kaebaja edastas 15.12.2021 Undi Vili OÜ poolt 15.12.2021 allkirjastatud

kinnituskirja, milles Undi Vili OÜ kinnitas, et saab õiguspäraselt anda kaebajaga sõlmitud

lepingu alusel lepingus nimetatud masinad kaebaja kasutusse; Undi Vili OÜ-l on õigus,

võimalus ja tahe anda masinaid tasu eest kasutusse hankelepingu kestuse perioodiks (2022–

2027); õigushariduse puudumise tõttu kasutati lepingus sõna „omanik“ ning tegelikult on Undi

Vili OÜ vastutav kasutaja ning masinaid vallatakse seaduslikul alusel ja tal on õigus anda

masinaid teistele kasutusse. Kaebaja selgitas hankijale, et lähtus Undi Vili OÜ teabest ja

viimase kinnitus tõendab hanketingimuste täitmist ehk õigust saada masinad kasutusse;

d) vastustaja märkis 17.12.2021 järelepärimises, et soovis selgitust, kas liisingutingimuste

kohaselt on liisinguvõtjal lubatud anda liisinguandja omandis olevat vara kaebajale kasutada.

Vastustaja peab kontrollima kvalifitseerimise tingimusele vastavust sisuliselt ning kuna

tegemist on liisinguandja varaga, on asjakohaseks tõendiks sõlmitud liisinguleping või

liisinguandja kinnitus või nõusolek. Kaebajal paluti esitada vastav tõend. Kaebaja vastas

21.12.2021, et Undi Vili OÜ ei soovi väljastada ärisaladuse hulka kuuluvaid dokumente

kolmandatele osapooltele. Kaebaja selgitas, et ei leidnud hankematerjalide hulgast tingimust,

mis näeb ette kohustuse esitada rendileandja ärisaladuse dokumente. Kuna neid nõudeid pole

3-22-332

6(11)

ette nähtud ja RHS § 101 lg 1 p 9 nõuab juba esitatud kirjalikku kokkulepet, siis on kaebaja

kõik seadusega nõutud tõendid esitanud. Kui vastustaja saab viidata õigusaktile, mis kohustab

Undi Vili OÜ-d esitama liisingulepinguid, siis tuleks sellele viidata, sest siis saab kaebaja selle

Undi Vili OÜ-le edasi saata. Sel juhul palutakse pikendada tähtaega kuni 31.12.2021, et kaebaja

saaks Undi Vili OÜ-lt dokumendid välja nõuda;

e) vastustaja pikendas 23.12.2021 teates vastamise tähtaega kuni 31.12.2021 ning kordas, et tal

on õigus ja kohustus kontrollida tingimustele vastavust sisuliselt. Pakkumuse esitamisel on

pakkuja otsustada, kuidas tingimus täidetakse ja kuidas on võimalik tingimustele vastavust

tõendada. Vastustaja on andnud kaebajale tõendite näidisloetelu. Kaebaja vastas 31.12.2021, et

ta saab tugineda Undi Vili OÜ kinnitusele, et viimasel on õigus sõidukeid kaebaja huvides

kasutada. Kaebajal pole alust selles kahelda ega kohustada Undi Vili OÜ-d väljastama muid

kinnitusi. Samuti pole vastustajal õigust nõuda kinnituskirju, mida ei ole RHAD-s välja toodud

ja millega pakkujad ei saanud arvestada.

3) VÕS §-d 361–367 ei keela liisinguvõtjal anda liisitud asja allkasutusse. Seega on

liisinguvõtjal reeglina õigus anda liisitud asja teise isiku kasutusse ja selleks ei pea olemas

olema liisinguandja eelnevat nõusolekut. Samas võimaldab VÕS § 5 poolte kokkuleppel

seaduses sätestatust kõrvale kalduda. Järelikult on võimalik selliste liisingulepingute

sõlmimine, mis seavad liisitud asja allkasutusse andmise tingimuseks liisinguandja (eelneva)

nõusoleku. Näiteks on Eesti suuremate krediidiasutuste liisingulepingute üldtingimustes

sätestatud, et liisitud asja ei või ilma liisinguandja eelneva nõusolekuta anda kolmanda isiku

kasutusse. Kaebaja pakutud masinate omanikuks olid liisinguandjatest krediidiasutused. Seda

arvestades oli vastustajal põhjust kahelda, kas liisinguvõtjal on õigus anda liisitud asja ilma

liisinguandja nõusolekuta allkasutusse. Liisingulepingu või liisinguandja kinnituse juurde

küsimine oli põhjendatud, kuna sellest sõltus, kas kaebaja vastab kvalifitseerimise tingimustele

ja kas hankelepingu sõlmimisel on kaebaja kasutuses pakutud masinad lepingujärgsete tööde

tegemiseks.

4) Hankijal tuleb hanketeates kehtestanud kvalifitseerimise tingimuste täitmist sisuliselt

kontrollida, nõudes selleks vajadusel pakkujalt kvalifikatsiooni tõendamiseks vajalikke

dokumente ja selgitusi (Tallinna Ringkonnakohtu 25.03.2020 otsus nr 3-19-2345, p-d 27–28).

Kui hankija ei ole täpsustanud hanketeates tõendite liike ja seda ei tee ka RHS, siis on hankijal

avar kaalutlusruum otsustamaks, milliste dokumentide põhjal lugeda pakkuja kvalifikatsioon

piisavalt tõendatuks. Riigikohus selgitas 19.12.2021 otsuses nr 3-19-1464 (p 16), et kui seadus

ei sätesta teisiti, võib hankija otsustada, kas ta usaldab pakkujate kinnitusi või nõuab vastavate

asjaolude kindlakstegemiseks tõendeid. Kohtul ei ole ilma seadusliku aluseta õigust sekkuda

hankija kaalutlusõigusesse ja nõuda tõendi esitamist seal, kus hankija on õiguspäraselt

otsustanud piirduda pakkuja kinnitusega. Hankemenetlus põhineb suurel määral pakkujate

ühepoolsetel kinnitustel ja hankija võimalusel neid usaldada. Eeltoodut arvestades oli

vastustajal õigus otsustada, kas ta usaldab kaebaja esitatud kinnitusi ja peab tema esitatud

dokumente piisavaks või mitte.

5) Hankija ei ole teinud täiendavate tõendite kogumisel ilmselgeid kaalumisvigu. Kui kaebaja

esitatud dokumentidest nähtuvalt ei suuda Undi Vili OÜ ja Undi Teenused OÜ aru saada, kes

on masinate omanik (Undi Vili OÜ, Undi Teenused OÜ või liisinguandja), kes saab masinate

kasutusse andmise lepingu sõlmida (Undi Vili OÜ või Undi Teenused OÜ) ja millistel

tingimustel (liisinguandja eelnev nõusolek) ning milline leping on kaebajaga sõlmitud

(masinate kasutusse andmise leping või alltöövõtu leping), ei saanud vastustajal olla kindlust,

et Undi Vili OÜ koostatud kinnitused on usaldusväärsed, tõendamaks, et tal on õigus anda

3-22-332

7(11)

liisitud vara kaebaja kasutusse. Seega oli põhjendatud küsida juurde liisinguandja nõusolek või

liisinguleping.

6) Krediidiasutustega sõlmitud konkreetsed lepingud võivad erineda krediidiasutuste

kehtestatud lepingute üldtingimustest, kuid sellise asjaolu tõendamine oli kaebaja, mitte

vastustaja võimuses. Vastustaja ei pidanud eeldama, et Undi Vili OÜ-ga sõlmitud liisinguleping

erines üldtingimustest, ja seda väidet ei ole kaebaja seni ka tõendanud. Kuigi liisingulepinguid

ei sõlminud kaebaja, vaid tema lepingupartner, oli kaebajal võimalik küsida vajalikke tõendeid

oma lepingupartnerilt. See olnuks ka kaebaja lepingupartneri huvides, sest sellest sõltus kaebaja

kvalifitseerimine, temaga hankelepingu sõlmimine ja seega masinate kasutusse andmise

lepingu sõlmimine, mis pidanuks kaebaja lepingupartnerile tulu tooma. Asjakohane ei ole

väide, et Undi Vili OÜ ei soovinud esitada tema ärisaladust sisaldavat liisingulepingut, sest

lepingus oli võimalik ärisaladust sisaldav osa kinni katta. Vastustaja viitas ka võimalusele

esitada liisinguandja nõusolek, mis ei paljastaks ärisaladust.

7) Kaebajale oli liisingulepingu või liisinguandja kinnituse esitamise vajadus piisavalt

ettenähtav. Kolmas isik küsis 07.10.2021 hankijalt selgitust, kas liisitud tehnika kasutamise

korral tuleb esitada ka liisinguleping. Vastustaja vastas 08.10.2021, et liisingulepingu lisamine

ei ole vajalik juhul, kui pakkuja on kantud masina registreerimistunnistusele kasutajana. Seega

pidi kaebajale olema arusaadav, millised tõendeid vastustaja liisitud vara puhul eeldab. Lisaks

selgitas vastustaja kaebajale mitmel korral, milliste dokumentide esitamist ta nõuab.

Liisingulepingute tingimuste kohta küsis vastustaja juba 13.12.2021. Seega oli kaebajal

piisavalt aega, et Undi Vili OÜ-lt liisingulepingut või liisinguandja nõusolekut küsida.

Kaebajale anti mitmel korral uus võimalus dokumente esitada, kuid kaebaja jättis need nõuded

põhjendamatult täitmata. Kaebaja ei ole põhjendanud dokumentide esitamata jätmist

ajapuudusega ega taotlenud vastustajalt tähtaja pikendamist. Seega ei ole kaebaja viited

aastalõpu kiirele ajale asjakohased. Kaebaja ei viidanud ka muudele objektiivsetele takistustele,

vaid ainult soovimatusele täiendavaid tõendeid esitada. Seega oli nõutavate tõendite esitamata

jätmine kaebaja teadlik valik. Kuna kaebaja ei tõendanud, et tal on võimalik pakkumuses

nimetatud tehnikat kasutusse saada, ja vastustajal ei olnud võimalik seda muul moel kontrollida,

siis ei leidnud kaebaja vastavus kvalifitseerimistingimustele kinnitust ja vastustaja jättis kaebaja

õiguspäraselt kvalifitseerimata (HKMS § 98 lg 4, § 104 lg 9). Kaebaja poolt

vaidlustusmenetluses esitatud liisinguandjate nõusolekutega ei saa asja lahendamisel arvestada,

sest haldusakti õiguspärasust tuleb hinnata selle andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2).

Nõusolekud näitavad siiski, et kaebajal oli tegelikult võimalik nõutavad tõendid hankida ja

vastustajale esitada.

8) Asjakohased pole kaebaja viited tema poolt eelnevalt täidetud hankelepingutele. Hankija ei

saanud nendega kaebaja kvalifitseerimisel arvestada ja need ei saanud anda vastustajale

kindlust, et kaebajal on ka praeguse hankelepingu täitmiseks vajalikud masinad olemas.

Masinate olemasolu tuli kontrollida pakkumuse esitamise, mitte hankelepingu täitmise aja

seisuga. Järelikult ei ole asjakohane ka kaebaja väide, et ta on alati leidnud vajaliku tehnika

hankelepingu täitmiseks. Kaebusele lisatud tõendid „Lisa 2 MNT kinnitus 2013–2015 Viljandi“

ja „Lisa 3 MNT kinnitus 2017–2019 Tartu“ tuleb kaebajale tagastada (HKMS § 62 lg 2).

9) Kaebaja ei ole esitanud eraldi vastuväiteid kolmanda isiku kvalifitseerimise ning tema

pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta, vaid vaidlustanud kolmanda isiku kohta

tehtud otsuseid põhjusel, et kaebaja kvalifitseerimisel oleks kaebaja pakkumus edukas. Kuna

kaebaja kvalifitseerimata jätmine oli õiguspärane, siis ei osale ta edasises menetluses (RHS § 98

lg 5) ja kolmanda isiku kohta tehtud otsused ei saa tema õigusi riivata. Sel põhjusel ei ole vaja

kontrollida nende otsuste õiguspärasust.

3-22-332

8(11)

10) VAKO mõistis kaebajalt välja kolmanda isiku menetluskulu 1260 eurot. Menetluskulude

suurus ei ole ilmselgelt ülemäärane. OÜ Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots&Co

25.01.2022 arvelt nr 20220021 ja selle spetsifikatsioonilt nähtub, et esindaja aeg (7 tundi) ei

kulunud üksnes VAKO-le esitatud seisukoha kirjapanekule, vaid aega kulus ka vastustaja

otsuse, vaidlustuse ja vastustaja seisukohaga tutvumiseks ning kolmanda isiku positsiooni

kujundamiseks. Seega puudub alus tühistada VAKO otsust ka menetluskulude jaotuses osas.

11) Kolmas isik taotleb kaebajalt menetluskulu 1045 eurot (ilma käibemaksuta) väljamõistmist.

OÜ Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots&Co 18.02.2022 arve nr 20220257

spetsifikatsiooni kohaselt kulus esindajal kaebuse analüüsimiseks, kaebusele ja esialgse

õiguskaitse taotlusele vastuse koostamiseks ning kohtumäärustega tutvumiseks 5,5 tundi. Asja

mahtu ja keerukust arvestades ei saa seda pidada ilmselgelt põhjendamatuks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

10. Sakala Teed OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtu

18.03.2022 otsus ja teha uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. Alternatiivselt palub

kaebaja tühistada halduskohtu otsus menetluskulude osas ja vähendada kaebajalt vaidlustus- ja

halduskohtu menetluses kolmanda isiku kasuks väljamõistetud menetluskulude suurust.

Kaebaja jääb varasemate seisukohtade juurde.

1) Halduskohus tagastas põhjendamatult tõendid, mis puudutasid varasemate hankelepingute

täitmist. Need tõendid kinnitavad, et kaebaja ja tema kinnitused on usaldusväärsed ning

vastustaja kahtlus, et kaebaja ei suuda hankelepingut täita, on alusetu.

2) RHAD-st ega RHS-st ei tulene hankijale selgesõnalist õigust nõuda kaebajalt liisinguandjate

kui kõrvaliste isikute kinnituskirju. Kaebaja ei võtnud ise masinaid liisingusse, vaid võttis need

kasutusse Undi Vili OÜ-lt. RHS § 101 lg 1 p 9 alusel võib nõuda üksnes pakkuja lepingulise

koostööpartneri (s.o Undi Vili OÜ) kinnitusi. Kaebaja esitas faktiliselt tõese Undi Vili OÜ

kokkuleppe, tõendamaks oma õigust võtta masinad kasutusse – kinnituste õigsust tõendas

kaebaja hiljem saadud liisinguandjate kinnituskirjadega. Järelikult olid vastustaja kahtlused

alusetud. Kaebajal ei ole kohustust esitada nende isikute kohta, kellega kaebajal pole

võlasuhteid, selliseid tõendeid, mis pole kaebaja kontrolli all. Hankija tegi sisulist kontrolli,

omamata mingit põhjendatud kahtlust, et Undi Vili OÜ-l võiks puududa õigus anda

liisinguesemeid kaebaja kasutusse. Piisav pole viide liisinguandjate tüüptingimustele, sest Undi

Vili OÜ ja liisinguandjate võlasuhe ei põhine tüüptingimustel. Halduskohus kohaldas vääralt

VÕS §-des 361–367 sätestatut. Hankija ei ole suutnud tõendada oma kahtluste faktilist ega

õiguslikku alust. Järelikult on nõue esitada kinnistuskirjad ebaseaduslik, kuigi kaebaja on

hankija kahtlused sellegipoolest tõenditega ümber lükanud.

3) Hankija kaalutlusruum nõuda mistahes täiendavaid tõendeid ei ole nii avar, kui on leitud

halduskohtu otsuses. Tõendite nõudmise võimalus peab olema mõistlikule pakkujale

ettenähtav, et hankija ei saaks suvaliselt välistada parimaid pakkumusi. Praeguses asjas ei olnud

täiendavate tõendite esitamise nõue kaebajale ettenähtav, sest kaebaja võttis masinad

allkasutusse isikult, kes kinnitas, et saab need masinad kasutusse anda ning kaebaja ei teadnud,

et tegemist on liisinguesemetega. RHAD järgi oli lubatud vajalike masinate kasutusse võtmine,

piiritlemata seda liisinguga. Seega pole tähtsust hankija poolt kolmandale isikule

hankemenetluse käigus antud selgitusel, et liisingulepingut ei ole vaja esitada, kui pakkuja on

märgitud masina kasutajaks.

3-22-332

9(11)

4) Kuigi kaebaja ei nõustu, et ta pidi esitama täiendavaid tõendeid, põhjendas ta hankijale

veenvalt ka seda, et tal pole võimalik nõutud tõendeid (liisinguandjate kinnitusi) esitada, sest ta

pole liisingulepingute pooleks.

5) Kaebajalt kolmanda isiku kasuks väljamõistetud menetluskulud on asja mahtu ja keerukust

arvestades liiga suured.

11. Transpordiamet palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes varasemate

seisukohtade juurde ja nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega.

12. Verston OÜ palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes varasemate seisukohtade

juurde. Kolmanda isiku menetluskulud halduskohtus olid vajalikud ja põhjendatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4) ning selgitab vastuseks

apellatsioonkaebuse väidetele järgmist.

14. Halduskohus ei rikkunud menetlusnormi, kui tagastas kaebajale HKMS § 62 lg 2 alusel

kaks tõendit, millega kaebaja soovis tõendada varasemate hankelepingute kohast täitmist.

Iseenesest ei olnudki menetlusosaliste vahel vaidlust, et kaebaja on varem hankelepingute

alusel teehoolduse teenust osutanud ja hankija ei ole talle teinud masinate puudumisega seotud

etteheiteid. Praeguse vaidluse lahendamisel ei ole aga varasemate hankelepingute täitmisel

tähtsust. Hankija jättis kaebaja 07.01.2022 korraldusega kvalifitseerimata, sest kaebaja ei

esitanud hankija nõudmisel dokumente, mille põhjal oleks saanud kontrollida kaebaja õigust

võtta kasutusse vaidlusaluses riigihankes pakutud konkreetsed masinad. Selle kvalifitseerimise

tingimuse täidetust ja seeläbi ka pakkuja võimekust hankelepingut kohaselt täita pidi hankija

tulenevalt hanketeate p-st III.1.3 ja seal viidatud hankepassi osast C alaosast „Töövahendid,

seadmed ja tehniline varustus“ kontrollima iga edukaks tunnistatud pakkumuse puhul selle

esitamise aja seisuga. Pakkuja varasemate hankelepingute arv ja rahaline maht või lepingu

täitmisega seotud pretensioonide puudumine, samuti pakkuja üldine usaldusväärsus ei olnud

asjaolu, millega hankija sai kõnealuse kvalifitseerimise tingimuse täidetuse kontrollimisel

arvestada. Seega ei olnud tagastatud tõenditel asja lahendamisel tähtsust.

15. Halduskohus on otsuse p-des 11–16 põhjalikult ja asjakohaselt selgitanud, et vastustajal oli

kohustus kvalifitseerimise tingimuste täidetust sisuliselt kontrollida, veendumaks, et

hankelepingut ei sõlmita sellise pakkujaga, kes tegelikult ei vasta kvalifitseerimise tingimustele

(RHS § 104 lg-d 7 ja 8). Ka RHAD-s oli märgitud, et kui pakutud tehnika ei ole pakkuja

omandis, esitab pakkuja hankija nõudmisel kirjaliku kokkuleppe või eelkokkuleppe, mille

alusel on pakkujal võimalik pakutud tehnika omandada või kasutusse võtta. Vastustaja tugines

26.10.2021 päringus RHAD nimetatud punktile. Vastustajal oli pärast kaebajalt 29.10.2021

vastuse saamist piisav alus küsida pakutud masinate kasutamise õiguse kohta ka täiendavaid

tõendeid ja kaebajal oli kohustus neid esitada, sest masinate tegelik omanik ja kaebaja õigus

neid masinaid kasutusse saada oli jätkuvalt ebaselge (RHS § 101 lg 1 p 9, § 104 lg 7). Muu

hulgas selgitas halduskohus õigesti, et VÕS ei keela liisingueseme allkasutusse andmist, kuid

liisingulepingu pooltel on võimalik kokku leppida teisiti, sh sisaldub vastav keeld suuremate

krediidiasutuste tüüptingimustes. Kuna kaebaja jättis nõutud tõendid tähtaegselt esitamata, oli

tema kvalifitseerimata jätmine õiguspärane (RHS § 104 lg 9).

16. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et vastustaja õigus nõuda kaebajalt

täiendavaid tõendeid piirdus kaebaja koostööpartneri (Undi Vili OÜ) kinnituskirjadega. RHS §

3-22-332

10(11)

101 lg 1 p 9 kohaselt võib hankija pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise

tingimustele vastavuse kontrollimiseks nõuda muu hulgas andmeid töövahendite, seadmete ja

tehnilise varustuse olemasolu kohta või vastavat kirjalikku kokkulepet hankelepingu täitmiseks

vajaliku tehnika omandamiseks või kasutusse võtmiseks. Selles sättes on loetletud n-ö

primaarsed tõendid, mida hankija võib nõuda hanketeates juba hankepassis esitatud andmete ja

kinnituste esmaseks kontrollimiseks. RHS § 104 lg 7 alusel on aga hankijal õigus kontrollida

pakkuja kvalifikatsiooni kogu riigihanke vältel ja nõuda mis tahes ajal pakkujalt kõigi või

mõnede asjakohaste hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide esitamist või

esitatud dokumentide sisu selgitamist või selgitamist võimaldavate andmete või dokumentide

esitamist või täiendamist. Hankija ei tohi küsida selliseid dokumente või andmeid, mis on tal

kas olemas või talle tasuta andmekogudest kättesaadavad (RHS § 104 lg 11). Seega ei

välistanud RHS § 101 lg 1 p 9 vastustaja õigust küsida kaebajalt täiendavaid tõendeid, mille

abil oli võimalik tuvastada kaebaja õigus kasutada pakkumuses pakutud masinaid. See hõlmas

õigust küsida kaebajalt Undi Vili OÜ sõlmitud liisingulepinguid, millest nähtuks õigus anda

liisinguesemed kaebaja kasutusse, või liisinguandjate kinnitusi, et liisinguesemete allkasutusse

andmine on lubatud. Tegemist pole nn suvaliste tõenditega, nagu kaebaja apellatsioonkaebuses

märgib, vaid küsitud dokumendid on selgelt seotud vaidlusaluse kvalifitseerimise tingimuse

täidetuse kontrollimisega. RHAD-st tulenevalt oli kohustus esitada pakutud masinate omandi

või kasutamise õiguse tõendamiseks täiendavaid tõendeid, kui hankija neid nõuab, pakkujale

piisavalt ettenähtav. See, et kaebaja ei selgitanud Undi Vili OÜ-ga eelkokkuleppe sõlmimisel

välja, kas masinate omanik oli Undi Vili OÜ või mõni kolmas isik ning kas liisitud masinate

allkasutusse andmine oli lubatud, oli kaebaja risk. Pakkujalt täiendavate dokumentide küsimine

ei muutu tagantjärgi õigusvastaseks, kui hiljem selgub, et pakkuja kinnitus oli õige.

17. Kaebaja ei ole tõendanud, et tal ei olnud võimalik hankija küsitud dokumente tähtaegselt

esitada. Näiteks puuduvad tõendid selle kohta, et Undi Vili OÜ keeldus masinate liisimiseks

sõlmitud lepingute kaebajale väljaandmisest, sh vajadusel ärisaladust sisaldavaid andmeid

varjates, või vajadusel liisinguandjatelt täiendava nõusoleku küsimisest. Kaebaja poolt

vaidlustusmenetluses esitatud kinnituskirjad näitavad pigem vastupidist. Tähtsust ei oma see,

kas konkreetselt liisingulepingute või liisinguandjate kinnituste esitamise nõue sai RHAD

põhjal olla kaebajale ettenähtav, sest talle ei ole ette heidetud seda, et tõendeid ei esitatud koos

pakkumusega. Kaebaja ei taotlenud hankijalt tõendite esitamise tähtaja pikendamist põhjusel,

et hankija määratud tähtajaks ei ole tõendite esitamine võimalik. Hankija ei pidanud tähtaega

pikendama omal algatusel.

18. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ka osas, mis puudutavad

kaebajalt kolmanda isiku kasuks väljamõistetud menetluskulude suurust (vaidlustusmenetluses

1260 eurot ja halduskohtus 1045 eurot ilma käibemaksuta). Menetluskulude põhjendatusele

hinnangu andmisel ei ole asjakohane hinnata üksikute menetlusdokumentide mahtu ja nende

koostamiseks või muude toimingute tegemiseks kulutatud aega ega võrrelda erinevate

menetlusosaliste esindajatasu suurust. Eelkõige tuleb arvestada läbitöötamist vajavate

materjalide mahukust ja vaidlusaluste õigusküsimuste keerukust, samuti menetluse kestust (nt

Riigikohtu 03.05.2017 otsus nr 3-3-1-80-16, p 35). Õigusabikulude suurus tervikuna ei tohiks

olla asja iseloomu ja tähtsust arvestades ilmselgelt ülepaisutatud (vt nt Tallinna

Ringkonnakohtu 21.06.2018 otsus nr 3-18-752, p 19; 13.11.2018 otsus nr 3-18-1570, p 17).

Halduskohus ei ole teinud kolmanda isiku õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse

hindamisel ilmselgeid vigu.

19. Eelneva põhjal jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

3-22-332

11(11)

20. Kuna

ringkonnakohus

jätab

apellatsioonkaebuse

rahuldamata,

jäävad

kaebaja

menetluskulud apellatsiooniastmes tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole

ringkonnakohtule menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad ka

vastustaja võimalikud apellatsioonimenetluse kulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

Kaebajalt tuleb välja mõista kolmanda isiku vajalikud ja põhjendatud menetluskulud, mille

kohta on esitatud nõuetekohased kuludokumendid (HKMS § 108 lg 8, § 109 lg-d 1, 11 ja 6).

21. Kolmanda isiku apellatsioonimenetluse kuluks on õigusabikulu 950 eurot (käibemaksuta),

mille kohta on esitatud arve. Arve järgi osutati kolmandale isikule apellatsioonimenetluses

õigusabi 5 tundi. Arvestades asja mahtu ja keerukust ning apellatsioonimenetluse käiku, on see

kulu vajalik ja põhjendatud. Kuigi apellatsioonkaebusele esitatud vastuses on kolmas isik

paljuski korranud oma varasemaid seisukohti, oli vastuse koostamiseks siiski vajalik tutvuda

nii halduskohtu otsuse kui ka apellatsioonkaebusega ning välja selgitada, kas ja millises osas

on vaja varem VAKO-le ja halduskohtule esitatud seisukohti täiendada või täpsustada.

(allkirjastatud digitaalselt)