3-21-2291/10 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

27.04.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2291

Haldusasi

X kaebus Sotsiaalkindlustusameti 21.06.2021 otsuse nr

55358 ja 08.09.2021 vaideotsuse nr 5.2-3/20327-2

tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja

Sotsiaalkindlustusamet,

esindaja

Silvia

Azojan

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 11.02.2022 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Menetlustoiming

Apellatsioonkaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada X apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 11.02.2022 otsuse peale

haldusasjas nr 3-21-2291.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 187 lg 7, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSEKÄIK

1. X on kolme lapse – C, L ja R– isa. Ühel lastest (L-l) on puue.

2. Kaebaja kahe lapse ema W esitas Sotsiaalkindlustusametile (SKA) pensioniavalduse

soodustingimustel vanaduspensionile jäämiseks viis aastat enne pensioniikka jõudmist riikliku

pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 10 lg 1 p 1 alusel seoses puudega lapse kasvatamisega.

X andis 22.11.2013 nõusoleku L ja R kasvatamise aastatest loobumiseks W kasuks. SKA

määras W-le 02.12.2013 otsusega nr 2000134 alates 17.09.2013 soodustingimustel

vanaduspensioni viis aastat enne vanaduspensioniiga seoses puudega lapse (L) kasvatamisega.

3. X esitas SKA-le 20.05.2021 pensioniavalduse, milles taotles RPKS § 10 lg 1 p 3 alusel

soodustingimustel vanaduspensioni määramist seoses C, L ja R kasvatamisega.

4. SKA jättis pensioniavalduse 21.06.2021 otsusega nr 55358 rahuldamata.

W-le oli 2013. a-l määratud soodustingimustel vanaduspension viis aastat enne

vanaduspensioniiga seoses puudega lapse (L) kasvatamisega. Seega ei ole X-l õigust taotleda

sama lapsega seoses RPKS § 10 lg 1 p-s 3 nimetatud soodustingimustel vanaduspensioni.

3-21-2291

2(5)

5. X esitas SKA 21.06.2021 otsuse peale vaide, põhjendades õigust soodustingimustel

vanaduspensionile sellega, et pensionile jäämist on taotletud erinevatel õiguslikel alustel.

6. SKA jättis 08.09.2021 vaideotsusega nr 5.2-3/20327-2 vaide rahuldamata.

Soodustingimustel vanaduspensioni saamise õigus on teiste hulgas emal ja isal, kes on vähemalt

kaheksa aastat kasvatanud kolme last (RPKS § 10 lg 1 p 3). RPKS § 10 lg-s 2 sätestatakse, et

kui samade laste suhtes on õigus taotleda soodustingimustel vanaduspensioni mitmel RPKS §

10 lg 1 p-des 1–3 nimetatud isikul, lepivad need isikud kokku, kes kasutab õigust

soodustingimustel vanaduspensionile. Seega saab õigust soodustingimustel vanaduspensionile

sama lapse eest kasutada vaid üks õigustatud isikutest. L kasvatamise eest ette nähtud õigust

soodustingimustel vanaduspensionile jäämiseks kasutas kokkuleppel X-ga W. Õige ei ole X

seisukoht, et tal on õigus soodustingimustel vanaduspensionile põhjusel, et pensionile jäämist

on taotletud erinevatel õiguslikel alustel. L kasvatamise eest ette nähtud soodustingimustel

vanaduspensionile jäämise õigus on W-l RPKS § 10 lg 1 p-s 1 nimetatud isikuna ja kaebajal

RPKS § 10 lg 1 p-s 3 nimetatud isikuna. Seega saab õigust soodustingimustel

vanaduspensionile seoses L kasvatamisega kasutada kas X või W. Kuna W on seda õigust juba

kasutanud, ei ole kaebajal enam RPKS § 10 lg 2 alusel õigust soodustingimustel

vanaduspensionile L kasvatamise eest.

7. X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille lõplikuks nõudeks jäi tühistada SKA

21.06.2021 otsus nr 55358 ja 08.09.2021 vaideotsus nr 5.2-3/20327-2 ning kohustada SKA-d

kaebaja pensioniavaldust uuesti läbi vaatama.

Kaebaja esitas SKA-le pensioniavalduse RPKS § 10 lg 1 p 3 alusel seoses kolme lapse

kasvatamisega ning W RPKS § 10 lg 1 p 1 alusel seoses puudega lapse kasvatamisega. Seega

ei taotlenud kaebaja soodustingimustel vanaduspensioni samal õiguslikul alusel nagu W.

Kaebaja ei ole andnud W-le nõusolekut vanaduspensioni saamiseks RPKS § 10 lg 1 p 3 alusel.

Seega ei ole õige SKA seisukoht, et soodustingimustel vanaduspensioni saab sama lapse eest

kasutada üksnes üks õigustatud isikutest. SKA viivitas vaide lahendamisega. Kaebaja esitas

vaide 22.07.2021, kuid vaie lahendati alles 08.09.2021.

8. SKA palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaideotsuses toodud põhjenduste juurde.

Kaebaja vaie lahendati tähtaegselt, sest RPKS § 40 järgi on SKA-l vaide lahendamiseks aega

60 päeva alates selle registreerimisest.

9. Tallinna

Halduskohus

jättis

11.02.2022

otsusega

kaebuse

rahuldamata

ning

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Pooled vaidlevad selle üle, kas RPKS § 10 lg 2 võimaldab mõlemal vanemal saada sama lapse

eest erineval õiguslikul alusel soodustingimustel vanaduspensioni. RPKS § 10 lg 1 p 1 järgi on

õigus soodustingimustel vanaduspensionile emal, isal, vanema abikaasal, eestkostjal või

hoolduspere vanemal, kes on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat alla 18-aastast keskmise,

raske või sügava puudega last või viit või enamat last, viis aastat enne vanaduspensioniikka

jõudmist, kui neil on olemas vanaduspensioni määramiseks nõutav pensionistaaž.

RPKS § 10 lg 2 sätestab, et kui samade laste suhtes on õigus taotleda soodustingimustel

vanaduspensioni mitmel RPKS § 10 lg 1 p-des 1–3 nimetatud isikul, lepivad need isikud kokku,

kes kasutab õigust soodustingimustel vanaduspensionile. Kokkulepet väljendab kirjalik

nõusolek soodustingimustel vanaduspensioni õiguse kasutamisest loobumise kohta teise

pensionitaotleja kasuks. Lisaks sätestab sotsiaalministri 12.12.2016 määruse nr 70 „Riikliku

pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhend“ (määrus nr 70) § 3 lg 1, et kui

isikul on õigus soodustingimustel vanaduspensionile RPKS § 10 lg 1 p-des 1–6 loetletud

alustel, määratakse pension ühel alusel pensionitaotleja valikul.

3-21-2291

3(5)

RPKS § 10 lg 1 p-des 1–3 sätestatud soodustingimustel vanaduspensioni saamise õigus sõltub

kolme või enama lapse või puudega lapse kasvatamisest ning võimaldab saada vanaduspensioni

üks kuni viis aastat enne vanaduspensioni ikka jõudmist. Viidatud sätetest tuleneb, et sama

lapse kasvatamise eest ei saa kasutada mitut soodustust, st õigust soodustingimustel

vanaduspensionile sama lapse eest saab kasutada vaid üks õigustatud isik ja vaid ühel

RPKS § 10 lg-s 1 nimetatud alusel (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 24.09.2020 otsus nr 3-19-1140,

p 12). RPKS § 10 lg 2 sõnastus viitab selgelt seadusandja soovile siduda RPKS §-s 10 sätestatud

soodustingimustel vanaduspension konkreetse lapsega. Seega arvestatakse soodustingimustel

vanaduspensioni õiguse olemasolu kontrollides ka seda, millist last (milliseid lapsi) on teise

õigustatud isiku soodustingimustel vanaduspensionile jäämisel juba arvesse võetud. Kuna Wle

määrati soodustingimustel vanaduspension seoses puudega lapse kasvatamisega RPKS § 10 lg

1 p 1 alusel, ei ole kaebajal enam õigust saada sama lapsega seoses soodustingimustel

vanaduspensioni.

Nii W kui ka kaebaja vastasid RPKS § 10 lg 1 p-s 1 sätestatud tingimustele, sest nad mõlemad

kasvatasid vähemalt kaheksa aastat alla 18-aastast puudega last. Seega olid nad mõlemad

õigustatud isikuteks ning oli nende endi otsustada, millisel alusel nad kasutavad õigust

soodustingimustel vanaduspensionile. Kuna kaebaja nõustus sellega, et L kui puudega lapse

kasvatamisest tulenevat õigust soodustingimustel vanaduspensionile kasutab W ning sellise

nõusoleku andmise üle ei ole vaidlust, vastab kaebaja antud nõusolek RPKS § 10 lg-s 2

sätestatud kokkuleppele. Seega on kaebaja ja W juba 2013. a-l sõlminud kokkuleppe, et L

kasvatamisest tulenevat õigust soodustingimustel vanaduspensionile kasutab W. Kaebajal oli

võimalik enne nõusoleku andmist küsida SKA-lt RPKS-i regulatsiooni kohta selgitusi ja

täpsustusi.

SKA lahendas kaebaja vaide RPKS § 40 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul.

10. X palub Tallinna Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna

Halduskohtu 11.02.2022 otsus ja rahuldada kaebus.

Õige ei ole halduskohtu seisukoht, et RPKS § 10 lg 2 järgi tuleb soodustingimustel

vanaduspensionile jäämise õiguse kontrollimisel arvestada, millist last on teise isiku

soodustingimustel vanaduspensionile jäämisel arvesse võetud. Kaebajal on õigus taotleda sama

lapse suhtes soodustingimustel vanaduspensionile jäämist, sest ta teeb seda teisel õiguslikul

alusel. Kaebaja ei ole loobunud õigusest jääda soodustingimustel vanaduspensionile.

Õigustatud isikud võivad ise otsustada, millisel õiguslikul alusel nad soodustingimustel

vanaduspensioni kasutavad (vt Tartu Ringkonnakohtu otsus nr 3-19-1140, p 12).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. HKMS § 187 lg 1 järgi otsustab ringkonnakohus pärast apellatsioonkaebuse saamist

määrusega apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise või sellest keeldumise. Tulenevalt HKMS

§ 187 lg-st 2 ja lg 3 p-st 5 keeldub ringkonnakonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmisest ning tagastab selle, kui apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei

saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada. Nimetatud alust kohaldatakse apellandi

faktiväidete õigsust eeldades õiguslikult selges olukorras. Seejuures peab ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist otsustades

piirduma selle eduväljavaadete

hindamisega ega saa hakata apellatsioonkaebust sisuliselt lahendama ja halduskohtu otsuse

põhjenduste õigsust kontrollima (vt Riigikohtu 28.01.2021 määrus nr 3-19-1282, p-d 13–14;

17.01.2018 määrus nr 3-16-1861, p 11; 22.04.2013 määrus nr 3-3-1-5-13, p 8; Tallinna

Ringkonnakohtu 11.02.2022 määrus nr 3-21-1244, p 9; 12.04.2019 määrus nr 3-18-2304, p 11).

12. Kaebaja on seisukohal, et SKA ja halduskohus tõlgendasid vääralt RPKS § 10 lõikeid 1 ja

2. Kaebaja arvates võimaldavad need sätted võtta soodustingimustel vanaduspensioni

3-21-2291

4(5)

määramisel erinevate õigustatud isikute ja erinevate õiguslike aluste puhul arvesse sama last.

Kaebaja ei ole teinud etteheiteid faktiliste asjaolude käsitlusele. Ringkonnakohtu hinnangul ei

saa kaebaja esitatud väidete põhjal apellatsioonkaebust rahuldada. Seega esineb HKMS § 187

lg 3 p-s 5 sätestatud alus apellatsioonkaebuse tagastamiseks.

13. RPKS § 10 lg-s 1 sätestatakse soodustingimustel vanaduspensioni saamise tingimused, sh

õigustatud isikute ring, laste kasvatamise eest määratava sooduspensioni eeldused ja

sooduspensioni ulatus. RPKS § 10 lg 1 p-de 1–3 järgi sõltub soodustingimustel

vanaduspensioni saamise õigus kolme või enama lapse või puudega lapse kasvatamisest.

Õigustatud isikutel on võimalik saada vanaduspensioni üks kuni viis aastat enne

vanaduspensioni ikka jõudmist. RPKS § 10 lg-tes 2 ja 3 sätestatakse täiendavad tingimused

laste kasvatamise eest määratava soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks. Neist sätetest

tuleneb, et kui samade laste suhtes on õigus taotleda soodustingimustel vanaduspensioni mitmel

RPKS § 10 lg 1 p-des 1–3 nimetatud isikul, lepivad need isikud kirjalikus vormis kokku, kes

kasutab õigust soodustingimustel vanaduspensionile. Kokkulepet väljendab kirjalik nõusolek

soodustingimustel vanaduspensioni õiguse kasutamisest loobumise kohta teise pensionitaotleja

kasuks. Kokkuleppe saavutamata jätmisel võib pensioni taotleja pöörduda nõusoleku saamiseks

kohtusse. Kui isikul on õigus soodustingimustel vanaduspensionile mitmel alusel, valib ta ühe

aluse pensioni määramiseks (määruse nr 70 § 3 lg 1).

14. Eeltoodust järeldub, et õigust soodustingimustel vanaduspensionile saab sama lapse või

laste eest kasutada korraga üks õigustatud isik ning vaid ühel RPKS § 10 lg 1 p-des 1–3

nimetatud alusel. Kui õigustatud isikuid on samade laste puhul rohkem kui üks, tuleb neil kokku

leppida, kes kasutab õigust soodustingimustel vanaduspensionile. Samuti võivad õigustatud

isikud ise otsustada, millisel konkreetsel alusel õigust soodustingimustel vanaduspensionile

kasutatakse. See tähendab, et üks õigustatud isik peab sama lapse või laste osas loobuma

õigusest soodustingimustel vanaduspensionile teise õigustatud isiku kasuks. Pärast seda ei ole

nõusoleku andjal enam sama lapse või lastega seoses õigust soodustingimustel

vanaduspensionile. See ei tähenda, et nõusoleku andja loobub tervenisti õigusest

soodustingimustel vanaduspensionile – nõusoleku andja loobub vaid õigusest arvestada sama

last soodustingimustel vanaduspensioni määramisel. Nõusoleku andjale jääb õigus

soodustingimustel vanaduspensionile, kui ta pärast teise õigustatud isiku eest arvesse võetavate

laste mahaarvamist vastab endiselt mõnele RPKS § 10 lg 1 p-des 1–3 sätestatud tingimusele.

15. Selline tõlgendus ei ole vastuolus regulatsiooni eesmärgiga väärtustada lasterikkas või

puudega lapsega peres laste kasvatamisse antud panust (Riigikohtu 14.10.2009 otsus nr 3-3-1-

54-09, p 16). Seadusandja ei ole ette näinud, et samade laste kasvatamise eest saaks soodustust

kasutada rohkem kui üks isik. Sotsiaalsete õiguste tagamisel on seadusandjal avar

diskretsiooniõigus ja kohtud ei tohi seadusandja asemel asuda langetama sotsiaalpoliitilisi

otsuseid (nt Riigikohtu 03.12.2013 otsus nr 3-4-1-32-13, p 56; 27.12.2011 otsus nr 3-4-1-23-

11, p 67; 07.06.2011 otsus nr 3-4-1-12-10, p 58).

16. Kaebaja taotles RPKS § 10 lg 1 p 3 alusel soodustingimustel vanaduspensioni määramist

alates 30.07.2021 ehk üks aasta enne vanaduspensioniea saabumist seoses kolme lapse, C, L ja

R kasvatamisega. SKA jättis taotluse rahuldamata, sest W-le oli kolmest lapsest ühe (L)

kasvatamise eest juba RPKS § 10 lg 1 p 1 alusel soodustingimustel vanaduspension määratud.

Kaebaja on kinnitanud, et ta andis nõusoleku L kasvatamise aastatest loobumiseks W kasuks

(vt 21.07.2021 vaie, 08.10.2021 kaebus ja selle 22.10.2021 täiendus). Järelikult leppisid

vanemad RPKS § 10 lg 2 mõistes kokku, et õigust soodustingimustel vanaduspensionile seoses

L kasvatamisega kasutab W. Arvestades kaebaja nõusolekut, määraski SKA 02.12.2013

otsusega

nr

2000134

W-le

soodustingimustel

vanaduspensioni

viis

aastat

enne

vanaduspensioniiga seoses puudega lapse kasvatamisega. Kuna W-le oli juba määratud

soodustingimustel vanaduspension seoses L kasvatamisega, puudub kaebajal õigus

3-21-2291

5(5)

sooduspensionile seoses sama lapse kasvatamisega RPKS § 10 lg 1 p 3 alusel. RPKS ei näe ette

võimalust määrata isikule soodustingimustel vanaduspensioni kahe lapse kasvatamise eest.

17. Ka kaebaja viidatud Tartu Ringkonnakohtu 24.09.2020 otsus nr 3-19-1140 ei toeta tema

seisukohta. Tartu Ringkonnakohus leidis selles lahendis, et sama lapse eest saab

soodustingimustel vanaduspensioni kasutada vaid üks õigustatud isik ühel RPKS § 10 lg-s 1

nimetatud alusel. Kui mõlemad vanemad on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat viit last,

kellest ühel on puue, saab õigust soodustingimustel vanaduspensionile kasutada neist üks kui

vanem, kes on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat alla 18-aastast keskmise, raske või sügava

puudega last, või kui vanem, kes on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat viit või enamat last.

Õigustatud isikud võivad ise otsustada, mis alusel soodustingimusel vanaduspensioni

kasutatakse (p 12). Tolles asjas oli vanematel viis last, kellest ühel oli puue. Ühele vanemale

oli määratud soodustingimustel vanaduspension seoses puudega lapse kasvatamisega RPKS §

10 lg 1 p 1 alusel. Teisele vanemale jäi õigus soodustingimustel vanaduspensionile RPKS § 10

lg 1 p 2 alusel seoses nelja lapse kasvatamisega (vt otsuse p 13).

18. Eelneva põhjal leiab ringkonnakohus, et apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust

eeldades ei oleks ilmselgelt alust apellatsioonkaebust rahuldada ning apellatsioonkaebus tuleb

HKMS § 187 lg 2 ja lg 3 p 5 alusel tagastada. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et

apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

(allkirjastatud digitaalselt)