2-20-4181/81 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. aprill 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-4181

Kohtuasi

X hagi Y vastu töövaidluses

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29. novembri 2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3625,66 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXX), esindaja riigi

õigusabi korras vandeadvokaat Siim Mõistlik

Kostja Y (registrikood XXXXXXXX), lepinguline

esindaja Anne-Riin Kütt

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Mitte võtta asja juurde X 27. detsembril 2021 elektrooniliselt esitatud

apellatsioonkaebuse lisa.

2. Jätta Harju Maakohtu 29. novembri 2021 otsus muutmata.

3. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata.

4. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud v.a X-le riigi õigusabi korras

määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda, X kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

2-20-4181

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 23. detsembril 2019 töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse Y vastu

(kostja) töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, kostjalt hageja kasuks hüvitise

töölepingu seaduse (TLS) § 109 lg 1 alusel kolme kuu keskmise töötasu summas 3405,66 euro

ja juhendamistasu 220 euro väljamõistmiseks. Töövaidluskomisjoni 18. veebruari 2020

otsusega nr 4-1/2953/19 jäeti avaldus rahuldamata. 16. märtsil 2020 esitas hageja Harju

Maakohtusse taotluse töövaidlusasja nr 4-1/2953/19 läbivaatamiseks hagimenetluse korras.

2. Hageja esitas 19. märtsil 2020 Harju Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus tuvastada

töölepingu ülesütlemise tühisus, välja mõista kostjalt hageja kasuks TLS § 109 lg 1 alusel

kolme kuu keskmise töötasu summas 3405,66 eurot ja juhendamistasu summas 220 eurot.

3. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostjaga sõlmitud töölepingu nr 2.1-1/103 alusel alates

26. augustist 2019 disainiteaduskonna tootedisaini osakonna tööstus ja disaini õppekava

digitootedisaini erialasuuna külalisdotsendi ametikohal. Pooled olid kokku leppinud, et

tööleping kehtib kuni 21. augustini 2020. Kokkulepitud igakuine töötasu oli 1560 eurot kuus.

Töölepingu p-s 2.3 lepiti kokku katseaeg kestusega neli kuud, mille viimaseks päevaks oli

23. detsember 2019. Pooled muutsid töölepingut selliselt, et alates 1. novembrist 2019 on

hageja töökoormuseks 0,75 ja töötasu on 1050 eurot. Vahetult enne katseaja lõppu 5. detsembril

2019 ütles kostja töölepingu katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu üles, väites, et hageja

isikuomadused ja sooritused ei vastavat kostja ootustele.

4. Kostja on rikkunud töölepingu ülesütlemise korda. Kostja ei ole tõendanud töölepingu

ülesütlemise avalduses hagejale tehtud etteheiteid. Sellisel viisil töölepingu ülesütlemine on

tühine ja ebaseaduslik TLS § 104 lg 1 järgi, mistõttu tekib töötajal õigus hüvitisele

TLS § 109 lg 1 alusel.

5. Hageja jätkas lõputöö juhendamist peale töölepingu lõpetamist kuni 20. jaanuarini 2020.

Kostja ei ole tasunud hagejale lõputöö juhendamise tasu 220 eurot.

Kostja vastuväited

6. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

7. Kostja on töölepingu ülesütlemisel järginud nii TLS § 95 lg-s 1 kui lg-s 2 sätestatud nõudeid.

Kostja

ütles

töölepingu

üles

kirjalikku

taasesitamist

võimaldavas

vormis

ülesütlemisavaldusega. Kostja on katseajal ülesütlemist põhjendanud eelkõige sellega, et hageja

isikuomadused ei vastanud õppejõu töö tegemiseks nõutavale tasemele. Kostja on töölepingu

ülesütlemisel tuginenud nii TLS §-s 86 sätestatule kui oma kaalutlusõigusele hinnata katseajal

oleva töötaja võimekust ja suutlikkuse vastavust tööandja huvile.

2-20-4181

8. Vastavalt hageja ametijuhendile kuulus lõputööde juhendamine hageja tööülesannete hulka

ja lõputöö juhendamise tasu sisaldus hagejale igakuiselt makstavas töötasus.

Maakohtu otsus ja põhjendused

9. Harju Maakohus jättis 29. novembri 2021 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

10. Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:

- Hageja ja kostja vahel on sõlmitud tähtajaline tööleping ning töölepingu p 2.1 järgi asus hageja

tööle 26. augustist 2019; töölepingu p 3.1 kohaselt asus hageja tööle Y disainiteaduskonna

tootedisaini osakonna tööstus- ja digidisaini õppekava digitootedisaini erialasuuna

külalisdotsendi ametikohale 1,0 koormusega; töölepingu p-s 2.3 lepiti kokku katseaja

kohaldamises, mille kestuseks oli 4 kuud ja katseaja viimases päevaks oli 23. detsember 2019;

töölepingu p 3.4 järgi oli hageja töö sisuks lepingus ja ametijuhendis kajastatud tööülesannete

nõuetekohane ning tulemuslik täitmine ja sellega kaasnev vastutus; töölepingu p 3.5 järgi

tööülesanded andis ning nende täitmist kontrollis disainiteaduskonna tootedisaini osakonna

juhataja; töölepingu p-s 5.1 lepiti kokku töötasus, mille kohaselt ühes kuus makstava

brutotöötasu summa oli 1560 eurot, p 5.1.1 järgi oli 1400 eurot külalisdotsendi töötasu ja

p 5.1.2 järgi on 160 eurot digitootedisaini erialasuuna BA õppekava juhtimise tasu.

- Pooled muutsid 1. novembrist 2019 töölepingut selliselt, et töölepingu p 3.1 kohaselt asus

hageja tööle Y disainiteaduskonna tootedisaini osakonna tööstus- ja digitootedisani õppekava

digitootedisaini erialasuuna külalisdotsendi ametikohale 0,75 koormusega. Muudatuse

kokkuleppe p-s 2 leppisid pooled kokku, et töölepingu p 4.1 muudetakse selliselt, et hageja

tööaja kestuseks on 30 tundi nädalas. Muudatuse kokkuleppe p 3 kohaselt muudeti töölepingu

p 5.1 ja tööandja poolt töötajale ühes kuus makstava brutotöötasu summaks lepiti kokku 1050

eurot.

- Kostja esitas 5. detsembril 2019 hagejale kirjaliku töölepingu ülesütlemise avalduse. Hageja

sai kirjaliku ülesütlemise avalduse kätte ja sellega muutus ülesütlemine kehtivaks.

- Kostja ütles töölepingu hagejaga üles TLS § 86 lg 1 alusel. TLS § 86 lg 1 sätestab, et tööandja

võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle

asumise päevast arvates.

- Töölepingu ülesütlemise ajal 5. detsembril 2019 kehtis poolte vahel kokkulepitud katseaeg.

- Hageja esitas 23. detsembril 2019 Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse tuvastada

töölepingu ülesütlemise tühisus TLS § 86 lg 1 alusel 23. detsembrist 2019 ja lõpetada tööleping

TLS § 107 lg 2 alusel 23. detsembrist 2019, välja mõista tööandjalt töötaja kasuks hüvitis

TLS § 109 lg 1 alusel töötaja kolme kuu keskmine töötasu summas 3405,66 eurot ja

juhendamistasu 220 eurot. Töövaidluskomisjoni 18. veebruari 2020 otsusega jäeti hageja

töövaidlusavaldus kostja vastu rahuldamata. Hageja esitas Harju Maakohtule 19. märtsil 2020

hagiavalduses samad nõuded nagu töövaidluskomisjonile.

11. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on töölepingu ülesütlemine kehtiv ja õiguspärane.

Kostja on hagejaga töölepingu üles öelnud katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu, mis

lähtuvad hinnangust töötaja isikuomadustele ja töötaja sobivusest töökeskkonda just

konkreetselt töölepingus kokku lepitud tööülesandeid täitma. Ainult kostjal on õigus hinnata,

kas hagejale omaste isikuomadustega isik sobib kostja kui avalik-õigusliku ülikooli

2-20-4181

põhiväärtusi realiseerima ja hoidma, kas hageja sobib oma isikuomaduste poolest ülikooli

kollektiivi ja kas hageja sobib isikuomanduste poolest täitma töölepingus kokkulepitud

tööülesandeid. Maakohus ei saa sekkuda tööandja hinnangusse hageja sobivuse kohta, selle

otsustab vastav tööandja ise, kuid maakohus kontrollib, kas esinesid elulised sündmused, mis

sellised hageja isikuomadused esile tõid, kas need leidsid aset ja et katseajal ebarahuldavate

tulemuste tõttu töölepingu ülesütlemisel ei esineks teisi töölepingu ülesütlemise aluseid.

12. Maakohus tuvastas, et tööandja on nimetanud avatud loeteluna ametijuhendis esmased

isikuomadused, mis on kostja jaoks tähtsad töötaja või lepingupartneri puhul, kellega kostja

töötab ja/või kellega koostööd soovitakse teha. Ebamõistlik ja võimatu on detailselt kinnise

loeteluna nimetada kõik isikuomadused, mis peavad töötajal esinema. Maakohus leidis, et

kostja on hageja ametikoha olulised isikuomadused piisavalt selgelt esile toonud. Iseenesest

annab aluse töösuhte katseajal ülesütlemiseks kui töötaja ei vasta vähemalt ühele isikuomaduste

loetelus nimetatud omadusele. Nendeks isikuomadusteks on eelkõige: täpsus, kohusetunne,

vastutus- ja otsustusvõime, korrektsus, algatusvõime ja loovus uute lahenduste

väljatöötamiseks ning elluviimiseks, analüüsi ja sünteesivõime, stressitaluvus, lojaalsus ja

orienteeritus akadeemia huvidele. Haridusasutusena kannab kostja kõrgendatud vastutust oma

üliõpilaste aga ka teiste õppejõudude ja töötajate ees, sh kvaliteetse õppekeskkonna tagamise

eest, sealjuures õppejõudude valiku eest. Konkreetse ametikoha täitjalt oodatavatele

isikuomadustele on lisaks nimetamata isikuomadustele olulised igas ametis elementaarne

viisakus ja muud üldised tavakäitumise ja moraali normid. Maakohus leidis, et haridusasutuse

töötaja osas on viisakuse, tasakaalukuse ja hea käitumistava normide täitmise osas kõrgendatud

ootus.

13. Katseaja eesmärk on teha kindlaks, kas töötaja sobib kokkulepitud tingimustel tööd tegema

või mitte. Enne tugeva õiguslikult siduva suhte tekkimist on osapooltel oluline jõuda n-ö katse

teel selgusele ja arusaamisele, kas selline suhe vastab nende ootustele ja tahtele või mitte.

Töölepingu seaduse ülesehitusest ja sätete paigutusest (TLS § 6 ja TLS § 86) ning seaduse sisu

ja eesmärgist lähtuvalt ei seo pooled ennast katseajal kohustuslike ülesütlemisreeglitega, sest

katseajal on töösuhte ülesütlemiseks sätestatud lihtsustatud kord. Töölepingu ülesütlemisel

peab tööandja järgima üksnes seda, et üles ütlemine ei oleks vastuolus katseaja eesmärgiga.

Vaidluse korral isikuomaduste sobivuse üle pole määravaks ega oma tähendust töötaja enda ega

kolmandate isikute arvamus ega hinnang. Määravaks on vaid tööandja arvamus, kuna töösuhe

kui usaldussuhe on töötaja ja tööandja vahel ja kui üks lepingu pooltest ei vasta ootustele, ei

saa sundida teist poolt koostööd jätkama. Maakohus leidis, et kostja on tõendanud, et esinesid

ülesütlemisavalduses kirjeldatud elulised sündmused: vajakajäämised korrektsuses, et hageja

jääb koosolekutele tihti hiljaks ja 29. novembril ei ilmunud hageja üldse kokkulepitud

kohtumisele kollegi W-ga; raskused ja tahtmatus orienteeruda tööks vajalikus infos; hageja on

mitmeid kordi väljendanud negatiivset ja vastanduvat suhtumist kostjasse; konfliktsus ja

koosolekutelt enne lõppu lahkumine; konfliktsus väljendub mitte ainult suhtluses kolleegidega,

vaid ka suhtluses üliõpilastega; 27. novembril 2019 õppeaines „kommunikatsioon ja

esitlustehnika“, kus hageja osales hindajana, hilines hageja hindamisele pool tundi, kuid

üliõpilase esitust kritiseeris hageja teravalt ja kaaskolleegide hinnangul ebakonstruktiivselt ja

asjakohatu emotsionaalsusega, kuni üliõpilane hakkas nutma, mistõttu pidi kolleeg hageja

ruumist välja viima. Maakohus tuvastas, et lühikese aja jooksul esines mitu üksteisele järgnevat

eraldiseisvat sündmust, mille hindamise ja kaalumise järel kostja jõudis äratundmiseni, et

hagejaga koostöö jätkamine tema ebasobivatest isikuomadustest tulenevalt pole võimalik ja

tööleping tuleb lõpetada. Maakohus leidis, et tõendatud elulised sündmused andsid põhjuse ja

aluse kostjale tööleping hagejaga katseajal üles öelda.

2-20-4181

14. Maakohus tuvastas, et Y-s on lahendatud lõputööde juhendamine kahes erinevas vormis:

seal tegutsevad kas koosseisuvälised juhendajad, kes juhendavad lõputööd võlaõiguslike

lepingute alusel, või teised, töölepingu alusel töötavad õppejõud, kelle tööülesannete hulka

kuulub ka lõputöö juhendamine ilma selle eest lisatasu saamata. Materjal pealkirjaga „Abiks

lõputöö kirjutajale ja juhendajale“ on mõeldud abistavaks materjaliks lõputööd kirjutajavale

tudengile ja juhendajale, kes tegutseb koosseisuvälise juhendajana. See juhend ei kehti hageja

suhtes, sest hageja ei tegutsenud koosseisuvälise õppejõuna, vaid töölepingu alusel tegutseva

külalisdotsendina. Vastavalt hageja ja kostja vahel töölepingu lisana oleva ametijuhendi p-le

1.1.6 kuulus hageja õppetöö alla auditoorne töö, praktika läbiviimine ja lõputööde juhendamine.

Rektori 18. oktoobri 2019 koormuskäskkirja nr 2-1-11/7 väljavõttest nähtub, et Ü lõputöö

juhendamine oli hageja normkoormuse sees, mis tähendab seda, et tasu selle juhendamise eest

sisaldus hagejale töölepingu alusel igakuiselt makstavas töötasus. Hageja pole väitnud ega

tõendanud, et temale poleks tasutud töölepinguga kokkulepitud tasu. Seega on hageja

töölepingu kehtivuse ajal saanud tasu ka üliõpilase juhendamise eest.

15. Kostja esitatud 3. ja 4. detsembri 2019 kirjavahetusest ei saa teha järeldust, et hagejal ja

kostjal oleks olnud tahe, huvi või kokkulepe jätkata koostööd mistahes vormis pärast hageja

viimast tööpäeva 16. detsembril 2019. Lõplik otsustus töösuhte ülesütlemiseks tehti kostja poolt

peale eeltoodud kirjavahetust 5. detsembril 2019 ning kostja tahteavaldus lõpetada töösuhe

hagejaga alates 16. detsembrist 2019 muutus kehtivaks selle kätte toimetamisega hagejale.

Kohtule pole esitatud mistahes väiteid ega tõendeid, et pooled pidasid läbirääkimisi pärast

töölepingu lõppemist mõne teise võlaõigusliku lepingu sõlmimiseks eesmärgiga jätkata

hagejaga koostööd üliõpilase juhendajana.

Apellatsioonkaebus

16. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus,

millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda.

17. Maakohus ei ole hinnanud hageja väidet ja tõendeid, et kostja ütles hagejaga sõlmitud

töölepingu üles eesmärgiga vahetada hageja välja töötaja vastu, kes lisaks hageja poolt

täidetavatele külalisdotsendi tööülesannetele nõustuks täitma ka õppekavajuhi ülesandeid.

Kostja otsitud etteheited hageja isikuomadustele ja hoiakutele on tehtud selleks, et varjata kostja

eesmärki hageja teise töötaja vastu välja vahetada. Etteheited on seondunud olukordadega, mis

on tingitud kostja enda kohustuste rikkumistest ja kostja suutmatusest luua toimivat

töökeskkonda.

18. Kostja on töölepingu ülesütlemiseks teinud järeldused üksikute episoodiliste juhtumite

pinnalt, jättes arvestamata hageja tööpanust ja kollektiiviga toimetulekut tervikuna. Maakohus

jättis hageja esitatud tõendid, et hagejal on õpilastega suhtlemiseks vajalikud suhtlemisoskused,

tähelepanuta.

19. Hageja ametijuhendis toodud märge üliõpilaste juhendamise kohustuse kohta ei hõlma

lõputöö juhendamist, mis ei olnud otseselt seotud hageja poolt õpetatava erialaga.

Juhendamistöö toimus eraldi käsunduslepingu alusel, millest oli teadlik ka kostja.

Vastustaja seisukoht

20. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

2-20-4181

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

21. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegiumi

hinnangul ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega

muutmiseks. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusõiguse normide olulist

rikkumist ega materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist.

22. Hageja esitas 27. detsembri 2021 apellatsioonkaebuse lisas kuvatõmmise maakohtus

esitatud tõendist tõendamaks, et hageja jätkas juhendamistööga, mis pidi kostjale teada olema.

Ringkonnakohus tuvastab TsMS § 652 lg 3 järgi esimese astme kohtu otsuses tuvastamata

asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu, millele tugineti,

ja tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta, või asjaolu või tõendit ei saanud varem

esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel,

mh põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja

lahendamist esimese astme kohtus. Tõendite vastuvõtmisel järgib ringkonnakohus

TsMS § 639 lg 1 alusel TsMS § 238 nõudeid. Kuna hageja esitatud tõend on varasemalt

käesolevas asjas esitatud, siis ei ole põhjendatud sama tõendi teistkordne esitamine ja hageja

esitatud tõend tuleb jätta asja juurde võtmata TsMS § 238 lg 3 p 4 järgi. Kuna tõend on esitatud

elektrooniliselt, siis ei ole vajadust seda tagastada.

23. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel

aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud ja ringkonnakohus ei tuvasta

neid uuesti. Hageja on apellatsioonkaebuses suures osas korranud oma varasemas menetluses

antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Neid väiteid

on maakohus nõuetekohaselt hinnanud ja piisava põhjalikkusega käsitlenud. Kuna

ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6

juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele

märgib ringkonnakohus järgmist.

24. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et kui pooled 1. novembril 2019 kokkuleppel vähendasid

hageja töökoormust ja hageja ei pidanud alates 1. novembrist 2019 täitma õppekavajuhi

tööülesandeid, siis hageja töökoormuse vähendamisest tulenevalt võis kostja sooviks olla

hagejaga tööleping üles öelda 5. detsembri 2019 ülesütlemiseavalduse alusel seoses

koondamisega, sest eluliselt ei oleks usutav, et keegi võiks üldse täita niivõrd väikese

töökoormusega ülesandeid ja seetõttu oli hageja asemel vaja leida töötaja, kes oleks valmis

täitma ka õppekavajuhi ülesandeid.

25. Maakohus on hinnanud hageja väiteid selle kohta, et hageja arvates on kostja töölepingu

üles öelnud seoses hageja koondamisega, kuid maakohus tuvastas tõendeid kogumis hinnates,

et kostja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu üles katseajal katseaja ebarahuldavate tulemuste

tõttu, mis lähtusid hageja kui töötaja isikuomadustest ja sobivusest töökeskkonda töölepingus

kokku lepitud tööülesandeid täitma. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et hageja

esitatud väited koondamise kohta pole tõendatud. Kolleegium arvates ei tõenda töökuulutus

(I kd, tl 20-21) hageja väidet, et kostja otsis hageja asemele uut töötajat, kes õppekavajuhi

kohustuste kõrval oleks kuulutuse kohaselt pidanud peale hagejaga töölepingu ülesütlemist

täitma samasuguseid ülesandeid kui hageja, kuid õppekava mahu kohaselt poleks see olnud

võimalik. Kostja on tõendanud, et teaduskonna reformist tulenevalt oli disainiteaduskonnas

digitootedisaini ja interaktsioonidisaini õppekavad seotud ning ette oli nähtud kaks

akadeemilist töökohta, millest üks oli täitmata (I kd tl 86). Veenev on kostja väide, et kui hageja

vabastati suunajuhi kohustustest, siis otsustatigi otsida teisele vabale töökohale inimene

2-20-4181

eelkõige täitma tööülesandeid, mida hageja täita ei soovinud ning kostja ei otsinud töötajat

täitma hagejaga samu tööülesandeid. Kolleegium nõustub kostjaga, et eluliselt ei ole usutav, et

kui kõigepealt tuli kostja hagejale vastu, et vähendada hageja tööülesannete mahtu, siis hiljem

oleks tööülesannete vähendamisest tulenevalt kostja soovinud hagejast vabaneda. Samas,

hageja arvamus, et kostja ütles temaga sõlmitud töölepingu üles seetõttu, et hageja koondada,

ei lükka ümber maakohtu poolt tuvastatut, et hagejaga sõlmitud tööleping on üles öeldud

katseajal ja katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu.

26. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostjal oli õigus hagejaga sõlmitud tööleping

katseajal üles öelda seetõttu, et kostja arvates ei sobinud hageja oma isikuomaduste tõttu kostja

töökeskkonda hagejaga töölepingus kokku lepitud tööülesandeid täitma. Maakohus on

põhjendatult viidanud Riigikohtu praktikale, mille kohaselt on katseaja eesmärgiks hinnata, kas

töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad töö tegemiseks nõutavale

tasemele, st kas töötaja sobib kokkulepitud tingimustel tööd tegema (vt Riigikohtu 11. juuni

2014 otsus nr 3-2-1-52-14 p 12). Kolleegium nõustub maakohtuga, et ainult kostjal on õigus

hinnata, kas hagejale omaste isikuomadustega isik sobib kostja kui avalik-õigusliku ülikooli

põhiväärtusi realiseerima ja hoidma, kas hageja sobib oma isikuomaduste poolest ülikooli

kollektiivi ja kas hageja sobib isikuomaduste poolest täitma töölepingus kokkulepitud

tööülesandeid. Kohus ei saa sekkuda tööandja hinnangusse hageja sobivuse kohta, selle

otsustab vastav tööandja ise.

27. Maakohus on tõenditele tuginedes kontrollinud menetlusosaliste väiteid selle kohta,

missugused isikuomadused peavad töötajal olema kostja juures töötades, samuti kas esinesid

elulised sündmused, mis hagejale etteheidetavad isikuomadused esile tõid. Kolleegium ei

nõustu hagejaga, et kostja etteheited hagejale on tehtud põhjendamatult. Maakohtus ei leidnud

tuvastamist, et hagejale oleks ette heidetud ainult koosolekutele hilinemist. Kostja on veenvalt

põhistanud, et koosolekutele hilinemist ei heidetud ette vaid hagejale, kuid hagejale heideti ette

lisaks hilinemisele emotsionaalset sobimatut käitumist ja mittemõistmist, et hilinemine ei sobi

töökultuuri. Kuna asja lahendamisel oli vaja tuvastada, missuguste hageja isikuomaduste tõttu

ei sobinud hageja kostja juures kokku lepitud tööülesandeid täitma, siis on maakohus õigesti

jätnud tähelepanuta tõendid selle kohta, et hagejal on ka teistsuguseid isikuomadusi, sest neil

tõenditel ei ole käesoleva asja lahendamisel tähtsust. Hageja väide, et erinevalt teistest

töötajatest ei rakendatud hageja suhtes mingisugust sisseelamisprogrammi, on ümber lükatud

kostja esitatud tõendiga, mille kohaselt pakuti ka hagejale sisseelamisprogrammi võrdselt teiste

uute töötajatega (II kd tl 150). Asja lahendamisel ei ole aga tähtsust hageja väidetel, kas hagejale

etteheidetav käitumine võis olla seotud kostja enda kohustuste rikkumisega. Isegi kui kostja

oleks rikkunud oma kohustusti luua toimiv töökeskkond, nagu väidab hageja, siis ei nõustu

kolleegium hagejaga, et hageja isikuomaduste ja töökeskkonda sobivuse kohta ei oleks kostja

tohtinud järeldusi tehagi. Maakohus on kõiki hageja väiteid ja tõendeid, millel on olnud asja

lahendamisel tähtsust, TsMS § 232 lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnanud

ning jõudnud õigele järeldusele, et kostjal oli õigus hagejaga sõlmitud tööleping katseajal üles

öelda.

28. Maakohus tuvastas, et hageja tööülesannete hulka kuulus Ü lõputöö juhendamine ning

hagejale on töölepingu kehtivuse ajal makstud selle eest. Maakohus ei ole eelnimetatud asjaolu

tuvastamisel rikkunud menetlusõiguse norme ning on õigesti kohaldanud materiaalõigust.

Maakohus tuvastas, et hageja pole esitanud väiteid ega tõendeid, et pooled pidasid läbirääkimisi

pärast töölepingu lõppemist mõne teise võlaõigusliku lepingu sõlmimiseks eesmärgiga, et

hageja jätkaks kostjaga koostööd üliõpilase juhendamiseks. Maakohus tuvastas, et Ü lõputöö

juhendamises

leppisid pooled kokku töölepingus,

mitte eraldi käsunduslepingus.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele

2-20-4181

nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on

piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Maakohus on õigesti järeldanud,

et ainuüksi juhendamistöö aluseks olevast juhendist ei ole võimalik järeldada poolte kokkulepet

sõlmida selle alusel käsundusleping või kostja töötaja kirjast andmete esitamiseks järeldada

kostja tahteavaldust sõlmida hagejaga eraldi leping üliõpilase juhendamiseks (I kd tl 42-48, II

kd tl 19). Kolleegium ei nõustu hagejaga, et kui poolte vahel on varasemalt viibinud kirjaliku

lepingu vormistamine, siis saaks sellest iseenesest tuletada muude lepingute sõlmimist, mis ei

ole kirjalikult vormistatud. Maakohus on õigesti tuvastanud, et hageja esile toodud asjaoludest

ja tõenditest ei ole võimalik järeldada kostja tahteavaldust sõlmida hagejaga eraldi

käsundusleping. Asjaolust, et hageja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda, et maakohus

on jõudnud sellisele järeldusele menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

29. Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud

menetluskulude jaotust muuta.

30. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämisel jäävad apellatsioonimenetluses kantud kulud

TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Harju Maakohtu 28. aprilli 2021 määrusega andis kohus

hagejale riigi õigusabi hageja esindamiseks kohtus ning õigusdokumendi koostamiseks,

määrates talle riigi arvel esindaja kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi

kulud. 10. juuni 2021 määrusega andis maakohus hagejale jätkuvalt riigi õigusabi kohustuseta

hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Riigikohus on leidnud, et kui riigi õigusabi antakse

hüvitamiskohustuseta, tähendab see, et hüvitamiskohutust ei tulene ka juhul, kui menetluses

tehakse lahend tema kahjuks (vt Riigikohtu 13. veebruari 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-

12 p 23). Seetõttu tuleb apellatsioonimenetluses kantud hageja riigi õigusabi korras määratud

esindaja tasu ja kulud jätta riigi kanda. Ringkonnakohus määrab esindaja tasu ja kulud kindlaks

eraldi määrusega.

31. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt)