2-19-13056/13 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Rajar Miller

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. aprill 2022, Kuressaare kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-13056

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi L.L vastu

võlgnevuse, viivise ja sissenõudekulu nõudes

Tsiviilasja hind

693,88 eurot

Menetlusosalised

Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital, registrikood

11919806, hageja lepinguline esindaja Carlo Kask,

PlusPlus Legal OÜ

Kostja L.L

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista kostjalt L.L-lt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja 693,88 eurot (sh

põhivõlg 331,94 eurot, viivis põhivõla ulatuses 331,94 eurot ja sissenõudekulu 30 eurot).

3. Jätta menetluskulud kostja L.L kanda.

4. Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital taotlus menetluskulude 545 eurot

hüvitamiseks osaliselt ja määrata hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks

suuruseks 425 eurot. Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital taotlus

menetluskulude hüvitamiseks osas 120 eurot.

5. Mõista kostjalt L.L hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulude

hüvitis 425 eurot.

6. L.L-l tuleb tasuda menetluskulude hüvitiselt 425 eurot Aktsiaseltsile PlusPlus Capital

käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras.

7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

8. Toimetada tagaseljaotsus L.L-le kätte kohtuotsuse resolutiivosa avaldamisega

väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lugeda kohtuotsus kostjale avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse

avalikult

teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30

päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule

viimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik

vastus hagile.

Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt,

kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Juhised riigilõivu tasumiseks:

https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/menetluskulud-ja-menetlusabi/riigiloivu-

tasumine-ja-tagastamine.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja kohtu põhjendused

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 28.08.2019 Pärnu Maakohtule hagi L.L (kostja)

vastu võlgnevuse nõudes. Hagi aluseks on kostja Elisa Eesti AS vahel 07.06.2016 sõlmitud

liitumislepingust nr 5147632 ja 07.06.2016 sõlmitud liitumislepingu lisast nr 5147638

(osamaksetega vara müügileping) tulenev võlgnevus.

2. 18.12.2019 esitas hageja tsiviilasjas 2-19-19856 Pärnu Maakohtule hagi kostja vastu samast

liitumislepingust kliendinumbriga 8426026 (arved nr 2016007114, nr 2016459032 ja

2016676974) tuleneva võlgnevuse nõudes. Pärnu Maakohtu 20.12.2019 määrusega liideti

tsiviilasi nr 2-19-19856 tsiviilasjaga nr 2-19-13056 ning loeti liidetud tsiviilasjade

põhinumbriks 2-19-13056.

3. 26.04.2021 esitas hageja käesolevas tsiviilasjas hagiavalduse tervikteksti. Hagi kohaselt

palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 331,94 eurot, sissenõutavaks

muutnud viivise põhinõude ulatuses 331,94 eurot ja sissenõudekulu summas 30 eurot.

4. Hagi asjaolude kohaselt oli kostja kohustatud teenuste ja saadud kauba (mobiiltelefon) eest

vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt tasuma. Kostja kasutas teenuseid, kuid jättis

teenuseosutaja esitatud arved tasumata. 2016. aasta juunis kasutatud teenuste eest 01.07.2016

esitatud arve nr 2015758456 summas 25,64 eurot tasumise tähtaeg oli 18.07.2016. 2016.

aasta juuli eest 01.08.2016 esitatud arve nr 2016007114 summas 25,87 eurot tasumise tähtaeg

oli 18.08.2016. 2016. aasta augusti eest 01.09.2016 esitatud arve nr 2016459032 summas

27,06 eurot tasumise tähtaeg oli 18.09.2016. 2016. aasta septembri eest 01.10.2016 esitatud

arve nr 2016676974 summas 258,30 eurot tasumise tähtaeg oli 18.10.2016. Elisa Eesti AS

loovutas nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu 01.02.2018 hagejale. Hageja on arvestanud

viivist arvete sissenõutavaks muutumisest kuni 26.04.2021 lepingujärgses määras 0,07%

päevas. Kuna viivised ületasid 26.04.2021 seisuga põhisummat, palub hageja viivise välja

mõista nii, et need põhisummat ei ületaks, s.o 331,94 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjale

15.03.2018, 15.04.2018 ja 15.05.2018 saadetud võlateatiste eest sissenõudekulu 30 eurot.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista hageja kasuks välja tasutud riigilõiv

125 eurot, lepingulise esindaja kulu 420 eurot ja märkida, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud

määras menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.

5. Vastavalt hagi menetlusse võtmise määrusele tuli kostjal hagile kirjalikult vastata 20 päeva

jooksul alates määruse ja hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid ja menetlusse

võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded

26.01.2022 avaldatud kohtuteatega ning need loeti kostjale kättetoimetatuks 11.02.2022.

Kostja ei ole hagile vastanud. Kostjat on hagiavalduse menetlusse võtmise määruses ja

avaldatud teadaandes hoiatatud, et kui ta jätab tähtaegselt kohtule vastamata, võib kohus hagi

rahuldada tagaseljaotsusega.

6. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei

ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks

ja kohus kontrollib üksnes hagi õiguslikku põhjendatust. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult

põhjendatud.

7. Kohus vormistab tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

Kohtu selgitused kostjale

8. Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust

kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses. Kaja esitamise kohta selgitab

kohus kostjale järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele, avaldus kaja

esitamise kohta ja mõjuv põhjus, mis takistas kostjal hagile tähtaegselt vastamast ning selle

põhistus. Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos

kajaga tuleb kostjal esitada kõik vajalik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja

vastus ja tõendid oma väidete kohta tõendid (TsMS § 415 lg 1, § 417 lg 2). Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise

korral: (i) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, (ii)

kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale

kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt, (iii)

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega

seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

9. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

(TsMS § 173 lg 1). Menetluskulud jäävad hagi rahuldamise tõttu kostja kanda (TsMS § 162

lg 1). TsMS § 174 lg 2 tulenevalt määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Hageja taotleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna hagiavalduse

esitamisel tasutud riigilõivu 125 eurot ja lepingulise esindaja kulu 420 eurot hüvitamist.

10. Vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv kuulub TsMS § 138 lg 2 alusel menetlusosalise

kohtukulude hulka ja tuleb kostjal hagejale hüvitada.

11. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud

riigilõiv 125 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 693,88 eurot.

Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli

hagilt hinnaga kuni 750 eurot tasuda riigilõiv summas 125 eurot. Vastavalt hagihinnale

tasutud riigilõiv kuulub TsMS § 138 lg 2 alusel menetlusosalise kohtukulude hulka ja tuleb

kostjal hagejale hüvitada.

12. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja

menetluskuludeks ka lepingulise esindaja kulud 420 eurot (käibemaksuga). Hagejale on

õigusabiteenust osutatud hinnaga 120 eurot/tunnis (koos käibemaksuga), kokku 3,5 tundi

(120 x 3,5 = 420). Kohus leiab, et võttes arvesse käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust

ning et asjas ei ole toimunud ühtegi istungit ega sisulist vaidlust, on põhjendatud

õigusabikulu 300 eurot (käibemaksuga). Hageja on esitanud kohtule hagiavalduse koos

lisadega, tsiviilasi ei ole õiguslikult keerukas. Kohtu hinnangul tuleb põhjendatuks ja

vajalikuks lugeda hageja lepingulise esindaja menetlustoiminguid mahus 2,5 tundi, mis on

piisav ajakulu dokumentide komplekteerimiseks ja analüüsimiseks ning hagiavalduse

koostamiseks ja esitamiseks (120 x 2,5 = 300).

13. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 425

eurot (sh riigilõiv 125 eurot ja lepingulise esindaja kulu 300 eurot), mis tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista.

14. Hageja taotlusel märgib kohus, et kostjal tuleb tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni viivist võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras (TsMS § 177 lg 4).

15. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada kaevates kohtulahendi peale, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

16. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p

2).

17. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada

menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või

kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule

muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi

kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kostjale on

edastatud hagiavaldus 02.09.2019 ja 24.01.2022 e-posti aadressile xxxxxxxxxxxx. Kostja ei

ole dokumentide kättesaamist kinnitanud. Kohus on edastanud 17.09.2019 materjalid kostjale

aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxx. Dokumendid tagastati postiasutusest märkega „ei ela/asu

aadressil“. 21.10.2019 on Politsei- ja Piirivalveamet teavitanud kohut, et neil puuduvad

täiendavad andmed kostja elu- või asukoha kohta. 18.11.2021 saatis kohus kostjale teate

suhtlusportaali Facebook (kasutajanimi xxxxxx). Kostja ei ole teatele reageerinud.

Rahvastikuregistris puuduvad täiendavad andmed kostja elukoha kohta. Eeltoodust

tulenevalt on põhjendatud kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik