3-21-1825/34 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. aprill 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1825

Haldusasi

Fausto Capital OÜ kaebus Rapla Vallavalitsuse 26.04.2021

korralduse nr 213 p osaliseks tühistamiseks ja Rapla

Vallavalitsuse 08.07.2021 korralduse nr 378 tühistamiseks

Menetlusosalised

ja nende esindajad

Kaebaja – Fausto Capital OÜ, registrikood 11939341,

esindaja advokaat Helena Noot

Vastustaja – Rapla vald, esindaja Tuulikki Laesson

Kolmas isik – Risti 1 PRKT OÜ, registrikood 12046088,

esindajad vandeadvokaat Allar Jõks, advokaat Sandra Mikli ja

vandeadvokaat Paul Künnap

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Kohtuistungid 22.02.2022 ja 07.04.2022

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Mõista Fausto Capital OÜ-lt Risti 1 PRKT OÜ kasuks välja menetluskulud 11 700

eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on

26.05.2022. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates

või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS § 52 lg 1

järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib

apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral

eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui

menetlusosaline

soovib

apellatsioonkaebuse

esitamiseks

saada

menetlusabi,

tuleb

tal

esitada

ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS §

116 lg 6).

ASJAOLUD

1. Kaebajale kuulub Raplas Rappeli keskus, kus muuhulgas tegutseb toidupood Selver

(katastriüksuse nr 66904:001:0289).

2. Rapla Vallavalitsus väljastas 26.04.2021 korraldusega nr 213 kolmandale isikule ehitusloa (p 1.7)

aadressil Risti tn 1, Uusküla, Rapla vald (registriosa number 3197437; katastritunnus

66904:001:0194, hoonestusõigus Risti 1 PRKT OÜ-l; edaspidi Risti tn 1 kinnistu) tankla varikatuse,

tankla reklaamposti, Risti 1 Kaubanduskeskuse ja Prisma reklaamposti paigaldamiseks (edaspidi:

ehitusluba). Kolmanda isiku kavandatavas kaubanduskeskuses hakkab muuhulgas tegutsema Prisma

peremarket. Fausto Capital OÜ esitas ehitusloale vaide.

3. Fausto Capital OÜ esitas 10.06.2021 Tallinna Halduskohtule 26.04.2021 esialgse õiguskaitse

taotluse ehitusloa kehtivuse osaliseks peatamiseks (haldusasi nr 3-21-1275). Tallinna Halduskohus

jättis 14.06.2021 määrusega taotluse rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohus jättis halduskohtu

määruse 10.07.2021 määrusega muutmata.

4. Rapla Vallavalitsus jättis 08.07.2021 korraldusega nr 378 kaebaja 26.05.2021 vaide rahuldamata

(edaspidi: vaideotsus).

5. Halduskohtule saabus 09.08.2021 Fausto Capital OÜ kaebus vaideotsuse tühistamiseks; ehitusloa

tühistamiseks osas, millega anti luba rajada Risti tn 1 kinnistu juurdepääsuteed üle Kagu tänava

(kinnistu aadress Rapla maakond, Rapla vald, Uusküla, Kagu tänav; registriosa number 251737;

katastritunnus 66904:001:0292, edaspidi Kagu tänav). Tallinna Halduskohus võttis asja menetlusse

numbriga 3-21-1825.

6. 29.06.2021 esitas Rapla Vallavalitsus ehitisregistri kaudu projekteerimistingimuste taotluse nr

2111002/09481 ning sellele lisatud asendiplaanist nähtuvalt on mahasõitude aluseks Risti tn 1

kinnistule rajatava kaubanduskeskuse projektijoonis, kus on näha plaani keskel asuv Risti tn 1

kinnistu, mille keskosas asub planeeritav uus kaubanduskeskus. Kagu tänav asub Risti tn 1 kinnistust

lõuna-edelasuunas ja plaanilt nähtub, et Kagu tänavalt on planeeritud rajada kolm mahasõitu, sh kaks

Risti tn 1 kinnistule ja kolmas Risti põik tänavale (katastritunnus 66904:001:0293; edaspidi Risti

põik tänav). Samuti nähtuvad uued mahasõidud Risti põik tänavalt Risti tn 1 kinnistule, kuid Risti

põik tänavat ei ole kinnistuna taotluses välja toodud.

7. Risti tn 1 kinnistu on hõlmatud 26.06.2008 Rapla Vallavolikogu otsusega nr 41 kehtestatud

detailplaneeringuga „Koguduse, Väljamäe, Jaanilda ja Kopli kinnistute, nendega piirnevate

reformimata riigimaade ning T-15 Tallinn-Rapla-Türi ja T-20141 Rapla-Varbola maantee vahelise

ala detailplaneering“ (edaspidi Koguduse DP). Koguduse DP põhijoonisel on märgitud Risti tn 1

kinnistule juurdepääs ja mahasõit põhja-kirdesuunas asuva Risti tänav L1 kinnistu kaudu.

8. Rapla Vallavolikogu 25.08.2011. a otsusega nr 80 kehtestati Põhjakeskuse detailplaneering

(edaspidi Põhjakeskuse DP), mille planeeringuala kattus osaliselt Koguduse DP-ga (ehk

Põhjakeskuse DP muutis vastavas osas Koguduse DP-t). Põhjakeskuse DP-ga moodustati Risti tn 1

kinnistu ümber kaks täiendavat transpordimaa maaüksust, mida Koguduse DP ette ei näinud: Risti

põik tänav ning Kagu tänav. Põhjakeskuse DP nägi Risti tn 1 kinnistule ette mahasõidud üksnes Risti

tänavalt. Põhjakeskuse DP ettenähtud Risti põik tänavat ei ole käesolevaks ajahetkeks veel välja

ehitatud.

Projekteerimistingimuste menetlus

9. 08.07.2021 edastas Rapla vallaarhitekt kaebajale projekteerimistingimuste eelnõu (edaspidi PT

eelnõu), mille kohaselt kavatseti mh rajada Risti tn 1 kinnistu parklale kaks juurdepääsu Kagu tänava

kaudu. Kaasamiskirjas ja PT eelnõus on märgitud, et projekteerimistingimustega kavatsetakse

täpsustada üksnes Põhjakeskuse DP-d.

10. 21.07.2021 edastas kaebaja oma vastuväited projekteerimistingimustele. 09.08.2021 toimus

projekteerimistingimuste avalik arutelu.

11. 24.08.2021 korraldusega nr 440 andis vastustaja välja projekteerimistingimused 2111802/06933

EhS § 27 lg 4 p 5 ja p 7 alusel Põhjakeskuse DP täpsustamiseks (edaspidi PT).

12. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule PT tühistamiseks 23.09.2021 kaebuse (haldusasja nr 3-

21-2177). Tallinna Halduskohus võttis kaebuse menetlusse. 07.03.2011 määrusega liitis Tallinna

Halduskohus 23.09.2021 kaebuse haldusasjaga 3-21-1825, mis jäi ka ühiseks numbriks.

13. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on alates 17.03.2022 Kagu tee omanik vastustaja.

14. Kaebuse esitamise hetkel oli kaebaja ka Risti tänav L1 kaasomanik 5/100 ulatuses.

Kinnistusraamatust nähtuvalt tehti 02.03.2022 kanne omaniku vahetuse kohta ja selle järgi on otsuse

tegemise hetke seisuga Risti L1 ainuomanik samuti vastustaja.

KAEBAJA SEISUKOHAD

Ehitusluba

15. Kuigi ehitusloas on märgitud, et juurdepääsuteed rajatakse üksnes Risti põik kinnistule, on PT-s

toodud ehitise asukohana välja Kagu tänava kinnistu ning on viidatud 29.06.2021 taotlusele, mis nägi

samuti ette mahasõidud Kagu tänavalt. Samuti on ehitisregistrist nähtuvalt Kagu tänava kinnistu

juures PT välja toodud. Kuigi EhS § 61 lg 1 kohaselt on ehitisregistri andmetel üldjuhul informatiivne

ja statistiline tähendus, siis sätestab EhS § 61 lg 2 seevastu, et ehitisregistris olevatel taotlustel ja

projekteerimistingimustel on õiguslik tähendus. Seega ei saa vastustaja väita, et ehitisregistrisse

kantud PT, mis annavad selgelt õiguse projekteerida ehitustegevust Kagu tänava kinnistul, ei oma

ehitisregistri informatiivsuse tõttu õiguslikku tähendust.

16. PT on ehitusloa andmisel reguleeriva iseloomuga eelhaldusakt (RKHKo 3-3-1-25-02, p 16),

millest tuleb lähtuda ehitusprojekti koostamisel ja millest lähtub kohalik omavalitsus ehitusloa

andmisel. Seega rikuvad PT kaebaja kui Kagu tänava omaniku PS §-s 32 sätestatud

omandipõhiõigust, kuna PT annavad aluse ja eeltingimused ehitusloa taotlemiseks, millega (i)

rajataks juurdepääsuteed kaebaja tahte vastaselt ja ilma kaebaja kooskõlastuseta tema kinnistule ning

(ii) juurdepääsuteede kaudu hakkaksid Risti tn 1 kinnistu arendaja ja kaubanduskeskuse kliendid ja

kaubavedajad jm isikud kasutama Kagu tänaval asuvat kaebaja erateed, mis suurendaks oluliselt

liikluskoormust.

17. Oluline on sealjuures rõhutada, et kuigi korralduses nr 440 viidatakse paari aasta tagusele

projekteerimistingimuste taotlusele, siis nähtub PT-st ja ka ehitisregistrist, et vastustaja on

29.06.2021 EhS § 27 kohase taotluse ise esitanud ja selle alusel PT väljastanud. Seega on vastustaja

ilma igasuguse taotluseta hakanud kellegi kolmanda isiku ärihuvide realiseerimiseks kaebaja õigusi

rikkuma, mis muudab riive veelgi intensiivsemaks. Kuigi PT-s on viidatud, et kaebaja kui Kagu

tänava omaniku vastuseisu tõttu nähakse PT-ga ette üksnes mahasõitude rajamise Risti põik tänava

piires, on PT-s ehitise asukohaks märgitud jätkuvalt Kagu tänava kinnistu (vt lk 2). Ka ehitisregistris

on Kagu tänava kinnistu dokumentide juures välja toodud PT. Kuivõrd EhS § 61 lg-st 2 tulenevalt

on ehitisregistris olevatel projekteerimistingimustel õiguslik tähendus, tähendab see, et PT-ga on

antud luba ehitada mahasõite Kagu tänavale, mis rikub kaebaja õigusi.

18. Ehitusprojekti üks osadest on teeprojekt, mis on esitatud koos ehitusloa taotlusega. Teede

ühendamine eeldab teeomaniku kooskõlastust. Kõikidelt ehitusprojekti joonistelt ja ka teeprojekti

jooniselt nähtub, et kavandatakse juurdepääsuteede rajamist Kagu tänava kaudu, mis eeldaks mh ka

seda, et osa juurdepääsuteest rajatakse Kagu tänava kinnistule. See on toodud välja ka teedeprojekti

seletuskirja p-s 3.1. Haldusasjas nr 3-11-2290 tegi Tallinna Halduskohus 15.07.2016 otsuse (p 12.4),

kus jõudis järeldusele, et ehitusloa taotlust tuleb tõlgendada kooskõlas ehitusprojektiga, olenemata

sellest, millistele katastriüksustele on viidatud.

19. Kaebaja ehitusloa menetlusse kaasamata jätmise tõttu on ehitusluba formaalselt õigusvastane,

mis on toonud kaasa asja ebaõige lahendamise (RKHKo nr 3-14-52416, RKHKo 3-3-1-15-16,

RKHKo nr 3-14-52416). Kaebajale ei kuulu mitte üksnes Kagu tänava kõrval asuv kinnistu, vaid

kaebajale kuulub Kagu tänav. Vastustaja jättis teadlikult kaebaja menetlusse kaasamata. Ehitusluba

rikub kaebaja omandipõhiõigust PS § 32 tähenduses ja kaebaja oleks tulnud menetlusse kaasata.

20. Ebaõige on vastustaja väide, et kaebajal on kohustus anda Kagu tänav vastustajale üle. Kagu

tänava kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et 2011. a oli seatud registriosale 251737 eelmärge

vastustaja kasuks. Samas muudeti 2012. a asjaõiguslepingute sõlmimisel kinnistute piire, sh Kagu

tänava piire. Seetõttu sõlmiti 18.06.2012 uus leping, mille raames muudeti 2011. a seatud eelmärkeid

nii, et need jäid tagama üksnes üleantavate avalikuks kasutamiseks mõeldud teede üleandmist. Rapla

Selveri teenindamiseks vajalikud teed, st Kagu tänav jäeti kaebaja erakasutusse. Sellega seoses

kustutati eelmärge Kagu tänava kinnistusregistri III jaost. Seega ei ole kaebajal kohustust vastustajale

Kagu tänavat üle anda ning vastustaja sellekohased väited on ekslikud.

21. Ehitusluba on vastuolus detailplaneeringuga. Risti tänav L1 kaudu on detailplaneeringu kohaselt

juurdepääs avalikult kasutatavale teele tagatud (vt RKTKo 2-19-15916). Seega ei ole arendajal

mingit õigust nõuda juurdepääsu Kagu tänava kaudu ning detailplaneering ei näe seda ka ette,

mistõttu on ehitusluba vastuolus EhS § 42 lg-ga 1.

22. Uuele kaubanduskeskusele juurdepääsu võimaldamine suurendaks oluliselt tee kasutustihedust.

Kagu tänav on rajatud teest lõunas asuva Rapla Selveri parkla kasutamiseks. Teed kasutatakse

kaebaja ja tema koostööpartnerite ning klientide poolt ja rajatud taristu arvestab eeltooduks vajalikke

mahte ja võimsusi. Kaebaja on Kagu tänavale rajatud tee ja sellega seonduva taristu väljaehitamisega

seoses kandnud märkimisväärseid kulutusi. Ühtlasi on see eratee, mis tähendab, et kaebaja on

kohustatud ise seda korras hoidma (parandama teeauke, tagama libedustõrje, korraldama

lumekoristustöid jne) ja täitma muid teeomaniku kohustusi. Seega on menetlusse kaasamata jätmise

puhul tegemist rikkumisega, mis on selgelt mõjutanud asja otsustamist haldusmenetluse seaduse

(HMS) § 58 tähenduses.

Projekteerimistingimused

23. PT-s on ehitise asukohaks märgitud Kagu tänava kinnistu (vt lk 2). Ka ehitisregistris on Kagu

tänava kinnistu dokumentide juures välja toodud PT. Kuivõrd EhS § 61 lg-st 2 tulenevalt on

ehitisregistris olevatel projekteerimistingimustel õiguslik tähendus, tähendab see, et PT-ga on antud

luba ehitada mahasõite Kagu tänavale, mis rikub kaebaja õigusi.

24. 29.06.2021 taotlus nägi ette ka mahasõidud Kagu tänavalt. Seega, tõlgendades PT koos

29.06.2021 taotlusega, on vastustaja andnud välja PT, millega nähakse ette ligipääs ja mahasõidud

Kagu tänavalt nii nagu PT eelnõus välja toodud, mille vajadust ei ole PT-s põhjendatud.

25. PT-s ei ole arvestatud, et Põhjakeskuse DP ala ei hõlma Risti tn 1 kinnistut. Risti tn 1 kinnistu

juurdepääsutee Risti tänav L1 kinnistult on ette nähtud Koguduse DP-ga, mitte Põhjakeskuse DP-ga.

See nähtub ka Koguduse DP seletuskirja p-st 3, kus on sätestatud mh, et detailplaneeringu eesmärgiks

on teemaa määramine juurdepääsude rajamiseks. Põhjakeskuse DP kaardil on küll toodud välja Risti

tn 1 kinnistu, aga üksnes põhjusel, et detailplaneeringuga on hõlmatud seda ümbritsevad teed (Kagu

tänav, Risti põik, Risti tänav L1) ning kaardilt nähtuvalt kulgeb planeeringuala piir mööda Risti tn 1

kinnistu piiri. Põhjakeskuse DP seletuskirja lk-l 3 ehk detailplaneeringuga hõlmatud kinnistute

nimekirjas ei ole samuti toodud välja, et planeering hõlmaks Risti tn 1 kinnistut. See tähendab, et

Risti tn 1 kinnistu ehitusõigus ja selle juurdepääsud on reguleeritud üksnes Koguduse DP-ga.

26. PT-ga täpsustati Põhjakeskuse DP-d EhS § 27 alusel (olemasoleva detailplaneeringu

täpsustamine projekteerimistingimuste kaudu). Ehitusseadustiku eelnõu seletuskirjas on sätte juures

selgitatud: „Oluline on märkida, et kõnesolevas paragrahvis sätestatud projekteerimistingimustega

saab täpsustada juba varem samas detailplaneeringus käsitletud küsimusi. Säte ei anna alust lisada

uusi tingimusi või tekitada olukorda, kus detailplaneeringu menetluses kokku lepitud lahendus

muutub olemuslikult. /.../ Seega on oluline tähele panna, et projekteerimistingimustele käesolevas

sättes on eelnõus antud ühene tähendus – need täiendavad olemasolevat detailplaneeringut.“

27. PT ja PT eelnõu kohaselt täpsustati EhS § 27 lg 4 p-des 5 ja 7 sätestatut ehk nii ehitise

teenindamiseks vajaliku ehitise asukohta kui ka liikluskorraldust. EhS § 27 lg 3 kohaselt ei anta sama

sätte lõike 1 alusel projekteerimistingimusi detailplaneeringus kehtestatud planeeringulahenduse

olemuslikuks muutmiseks ega ka üldplaneeringut muutva detailplaneeringu täiendamiseks.

Juurdepääsuteede rajamine on detailplaneeringu olemuslik muutmine. Kohtupraktika kohaselt on

detailplaneeringuga

kindlaks

määratud

juurdepääsuteedele

uute

juurdepääsude

lisamine

planeeringulahenduse olemuslik muutmine EhS § 27 lg 3 tähenduses. Tallinna Ringkonnakohus on

oma 22.08.2017 otsuses nr 3-16-141, p 14 selgitanud: „Olukorras, kus kinnistute juurdepääsuteed on

paika

pandud

kehtiva

detailplaneeringuga

ning

servituudilepingutega,

ei

ole

uute

juurdepääsulahenduste loomine võimalik muul viisil kui uue detailplaneeringu ja uute

servituudilepingutega. Sellisel juhul ei ole tegemist liikluskorralduse täpsustamisega EhS § 27 lg 4

p 7 tähenduses.“ Antud juhul on Risti tn 1 kinnistu juurdepääsutee Risti tänav L1 kinnistult määratud

Koguduse DP-ga, mistõttu on uute juurdepääsude lisamine käsitatav Koguduse DP olemusliku

muutmisena EhS § 27 lg 3 tähenduses, ehk nende projekteerimiseks oleks tulnud läbi viia

detailplaneeringu menetlus ning seda ei saanud teha PT kaudu.

28. Koguduse DP on üldplaneeringut muutev (vt Koguduse DP seletuskirja p 3, lk 3), mistõttu ei või

sellist detailplaneeringut EhS § 27 lg-st 3 tulenevalt projekteerimistingimuste kaudu täpsustada ja

seda on võimalik muuta üksnes uue detailplaneeringuga. Kuigi vastustaja on PT-s üritanud sellest

mööda minna, märkides, et täpsustatakse üksnes Põhjakeskuse DP-d, siis eeldaks Risti tn 1 kinnistu

juurdepääsuteede täiendamine ka Koguduse DP muutmist, nagu eelpool selgitatud ja mida on ka

vastustaja ise kinnitanud (helisalvestis 23.09.2021 kaebuse lisas 12, minutid 3:36-3:44).

Põhjakeskuse DP esmaseks eesmärgiks oli kaubanduskeskuse ehk tänase Rapla Selveri rajamiseks

vajalike tingimuste seadmine, sh juurdepääsuteede rajamine. Kagu tänav on rajatud Rapla Selveri

parkla teenindamise eesmärgil. Risti tn 1 kinnistu hoonestajal ei ole õigust nõuda juurdepääsu Kagu

tänava kaudu, kui Risti tänav L1 kaudu on juurdepääs juba tagatud (vt AÕS § 156 lg 1). Seega on

kehtivate detailplaneeringute täpsustamine PT kaudu vastuolus EhS § 27 lg-ga 3 ja vastustaja oleks

pidanud keelduma projekteerimistingimuste andmisest EhS § 32 p 3 alusel.

29. PT-s ei ole analüüsitud, kas Kagu tänava kaudu juurdepääsude võimaldamine on ohutu. PT-s on

märgitud, et on vaja Risti tn 1 kinnistu kaubanduskeskusega seonduvalt liikluse korraldamiseks näha

ette hajutatumalt juurdepääse. Samas ei ole arvestatud, et Kagu tänavat juba kasutatakse Rapla

Selveri klientide teenindamiseks, aga kaubaautod liiguvad keskuseni kaugemalt, et tagada klientide

turvalisus. Seega, kui Kagu tänavale lisada veel täiendav liiklusvoog tulevase Risti tn 1 kinnistu

kaubanduskeskuse teenindamiseks, siis sellega mitte ei hajutata liiklust, vaid suunatakse Kagu

tänavale täiendav liiklusvoog, millega suurendatakse ebaproportsionaalselt Kagu tänava

liikluskoormust, mis võib tekitada probleeme liiklusohutusega. Kui Põhjakeskuse DP-ga vastuolus

hakataks kaubaautosid Kagu tänava ehk Rapla Selveri parkla kaudu Risti tn 1 kinnistule

transportima, siis võivad sattuda ohtu Rapla Selveri kliendid.

30. Kaebaja võõrandas kohtumenetluse kestel Kagu tänava vastustajale. HKMS § 30 lg 1 kohaselt ei

mõjuta vaidlusega seotud eseme omandi või muu sellesarnase õiguse üleandmine või nõude

loovutamine iseenesest asja menetlust. Eseme võõrandamine pärast kaebuse esitamist ei anna

iseseisvat alust jätta kaebus rahuldamata. Riigikohus on täiendavalt selgitanud, et kuivõrd

kaebeõigust hinnatakse kaebuse esitamise aja seisuga (RKHKo 3-3-1-65-11, p 15), siis ei mõjuta

vaidlusega seotud eseme võõrandamine pärast kaebuse esitamist asja menetlust ega anna iseseisvat

alust jätta kaebus rahuldamata, mis juhul tuleb kohtumenetlust jätkata samade menetlusosalistega

(RKHKo 3-3-1-96-13, p 15).

31. Tallinna Halduskohus on 16.05.2014 haldusasjas nr 3-12-1939 tehtud otsuses käsitlenud

analoogset olukorda, kus isik vaidlustas kasutusloa taotluse rahuldamata jätmist korteriomandite

osas, aga võõrandas menetluse ajal ühe korteriomandi kolmandale isikule, mistõttu esitas vastustaja

taotluse jätta kaebus läbi vaatamata. Kohus, lähtudes eelviidatud Riigikohtu praktikast, leidis samuti,

et korteriomandi võõrandamine ei mõjuta asja menetlust ega anna alust jätta kaebust läbi vaatamata,

mistõttu tegi kohus sisulise otsuse algse kaebaja suhtes ja rahuldaski kaebuse, mh võõrandatud

korteriomandi osas.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

Ehitusluba

32. Vastustaja ei nõustu kaebusega ning vaidleb sellele vastu. Ehitusloaga ei ole antud kolmandale

isikule õigust rajada juurdepääsuteid üle Kagu tänava. Ehitusloas on toodud loetelu ehitistest, mida

ehitusluba hõlmab. Ehitusluba hõlmab lisaks Risti tn 1 kinnistule kavandatud kaubanduskeskusele

ka „Prisma reklaamposti“, tankla reklaamposti ja tankla varikatust. Seega on ehitusloa alusel lubatud

püstitada üksnes eelnimetatud ehitised.

33. Vastustaja on seadnud ehitusloale ka järgmise kõrvaltingimuse: „Ehitamisel tuleb arvestada

ehitamisest mõjutatud isikute õigusi ning rakendada abinõusid nende õiguste ülemäärase

kahjustamise vastu“, seega arvestada naaberpiirkonna asjaõigustega. Ehitusloa taotlusele on

hõlmatava kinnisasjana märgitud Rapla vald, Uusküla küla, Risti tn 1 (66904:001:0194). Ehitusluba

antakse Rapla vald, Uusküla küla, Risti tn 1 maaüksusel tehtavatele ehitustöödele.“. Ehitusloale

kehtestatud kõrvaltingimus sätestab üheselt asjaolu, et ehitusloaga ei ole hõlmatud ükski teine

kinnistu peale Risti tn 1 kinnistu ning ka seda, et ehitusloa alusel ei ole lubatud ehitada võõrale maale.

Kolmandal isikul ei ole Kagu tänava suhtes lubatud teostada ehitustegevust ilma ehitusloa ega ka

kinnistu omaniku nõusolekuta.

34. Ehitusloa menetlus on avalik-õiguslik loamenetlus, mille käigus on piiratud kohaliku

omavalitsuse õigus sekkuda eraõiguslikesse suhetesse. Kui kaebajal on etteheiteid kolmanda isiku

poolt läbiviidava ehitustegevuse suhtes naabrusõiguste rikkumistega seoses või kinnistu piirides

väljuva ehitustegevuse suhtes, siis on kaebajal õigus asjaõigusseadusest tulenevalt nõuda rikkumise

lõpetamist kolmandalt isikult. Samuti on kaebajal õiguslik alus pöörduda ehitusloa alusel teostatavate

ehitustööde seaduslikkuse kontrollimiseks järelevalvetaotlusega vastustaja poole. Vastustajale ei ole

teada, et kaebaja oleks EhS § 130 lg 2 alusel pöördunud vastustaja poolte järelevalve taotlusega.

35. Kagu tänav on avalikus kasutuses olev tee, mille kaudu toimub juurdepääs Põhjakeskuse

kaubanduskeskusele ning Rapla bussijaamale. Kagu tänava hooldust, sealhulgas lume- ja

libedustõrjet, teostab vastustaja. Samuti ei ole kaebaja piiranud (ega saakski piirata) avalikkuse

juurdepääsu Kagu tänavale, sest tegemist on Põhjakeskuse kaubanduskeskuse (kus asub Rapla

Selver) juurdepääsuteega. Kohtumenetluse ajal ostis vastustaja kaebajalt Kagu tee.

36. Üksnes asjaolu, et ehitusprojektis on nähtud ette juurdepääsud Risti 1 kinnistule ka Kagu tänavalt,

ei tähenda, et Kagu tänavale oleks väljastatud ehitusluba juurdepääsude rajamiseks. Sellega, et

vaidlusalune ehitusluba ei hõlma juurdepääsutee(de) rajamist kaebaja kinnistule, on haldusasjas nr

3-21-1275 nõustunud nii Tallinna Halduskohus (TlnHK 14.06.2021. a määrus) kui ka Tallinna

Ringkonnakohus (TlnRK 14.07.2021. a määrus). Kaebaja ei ole toonud välja, kuidas rikub Risti tn 1

kinnistule ehitusloa väljastamine tema subjektiivseid õigusi olukorras, kus ehitusluba ei hõlma Kagu

tänavale ehitamist.

37. Kaebaja ärakuulamine ei oleks mõjutanud ehitusloa väljastamist. Vastustaja, kolmanda isiku ja

kaebaja vahel on läbi aastate toimunud palju õigusvaidlusi (nt haldusasjad nr 3-11-2290, 3-11- 2305,

3-13-43, 3-13-385). Vastustajale oli teada, et kaebaja ei ole lubanud ehitustegevust talle kuuluval

Kagu tänaval. Just seda kaalutlust silmas pidades lisaski vastustaja ehitusloale kõrvaltingimuse, mille

kohaselt antakse ehitusluba üksnes Risti tn 1 maaüksusel tehtavatele ehitustöödele. Isegi kui asuda

seisukohale, et vastustajal oli kohustus kaebaja menetlusse kaasata, siis ei ole kaebajal alust ehitusloa

tühistamist nõuda üksnes põhjusel, et rikutud on menetlusnõudeid (HMS § 58).

Projekteerimistingimused

38. PT-ga täpsustati Põhjakeskuse DP-t ning nähti ette täiendavad mahasõidud Risti põik tänavale.

EhS võimaldab projekteerimistingimustega täpsustada liikluskorralduspõhimõtteid. PT-ga on nähtud

ette mahasõitude rajamine üksnes Risti põik tänavalt. Eelnev on tõendatud üheselt nii PT andmise

aluseks oleva vastustaja 23.08.2021 korraldusega nr 440 (23.09.2021 kaebuse lisa 13), mille lk 3 on

märgitud: „Arvestades asjaolu, et Fausto Capital OÜ on Risti tn 1 maaüksusele Kagu tänavalt

täiendavate mahasõitude rajamise vastu, nähakse projekteerimistingimustega ette Põhjakeskuse

detailplaneeringu liikluslahenduse ja mahasõitude asukohtade täpsustamine vaid Risti põik tänava

piires“) kui ka PT juurde lisatud joonisega (samuti kaebuse lisas 13). Mahasõidud on kavandatud

PT-ga üksnes asukohta, kuhu vastustaja 01.11.2021 vastuses esitatud joonisel on märgitud punased

nooled. Vastustaja leiab, et ainuüksi asjaolu, et PT taotluse juurde lisatud joonisel olid mahasõidud

märgitud, ei tähenda, et projekteerimistingimused nende mahasõitude kavandamiseks anti. Vastupidi

– nii korraldusest endast kui ka joonisest nähtub üheselt, et mahasõite Kagu tänavale ei ole

kavandatud.

39. Ehitisregistrisse esitatud projekteerimistingimuste taotluse kohaselt oli algse taotleja S

Investments OÜ eesmärk kavandada mahasõidud ka Kagu tänavale, kuid vastustaja sellega

menetluse käigus ei nõustunud. Siiski jäi PT lisamisel ehitisregistrisse ekslikult ehitise aadressiks

lisaks Risti tn 1 kinnistule ka Kagu tänav. Vastustaja on viimas läbi HMS §-s 59 ettenähtud menetlust

ilmse ebatäpsuse parandamiseks, asendades ehitisregistris PT aadressis ekslikult märgitud Kagu

tänava katastriüksus Risti põik tänava katastriüksusega. Asjaolu, et tegemist on ilmse ebatäpsusega,

tõendavad koosmõjus nii projekteerimistingimuste aluseks oleva vastustaja korralduse põhjendused

kui ka resolutsiooni punkt 2 – „Näha ette täiendavate mahasõitude kavandamine ehitusprojektiga

Uuskülas Risti põik maaüksusele []“. Juhul kui projekteerimistingimustega oleks soovitud

kavandada mahasõite ka Kagu tänavale – nagu kaebaja on ekslikult aru saanud – oleks vastustaja

seda selgesõnaliselt nii korralduses kui ka korralduse lisaks oleval joonisel kajastanud.

40. Ehitisregistris ei ole võimalik taotlust pärast menetlusse võtmist enam muuta (sh

aadressiandmeid),

kuid

kuna

menetluse

käigus

otsustas

vastustaja

mitte

väljastada

projekteerimistingimusi Kagu tänava mahasõitude osas, siis jäid ehitisregistrisse ekslikult PT osas

ebaõiged aadressiandmed. Vastustaja parandab ehitisregistris sisalduva ilmselge ebatäpsuse esimesel

võimalusel ning esitab seejärel halduskohtule ka tõendid ilmse ebatäpsuse parandamise kohta.

41. PT aluseks olevast korraldusest nähtub üheselt, et vastustaja on teadlik sellest, et Põhjakeskuse

DP ei hõlma Risti tn 1 kinnistut ega selle ehitusõigust. Samas ei ole vaidlust selles, et Põhjakeskuse

DP hõlmab Risti tn 1 kinnistuga piirnevat Risti tänavat, Risti põik tänavat kui ka Kagu tänavat.

Eelnev nähtub üheselt nii kaebuse lisas 8 esitatud jooniselt kui ka vastustaja 01.11.2021 vastuses

esitatud jooniselt (detailplaneeringu ala märgitud punase punktiiriga). EhS § 27 lg 4 punkti 7 kohaselt

täpsustatakse projekteerimistingimustega asjakohasel juhul detailplaneeringus käsitletud haljastuse,

heakorra või liikluskorralduse põhimõtteid. Liikluskorralduse põhimõtte üheks osaks on ka kinnistu

juurdepääsud (mahasõidud) juurdepääsuteedele. Seega on võimalik mahasõitude asukohta

täpsustada projekteerimistingimustega. Kuna transpordimaa maaüksused on ilmselgelt Põhjakeskuse

DP-ga hõlmatud ning transpordimaa maaüksustega on olemuslikult seotud ka transpordimaa

mahasõidud kinnistutele, siis ei ole õige kaebaja väide, et PT-ga ei ole võimalik Põhjakeskuse DP-t

täpsustada.

42. Haldusasjas nr 3-16-141 Tallinna Ringkonnakohtu tehtud otsuse asjaolud erinesid oluliselt

praeguse vaidluse omadest. Antud asjas oli küsimuse all, kas olukorras, kus detailplaneeringuga on

kinnistule

määratud

juurdepääsutee

ühest

asukohast,

on

võimalik

täpsustada

projekteerimistingimustega detailplaneeringut nii, et juurdepääsutee hakkaks kulgema täielikult

teisest asukohast, sh ka väljaspool detailplaneeringuala piire. Antud juhul aga on mahasõidud

kavandatud Risti põik tänavale, mille ehitusõigus on määratud Põhjakeskuse DP-ga. Samuti jäävad

mahasõitude asukohad detailplaneeringu ala piiridesse. Kahe täiendava mahasõidu kavandamine

Risti põik tänavalt olukorras, kus Põhjakeskuse DP näeb juba ette Risti põik tänavalt mahasõitu Risti

tn 3 kinnistule, ei ole käsitletav detailplaneeringu olemusliku muutmisena EhS § 27 lg 3 mõttes.

43. Kuna PT-ga täpsustatakse üksnes Põhjakeskuse DP-t ning mitte Koguduse DP-t, siis ei ole antud

juhul asjakohased viited sellele, et Koguduse DP-t ei ole võimalik PT-ga EhS § 27 lõikest 3 tulenevalt

täpsustada. Vastustaja selgitab täiendavalt, et Põhjakeskuse DP ala hõlmas Risti tn 1 kinnistut

ümbritseva maa-ala osas (ehk Risti tänava ja Risti põik tänava) sama ala, mis Koguduse

detailplaneering. PlanS § 140 lõike 8 kohaselt muutub uue detailplaneeringu kehtestamisega sama

planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks. Sama põhimõte kehtis ka kuni

30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduses. Seega on Risti tn 1 kinnistut ümbritsevad teemaad

planeeritud Põhjakeskuse DP-ga ning Koguduse DP täpsustamiseks puudub vajadus.

44. Projekteerimistingimused ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja on oma subjektiivsete

õiguste riive seostanud otseselt asjaoluga, nagu näeksid PT ette ka mahasõidud Kagu tänava ja Risti

tn 1 kinnistu vahel. Kaebaja selline arusaam ei vasta tõele. PT-ga on ette nähtud täiendavate

mahasõitude rajamine üksnes Risti põik tänavale ning kaebajat kui Kagu tänava omanikku PT

andmine ei mõjuta.

45. Vastustaja osundab, et Põhjakeskuse DP-ga oli sarnaselt Risti, Suve ja Risti põik tänavaga ka

Kagu tänav määratud pärast tänavate ja taristu väljaehitamist tasuta üle andmiseks Rapla vallale (vt

23.09.2021 kaebuse lisa 9, seletuskirja punkt 2.14 kolmas lõige). Vastustaja ja kaebaja õiguseellase

vahel on 22.08.2011. a sõlmitud ka notariaalne eelleping (lisa 1) ning 18.06.2012. a ka koostööleping

(lisa 2), mille kohaselt oli kaebaja õiguseellasel kohustus Põhjakeskuse järgne taristu, sh Kagu tänav

pärast väljaehitamist tasuta võõrandada vastustajale. Kaebaja on jätnud vastava kohustuse vastustaja

ees täitmata. Seega on Kagu tänav kavandatud avalikku kasutusse ja ebaõige on antud tänavat

käsitleda kui erateed. On oluline rõhutada, et erateena ei käsitle tänavat tegelikkuses ka kaebaja ise,

kuivõrd on antud tänava hoolduse, sh talvise lumekoristuse eest hoolitsenud läbi aastate vastustaja.

Kagu tänava kaudu toimub juurdepääs Tallinna maanteelt Rappeli Keskuse (Rapla Selver) juurde.

Seega on ilmselgelt tegemist avalikus kasutuses oleva teega.

46. Kuna ka kaebaja ise on oma subjektiivsete õiguste riive sidunud üksnes Kagu tänavale

kavandatud mahasõitudega, ning Kagu tänavale mahasõite PT-ga kavandatud ei ole ning PT ei

seondu ka muul viisil Kagu tänavaga, siis ei puuduta PT väljastamine kaebaja subjektiivseid õigusi.

Kuna PT ei seondu kaebaja subjektiivsete õigustega, siis ei saa PT kaebaja subjektiivseid õigusi ka

rikkuda.

KOLMANDA ISIKU SEISUKOHAD

Ehitusluba

47. Kolmas isik taotleb tagastada kaebus selle esitajale HKMS § 121 lg 2 p-de 2 ja 21 alusel, kuna

kaebusega ei ole võimalik saavutada selle eesmärki ning kaitstava õiguse riive on väheintensiivne,

alternatiivselt jätta kaebus rahuldamata. Ehitusluba hõlmab üksnes Risti tn 1 katastriüksust nr

66904:001:0194 ning käsitleb ehitise liigina ainult kaubanduskeskust ja mõningaid rajatisi.

Ehitusluba ei käsitle teedelt mahasõite. Vastavat seisukohta on haldusasjas nr 3-21-1275 kinnitanud

nii haldus- kui ka ringkonnakohus. Mahasõitude rajamise näeb ette ka alal kehtiv detailplaneering.

48. EhS § 5 järgi käsitletakse ehitusprojektis ka kirjeldavat informatsiooni, nt haljastuse põhimõtteid,

mis ei ole otseselt loataotluse esemeks, kuid annavad informatsiooni terviklahenduse elluviimise

kohta.

Mahasõidud

on

kajastatud

ehitusprojekti

lisana,

kus

käsitletakse

eeldatavat

servituudivajadust. Kolmas isik on pidanud läbirääkimisi kaebajaga ning teinud ettepaneku

teeservituudi seadmiseks. Kaebaja ja vastustaja vahel on pooleli tsiviilasi nr 2-21-11508, kus on

vastustaja esitanud hagi kinnisasja väljaandmiseks kohustamiseks ja tahteavalduste andmiseks.

Vaidluse kohta on 30.07.2021 kantud kinnistusraamatusse eelmärge. Asjaolu, et ehitusprojektis on

kirjeldatud servituudivajadust, ei muuda ehitusluba õigusvastaseks ega ole alus selle tühistamiseks.

Servituudivajadus tuleb lahendada eraldiseisvalt, nt asjaõiguslike kokkulepetega, sundvalduse

seadmise või sundvõõrandamisega.

49. Puuduvad argumendid, kuidas häirib konkreetses olukorras ehitustransport ja müra kaebajat kui

juriidilist isikut. Esitatud põhjendused on pealiskaudsed ega tõenda kaebaja tegelikku õiguste riivet.

EhS § 42 lg 6 ja lg 7 p 2 võimaldavad kohalikul omavalitsusel kaaluda, kas konkreetsel juhul ilmneb

vajadus teise kinnisasja omaniku kaasamiseks. Kohalik omavalitsus on seda kaalunud ning teinud

otsuse, et kaasamine ei olnud põhjendatud. Kaebaja ärakuulamisel ei oleks antud teistsugust

haldusakti.

50. Ehitusluba vastab detailplaneeringule. Põhjakeskuse DP seletuskiri ütleb selgelt, et

detailplaneeringuga määratud teemaa kruntide omanik(ud) on kohustatud lubama teelt juurdepääsu

nii Risti tn 1 kui ka teistele Koguduse DP-ga kavandatud kinnistu omanikele ka enne tee

väljaehitamist Pos 1 arendaja poolt ja üleandmist omavalitsusele. Järelikult on kaebaja teadlik, et

detailplaneeringu kohaselt tuleb võimaldada kasutada Kagu tänavat kolmandatel isikutel. Selle

lahenduse elluviimiseks on detailplaneeringu kehtestamisel tehtud vastavad kokkulepped vallaga.

Vaidlus detailplaneeringu elluviimise osas ei mõjuta ehitusloa õiguspärasust.

Projekteerimistingimused

51. Rapla Vallavalitsus on korralduse nr 440 ehitisregistrisse sisestamisel määranud

projekteerimistingimuste andmise asukohaks Risti tn 1 (katastriüksuse nr 66904:001:0194) ja Kagu

tn (katastriüksuse nr 66904:001:0292). Ehitusregistrisse sisestatud andmetel ei ole EhS § 61 lg 2

mõttes õiguslikku tähendust. Õiguslik tähendus on korraldusel nr 440, millega anti PT.

52. Nii PT sisust, põhjendustest kui ka nende aluseks olevast korraldusest tuleneb selgelt

mahasõitude kavandamine vaid Risti põik maaüksusel. Ühtegi mahasõitu Kagu tänavale ei nähtu ka

korraldusele lisatud skeemilt. Kuna mahasõite Kagu tänavale ei kavandata, puudub kaebaja

omandipõhiõiguse riive. Kaebaja õiguste riive ei ole leidnud kinnitust ka Risti tn 1 külgneva

kinnisasja omanikuna.

53. Kaebaja leiab, et PT on õigusvastased, kuna nendega lubati olemuslikult muuta

detailplaneeringut. Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas olemuslik või mitteolemuslik muudatus

mõjutaks tema õigusi. Projekteerimistingimuste vaidlustamiseks puudub populaarkaebuse esitamise

võimalus ning kaebaja peab põhjendama oma õiguste rikkumist. Vastavad põhjendused aga kaebuses

puuduvad. Kaebaja sisustab ebaõigelt EhS § 27 lg-s 3 sätestatud detailplaneeringu olemusliku

lahenduse muutmist ning kaebuse p-s 14 viidatud kohtupraktika ei ole siinkohal asjakohane. Seda

põhjusel, et selles vaidluses esitatud kaebuse kaudu soovis kaebaja vabaneda asjaõiguslikest

kokkulepetest ning muuta seal sätestatud mahasõitude asukohta. Kaebaja väide, et Koguduse DP on

üldplaneeringut muutev ja seetõttu ei või sellist detailplaneeringut projekteerimistingimuste kaudu

täpsustada, ei ole asjakohane. PT-ga täpsustatakse ainult Põhjakeskuse DP. Kaebaja väide, et Risti

tn 1 kinnistu juurdepääsuteede täiendamine eeldab ka Koguduse DP muutmist, on ebaõige. Kuivõrd

ei rajata Kagu tn kaudu täiendavaid ligipääse, siis ei ole 23.09.2021 kaebuse p-des 16-20 esitatud

väited asjakohased. Kaebaja väited Kagu tn kaudu ligipääsude rajamise kohta väljuvad kaebuse

esemest, mistõttu ei saa neid käesoleva menetluse käigus arutada.

54. Kaebaja on esitanud kaebuse oma ärihuvide kaitseks, kuid see ei ole küsimus, mida saaks

lahendada halduskohtumenetluses. Kaebuse eesmärk on saavutada olukord, kus Risti tn 1

ehitustegevus jääks seisma ning sellest tulenevalt tekiks kolmandal isikul raskusi hoone ehitus- ja

kasutuselevõtu tähtaegade täitmisega. Kaebaja soovib survestada kolmandat isikut maksma

kõrgemat hinda teeservituudi seadmise kokkuleppe sõlmimisel.

KOHTU PÕHJENDUSED

55. Kaebus tuleb jätta rahuldamata, kuna vaidlustatud haldusaktid ei riku kaebaja subjektiivseid

õigusi ja seetõttu puudub tal kaebeõigus.

56. Valdav halduskohtupraktika suunab kohtuid küsimustes, kus kaebeõiguse puudumine ei ole

ilmselge, lahendama see küsimus asja sisulise arutamise käigus, s.o otsusega. HKMS § 158 lõike 2

kohaselt teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Haldusakti ja toimingu

õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Järelikult peab

kontrollima kaebaja õiguste riivet otsuse tegemise aja seisuga ja kui kohus tuvastab riive, kontrollima

konkreetsest riivest lähtuvalt haldusakti või toimingu õiguspärasust. Asjaolu, et kohus on võtnud

kaebuse menetlusse, et tähenda seda, et kaebeõiguse äralangemine menetluse kestel enam tähtsust ei

omaks.

57. Kaart kinnistute asukohtadega on esitatud kaebaja 09.08.2021 kaebuse lisana 6. Kaebaja on

toonud nii ehitusloa kui PT puhul oma subjektiivete õiguste rikkumisena välja peamiselt tema kui

Kagu tänava omaniku omandiõiguse riived, aga ka suurenenud liikluskoormuse, mis võib hakata

häirima tema omandis oleval kinnistul tegutseva Rappeli Keskuse (kus muuhulgas tegutseb Selveri

supermarket) klientide liikumist. Kaebaja on leidnud, et Kagu tänav on planeeritud Rappeli Keskuse

klientide teenindamiseks. Kaebaja täpsustas 11.03.2022 menetlusdokumendis oma taotlust võrreldes

09.08.2021 kaebusega ja lisas taotlusesse viite ka Risti põik tänavale (katastritunnus

66904:001:0293) rajatud mahasõidule. Risti põik tänav on hetkel väljaehitatav ja kaebaja on

vaidlustanud ka mahasõidu sealt.

58. Alates 17.03.2022 on Kagu tänava kinnistu omanik kaebaja asemel vastustaja. Risti tänav L1

kinnistust kuulus kaebuse esitamise aja seisuga kaebajale 5/100 osa kaasomandist.

Kinnistusraamatust nähtuvalt on 02.03.2022 kantud ka Risti tänav L1 ainuomanikuna Rapla vald.

59. HKMS § 30 lg 1 kohaselt ei mõjuta vaidlusega seotud eseme omandi või muu sellesarnase õiguse

üleandmine või nõude loovutamine iseenesest asja menetlust. Eseme võõrandamine pärast kaebuse

esitamist ei anna iseseisvat alust jätta kaebus rahuldamata. Kohtu hinnangul kaitseb HKMS § 30

eelkõige eriõigusjärglase kohtus kaitstavaid huve eseme võõrandamise korral (sellele viitavad

otseselt HKMS § 30 lg 1, 2 ja 3). Antud juhul on nii Kagu tänava kui Risti L1 tänava uus omanik

vastustaja ise, kes on käesolevas vaidluses seega kaebajaga vastaspositsioonil ega soovi kaebuse

rahuldamist.

60. Kohus leiab, et muutunud asjaolude valguses on vaja anda uus hinnang kaebaja omandiõiguse

riivetest tulenevale kaebeõigusele. Ka juhul, kui kaebuses väidetakse ehitusloa ja PT vastuolu kehtiva

planeeringuga, peab see olema seostatud kaebaja enda õiguste väidetava rikkumisega (HKMS § 44

lg 1) ning kohtusse pöördumise aluseks ei saa olla pelgalt ehitusloa või PT väidetav objektiivne

vastuolu planeeringuga (vt Tallinna Ringkonnakohtu 06.05.2021 otsus haldusasjas nr 3-20-1344).

Kohus kontrollib vaidlustatud haldusaktide õiguspärasust vaid kaebaja õiguste riivetest lähtuvalt.

Halduskohtu hinnangul peab selline õiguste riive eksisteerima mitte vaid kaebuse kohtusse esitamise,

vaid jätkuma otsuse tegemise hetkel. Vastasel korral tuleb kaebus jätta rahuldamata.

61. Kuna kaebaja ei ole enam ei Kagu tänava omanik ega Risti L1 tänava kaasomanik ja kohtu

menetluses on jätkuvalt ehitusloa ning PT tühistamiskaebus, ei saa vaidlustatud haldusaktid peale

Kagu tänava ja Risti L1 tänava kaasomandi võõrandamist enam kaebaja omandiõigusi rikkuda.

Seega ei asu kohus analüüsima kaebaja kui Kagu tänava omaniku ja Risti L1 tänava kaasomaniku

õigustega seotud väiteid, kuna need on muutunud asjaolude tõttu muutunud asjassepuutumatuteks.

62. Peale eelnimetatud tänavakinnistute võõrandamist täpsustas kaebaja, et kaebus omab kaebaja

jaoks tähtsust ka kaebajale kuuluva kõrvalkinnistul asuva Rappeli Keskuse ja selle parkla kontekstis,

mida on kaebaja siiani käsitanud ühe tervikuna (st Kagu tänavat on kaebaja alati pidanud Rappeli

Keskuse parkla sissesõiduteeks). Kaebustes (vt 23.09.2021 kaebuse p 18 ja 09.08.2021 kaebuse p

18.4) on kaebaja selgitanud, et Kagu tänava planeeringujärgne ja praegune eesmärk on sisuliselt

teenindada Rappeli Keskust (Rapla Selverit) ning kui Kagu tänavale lisatakse täiendav liiklusvoog

Risti tn 1 kinnistu kaubanduskeskuse teenindamiseks, siis suunatakse Kagu tänavale täiendav

liiklusvoog, millega suurendatakse ebaproportsionaalselt Kagu tänava liikluskoormust ja see võib

seada ohtu Rappeli Keskuse kliendid. Kaebaja leidis, et ehitusloa ja PT menetluses ei ole arvestatud

asjaoluga, et Kagu tänav on osaliselt ühesuunaline ja et kaebaja poolt tellitud liikluskorralduse

eksperthinnangust (kaebaja 22.03.2022 seisukoha lisa 2) nähtub, et ehitusprojekti teede-ehitusliku

osa rakendamisel hakkaksid Risti 1 kinnistu ostukeskuse külastajad väljuma Rappeli Keskuse parkla

kaudu, mis kujutaks ohtu nii jalakäijatele kui ka autojuhtidele.

63. Liiklusohutuse puudumine kui riive ei ole seotud tänavate aluse maa omandiga, seega kaebaja

need väited on iseenesest asjassepuutuvad. Vastustajal ei olnud kohtu hinnangul aga vajalik ehitusloa

ja PT menetluses analüüsida Kagu tänava mahasõitude ohutust, kuivõrd ehitusloas ja PT-des ei ole

Kagu tänavale ühtegi mahasõitu ette nähtud. Selles osas kehtib endiselt Põhjakeskuse DP muutmata

kujul ehk Risti tn 1 kinnistult juurdepääsu või juurdepääse Kagu tänavale ei ole vaidlustatud

haldusaktides ette nähtud.

Ehitusluba

64. Kolmas isik taotles 23.04.2021 ehitusloa taotluses ehitusluba või -teatist kaubanduskeskuse,

tankla varikatuse, Prisma reklaamposti, tankla reklaamposti, soojatrassi ning survekanalisatsiooni

ehitamiseks. Mahasõite Kagu tänavale ei ole ehitusloa taotluses välja toodud. Ehitusloas on toodud

loetelu ehitistest, mida ehitusluba hõlmab. Ehitusluba hõlmab lisaks Risti tn 1 kinnistule kavandatud

kaubanduskeskusele ka Prisma reklaamposti, tankla reklaamposti ja tankla varikatust. Seega on

ehitusloa alusel lubatud püstitada üksnes eelnimetatud ehitised. Ehitusloa taotlusele on hõlmatava

kinnisasjana märgitud Rapla vald, Uusküla küla, Risti tn 1.

65. Fausto Capital OÜ on esitanud 10.06.2021 Tallinna Halduskohtule 26.04.2021 esialgse

õiguskaitse taotluse sama ehitusloa kehtivuse osaliseks peatamiseks (haldusasi nr 3-21-1275).

Tallinna Halduskohus jättis 14.06.2021 määrusega taotluse rahuldamata, leides, et vaidlusalune

ehitusluba ei hõlma juurdepääsutee rajamist taotleja kinnistule, kohalik omavalitsus on ehitusloa

saanud isikule andnud kõrvaltingimuse arvestada naaberpiirkonna asjaõigustega ning ehitusluba

antakse Risti tn 1 maaüksusel tehtavatele ehitustöödele ning kolmas isik ei ole taotlejale kuuluval

kinnistul ehitustöid alustanud. Tallinna Ringkonnakohus jättis halduskohtu määruse 10.07.2021

määrusega muutmata ja lisas: „Ehitusluba annab õiguse ehitada üksnes Risti tn 1 kinnisasjale. See

nähtub ehitusloale märgitud ehitise asukohaandmetest. Juurdepääsuteede rajamist, sh üle Kagu

tänava, ehitusluba ette ei näe. On õige, et ehitusluba antakse konkreetse ehitusprojekti alusel

ehitamiseks. Siiski ei saa sellest järeldada, et sõltumata ehitusloa tingimustest on ehitusprojekti

realiseerimine võimalik ehitusloa olemasolul tervikuna. Ehitusloa saab anda ka projekti osaliseks

realiseerimiseks. EhS § 101 lg 3 näeb ette tee ehitamiseks antava ehitusloa menetluse ühitamise teiste

menetlustega, milles otsustakse sama funktsiooni täitvate ehitiste ehitamise lubamine. Seega on

võimalik sama projekti realiseerimiseks anda nii ühe ehitusloa kui ka mitu ehitusluba ühes või

erinevates menetlustes. Praegusel juhul nähtub ehitusloa tingimustest, et see võimaldab ehitiste

püstitamise üksnes Risti tn 1 kinnistule.“

66. Haldusasja nr 3-21-1275 esemeks oli sama ehitusluba, mille osas kaebaja hiljem Tallinna

Halduskohtule tühistamistaotluse esitas ja millest sai haldusasi nr 3-21-1825. Kaebaja põhjendused

kattusid käesolevas haldusasjas esitatud kaebuse põhjendustega. Kaebaja on osundanud, et esialgse

õiguskaitse lahendavad kohtud viivitamatult ning ei saa seetõttu paratamatult asjaoludesse süveneda

sama põhjalikkusega nagu asja sisuliselt lahendamisel. Sellega tuleb nõustuda. Siiski leiab kohus, et

peale käesoleva haldusasja materjalide analüüsi tuleb jõuda samasugustele järeldustele nagu kohtud

asjas nr 3-21-1275 tegid.

67. Vastustaja esitas 22.03.2022 väljavõtted Eesti Standardimis- ja akrediteerimiskeskuse standardist

EVS 932:2017 „Hoone ehitusprojekt“. Lisas 2 on esitatud väljavõte standardis ettenähtud nõuetest

eelprojekti osas. Vastustaja tõi välja, et eelprojekti asendiplaanis peab olema kavandatud maa-ala

üldlahendus. Seega ei ole võimalik ehitusloa taotluse aluseks olevas ehitusprojektis (eelprojekti

staadiumis) kajastada üksnes kitsalt kavandatavat ehitusloa objekti (antud juhul Risti 1 kinnistule

kavandatud kaubandushoonet, tankla varikatust ja reklaamposti), vaid valdkonnastandarditega on

nõutud, et ehitusprojekt kajastaks laiemalt kogu ala üldlahendust. See aga ei tähenda, et kõik

ehitusprojektis kajastatu oleks ehitusloa taotluse objektiks.

68. Eelnevaga on ka selgitatud kooskõlastuse küsimine Transpordiametilt. 20.04.2021 kirjas

vastustajale jättis Transpordiamet eelnõu kooskõlastamata järgmise selgitusega: „Ehitusloa aluseks

on „Kaubanduskeskuse eelprojekt“ (peaprojekteerija Projekt363 OÜ, töö nr 200813; projekti

koosseisu kuulub E. Jahhu Projektbüroo OÜ poolt koostatud teedeehitusliku osa põhiprojekt). /.../

Ehitusloa aluseks olev projekt ei vasta kehtivatele detailplaneeringutele (edaspidi planeering) Kagu

tänava juurdepääsu osas ning Transpordiameti 27.05.2019 kirjas nr 15-2/19/22017-2 esitatud

ettepanekutele/nõuetele punktides 1 (teedeehitusliku osa joonistel kaitsevöönd puudub), 2 (puudub

liiklusväliste teabevahendite kaugus) ja 5.2. Projekti teedeehitusliku osa seletuskirjas on viidatud, et

Risti tänavalt rajatakse kaks juurdepääsu, lisaks juurdepääs Risti põik tänavalt kuid puudub info, et

kavandatud on ka kaks mahasõitu Kagu tänavalt.“ 26.04.2021 kirjaga (9.08.2021 kaebuse lisa 2) on

Transpordiamet ehitusloa eelnõu kooskõlastanud. Transpordiamet märkis: „Juurdepääs kinnistule

kavandatakse kohalike tänavate kaudu ning riigitee kaitsevööndi ulatuses on projekt kooskõlas

kehtiva detailplaneeringuga „Koguduse, Väljamäe, Jaanilda ja Kopli kinnistute, nendega piirnevate

reformimata riigimaade ning T-15 Tallinn-Rapla-Türi ja T-20141 Rapla-Varbola maantee vahelise

ala detailplaneering“. Kagu tänaval jääb riigitee kaitsevööndi ulatuses kehtima ühesuunaline

liikluskorraldus.“

69. Transpordiameti 20.04.2021 kirja üheks lisaks oli Transpordiametile edastatud teede-ehitusliku

projekti seletuskiri. Võrreldes seda seletuskirja kaebuse lisas 7 oleva lõpliku teede-ehitusliku projekti

seletuskirja punktiga 3.1, nähtub, et peale 20.04.2021 Transpordiameti kirja lisas kolmanda isiku

arhitekt seletuskirja lause: „Kagu tänavalt rajatakse kolm juurdepääsu kinnistule – kaks neist on

kaubanduskeskuse parkimisala juurdepääsud ja maanteest kõige kaugem (Risti põik tänav) on

kaubanduskeskust teenindava transpordi juurdepääs kaubalaadimis alale.“ Sellegipoolest ei nähtu

ehitusloast vastavate mahasõitude rajamise luba.

70. Õige on ka vastustaja osundus, et Transpordiameti pädevuses on kinnistule juurdepääsu

(ristumiskoha, mahasõidu) ehitamiseks kooskõlastuse andmine vaid juhul, kui ristumiskoht või

mahasõit on riigiteelt. Kohaliku tee puhul on pädev asutus kohalik omavalitsus (EhS § 92 lg 6 ja 7).

EhS § 99 lg 2 kohaselt annab kohaliku tee projekteerimistingimused koos liikluskorralduse nõuetega

kohaliku omavalitsuse üksus. Vaidlust ei ole selles, et Kagu tänav on kohalik tee EhS § 92 lg 7

mõttes, mille omaniku õigusi teostab kohaliku omavalitsuse üksus ja mitte Transpordiamet. Riigitee

projekteerimistingimused annab Transpordiamet. Seda arvestades jääb kooskõlastuse küsimine

Transpordiametilt kohtule arusaamatuks.

71. Vastustaja 22.03.2022 esitatud lisas 3 esitab vastustaja väljavõtte samast standardist, mis käsitleb

teid, liiklust ja teerajatisi hõlmava eelprojekti koostamist. Vastustaja selgitab, et juhul kui ehitusloa

aluseks oleva ehitusprojektiga oleks taotletud ka ehitusluba teedele ja teerajatistele (sh Kagu tänava

mahasõitudele), oleks ehitusprojekt pidanud selles osas kajastama lahendusi detailsemalt kui

praegusel juhul. Väljastatud ehitusluba ei kajastanud ühtegi muud ehitist kui üksnes

kaubanduskeskus, tankla varikatus ning reklaampost. Ka eelnev kinnitab, et ehitusluba ei saanud

hõlmata mahasõite.

Projekteerimistingimused

72. PT menetluses viis vastustaja läbi EhS § 27 alusel avaliku menetluse. Haldusmenetluse käigus

selgus, et Kagu tänava toonane omanik Fausto Capital OÜ ei nõustunud Kagu tänavalt täiendavate

mahasõitude kavandamisega Risti 1 kinnistule. Seega loobus vastustaja menetluse käigus täiendavate

mahasõitude kavandamisest Risti 1 kinnistule Kagu tänavalt. 24.08.2021 Rapla Vallavalitsuse

korraldusega nr 440 anti PT Põhjakeskuse DP liikluslahenduse täpsustamiseks ja nähti ette

täiendavate mahasõitude kavandamine ehitusprojektiga Uuskülas Risti põik (katastritunnus

66904:001:0293) maaüksusel ning Põhjakeskuse DP etapiviisiline elluviimine vastavalt korraldusele

lisatud skeemile. Seega anti PT üksnes Risti põik tänava kohta. Risti põik tänav ühendab Risti L1

tänavat ja Kagu tänavat ning ei piirne Rappeli Keskuse maa-alaga (Rappeli keskus jääb teisele poole

kagu tänavat, vt asendikaarti 09.08.2021 kaebuse lisa 4). Risti põik tänava omanik Eesti Evangeelse

Luterliku Kiriku Maarja-Magdaleena Kogudus esitas menetluses oma seisukoha, mille kohaselt on

mahasõitude lisamine põhjendatud.

73. Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isikuga, et PT-ga täpsustati Põhjakeskuse DP-t ning nähti

ette täiendavad mahasõidud Risti põik tänavale. PT hõlmavad üksnes Risti põik tn katastriüksust nr

66904:001:0293. Sama mõtet kordab ka ehitusregistrisse kantud PT sisu ja põhjendused. PT-ga on

nähtud ette mahasõitude rajamine üksnes seni veel väljaehitamata Risti põik tänavalt. PT andmise

aluseks oleva vastustaja 23.08.2021 korralduse nr 440 lk-l 3 on märgitud: „Arvestades asjaolu, et

Fausto Capital OÜ on Risti tn 1 maaüksusele Kagu tänavalt täiendavate mahasõitude rajamise vastu,

nähakse projekteerimistingimustega ette Põhjakeskuse detailplaneeringu liikluslahenduse ja

mahasõitude asukohtade täpsustamine vaid Risti põik tänava piires“). Samuti kinnitab eelnevat PT

juurde lisatud joonis. Mahasõidud on kavandatud PT-ga üksnes asukohta, kuhu vastustaja

01.11.2021 vastuses esitatud joonisel on märgitud punased nooled. Ainuüksi asjaolu, et PT taotluse

juurde lisatud joonisel olid mahasõidud märgitud, ei tähenda, et PT nende mahasõitude

kavandamiseks anti. Nii korraldusest endast kui ka joonisest nähtub üheselt, et mahasõite Kagu

tänavale ei ole kavandatud.

74. Ehitisregistrisse esitatud taotluse kohaselt oli algse taotleja S Investments OÜ eesmärk

kavandada mahasõidud ka Kagu tänavale, kuid vastustaja sellega menetluse käigus ei nõustunud.

Rapla Vallavalitsus on korralduse nr 440 ehitisregistrisse sisestamisel määranud PT andmise

asukohaks Risti tn 1 (katastriüksuse nr 66904:001:0194) ja Kagu tn (katastriüksuse nr

66904:001:0292). Vastustaja selgitusel jäi PT lisamisel ehitisregistrisse ekslikult ehitise aadressiks

lisaks Risti tn 1 kinnistule ka Kagu tänav. Vastustaja kinnitusel on ta läbi viimas HMS §-s 59

ettenähtud menetlust ilmse ebatäpsuse parandamiseks, asendades ehitisregistris PT aadressis

ekslikult märgitud Kagu tänava katastriüksus Risti põik tänava katastriüksusega. Asjaolu, et tegemist

on ilmse ebatäpsusega tõendavad koosmõjus nii PT aluseks oleva vastustaja korralduse põhjendused

kui ka resolutsiooni punkt 2: „Näha ette täiendavate mahasõitude kavandamine ehitusprojektiga

Uuskülas Risti põik maaüksusele“. Ehitusregistri sisestatud andmetel ei ole EhS § 61 lg 2 mõttes

õiguslikku tähendust. Vastustaja möönis, et Kagu tänav on seal märgitud ekslikult, kuivõrd algsele

taotlusele vastavait projekteerimistingimusi välja ei antud ja infotehnoloogiline võimalus

aadressiandmete korrigeerimiseks peale taotluse registreeringut puudub. Ainuüksi ühekordne Kagu

tn mainimine ehitisregistis PT ehitise asukoha loetelus ei võimalda kavandada sinna ehitustegevust.

75. Kokkuvõtvalt ei ole kaebajal kaebeõigust seoses tema väidetega Kagu tänavalt kavandatud

mahasõitudega vaidlustatud haldusaktides.

76. Seoses kaebaja viidetega, et tema subjektiivseid õigusi rikub mahasõit Risti 1 kinnistult Risti

põik tänavale ei ole kaebaja õiguste riive kohtule äratuntav. Vastustaja 01.11.2021

menetlusdokumendis on toodud kaart koos selgitustega ja joonistega Risti tänava ja Risti põik tänava

mahasõitude kavandamise kohta. Risti põik mahasõit ei külgne kaebaja kinnistuga, kuna kaebaja

kinnistu jääb Kagu teest lõunasse. On arusaadav, et täiendava kaubanduskeskuse loomine kaebajale

kuuluva Rappeli Keskuse lähikonda suurendab antud piirkonnas mingil määral liikluskoormust.

Tallinna Ringkonnakohus on asjas nr 3-19-1344 06.05.2021 tehtud otsuse p-s 14 leidnud:

„Pikaajalise kohtupraktika kohaselt ei ole ainuüksi isiku lootus olemasoleva elukeskkonna (sh vaate

või miljöö) muutusteta säilimisele kohtulikult kaitstavaks subjektiivseks õiguseks (nt Riigikohtu

28.03.2012 otsus nr 3-3-1-4-12, p 12; 24.05.2010 otsus nr 3-3-1-29-10, p 22). Seega saab

eelnimetatud vastuväidete puhul olla üldjuhul tegemist vaid avalikest huvidest lähtuvate

argumentidega, mida kohtul tuleb sisuliselt hinnata vaid juhul, kui vaidluse esemeks on selline

haldusakt või toiming, mille peale saab esitada kaebuse ka avaliku huvi kaitseks (HKMS § 44 lg 2).

Erinevalt mitmetest planeeringutest (nt PlanS §-d 54, 94, 123, 141) ei ole seaduses ehitus- ega

kasutusloa puhul nähtud ette nn populaarkaebusega halduskohtusse pöördumise võimalust.

Halduskohtus kaitstav subjektiivne õigus võib samas võrsuda mh planeeringust ja halduskohtus on

vaidlustatavad ka väheintensiivsed õiguste riived (nt Riigikohtu 16.12.2016 määrus nr 3-3-1-87-16,

p-d 8 ja 10). Seejuures on aga oluline silmas pidada, et isikule saab tuleneda kohtus kaitstav

subjektiivne õigus vaid sellisest õigusnormist või haldusaktist, mille eesmärk on kaitsta mh tema

huve (nt Riigikohtu 20.02.2019 otsus nr 3-14-52416, p 15; 31.01.2017 otsus nr 3-3-1-69-16, p 26).

See tähendab, et ka juhul, kui kaebuses väidetakse ehitus- või kasutusloa vastuolu kehtiva

planeeringuga, peab see olema seostatud kaebaja enda õiguste väidetava rikkumisega (HKMS § 44

lg 1) ning kohtusse pöördumise aluseks ei saa olla pelgalt ehitus- või kasutusloa väidetav objektiivne

vastuolu planeeringuga. Eelkõige suure üldistusastmega planeeringute (sh üldplaneeringu) puhul

tuleb seetõttu iga korda eraldi hinnata, kas väidetavalt rikutud säte on mõeldud kaitsma avalike

huvide kõrval ka nt naabri või lähipiirkonna elanike õigusi või mitte.“ Punktis 15 lisas kohus:

„kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 järgi on valla või linna teede ehitamise ja

korrashoiu korraldamine omavalitsusüksuse ülesanne, mis ei sõltu DP olemasolust või puudumisest,

kuid sellest ei tulene apellantidele subjektiivset õigust nõuda, et kolmas isik loobuks temale

kuuluvatel kinnistutel kehtivas DP-s ette nähtud ehitusõiguse realiseerimisest kuni perspektiivse

liikluslahenduse valmimiseni.“ Kokkuvõtlikult leiab kohus, et kolmas isik ei ole toonud välja Risti

põik mahasõidust tulenevat liiklusohtlikku olukorda, mis välistaks selle mahasõidu kavandamise.

Liikluskoormust saab hajutada liikluskorraldus-vahenditega ja kaebaja saab teha vastustajale selles

osas omad ettepanekud.

Menetluskulud

77. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kolmanda isiku

menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (HKMS § 108 lg

8). Kohus jättis kaebuse rahuldamata. Kolmas isik oli vastustaja poolel. Seega tuleb kolmanda isiku

menetluskulud mõista välja kaebajalt.

78. Kolmas isik esitas 07.04.2022 taotluse menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt summas 15

985,38 eurot (koos käibemaksuga) ning 12.04.2022 summas 2090,48 eurot (koos käibemaksuga),

kokku summas 18 075, 86 eurot. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja

põhjendatud menetluskulud. Riigikohus on leidnud, et menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse

hindamisel tuleb arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti

menetluse kestust (Riigikohtu 15.12.2014 otsus nr 3-3-1-67-14, p 32.1). Vajalike ja põhjendatud

menetluskulude suuruse hindamisel ei oma üldjuhul tähtsust, mitu advokaati isikut esindas

(Riigikohtu halduskolleegiumi määrus kohtuasjas nr 3-3-1-28-09 (p 11)). Arvestada tuleb kaebuse

koostamiseks läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ning asja keerukust (samas, p 11;

Riigikohtu halduskolleegiumi otsused kohtuasjades nr 3-3-1-17-11 (p 18) ja 3-3-1-29-12 (p 29)).

Kolmas isik esitas kohtule vajalikud arved ja spetsifikatsioonid. Kolmanda isiku esindajate õigusabi

tasu hind on järgmine: vandeadvokaat Paul Künnap keskmise tunnitasu 272,91 eurot (koos

käibemaksuga); advokaat Sandra Mikli keskmine tunnitasu 192,14 eurot (koos käibemaksuga);

vandeadvokaat Allar Jõks keskmine tunnitasu 285,57 eurot (koos käibemaksuga). Esindajad osutasid

õigusabi vastavalt Paul Künnap 11,1 tundi; Sandra Mikli 65,2+6,9 tundi; Allar Jõks 1,5+3 tundi

(kokku 86,7 tundi).

79. Kohtupraktikas (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 03.11.2020 määruse p 34) on leitud, et lisaks

esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi

hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa

põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest

makstavat tasu (RKTK 11.02.2015. a määrus nr 3-2-1-115-14, p 14 ja seal viidatud kohtulahend).

Kohtupraktikas on aktsepteeritud advokaadi tunnitasuna näiteks 156 eurot koos käibemaksuga

(RKTK 28.11.2018. a otsus nr 2-17-10348, p 16 ja seal viidatud kohtulahend). Nimetatud lahendi

seisukoht on hetkeks 3 aastat vana. Kohus leiab, et õigusteenuse ületab kohtupraktikas viidatud

sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Arvestades, et tegemist on liidetud haldusasjaga, saaks

pidada põhjendatud tunnitasu suuruseks 180 eurot koos käibemaksuga.

80. Samuti ei ole kohtupraktikas peetud põhjendatuks esindajate samade tegevuste dubleerimist (vt

nt vt nt Tartu Ringkonnakohtu 03.11.2020 määruse p 38, Riigikohtu lahend asjas 3-3-1-35-13, p 32).

Kolmanda isiku esitatud spetsifikatsioonist nähtuvalt on esindajad korduvalt dubleerinud tegevusi

(nt 21.06.2021 kõne kliendiga arutamaks edasisi samme Kagu tn kasutamiseks: 0,8 tundi, 12.07.2021

kõne valla ja kliendiga, et arutada kaubanduskeskuse ümber olevate tänavatele tehtavate

mahasõitudega seonduvaid menetlusi 1,2 tundi, 21.02.2022 kohtuistungiks ettevalmistav kõne

kliendiga, 03.03.2021 arutelu kliendiga kohtumääruse ja asjade edasise käigu üle). Samuti ei ole

kohtu hinnangul aktsepteeritavad korduvad sisemised arutelud esindajate vahel (vt nt 12.06.2021,

26.07.2021, 28.03.2022, 06.04.2022). Lisaks ei seondu kõik spetsifikatsioonis nimetatud toimingud

otseselt käesoleva haldusasjaga (nt 07.03.2022 arutelu kliendiga halduslepingu sõnastuse osas ja

kuidas see mõjutab käimasolevaid kohtuasju). Arvestades eelnevat on põhjendatud ajakulu 65 tundi

tunnihinnaga 180 eurot. Kaebajalt tuleb kolmanda isiku kasuks välja mõista õigusabikulusid 11 700

eurot (koos käibemaksuga).

81. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad vastustaja ja kaebaja

menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Osaliselt jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu otsusega