2-21-126638/15 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. aprill 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-126638

Kohtuasi

Osaühingu Aktiva Finants hagi X vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25. jaanuari 2022 tagaseljaotsus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühing Aktiva Finants apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

830 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479),

lepinguline esindaja Anni Kennedy

Kostja X (isikukood XXXXXXX),

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 25. jaanuari 2022 tagaseljaotsus osas, milles maakohus

jättis hagi rahuldamata sissenõutavaks muutunud viivise 518,04 euro nõude ja

viivise nõude põhivõlgnevuselt (975,16 euro) alates 15. oktoobrist 2022 kuni

põhivõlgnevuse täitmiseni 39,99% aastas, piirates viivisenõude seadusjärgse viivise

määrani; menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning saata asi

tühistatud osas tagasi Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

2-21-126638

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 30. augustil 2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse 1274,15 euro saamiseks X (kostja). Kohus tegi 1. septembril 2021

kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada.

Pärnu Maakohus andis 22. septembril 2021 nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses. 14. oktoobril 2021 esitas hageja maakohtusse hagi, milles palus kostjalt välja

mõista hageja kasuks põhivõlgnevuse 975,16 eurot, intressi 99,06 eurot, sissenõudmiskulu

40 eurot, viivise 647,59 eurot ja viivise põhivõlgnevuselt alates 14. oktoobrist 2021 kuni

põhivõlgnevuse täitmiseni 39,99% aastas. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ja

mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 730 eurot, mis koosnevad riigilõivust

250 eurot ja lepingulise esindaja tasust 480 eurot.

2. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt sõlmisid PLACET GROUP OÜ ja kostja

4. detsembril 2019 krediidikonto lepingu nr KK3489181 (leping), mille alusel on kostja saanud

krediiti kokku summas 1630 eurot. Kostja kohustus krediidi tagastama kokku lepitud

maksegraafikute alusel. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud

ütles PLACET GROUP OÜ 15. veebruaril 2021 lepingu üles. PLACET GROUP OÜ loovutas

hagejale 16. veebruaril 2021 lepingust tuleneva nõude kostja vastu koos õigusega nõuda

kõrvalnõudeid. Kostja on tasunud laenuandjale põhivõla katteks kokku 654 eurot, seega on

põhiosa võlgnevus 975,16 eurot. Lepingus leppisid pooled kokku intressimääras 39,99% aastas.

Kostjal on intressi võlgnevus alates neljandast osamaksest, s.o alates 1. detsembrist 2020 kuni

lepingu ülesütlemisele eelnenud osamakseni, 1. veebruarini 2021, summas 99,06 eurot. Kuna

kostja on viivitanud oma rahaliste kohustuste täitmisega, nõuab hageja viivist põhinõudelt

975,16 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates, s.o 16. veebruarist 2020 kuni

hagi esitamiseni 14. oktoobril 2021 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga

võrdses viivisemääras, s.o 39,99% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 7.1, kokku

647,59 eurot. Alates 15. oktoobrist 2021 kuni põhinõude tasumiseni nõuab hageja viivist

põhinõudelt 975,16 eurot laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras, s.o 39,99%

aastas. Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud

maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud.

Sissenõudmiskulud seoses võlgniku makseviivitusega on kokku 40 eurot.

Kostja vastuväited

3. Kostja hagile vastust ei esitanud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus tegi 25. jaanuaril 2022 tagaseljaotsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ja

mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 975,16 eurot, intressi 99,06 eurot,

sissenõudmiskulud 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 129,55 eurot. Samuti mõistis

maakohus

kostjalt

hageja

kasuks

välja

viivise

põhivõlgnevuselt

(975,16 eurot)

2-21-126638

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 15. oktoobrist 2021

kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning

mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 340 eurot (riigilõiv 250 eurot ja

õigusabikulud 90 eurot).

5. Maakohtu otsuse kohaselt on hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue kostjale kätte

toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja ei ole maakohtule tähtaegselt vastust esitanud.

6. Kuna hageja on avaldanud soovi lahendada asi tagaseljaotsusega, siis lahendas maakohus

hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega.

7. Maakohus leidis, et hagi on õiguslikult põhjendatud põhivõlgnevuse, intressi,

sissenõudmiskulu osas, milles hagi rahuldas.

8. Maakohus jättis hagi osaliselt rahuldamata viivise nõudes, milles see ei olnud maakohtu

arvates õiguslikult põhjendatud. Hageja nõuab kostjalt, kes on tarbija, lepingu alusel viivise

väljamõistmist lepingujärgses viivisemääras 39,99% aastas. Kuna tüüptingimuse tühisuse

tuvastamine on õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 järgi, on tüüptingimuste kehtivuse

kontrollimine kohtu kohustus. Eelduslikult on VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühine selline

tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset

seadusjärgset viivisemäära. Sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kajastab kohast

proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat

ebamõistlikult.

9. Maakohus leidis, et viivisemäär 39,99% aastas võlgnetavalt summal on tühine, sest ületab

seadusjärgset määra rohkem kui kolm korda. Hagejal on võimalik nõuda kostjalt viivise

väljamõistmist üksnes seadusjärgses määras vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatule.

Sissenõutavaks muutunud viivis seadusjärgses määras on 129,55 eurot.

Apellatsioonkaebus

10. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus osas, millega

maakohus jättis rahuldamata hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise

lepingus kokkulepitud intressimääras summas 518,04 eurot ning mõista kostjalt hageja kasuks

välja sissenõutavaks muutunud viivis 518,04 eurot; tühistada maakohtu otsus osas, millega

maakohus jättis rahuldamata hageja viivisenõude alates 15. oktoobrist 2021 lepingus

kokkulepitud intressimääras ning mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhivõlgnevuselt

(975,16 eurot) alates 15. oktoobrist 2021 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni lepingujärgses

määras 39,99% aastas; tühistada maakohtu otsus osas, millega maakohus jättis hageja

õigusabikulud välja mõistmata 390 euro ulatuses ning rahuldada hageja menetluskulude nõue

kostja vastu täies ulatuses, st mõista kostjalt hageja kasuks välja täiendavalt hageja õigusabikulu

summas 390 eurot. Hageja palub jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus täies ulatuses

kostja kanda.

11. Maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõigusenorme, jättes hageja poolt esitatud osade

väidete osas seisukoha võtmata. Maakohus on ebaõigesti jätnud intressimääras viivise nõude

rahuldamata. Hageja on hagiavalduses nõudnud viivist VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel

sama suure viivisemäära alusel nagu oli laenulepingus kokku lepitud intressimäär. Kui

tarbijakrediidilepingus

on

kokku

lepitud

seadusjärgsest

viivisemäärast

kõrgemas

intressimääras, loetakse viivise määraks lepinguline intressimäär. Viivisemäär 39,99% aastas

2-21-126638

ei ole vastuolus VÕS § 415 lg-ga 1. Maakohus on jõudnud ebaõigele järeldusele, et

intressimääras viivise nõudmine on tühine. Maakohus ei saanud ise viivise suurust piirata.

12. Maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõigusenorme, vähendades hageja lepingulise

esindaja kulusid 90 euroni. Käesolevas asjas esitatud hagi ei ole tavapärane massnõude hagi ja

õigusteenus 120 eurot tund ei ole ülemäära suur.

Vastustaja seisukoht

13. Kostja apellatsioonkaebusele vastust esitanud ei ole.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

14. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu tagaseljaotsus tuleb vaidlustatud osas tühistada ja saata

selles osas TsMS § 657 lg 2 alusel uueks läbivaatamiseks maakohtule. Apellatsioonkaebus

tuleb rahuldada osaliselt.

15. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust

ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja palub tühistada maakohtu

tagaseljaotsuse osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja

viivis määraga, mis vastab lepingujärgsele intressimäärale 39,99% aastas ning menetluskulude

kindlaksmääramise osas.

16. Kolleegiumi arvates on ebaõige maakohtu järeldus, et VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel saab

ebamõistlikult kahjustavaks ja seetõttu tühiseks pidada sellist viivisekokkulepet, mis vastab

VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele.

17. VÕS § 415 lg 1 esimesest lausest tulenevalt ei või tarbijalt nõuda VÕS §-s 113 lg-s 1

sätestatud määrast kõrgemat viivist. Ringkonnakohtu hinnangul viitab VÕS § 415 lg 1 esimene

lause ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Seega juhul, kui tarbijakrediidilepingus on kokku

lepitud intressimäär, mis on suurem kui seadusjärgne viivisemäär, on pooltel vastavalt

VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele lubatud kokku leppida ka sama suures viivises või, juhul

kui kokkulepe viivisemäära kohta puudub, kehtib kokkulepitud intressimäär viivisemäärana.

Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-120-08 p-s 12 samuti väljendanud seisukohta, et

VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Kui pooled on

kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud

seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega,

et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses

sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi.

Riigikohus on eeltoodud lahendis leidnud, et laenuandjal on põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt

viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana. Antud

juhul on tarbijakrediidilepingus kokku lepitud intressimäär 39,99% aastas, mis on suurem kui

VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Kuna VÕS § 113 lg 1 kolmas

lause näeb ette, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivisemääraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millises suuruses

pooled ongi kokku leppinud viivise tasumises. Seega ei ole kokkulepitud viivisemäär

39,99% aastas ebamõistlik tüüptingimus ega tühine ning sellest saab lähtuda viivisenõude

arvutamisel.

18. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel on kohtul õigus

viivist vähendada üksnes võlgniku nõudel. Kostja ei ole taotlenud viivise vähendamist. Seega

2-21-126638

ei ole põhjendatud maakohtul viivise väljamõistmisel viivise nõude suurust piirata ilma kostja

taotluseta.

19. Eeltoodust tulenevalt kuulub maakohtu otsus tühistamisele osas, milles maakohus jättis

rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud

viivise määraga, mis vastab lepingujärgsele intressimäärale (s.o summas 518,04 eurot) ning

piiras väljamõistetava viivise suurust seadusjärgse viivisemäärani. TsMS § 657 lg 2 kohaselt

tuleb tagaseljaotsuse tühistamisel saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Ka

tagaseljaotsuse tühistamisel tuleb arvestada apellatsioonkaebuse piiridega (TsMS § 651 lg 1).

Seega tuleb olukorras, kus tagaseljaotsus on vaidlustatud osaliselt, tühistada tagaseljaotsus ja

maakohtule uueks läbivaatamiseks saata üksnes osaliselt.

20. Kuna maakohtu otsus osaliselt tühistatakse ja saadetakse maakohtule osaliselt uueks

läbivaatamiseks, tuleb tühistada ka maakohtu otsusega määratud menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine. Seetõttu ei ole vajadust hinnata hageja väiteid menetluskulude

kindlaksmääramise suhtes.

21. Ringkonnakohus ei saa praegusel juhul tühistatavas osas ise uut lahendit teha, mistõttu tuleb

apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Menetluskulude jaotus

22. Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele

(TsMS § 173 lg 3 viimane lause). Seega menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus

asja uuel läbivaatamisel.

(allkirjastatud digitaalselt)