2-21-998/53 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1 (15)

KOHTUMÄÄRUS

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kädi Sacik-Korn

Määruse tegemise aeg ja koht

25.04.2022, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-998

Tsiviilasi

A. A. avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu

määramiseks

Menetlustoiming

Avalduse lahendamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad:

Avaldaja (registriosa xxx

omanik)

Avaldaja A. A. (isikukood xxx; lepinguline esindaja

vandeadvokaadid

Marika

Mugur,

e-post

marika.oksaar@nove.ee)

Puudutatud isik I (registriosa

xxx, H 2 kinnistu omanik)

I. L. (isikukood xxx; elukoht xxx)

Puudutatud isik II (registriosa

xxx, P kinnistu omanik)

T. K. (isikukood xxx; elukoht xxx)

Puudutatud isik III (registriosa

xxx, X maaüksuse kinnistu

omanik)

K. L. (isikukood xxx; elukoht xxx; e-post: xxx)

Puudutatud isik IV (registriosa

xxx, L kinnistu omanik)

A. K. (isikukood xxx; elukoht xxx; lepinguline esindaja T. L.,

e-post: xxx)

Puudutatud isik V (registriosa

xxx, Sadama kinnistu omanik)

Kaberneeme Marina OÜ (reg.kood 12731757), lepingulised

esindajad

vandeadvokaat

Carri

Ginter,

e-post

carri.ginter@sorainen.com, vandeadvokaat Triin Toom, e-

post: triin.toom@sorainen.com)

Puudutatud isik VI

(vallavalitsus)

VI Jõelähtme Vallavalitsus (reg.kood 75025973), volitatud

esindaja T. T., e-post: tanel.tobro@joelahtme.ee)

Viimase kohtuistungi aeg

Kohtuistung 21.03.2022

Kohtumääruse resolutsioon

1. Rahuldada A. A. (isikukood xxx) avaldus ja määrata kinnisasjalt asukohaga xxx(registriosa

nr xxx, T kinnistu) tähtajatu ööpäevaringne juurdepääs 102 meetri pikkuses ja 3 meetri

laiuses ulatuses avalikult kasutatavale Xxx teele (tee nr xxx) kinnistute xxx(registriosa nr

xxx, x maaüksuse kinnistu), xxx (registriosa nr xxx, L kinnistu), xxx(registriosa nr xxx, P

kinnistu) ja xxx (registriosa nr xxx, H 2 kinnistu) kaudu vastavalt kohtumääruse lahutamatuks

lisaks oleval joonisel märgitud punasele sirgjoonele (kohtumääruse lisa).

2. Määrata juurdepääsu tingimused:

2 (15)

2.1. Harju Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosasse nr xxx kantud kinnisasja

igakordsel omanikul, sh tema pereliikmetel ja külalistel, õiguspärastel valdajatel ja piiratud

asjaõiguste omajatel ning teenindaval transpordil on õigus mõlemasuunalisele juurdepääsule.

2.2. Harju Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosasse nr xxx kantud kinnisasja

igakordsel omanikul on tagatud juurdepääs jalgsi ja igat liiki transpordivahendiga viisil, mis

vastab xxx kinnistu kasutamise otstarbele.

2.3. Harju Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosasse nr xxx kantud kinnisasja

igakordsel omanikul on kohustus hooldada (sh teha talihooldust) juurdepääsu teed ja kanda

sellega seotud kulud. xxx kinnistu igakordsel omanikul on õigus olemasolevat teed parendada

selliselt, et teekatte omandused jäävad samaks (rohtunud pinnastee, millel oli kaks

kinnisõidetud sõidujälge) ning Xxx tee x, x, x ja x kinnistu igakordsetel omanikel on kohustus

seda taluda. Xxx tee x, x, x ja x kinnistu igakordsetel omanikel on keelatud teed või teekatet

lõhkuda või muul moel tahtlikult kahjustada või kahjustada lasta, keelu rikkumisel on rikkujal

kohustus tee ja/või teekatte endine olukord taastada ja kanda sellega seotud kulud.

3. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr xxx kantud kinnisasja

igakordne

omanik

on

kohustatud

maksma

Tartu

Maakohtu

kinnistusosakonna

kinnistusraamatu registriossa nr xxx kantud kinnisasja igakordsele omanikule juurdepääsutee

kasutamise eest tasu 20 (kakskümmend) eurot aastas. Tasumise tähtpäev on iga jooksva aasta

kümnes jaanuar (10.01.).

4. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr xxx kantud kinnisasja

igakordne

omanik

on

kohustatud

maksma

Tartu

Maakohtu

kinnistusosakonna

kinnistusraamatu registriossa nr xxx kantud kinnisasja igakordsele omanikule juurdepääsutee

kasutamise eest tasu 40 (nelikümmend) eurot aastas. Tasumise tähtpäev on iga jooksva aasta

kümnes jaanuar (10.01.).

5. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr xxx kantud kinnisasja

igakordne

omanik

on

kohustatud

maksma

Tartu

Maakohtu

kinnistusosakonna

kinnistusraamatu registriossa nr xxx kantud kinnisasja igakordsele omanikule juurdepääsutee

kasutamise eest tasu 10 (kümme) eurot aastas. Tasumise tähtpäev on iga jooksva aasta

kümnes jaanuar (10.01.).

6. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr xxx kantud kinnisasja

igakordne

omanik

on

kohustatud

maksma

Tartu

Maakohtu

kinnistusosakonna

kinnistusraamatu registriossa nr xxx kantud kinnisasja igakordsele omanikule juurdepääsutee

kasutamise eest tasu 10 (kümme) eurot aastas. Tasumise tähtpäev on iga jooksva aasta

kümnes jaanuar (10.01.).

7. Kohustada K. L.i (L., isikukood xxx) andma nõusolek kanda Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosa nr xxx kolmandasse jakku märkus, et

kinnistu on koormatud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu jaoskonna registriossa nr

xxx kantud kinnistu igakordsete omanike kasuks juurdepääsuõigusega vastavalt Harju

Maakohtu 25.04.2022 määruse resolutsioonile ts.asjas 2-21-998.

8. Kohustada A. K.t (K., isikukood xxx) andma nõusolek kanda Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosa nr xxx kolmandasse jakku märkus, et

kinnistu on koormatud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu jaoskonna registriossa nr

xxx kantud kinnistu igakordsete omanike kasuks juurdepääsuõigusega vastavalt Harju

Maakohtu 25.04.2022 määruse resolutsioonile ts.asjas 2-21-998.

9. Kohustada I. L. (L., isikukood xxx) andma nõusolek kanda Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosa nr xxx kolmandasse jakku märkus, et

kinnistu on koormatud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu jaoskonna registriossa nr

xxx kantud kinnistu igakordsete omanike kasuks juurdepääsuõigusega vastavalt Harju

Maakohtu 25.04.2022 määruse resolutsioonile ts.asjas 2-21-998.

3 (15)

10. Kohustada T. K.i (K., isikukood xxx) andma nõusolek kanda Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosa nr xxx kolmandasse jakku märkus, et

kinnistu on koormatud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu jaoskonna registriossa nr

xxx kantud kinnistu igakordsete omanike kasuks juurdepääsuõigusega vastavalt Harju

Maakohtu 25.04.2022 määruse resolutsioonile ts.asjas 2-21-998.

11. Jätta rahuldamata A. A. taotlus kohustada Xxx tee x omanikku 30 päeva jooksul taastama

killustikust teekate, mis 2021.aasta augustis Xxx tee x omaniku taotlusel üles võeti.

12. Lugeda käesoleva kohtumääruse lahutamatuks osaks kohtumäärusele lisatud plaan.

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

1. Jätta menetluskulud A. K. (xxx) kanda.

2. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177

lõikes 2 sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu

15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast 5 (viie) kuu

möödumist määruse tegemisest.

Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja §

442 lg 6).

I. Asjaolude kirjeldus

1. A. A. (edaspidi avaldaja või A.A.) esitas 21.01.2021 maakohtule avalduse, milles palus

määrata ööpäevaringne tähtajatu jalgsi ja igat liiki transpordivahenditega tasu eest kasutamiseks ca

102 m pikkuse ja 3 m laiuse juurdepääsutee avalikult kasutatavalt Xxx teelt (tee nr xxx) avaldajale

kuuluvale Xxx tee x, xxx asuvale T kinnistule Xxx tee x X maaüksuse kinnistu, Xxx tee x L kinnistu,

Xxx tee x H 2 kinnistu ja Xxx tee x P kinnistu kaudu koos sellekohase märkuse tegemisega

kinnistusraamatusse. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isik IV A. K. (edaspidi

puudutatud isik IV või A.K.) kanda (tlk 1-4).

2. Kohus algatas 26.01.2021 määrusega hagita menetluse (tlk 21). K. L. (edaspidi puudutatud

isik III või K.L.) vastas avaldusele 09.02.2021 (tlk 24). A.K. vastas avaldusele 11.02.2021 (tlk 28-

32). Avaldaja esitas A.K. vastusele seisukoha 17.03.2021 (tlk 38-42) ja K-L. vastusele seisukoha

25.03.2021 (tlk 52-54). K.L. esitas A.K. alternatiivsele juurdepääsutee osas seisukoha 16.11.2021 (tlk

65-66). A.K. esitas avaldaja seisukohale omapoolse seisukoha 25.11.2021 (tlk 67-72). Kohus kaasas

09.12.2021 määrusega menetlusse puudutatud isikutena Kaberneeme Marina OÜ (puudutatud isik V

või Kaberneeme sadam) ja Jõelähtme Vallavalitsuse (puudutatud isik VI või vallavalitsus) (tlk 81-

82). Kaberneeme sadam ja vallavalitsus vastasid avaldusele ning A.K. seisukohtadele 30.12.2021 (tlk

89-91, 94-95). 09.03.2022 esitas A.A. täiendavad seisukohad ja tõendid ning täpsustas juurdepääsu

tingimusi (tlk 112-114pöördel). Kohus viis 16.03.2022 läbi paikvaatluse (tlk 169-176). A.K. vastas

avaldaja 09.03.2022 seisukohale 17.03.2022 (tlk 130-131pöördel). Kaberneeme sadam esitas

18.03.2022 taotlused ja menetluskulude nimekirja (tlk 141-144). A.K. esitas menetluskulude

nimekirja 21.03.2022 (tlk 145-148pöördel), millele avaldaja esitas vastuväited 24.03.2022 (tlk 164-

168). 21.03.2022 toimus Harju Maakohtus ärakuulamine (tlk 177-180), mille raames esitas A.A.

täiendavad tõendid piltide näol (tlk 151-159). Avaldaja esitas menetluskulude nimekirja 21.03.2022

(tlk 160-161), millele esitas omapoolse seisukoha A.K. 24.03.2022 (tlk 24-168).

4 (15)

3. Kohus toob määruse kirjeldavas osas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

444 lg-le 1 välja avalduse aluseks olevad põhilised asjaolud.

3.1.

Avaldajale A. A.le kuulub xxx asuv kinnisasi (T, katastritunnus xxx, registriosa nr xxx) (Xxx

tee x kinnistu). Avaldajal puudub kinnistule juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt.

Avaldaja soovib ööpäevaringset tähtajatut jalgsi ja igat liiki transpordivahenditega tasu eest

kasutamiseks ca 102 m pikkuses ja 3 m laiuse ulatuses juurdepääsu avalikult kasutatavalt Xxx teelt

(tee nr xxx) avaldajale kuuluvale Xxx tee x, xxx T kinnistule Xxx tee x X maaüksuse kinnistu, Xxx

tee x L kinnistu, Xxx tee x H 2 kinnistu ja Xxx tee x P kinnistu kaudu koos sellekohase märkuse

tegemisega kinnistusraamatusse järgmistel tingimustel (tlk 1-1pöördel, 114pöördel):

• mõlemasuunaline juurdepääs on määratud Xxx tee x kinnistu igakordsete omanike, nende

pereliikmete ja külaliste, õiguspäraste valdajate ja piiratud asjaõiguste omajate ning

teenindava transpordi kasuks;

• juurdepääs on tagatud jalgsi ja igat liiki transpordivahendiga viisil, mis vastab Xxx ee x

kinnistu kasutamise otstarbele;

• juurdepääsutee pikkus on ca 102 m ja laius 3 m;

• juurdepääs kulgeb piki kinnistute piiri mööda olemasolevat teed, kuid minimaalselt 1,5m

laiuselt mõlemal pool piiri vastavalt käesoleva dokumendi lisaks 1 oleval plaanil punaste

ristkülikutega märgitud alal;

• Xxx tee x kinnistu igakordsel omanikul on kohustus hooldada juurdepääsu teed ja kanda

sellega seotud kulud. Xxx tee x kinnistu igakordsel omanikul ei ole kohustust rajada uut teed

või olemasolevat teed parendada, kuid tal on soovi või vajaduse korral selline õigus ning Xxx

tee x, x, x ja x kinnistu igakordsetel omanikel on kohustus seda taluda. Xxx tee x, x, x ja x

kinnistu igakordsetel omanikel on keelatud teed või teekatet lõhkuda või muul moel tahtlikult

kahjustada või kahjustada lasta, keelu rikkumisel on rikkujal kohustus tee ja/või teekatte

endine olukord taastada ja kanda sellega seotud kulud. Xxx tee x kinnistu igakordsel omanikul

puudub kohustus teostada talihooldust;

• Xxx tee x kinnistu igakordne omanik kohustub tasuma juurdepääsutee kasutamise eest

juurdepääsutasu Xxx tee x kinnistu igakordsele omanikule 20 eurot kalendriaastas, Xxx tee x

kinnistu igakordsele omanikule 20 eurot kalendriaastas, Xxx tee x kinnistu igakordsele

omanikule 10 eurot kalendriaastas ning Xxx tee x kinnistu igakordsele omanikule 10 eurot

kalendriaastas iga jooksva aasta 10. jaanuariks.

• Xxx tee x omanikul on kohustus 30 päeva jooksul taastada killustikust teekate, mis augustis

2021 tema taotlusel üles võeti.

Kuna tegemist on ajalooliselt ja väljakujunenud tava alusel kasutatud juurdepääsuteega (tlk 43, 44,

118pöördel, 119) ning detailplaneeringute menetlemisel on seda väljakujunenud tava veelgi

kinnitatud Jõelähtme vallavolikogu 26.09.2013 otsusega nr 442 (tlk 115). A.A. tegi puudutatud

isikutele I-IV ettepaneku lahendada Xxx tee x kinnistule juurdepääsemise küsimus kokkuleppel ja

seada Xxx tee x kinnistut praegu teenindava ajaloolise juurdepääsutee kasutamiseks servituudid

puudutatud isikute I-IV kinnistutele (tlk 12-14), kuid üksnes A.K. (puudutatud isik IV) ei olnud

käesolevalt juurdepääsu tee ametliku määramisega nõus (on olnud nõus juurdepääsutee kasutamises

sõlmima lihtkirjaliku kokkuleppe). Varasemalt (10.07.2012) on A.K. ise vallavalitsusele esitatud

avalduses märkinud, et on nõus servituudi seadmisega mh A.A. kinnistu kasuks (tlk 117, 117pöördel).

Kuigi A.A. sooviks ja plaaniks ei ole hakata Xxx tee x kinnistut ühelgi juhul püsivalt raskeveokite

ja/või ülegabariidiliste sõidukitega kasutama, on avaldaja kinnistule mistahes sõidukiga ligipääs

tänases ehitusõiguse kontekstis vajalik ja sellega ei kaasneks puudutatud isikule IV märkimisväärsed

negatiivsed tagajärjed. Avaldaja sooviks on, et olukorras, kus avaldaja soovib endale kinnistule mõne

väikese ehitise püstitada, tekib vajadus, et kinnistut teenindaks ka prügiauto või soovib avaldaja, et

ta saaks tuua enda kinnistule paadi mõne suurema transpordivahendiga, siis avaldajal oleks see

võimalik.

Tegemist

oleks

avaldaja

kinnistu

tavapärase,

mõistliku

ja

sihtotstarbelise

5 (15)

kasutamise/teenindamisega.

Tee

olukord

võimaldab

teed

kasutada

sihtotstarbeliseks

kasutamiseks/teenindamiseks mh raskeveokitega. A.K. väide, et tee tänane olukord on kujunenud

avaldaja viimaste aastatel toimunud järjepideva kasutuse tulemusel on ebaõige, sest A.K. lasi ise

pärast elektri-ja veetrassi paigaldamist Elektrilevi OÜ poolt tee taastamiseks toodud killustiku

eemaldamist ja mullaga asendamist, mistõttu tuleneb tee tänane olukord ainult ja üksnes A.K.

pahatahtlikust tegevusest.

A.A. on hooldanud vaidlusalust teed ja teeb seda ka edaspidi, oleks mõistlik, et juurdepääsutee

laiuseks on määratud 3 meetrit, sest tee hooldamine hõlmab endast mitte ainult tee seisukorra

hoidmist (aukude täitmist), vaid ka lume lükkamist/koristamist ja teeäärte hooldamist (puhastamist,

võsa lõikamist jms). Kuigi A.K. viidatud standardist (EVS 843:2016 „Linnatänavad“) tuleneb, et

sõiduraja miinimumlaius on 2,55m, rakendub avalikes kasutuses olevate teede puhul ka

teekaitsevöönd (EhS § 71 lg 3), mille laiuseks on 10m alates tee servast. Võttes arvesse, et tee kasutus

ei lõpe sõiduraja äärega ja avaldaja hooldab ka teeääri, ei saa ta seda teha kui kasutusõigus on alla 3

meetri. Samuti oleks alla 3m laiust teed võimalik kasutada vaid B-kategooria sõidukiga, kuid nt

lumekoristussõidukid on erineva suurusega, mistõttu kokkuvõtvalt on taotletud 3m laiune tee-ala

minimaalne ja seega ka igati A.A. hinnangul proportsionaalne.

Juurdepääsutasu määramisel võttis A.A. aluseks maamaksu suuruse (5 eurot), tee korrashoiu (mida

teostab avaldaja ise) ja hüvitise omandiõiguse riive eest, millest tulenevalt palus avaldaja määrata

Xxx tee x (puudutatud isik III) ja x (puudutatud isik IV) igakordsele omanikule tasumistasu 20 eurot

ning Xxx tee x (puudutatud isik II) ja x (puudutatud isik I) igakordsele omanikule 10 eurot

kalendriaastas. Avaldaja märkis, et A.K. (puudutatud isiku IV) omandiõiguste riive eest nõutav tasu

100 eurot, millele lisandub maamaks, ei ole põhjendatud. Avaldaja selgitas lisaks omandiõiguse riive

eest tasutava hüvitise määramisel on mõistlik võtta aluseks tee aluse maa hüpoteetilise rendihinna.

Kuna taotletava juurdepääsutee pikkuseks on 102m ja laiuseks 3m, s.o 306m², siis A.K. kinnistut

puudutab see üksnes 153m² ulatuses. Jõelähtme vallas on maa rendihind vahemikus 0,007-0,09

eurot/m², s.o A.K. kinnistul kulgeva tee aluse maa rendihinnaks ca 14 eurot aastas. Võttes arvesse, et

A.A. ei taotle vaidlusaluse maa ainukasutust, vaid kaaskasutust, on põhjendatud, kuid avaldaja

kannab sellest tasust üksnes poole, s.o 7 eurot aastas, millele lisandub maamaks ½ ulatuses 2,90 eurot,

s.o kokku 9,90 eurot aastas. Seetõttu on avaldaja poolt pakutud talumistasu 20 eurot aastas mõistlik.

Vastuseks K.L.i seisukohale, et juurdepääsutee eest makstava tasu võiks välja maksta ühe

osamaksena või alternatiivselt indekseerida see iga-aastaselt tarbijahinnaindeksiga, märkis A.A., et

Riigikohtu seisukoht on, et talumistasu tasutakse puudutatud isikutele perioodilise maksetena, iga-

aastaselt. Seda enam, et kui kinnistu omanik vahetub, siis tekib olukord, et uus omanik peaks

kitsendust taluma tasuta. Ka talumiskohustus tasu indekseerimist Riigikohus ei toeta, sest

tarbijahinnaindeks kui tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust iseloomustav indeks ei

arvesta kohaselt talumistasu määramise aluseks olevate asjaoludega.

A.K. alternatiivse juurdepääsutee lahendus on avaldaja hinnangul suure tõenäosusega õiguslikult

võimatu, kuna paikneks x- ja kaldavööndis, x- ja kanda ehituskeeluvööndis ja veekaitsevööndis.

Väljapakutud alternatiivne juurdepääsutee kulgeks ka osaliselt mööda avalikku kallasrada. X või

kalda, sh veekaitse ehituskeeluvööndis on muu hulgas uute rajatiste ehitamine keelatud (LKS § 38 lg

3, VeeS § 119 lg 1 p 5). Samuti on alternatiivse juurdepääsutee ehitamine eluliselt/faktiliselt võimatu,

sest tähendaks tee ehitamist sisuliselt 200m ulatuses vette/vee piirile. Sellise lahenduse hinnaks on

esialgsete hinnangute järgi ligikaudu 100 000 eurot. Sellises ulatuse investeeringu puudumise tõttu

puuduks avaldajal ikkagi juurdepääs. Eelkirjeldatud lahendus ei oleks ka kõigi osapoolte huve arvesse

võttes kõige proportsionaalsem lahendus, sest see takistaks Kaberneeme sadama arengut, mille osas

on algatatud detailplaneering. Ka vallavalitsus (puudutatud isik VI) on oma vastuses märkinud, et tee

rajamine randa on reaalsuses pigem välistatud.

Avaldaja ei pea põhjendatuks ka seda A.K. väljapakutud alternatiivset juurdepääsuteed, mis hakkaks

kulgema alates A.K. garaažiuksest kaugemalt K.L.i kinnistult, kuhu tuleks ehitada tee. Vaidlus käib

olemasoleva, väljakujunenud ja sadu aastaid kasutuses olnud tee üle. Tee on sellisel kujul välja

ehitatud ja avaldaja on seda enda kuludega parendanud (täitnud killustikuga jms). Võttes arvesse

kõikide asjast puudutatud isikute huvisid, on mõistlik, et ajalooline juurdepääsutee kulgeb sealt, kuhu

6 (15)

see tee on rajatud ning viisil, kuidas see on kogu aeg kulgenud. A.A. kasutab teed üksnes

juurdepääsuks, mistõttu ei takista see kuidagi A.K.l oma garaaži kasutamast. Loomulikult ei saaks

A.K. külalised teed kinni parkida.

4. Kohus toob määruse kirjeldavas osas vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 välja puudutatud isikute

väidete aluseks olevad põhilised asjaolud.

4.1.

Puudutatud isikud I ja II avaldusele ei vastanud.

4.2.

K.L. oli servituudi seadmisega nõus, kuid leidis, et tasu servituudi seadmise eest peaks olema

15 eurot aastas ning K.L.ile 20 eurot aastas, mis tuleks tasuda jooksma aasta 10. jaanuariks. Ühtlasi

märkis K.L., et tasu võiks maksta kas korraga ühe osamaksena või alternatiivselt siduda

tarbijahinnaindeksiga (tlk 24). K.L. ei nõustunud A.K. ettepanekuga, et juurdepäästee võiks kulgeda

viimase garaažist kaugemalt K.L.i kinnistult kuni A.A. kinnistuni, viidates seal jooksvale elektri- ja

veetrassile. Samuti ei pidanud K.L. põhjendatuks A.K. alternatiivse juurdepääsutee lahendust mööda

xjoont. Samuti kahjustaks see K.L.i hinnangul puudutatud isikute õigusi ja huve. Ajalooline

juurdepääs on avaldaja kinnisasjale olemas ja igapäevaselt kasutuses ning ajalooliselt kasutuses olev

juurdepääsutee kahjustaks puudutatud isikute õigusi ja huve oluliselt väiksemal määral (tlk 65). K.L.

viitas istungil sellele, et tee, mille suhtes taotletakse servituudi seadmist, ei ole ainult A.K. omandis

ja eratee omanikud kasutavad teed vastavalt omavahelise kokkuleppel kohaselt (tlk 180).

4.3.

A.K. vaidles avaldusele vastu ning leidis, et 1) avaldaja poolt välja toodud tingimustel ei ole

juurdepääsutee asukoha määramine põhjendatud; 2) avaldajale kuuluvale kinnistule on võimalik välja

ehitada alternatiivne juurdepääs Kaberneeme tee 20 kinnistu kaudu piki xjoont (tlk 28-32j). See

tähendab, et avaldaja pääseks oma kinnisasjale pääseda ka maismaad kaudu alternatiivsel viisil.

Juurdepääsutee rajamine Kaberneeme sadama alalt avaldajale kuuluvale kinnistule aitaks ühtlasi

lahendada ka nii avaldaja kui ka teiste mereäärsete kinnistute (Xxx tee 22, 24 ja 26) probleeme seoses

mere poolt pidevalt toimuva kalda pinnase ärauhtega. Kui ehitada välja sobivat ehitustehnoloogilist

lahendust kasutades paralleelselt kaldaga juurdepääsutee, takistaks juurdepääsutee ise kalda pinnase

edasist ärauhtumist merelainetuse poolt. Samas ei koormaks alternatiivne lahendust ja juurdepääsutee

rajamine ülemääraselt Xxx tee x kinnistu omaniku huve, sest Xxx tee x näol on tegemist 70%

tootmismaa ja 30% ärimaaga ning kinnistul asub sadam. Juurdepääsutee väljaehitamine piki kallast

ei riivaks A.K. hinnangul ülemääraselt ka Xxx tee x, x ja x kinnistute omanike huve, kuivõrd see

tagaks nende kinnistute omanikuõiguse suurema kaitse. Samuti ei takistaks sinna rajatav

juurdepääsutee kinnistute merevaadet, sest kaldaäär on kinnistute võimalikust õuealast madalamal

(tlk 32apöördel, 32b). Juurdepääsutee kulgemine läbidetailplaneeringuala ei takistaks kuidagi

Kaberneeme sadama arendamist, sest alternatiivne juurdepääsutee on võimalik kavandada

hoonestusalast mööda (suures osas kattuks alternatiivne juurdepääsutee asukoht juba Kaberneeme

sadama eskiisi järgse transpordimaaga, eskiislahendus tlk 75). Kuna Jõelähtme vald on algatanud

juba Kaberneeme sadama detailplaneeringu, siis järelikult peab vald vajalikuks seda piirkonda edasi

arendada ja kuna alternatiivse juurdepääsutee kavandamine eeldaks samuti detailplaneeringu

algatamist võiks taotleda juba algatatud detailplaneeringu raames alternatiivse juurdepääsutee

rajamise kaalumist. A.K. väitel oleks kohalikul omavalitsusel võimalik määrata alternatiivne

juurdepääsutee avalikku kasutusse (tlk 67pöördel-68pöördel).

Kuna puudutatud isik IV ei nõustunud juurdepääsutee asukoha määramisega selliselt, et see takistaks

puudutatud isiku IV kinnistul asuva eluhoone/garaaži ees sõidukite parkimist. Taotles puudutatud isik

IV seetõttu, et alates Xxx tee x, Xxx tee x ja Xxx tee x ühisest piiripunktist alates määrata

juurdepääsutee nii, et juurdepääsutee keskpunkt kulgeks piki Xxx tee x ja Xxx tee x kinnistu piiri.

See tähendab, alates Xxx tee x, Xxx tee x ja Xxx tee x ühisest piiripunktist kulgeks juurdepääsutee

keskpunkt piki Xxx tee x ja Xxx tee x piiri puudutatud isiku IV suhtes vähem intensiivsema

omandiõiguse riive. Juurdepääsutee asukoha muutmine ei riivaks kuidagi ülemääraselt ka avaldaja

huve ega õigusi. Isegi juhul, kui avaldajal tuleb seetõttu teha mõningal määral täiendavaid töid

juurdepääsutee asukoha muutmiseks, ei kaaluks nendest töödest tekkiv võimalik negatiivne mõju

avaldaja jaoks üle puudutatud isiku IV omandiõigust ja puudutatud isiku IV õigust kasutada enda

kinnistut, elamut, garaaži ja garaažiesist sihtotstarbeliselt (tlk 30pöörde, p 2.20). 17.03.2022

menetlusdokumendis märkis A.K., et kuivõrd avaldajal tuleks nagunii teha täiendavaid kulutusi

7 (15)

juurdepääsuteega seoses, ei oleks puudutatud isiku IV huve arvestades ebaproportsionaalne määrata

juurdepääsutee asukoht osaliselt või tervikuna Xxx tee krundi kaudu (ehk nn nihutada taotletav

juurdepääsutee asukoht A.K. elamust ja garaažist kaugemale mere poole), samuti on võimalus

kasutada juurdepääsuks osaliselt ka Xxx tee x kinnistut (tlk 131-131pöördel). Istungil 21.03.2022

istungil viitas A.K. asjaolule, et vastavalt X maaüksuse (Xxx tee 26) detailplaneeringu joonisele (tlk

115) on näha, et sinna on määratud nimetatud kinnistule teeservituut (tlk 178pöördel).

Avaldaja poolt taotletud tingimustel juurdepääsutee määramise põhjendamatuse osas tõi A.K. välja,

et vaidlusalusel teel ei ole põhjendatud liigelda igat liiki transpordivahendiga, sest vaidlusalune

juurdepääsutee ei ole mõeldud liiklemiseks raskeveokitega. Pärast Xxx tee 26a kinnistu omaniku

vahetust on viimase tegevuse tagajärjel saanud kahjustada A.K. omand ja ka teeraja ehitustehniline

olukord. See, milline vaidlusalune teerada tänasel päeval välja näeb, on kujunenud avaldaja

järjepideva kasutuse tagajärjel, sh kasutusest raskeveokitega ning avaldaja on vedanud teerajale ka

täiendavat pinnast (killustikku). Tegemist on ajalooliselt rajaga, kust kaudu oli võimalik pääseda

mereranda. A.A. on kasutanud rada muu hulgas mootorsõidukiga ning üksikutel juhtudel

raskeveokitega ja A.K. ei ole teinud takistusi raja kasutamiseks. Arvestades raja seisukorda, samuti

asjaolu, et rada kulgeb suuremas osas üle A.K.le kuuluva kinnistu, ei pea A.K. põhjendatuks määrata

juurdepääsuteed igat liiki sõidukitega ning kohus määraks võimaliku avalduse rahuldamise korral, et

juurdepääs oleks tagatud jalgsi ja sõiduautoga, erandjuhtudel ja eelneva teatamiskohustusega ka

suuremate mootorsõidukitega, sh raskeveokitega, kuid seda üksnes ühekordseks möödapääsmatuks

olukorraks. Samuti vaidlustas A.K. juurdepääsutee asukoha, laiuse ja massipiirangu. Avaldaja soovib

juurdepääsutee asukohta määrata sedavõrd lähedale puudutatud isiku IV poolt kasutatavale

eluhoonele ja maakividest laotud aiale, mis võivad võimalikest raskeveokitest tekitatud vibratsioonist

saada kahjustada. Hoone, mille vahetust lähedusest avaldaja juurdepääsuteed on taotlenud, on A.K.l

muu hulgas kasutusel garaažina, mille ees on puudutatud isiku IV isiklikuks ja külaliste kasutuseks

parkimiskohad. Puudutatud isik IV ei nõustu juurdepääsutee asukoha määramisega selliselt, et see

takistaks puudutatud isiku IV kinnistul asuva eluhoone/garaaži ees sõidukite parkimist, mistõttu

peaks määratav juurdepääsutee kulgema alates Xxx tee x, Xxx tee x ja Xxx tee x ühisest piiripunktist

alates määrata juurdepääsutee juurdepääsutee keskpunkt piki Xxx tee x ja Xxx tee x kinnistu piiri

(alternatiivne juurdepääsutee). Põhjendatud ei ole ka määrata juurdepääsutee laiuseks 3 meetrit, sest

Eesti teedel liikuvate mootorsõidukite (sh raskeveokite) ja nende haagiste suurimaks lubatud laiuseks

(ilma vastava eriloa ja -märgistuseta) on 2,55 meetrit. Keskmise sõiduauto laius jääb vahemikku 1,6-

2,0 meetrit. Haagiste, sealhulgas sõudepaadi vedamiseks mõeldud haagise, haagissuvila jms laius

jääb samuti üldreeglina vahemiku 2,0-2,3 meetrit. Kuna maksimaalne mootorsõiduki ja

mootorsõiduki haagise lubatud laius on õigusaktide kohaselt 2,55 meetrit, puudub puudutatud isiku

IV hinnangul põhjendus, miks määrata juurdepääsutee laiuseks 3 meetrit. Seetõttu palub puudutatud

isik IV määrata juurdepääsutee laiuseks mitte rohkem kui 2,55 meetrit ning Xxx tee x, Xxx tee x ja

Xxx tee x kinnistute ühisest piiripunktist alates määrata juurdepääsutee asukoht selliselt, et

juurdepääsutee keskpunkt (tee servast 1,275 meetri kaugusel) kulgeks kuni Xxx tee x kinnistuni

täpselt mööda Xxx tee x (ja Xxx tee x kinnistute piiri. Juhul kui kohus otsustab juurdepääsu määrata

puudutatud isikule IV kuuluva kinnistu kaudu, palub puudutatud isik IV määrata juurdepääsuteed

kasutatavatele sõidukitele ka massipiirangu kuni 3,5 tonni ja erandjuhtudel ja eelneva

teavitamiskohustusega ka üle 3,5 tonnise registrimassiga, sh raskeveokitega. Praegusel hetkel ei ole

kõnealune teerada, millelt avaldaja on taotlenud enda kinnistule juurdepääsu määramist sellises

seisukorras, mis võimaldaks seda kasutada sõiduautost suurema sõidukiga, tuleks avaldajale näha ette

kohustus juurdepääsutee välja ehitada sellistele nõuetele vastavalt, mis võimaldaks raskeveokite

liikumist teel ilma teekatet lõhkumata. Avaldaja ei nõustunud ka talumistasu suurusega ning leidis,

et A.K.le tuleks määrata viie (5) kordne talumisasu võrreldes teiste puudutatud isikutega. A.K. leidis,

et avaldaja on põhjendamatult võtnud talumistasu arvestamise aluseke maatulundusmaa rendihinnad

Jõelähtme vallas, sest puudutatud isiku kinnistu otstarve on elamumaa.

4.4.

Kaberneeme sadam palus rahuldada A.A. avaldus ning määrata kinnisasjalt asukohaga Xxx

tee x, Jõelähtme vald tähtajatu ööpäevaringne juurdepääs avalikult kasutatavake Xxx teele (nr xxx)

kinnistute Xxx teex, Xxx tee x, Xxx tee x ja Xxx tee x kaudu. Kaberneeme sadama hinnangul ei ole

A.K. pakutud alternatiivne juurdepääsutee ei ole maakorralduslikult võimalik. A.K. pakutud

8 (15)

juurdepääsutee kulgeb mööda Xxx tee x kinnistut pikixjoont (reformimata riigimaa) ning kõnealuse

xjoone näol on tegu kallasrajaga KeÜS § 38 mõistes, mis samaaegselt paikneb x- ja kalda

piiranguvööndis (LKS § 37), x- ja kalda ehituskeeluvööndis (LKS § 38) ja veekaitsevööndis (VeeS §

118 lg 2). Tulenevalt LKS § § 38 lg-st 3 ja VeeS § 119 lg-st 5 on nimetatud alal ehitamine keelatud.

Vastuseks A.K. väitele, et juhul, kui kohalikul omavalitsusel oleks võimalik määrata alternatiivne

juurdepääsutee avalikku kasutusse ja sellisel juhul ei kohalduks LKS § 38 lg 5 p 10 alusel sellele ka

ehituskeeld, märkis Kaberneeme sadam, et selle välistab juba ainuüksi asjaolu, et avalikult kasutatav

tee peab algama avalikult kasutatavalt teelt. Antud juhul algaks väljapakutud juurdepääsute

Kaberneeme sadama eraomandis olevalt Xxx tee 20 kinnistult. Samuti eeldaks see vastava

detailplaneeringu algatamist vajalike kooskõlastuste saamist. Kaberneeme sadama hinnangul oleks

sellises pikkuses tee ehitamine äärmiselt ressursimahukas ja pigem võimatu (kasvõi torme ja jääd

arvestades). Kuna A.K. on ise 25.11.2021 menetlusdokumendis kinnitanud, et kinnistu eelmine

omanik kasutas vaidlusalust teed Xxx tee x kinnistule pääsemiseks ja paadi veeskamiseks, on Xxx

tee x kinnistu juurdepääs mööda olemasolevat teed olemas ning avaldaja väljapakutud tee kasutamise

näol on tegu juba väljakujunenud tavaga. Seega on avaldaja poolt pakutud lahendus selgelt

proportsionaalsem kui A.K. poolt pakutud alternatiivne lahendus, mis kulgeks mööda liivaranda.

Kaberneeme sadam on lisaks välja toonud, et alternatiivne juurdepääsutee ei võimaldaks sadamat

arendada. 26.11.2020 on algatatud Kaberneeme sadama detailplaneering, mille eesmärk on määrata

olemasolevale sadamaalale ehitusõiguse ning hoonestustingimused (tlk 92-92pöördel). Sadama

arengukava kajastab detailplaneeringu koondjoonist, mis muu hulgas näitab olemasolevate

keeluvööndite piirid (tlk 93). Kaberneeme sadam palus jätta menetluskulud A.K. või alternatiivselt

avaldaja kanda (tlk 89-93).

4.5.

Jõelähtme Vallavalitsus avaldas 30.12.2021, et vallavalitsusele teadaolevalt on tänasel päeval

avaldajale kuuluv Xxx tee x kinnistu hoonestamata ja seda ei kasutata mingil moel püsivalt elamiseks,

kuid küll on avaldaja poolt taotletud juurdepääsuteed kasutatud ajalooliselt pääsemaks Xxx tee x

kinnistule. Vallavalitsuse hinnangul on kahtlemata selline lahendus avaldaja jaoks odavaim lahendus

kui A.K. väljapakutud juurdepääsutee rajamiseks vajaliku detailplaneeringu, kooskõlastuste ning tee

enda ehitusega kaasnev kulu, mis on oluliselt kallim. Vallavalitsuse hinnangul vajab täpsustamist

tingimus, mis võimaldaks kinnistuni ööpäevaringselt mistahes transpordivahendiga. Vallavalitsus

palus kohtul otsuse tegemisel arvestada menetlusosaliste põhjendatud arvamuste ja seisukohtadega,

et avaldaja kinnistule juurdepääsu tagamise küsimuse lahendamisega kaasneksid võimalikult

minimaalne mõju avaldaja ja puudutatud isikute huvidele (tlk 94-95).

II. Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juHs

5. Kohus, tutvunud menetlusosaliste esitatud seisukohtade ja tõenditega, on seisukohal, et

avaldus tuleb rahuldada.

Avaldaja taotleb juurdepääsu määramist avalikult kasutatavale teele ning kinnistusraamatu kande

tegemiseks

nõusolekute

andmiseks

kohustamist.

Sellise

avalduse

lahendab

kohus

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 131 ja § 6181 järgi hagita menetluses. TsMS §

477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita

menetluse kohta sätestatud erisusi.

Antud asjas on tegemist avalikult kasutatavale teele juurdepääsuõiguse vaidlusega, mistõttu kuuluvad

kohaldamisele asjaõigusseaduse avalikult kasutatavale teele juurdepääsu reguleerivad sätted.

Asjaõigusseadus (AÕS) § 156 lg 1 sätestab, et omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs

avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra

kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet

ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb

arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.

AÕS § 156 alusel kohtusse pöördumine ja selle normi kohaldamine on võimalik ka olukordades, kus

avaldajat pole takistatud avalikult kasutatavale teele pääsemisel, kuid keeldutud on tavaõiguse alusel

kehtivat juurdepääsukorda õiguslikult korrektselt ja kokkuleppel või kohtu määratava asjakohase tasu

eest vormistavast (RKTsM 28.05.2014 ts.asjas nr 3-2-1-46-14, p 14), või kus muutunud asjaolude

9 (15)

tõttu on huvitatud isikul õigus nõuda juurdepääsu, selle tingimuste või tasu muutmist, samuti

juurdepääsuõiguse lõpetamist (RKTsKO 30.03.2004 ts.asjas nr 3-2-1-33-04, p 23). Pooled ei vaidle,

et praegu ei ole avaldaja kasuks AÕS § 156 alusel määratud juurdepääsuteed ja seda

kinnistusraamatusse kantud. Samuti nähtub asja materjalidest, et A.K. ei nõustunud õiguslikult

korrektselt ja kokkuleppel avaldaja kasuks juurdepääsutee määramiseks nõusolekut andmast ja

kinnistusraamatusse kandmast (tlk 16pöördel). Seega esitas avaldaja põhjendatult kohtule avalduse

määrata kindlaks juurdepääs ja selle tingimused.

Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-31-17 p-s 11 märkinud, et määrates juurdepääsu avalikult kasutatavale

teele, tuleb esmalt arvestada juurdepääsu nõude rahuldamise üldiste eeldustega, milleks on

juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu

vastavus maakorralduslikele nõuetele ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi

ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste

juurdepääsust tuleneva kitsendusega (vt RKTsKM 16.06.2016 ts.lasjas nr 3-2-1-180-15, p 49;

RKTsKO 03.06.2010 ts.asjas nr 3-2-1-48-10, p 22; 21.05.2008 ts.asjas nr 3-2-1-41-08, p 20;

26.10.2006 ts.asjas nr 3-2-1-14-06, p 25; 27.09.2005 ts.asjas nr 3-2-1-85-05, p 16). Tulenevalt

Riigikohtu juhistest peab kohus esmalt analüüsima, kas avaldajal puudub juurdepääs enda

kinnisasjale avalikult teelt.

6. Avaldajale kuulub Tartu Maakohtu kinnistusregistri registriossa nr xxx kantud T kinnistu

asukohaga Xxx tee x, xxx Harjumaa (tlk 7, kinnistusraamatu väljavõte).

Nähtuvalt Maa-ameti kaardiserverist ei külgne avaldaja kinnistu ühegi sellise kinnistuga, millel asuks

avalikult kasutatav tee. Eeltooduga loeb kohus tuvastatuks, et avaldaja kinnistult puudub juurdepääs

avalikult kasutatavale teele. Selle üle menetlusosalised ka ei vaidle.

Riigikohus on korduvalt väljendanud arvamust, et vaidlus kinnisasjale juurdepääsuõiguse tagamiseks

tuleb lahendada poolte huvide kaalumisel. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-14-06 p-s 28 märkinud, et

juurdepääsu nõude lahendamisel tuleb kaaluda, milliseid kulutusi peab hageja tegema oma

kinnisasjalt avalikule teele pääsemiseks ning kas kostja kinnisasja juurdepääsuõigusega koormamine

võiks olla hageja jaoks oluliselt odavam ja kostjat kui kinnisasja omanikku vähem koormav

(RKTsKO 12.04.2004 ts.asjas nr 3-2-1-45-04). Riigikohtu seisukohast tulenevalt on juurdepääsu

nõude lahendamisel huvide kaalumine kohtu diskretsiooniotsus. Huvide kaalumisel tuleb arvestada

ka väljakujunenud tavaga (vt RKTsKO ts.asjas nr 3-2-1-45-04, p 16).

Kohus märgib, et käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, kas avaldajal on avalikult kasutatavale

teele juurdepääsuks olemas teiste asjakohaste kinnistuomanike nõusolek. Käesolev vaidlus

keskendub üksnes sellele, kas juurdepääs peaks toimuma mööda olemasolevat teed (sh üle A.K.

kinnistu) avalikult kasutatavale Xxx teele või võiks see kulgeda piki mereranda üle puudutatud isikute

I, II, III ja V kinnistute avalikult kasutatavale x teele või võiks see kulgeda avaldaja kinnistult

avalikult kasutatava Xxx tee suunal kuni A.K. garaažini K.L.i kinnistult (tee tuleks välja ehitada) ja

sealt edasi juba mööda vaidlusalust juurdepääsuteed avalikult kasutatavale Xxx teele.

7. Kohus leiab, et juurdepääs avaldajale kuuluvale kinnistule avalikult kasutatavalt Xxx teelt

tuleb määrata üle puudutatud isiku I kuuluva Xxx tee x // H kinnistu (xxx; registriosa nr xxx; tlk 10

– kinnistusraamatu väljavõte), puudutatud isiku II kuuluva Xxx tee x // P kinnistu (xxx; tlk 11 –

kinnistusraamatu väljavõte), puudutatud isiku III kuuluva Xxx tee x // X maaüksuse kinnistu (xxx;

registriosa nr xxx; tlk 8 – kinnistusraamatu väljavõte) ja puudutatud isik IV Xxx tee x // L kinnistu

(xxx; registriosa nr xxx; tlk 9 – kinnistusraamatu väljavõte).

Kohus leiab, et tegemist on kõige optimaalsema juurdepääsuga, arvestades, et:

• juurdepääs avaldaja kinnistule, sh puudutatud isikute kinnistutele on ajalooliselt toimunud

mööda kõnealust teed ja tegemist on väljakujunenud tavaga (seda on kinnitanud A.K. ise tlk

15-17). Avalduse rahuldamine ei tähenda puudutatud isikutele I-IV täiendavat riivet, vaid

selle tulemusel sisuliselt jätkub senine elukorraldus;

• nimetatud juurdepääsuteed (ja sellest johtuvalt mh puudutatud isiku IV omandis olevat

kinnistut läbivat teeosa) juba kasutavad oma kinnistutele pääsemiseks Xxx tee x, x ja x

kinnistu omanikud, mistõttu oleks avaldaja teistsugune kohtlemine ebavõrdne;

10 (15)

• tegemist on kõige lühema ja odavaima juurdepääsuvariandiga (tlk 5, 32a-32b, 73,74, 157,

158, 175-176);

• Kõnealuses kohas on sobiliku kattega tee juba olemas (rohtunud pinnastee kinnisõidetud

sõidujälgedega ja näha oli peenikest kruusakatet), kusjuures vaatlusel kogetu põhjal on kohtu

hinnangul tee olukord piisavalt hea, et võimaldada liiklemist erinevate sõidukitega

aastaringselt (tlk 32c pöördel, 32d, 49, 50, 76, 116pöördel, 132-137, 151, 154-156, 159,

169pöördel-172, 173pöördel-174 - fotod). Tee olemasolu tähendab, et puudub vajadus teha

täiendavaid investeeringuid uute juurdepääsude rajamiseks ning jääb ära ka selle eelduseks

olev asjaajamine. Olemasoleva tee kasutamiseks ei pea eemaldama haljastust, puid või võsa

ega muutma või ehitama teerajatisi;

• nimetatud juurdepääs ei koorma kinnistu omanikku liigselt. Kohus saab kinnistu

koormamisega seotud riivet kompenseerida tasu määramisel. Elamumaa sihtotstarbega Xxx

tee x kinnisasjal ei saa avaldajast tulenev tavapärane liiklus olla sedavõrd intensiivne, et

olulisel määral oleks (kestvalt) häiritud kinnisasja tavapärane kasutamine. Võttes arvesse, et

avaldaja kasutab juurdepääsuteed, ei too see mh A.K.le kaasa täiendavat riivet, mis

puudutatud isiku IV elukorraldust ja kinnistu kasutamisvõimalusi muudaks, kinnistul

paiknevaid ehitisi kahjustaks või garaaži kasutust või sõidukite parkimist takistaks (A.K.l on

mitu autoväravat, kuhu tema ise kui ka külalised saavad parkida, tlk 173 ja 174pöördel) või

tema huve muul viisil ebaproportsionaalseks riivaks;

• avaldaja on hooldanud ja nõustunud hooldama juurdepääsuteed ka edaspidi ning kõrvaldama

tee kasutusest tekitatud kahjud.

• A.K. on varasemalt avaldanud nõusolekut servituudi seadmiseks (tlk 117pöördel) ja

käesolevalt on nõus sõlmima juurdepääsutee kasutamiseks lihtkirjaliku kokkuleppe (tlk

16pöördel)

8. A.K. on vaidlustanud tee sobivuse ja vastupidavuse avaldaja eeldusliku kasutuse tarbeks. AÕS

§ 156 lg 1 järgi juurdepääsutee nõude rahuldamine ei eelda, et taotletud juurdepääsu asukohas

paikneks tee ehitusseadustiku¹ § 92 lg 1 tähenduses. Seega on A.K. väited, et tee tuleb viia vastavusse

ehitusseadustikus sätestatud teenõuetele, asjakohatud. Samuti ei nõustu kohus A.K. väitega, et

tegemist on teerajaga, sest esiteks kasutab ka A.K. ise vaidlusalust teed mootorsõidukiga ja vaatlusel

tuvastas kohus, et tegemist oli rohtunud pinnasteega, millel oli kaks kinnisõidetud sõidujälgede ning

näha oli ka peenikest kruusakatet ja seda ka Xxx tee poolses otsas (ei saanud olla killustik, mis pärast

elektri- ja veetrassi paigaldamist tee taastamiseks Xxx tee x, x ja x juurde maha pandi). Kohus ei eita,

et kunagi ei võidud teed kasutada üksnes randa pääsemiseks ning loomade karjatamiseks, kuid kuna

vaidlusalune tee on märgitud kaartidel ja on kasutusel juba 1800-ndate lõpust ning ilmselgelt ei ole

seda teed kasutatud alati mootorsõidukitega, ei tähenda see seda, et tegemist ei oleks ajaloolise teega,

mida ei saaks tänapäeval muu hulgas mootorsõidukitega kasutada, kui tee seisund seda võimaldab.

Omamata valdkonnas eriteadmisi ja lähtudes vaatlusel osalenud isikute selgitustest ja asjas esitatud

ja vaatlusel tehtud fotodest, ei ole kohtu hinnangul alust jõuda järeldusele, et tee on kasutuskõlbmatu

juurdepääsuteena.

Kohtu hinnangul saab teelõigu kandevõime piisavust järeldada eluliselt. Teed kasutatakse

regulaarselt mootorsõidukiga sõitmiseks, samuti on teed kasutanud erinev rasketehnika seoses

avaldaja ja puudutatud isikute poolt varasemalt teostatud ehitustöödega (nt elektri- ja veetrassi

paigaldamisega). Kui arvestada eeltoodud kasutust ja tee tänast seisukorda (mh puudutatud isiku IV

elamul, kinnistu kaitsemüüril kahjustuste puudumist), on kohus seisukohal, et tee kandevõimega

probleeme ei ole ning ja avaldaja ei pea tegema täiendavaid kulutusi tee väljaehitamiseks selliselt, et

teed oleks võimalik kasutada rasketehnikaga. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks ka sellekohast

kohustust käesoleva määruse resolutsioonis kehtestada. Kohus lisab, et asjaolu, et A.K. on pärast Xxx

tee 26 kinnistul toimunud elektri- ja veetrassitööde järgselt sinna taastatud teekatte asemel palunud

oma kinnistu ulatuses killustiku eemaldada ja tuua sinna mulda (tlk 116-116pöördel, 122-

126pöördel), on tee pinnas selline, mis võimaldab juurdepääsutee kasutamist ja kandevõimega

probleeme ei ole. Kohus juhib tähelepanu, et kohtupraktikas on hinnatud pahauskse käitumisena

tegevust, millega püütakse AÕS § 156 lg 1 järgse nõude realiseerimist takistada (vt nt RKTsKM

ts.asjas nr 3-2-1-42-10, p 32).

11 (15)

Kohus peab vajalikuks lisada, et kuna ka Xxx tee x kinnisasja sihtotstarve on kinnistusregistri

andmetel elamumaa, kuid käesolevalt on kinnisasi hoonestamata, siis ei ole välistatud, et Xxx tee x

kinnisasja omanik (puudutatud isik III K.L.) alustab ühel päeval oma kinnistul ehitustegevust, sest

elektri- ja veetrass on juba veetud ja X maaüksuse 2013.aasta detailplaneeringul on määratud

hoonestusala ning soovituslik hoonete paiknemine (tlk 115). Kusjuures arvestades Xxx tee x ja x

kinnistu suuruse erinevust ning sinna võimaliku ehitatava ehitis(t)e suurust ja liiki (avaldaja väitel ei

ole välistatud valmisehitatud puitehitise kohale tuua laskmine) ja fotodelt nähtub, et A.K. kinnistu on

kõrgem eelkõige garaaži juures ja selle vahetus läheduses (vt tlk 170pöördel, 171pöördel), s.o Xxx

tee x kinnistu vastas, siis on ebatõenäoline, et avaldaja teekasutus võimaliku rasketehnikaga tekitab

viimasest tuleneva vibratsiooniga A.K.le viimase poolt väljatoodud kahju. Tulles tagasi selle juurde,

et ka Xxx tee x kinnistu omanik võib ühel päeval ehitama hakata, tähendab see seda, et isegi kui A.A.l

puudub õigus kasutada määratud juurdepääsuteed rasketehnikaga, sõidavad vaidlusalusel

juurdepääsuteel muu hulgas raskeveokid ka kohas, kus A.K. väitel ei vasta tee nõuetele ning

raskeveokid võivad kahjustada A.K. kinnistut kaitsvat kaitsemüüri ja hoone konstruktsioone, sh

kandekonstruktsioone ja samuti on takistatud parkimine A.K. garaaži ümbruses, sest Xxx tee x

kinnistu omanik on samuti osaliselt vaidlusaluse tee omanik. See tähendab, et avaldajat ei koheldaks

teistega võrdselt, kuigi nende tegevuse tulemusena võivad kaasneda A.K. kirjeldatud, kuid

tõendamata tagajärjed.

Juurdepääsutee määramisel tuleb kõrvutada nii avaldaja kui puudutatud isikute huve ning kohtu

hinnangul ei kaalu puudutatud isikute, sh A.K. huvid üles avaldaja huve. Avaldaja huvi on omada

ilma suuri kulutusi tegemata ligipääsu enda kinnistult avalikult kasutatavale teele, seevastu A.K. huvi

on teostada võimalikult suurel määral oma kinnistu omandiõigust, tuues peamisena välja õigust

parkida garaaži ümbruses. Servituudi seadmisel ei lõpe ka puudutatud isiku IV omandiõigus vastavale

kinnistu osale, samuti ei välista see vastava ala sihtotstarbelist kasutamist või senise kasutuse

jätkumist. Servituudi alusel peab koormatud kinnisasja omanik tee kasutust vaid taluma ja

võimaldama. Seega servituudi määramine üksnes mõnevõrra piirab koormatud kinnistute

kasutamisvabadust (nt külaliste sõidukite mujale parkimise näol), kuid mitte ebaproportsionaalselt.

Nagu kohus juba ülal märkis, siis avalduse rahuldamine ei tähenda puudutatud isikule IV täiendavat

riivet, vaid selle tulemusel sisuliselt jätkub senine elukorraldus. A.K. külaliste parkimisvõimaluste

osas märgib kohus, et vaatlusel tuvastas kohus, et puudutatud isiku IV kinnistul on mitu autoväravat,

mis tähendab, et A.K. külalised saavad kohtu hinnangul vajadusel parkida kasvõi aeda (tlk 173 foto

9, 174pöördel foto 14).

Kohus peab oluliseks lisada, et A.K. on olnud nõus lihtkirjalikult juurdepääsutee kasutamises

avaldaja kasuks sõlmima, kuid notariaalselt mitte (kuigi 2013.aastal oli nõus ka servituudi

seadmisega) ning on võimaldanud kasutada vaidlusalust teed nii eelmisel kui ka käesoleval omanikul

muu hulgas raskeveokiga, mistõttu käesolevas menetluses esitatud puudutatud isiku IV vastuväited

taotletava juurdepääsutee ametliku seadmise kohta on otsitud ja põhjendamatud. Kohtu hinnangul on

tegemist pigem A.K. ja A.A. isiksustevahelise konfliktiga, mis ei oma avalduse lahendamise

seisukohalt tähtsust.

9. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud juurdepääsu määramine alternatiivsete variantide

kohaselt.

8.1

Ühe alternatiivina on A.K. toonud välja, et juurdepääsutee võiks kulgeda selliselt, et alates

A.K. garaažist kuni A.A. kinnistuni ehitatakse tee välja K.L.i kinnistule. Esiteks takistab kohtu

hinnangul ja ka K.L. on sellele istungil tähelepanu juhtinud tee laiendamist A.K. garaažist K.L.i

kinnistule hiljuti K.L.i kinnistule paigaldatud elektri- ja veetrass. A.K. väide nagu Xxx tee 26

kinnistule on detailplaneeringu kohaselt kavandatud teeservituut ei ole kohtu hinnangul leidnud

tõendamist. X maaüksuse detailplaneeringu joonisel on mustaga viirutatud ala selgituseks kirjutatud

„Servituudi seadmist vajav ala“ ning joonise alla on täiendavalt kirjutatud, et „vajalikud servituudid

planeeringualal käesoleva detailplaneerigu realiseerumiseks: juurdepääsu servituut T ja L kinnistuste

kasuks; Olemasoleva 0,4kV õhuliini servituut Elekrilevi OÜ kasuks; Varemprojekteeritud

veetorustiku servituut Loo Vesi OÜ kasuks. Vajalikud servituudialad naaberkinnistutel käesoleva

detailplaneeringu realiseerumiseks: H 2 /…/ kinnistul juurdepääsu servituut X kinnistu kasuks, /…/;

12 (15)

P /…/ kinnistu l juurdepääsu servituut X kinnistu kasuks, /…/; L /…/ kinnistul juurdepääsu servituut

X kinnistu kasuks, /…/.“ (tlk 115). Seega ei tähista A.K. viidatud servituut mitte seda, et K.L. peaks

sinna hakkama teed ehitama ning viirutatud alal haljastatust maha võtma hakkama, vaid seda, et

joonisel märgitud ala suhtes tuleb seada mitmed joonisel eraldi väljatoodud servituudid. Seega

eelnevalt kohtu poolt esile toodud asjaolude kohaselt ei ole põhjendatud määrata avaldaja

juurdepääsutee A.K. väljapakutud kujul.

8.2

A.K. leidis, et avaldaja pääseks enda kinnistult avalikult kasutavale Xxx teele ka piki

kallasrada üle puudutatud isiku I, II, III ja V kinnistu. See eeldaks suures ulatuses (ca 350 m) sõidutee

rajamist äärmiselt rasketesse tingimustesse, sest tegemist on siiski kallasrajaga ning väga lähedal

merepiirile, mis võib muuta ka võimaliku juurdepääsutee kasutamise võimatuks kui jääb merevee

alla. A.K. on ise menetluses korduvalt toonud välja, et meri uhub kaldaäärsete kinnistutelt pinnast.

Kui meri ulatub juba kaldani, kuid juurdepääsutee hakkaks kulgema kalda ja mere vahelt, siis ei ole

välistatud, et nimetatud alternatiivne juurdepääsutee kaitseks küll kallast kalda pinnase ärauhtumise

eest, kuid võib siis ise vee alla jääda. Samuti on sellekohase alternatiivse tee väljaehitamine

õiguslikult piiratud sellel lasuvate erinevate piirangute tõttu. Lisaks sellele oleks takistatud

Kaberneeme sadama arengukava elluviimine.

Samuti oleks see seotud suurte rahaliste kuludega ja keeruka asjaajamisega (vajalikud load, projektid

jms), mis on põhjendamatu, kuna vaidlusaluse tee näol on juba olemas toimiv tee. Isegi, kui avaldajal

oleks majanduslik võimekus sellisteks tegevusteks, ei tähenda see, et nimetatud variant põhjendatud

oleks. Kohus ei näe siinkohal põhjust avaldaja ebavõrdseks kohtlemiseks. Lisaks märgib kohus, et

nimetatud variandi puhul oleks juurdepäästee pikkus oluliselt suurem kui olemasoleva tee variandi

puhul (ca 350 m vs ca 102 m).

10. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et avaldajale tuleb Xxx tee x // T kinnistule

juurdepääsutee määrata viisil, et juurdepääsutee algab avalikult kasutatavalt Xxx teelt (tee nr xxx) ja

kulgeb ca 102 m ulatuses mööda olemasolevat teed üle puudutatud isiku I kuuluva Xxx tee x // H

kinnistu, puudutatud isiku II kuuluva Xxx tee x // P kinnistu, puudutatud isiku III kuuluva Xxx teex

// X maaüksuse kinnistu ja puudutatud isik IV Xxx tee x // L kinnistu kuni Xxx tee x kinnistu piirini.

Võttes arvesse, et avaldaja soovib juurdepääsuteed kasutada mh raskeveokitega, tuleb kohtu

hinnangul juurdepääsutee laiuseks määrata olemasoleva tee laius, kui mitte rohkem kui 3m. Seega

asub juurdepääsutee kokku ca 306 m² ulatuses (102m x 3 m) Xxx tee x // H, Xxx tee x // P Xxx tee x

// X maaüksuse ja Xxx tee x // L kinnistutel. Juurdepääsutee ligikaudne asukoht on kantud

kohtumääruse lisaks olevale plaanile ning märgistatud punase joonega.

11. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-31-17 p-s 14 märkinud, et AÕS § 156 lg 1 mõtte kohaselt tuleb

juurdepääsu kindlaksmääramise korral üldjuhul määrata koormatava kinnisasja omanikule

juurdepääsu talumise eest tasu ning see koormatud kinnisasja igakordse omaniku kasuks välja mõista

(vt nt RKTsKM 16.06.2016 ts.asjas nr 3-2-1-180-15, p 42). Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-27-17 p-

s 14 märkinud, et koormatava kinnisasja omanikele määratav tasu peab lisaks juurdepääsutee

korrashoiu kulude hüvitamisele sisaldama hüvitist omandiõiguse riive eest. Samuti on Riigikohus

lahendi nr 3-2-1-180-15 punktis 39 selgitanud, et kuna juurdepääsu määramisega tekib valitseva

kinnisasja omanikul õigus kasutada koormatud kinnisasja avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsuks

oma kinnisasjale, kaotab koormatud kinnisasja omanik juurdepääsu alla jääva maatüki osas

võimaluse maad kasutada muul viisil kui juurdepääsuna. Sellest tulenevalt on kinnisasja koormamisel

juurdepääsuga kasutuseelise kaotamise hüvitamise eesmärk tagada kinnisasja omaniku samasugune

seisund, milles ta oleks olnud, kui ta oleks saanud juurdepääsualust maatükki juurdepääsuta ise

kasutada, sh kasutada tee alla jäävat maad mõnel muul otstarbel. Seda silmas pidades tuleb hüvitise

suuruse määramisel hinnata, kuidas ja millise kasu saamiseks võiks kinnisasja omanik

juurdepääsualust

maad

kasutada,

arvestades

maatükil

paiknevaid

ehitisi,

ehituslikke,

muinsuskaitselisi, maa otstarbest tulenevaid jms piiranguid ning kõiki muid selles osas tähtsaid

asjaolusid (vrd RKTsKO 21.05.2008 ts.asjas nr 3-2-1-41-08, p 23). Riigikohus on ka selgitanud, et

olukorras, kus juurdepääs määratakse mööda olemasolevat erateed või koormatava kinnisasja omanik

hakkab juurdepääsuteed ka ise kasutama, peab hüvitis hõlmama juurdepääsu taotleja kulutusi, mida

13 (15)

ta on AÕS § 156 kohaldamisega koormatud kinnisasja omaniku kulul saadud kasutuseelise ulatuses

säästnud, ehk saadavat kasutuseelist kui kasu tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 62 lg 1 mõttes.

Käesoleval juhul on avaldaja tasu suuruse osas leidnud, et õiglane tasu oleks puudutatud isikule I ja

II 10 eurot aastas ja puudutatud isikutele III ja IV 20 eurot aastas.

Puudutatud isik IV on avaldanud, et avaldaja poolt pakutud juurdepääsu tasu on ebapiisav arvestades

A.K. omandiõiguse riive ulatust peaks õiglane hüvitis olema 100 eurot aastas, millele lisandub

maamaks. Puudutatud isik III leidis, et hüvitise võiks välja maksta ühe osamaksena või alternatiivselt

siduda see tarbijahinnaindeksiga.

Tasumistasu hüvitise määramise osas märgib kohus järgmist. Juurdepääsutee ala hõlmab puudutatud

isiku IV kinnistut 153m² ulatuses (s.o kogu juurepääsutee 306 m² suurusest kogupindalast ca 50%),

kuna juurdepääsutee läheb tee keskmest vasakult poolt terves tee ulatuses üle A.K. kinnistu ja tee

keskmest paremalt poolt üle puudutatud isikute I, II ja III kinnistu. Seega peaks puudutatud isikule

IV makstav hüvitis olema võrdelises seoses puudutatud isikutele I, II ja III makstava hüvitise

summaga. Võttes arvesse A.K. esitatud maamaksu teatisi (tlk 32dpöördel-32ipöördel), nõustub kohus

avaldajaga, et maamaksu suurus ühe ruutmeetri kohta on 0,038 eurot, s.o 153m² kohta 5,86 eurot

(153x0,038). Kuigi maamaksu suuruse määramisel ühe ruutmeetri kohta on võetud aluseks

puudutatud isiku IV 2020.aastal tasumisele kuulunud maamaksu kogusumma 141,20 eurot, puudub

kohtul alus kahelda, et puudutatud isikute maamaks ühe ruutmeetri kohta ei võiks olla samas

suurusjärgus. Omandiõiguse riive eest tasumisele kuuluva hüvitise määramisel on mõistlik võtta

aluseks tee aluse maa hüpoteetiline rendihind, mida toetab kohtupraktika ning millele on kohus

eelnevalt viidanud. Avaldaja on toonud esile Jõelähtme vallas maatulundusmaa rendihinnad (tlk 51),

millele on A.K. vastuväite esitanud, viidates asjaolule, et vaidlusaluse juurdepääsutee all olev maa on

elamumaa (tlk 70pöördel). Kuigi tõesti antud juhul on tõesti tegemist elamumaaga, ei ole kohtu

hinnangul põhjendatud võtta aluseks elamumaa üürihindasid, sest suuruse määramisel tuleb hinnata,

kuidas ja millise kasu saamiseks võiks kinnisasja omanik juurdepääsualust maad kasutada, arvestades

maatükil paiknevaid ehitisi, ehituslikke, muinsuskaitselisi, maa otstarbest tulenevaid jms piiranguid

ning kõiki muid selles osas tähtsaid asjaolusid. Võttes arvesse, et vaidlusalust teed on kasutatud teena

juba aastakümneid ning sellel puudub elamumaaga sama väärtus, on kohtu arvates mõistlik võtta

aluseks just maatulundusmaa rendihinnad. Suurimat rendihinna ruutmeetrit arvestades, oleks

puudutatud isiku IV kinnistul kulgeva tee aluse maa rendihind ca 14 eurot aastas. Kohus nõustub

avaldajaga, et avaldaja ei ole juurdepääsutee ainukasutaja, kuna teed kasutavad kõik käesoleva

menetluse osalised, v.a Kaberneeme sadam ja vallavalitsus. Tulenevalt eeltoodust oleks ainuüksi

puudutatud isikule IV määratava hüvitise suuruseks ligikaudu 10 eurot aastas. Samas on avaldaja

taotlenud määrata talumiskohustuse hüvitise suuruseks puudutatud isikule I ja II 10 eurot ja

puudutatud isikule III 20 eurot aastas, mistõttu on avalda poolt väljapakutud hüvitis igati puudutatud

isikute huvides ja nende suhtes õiglane. Siiski leiab kohus, et kuigi avaldaja on taotlenud

talumiskohustuse hüvitise suuruse määramist suuremas summas, peaks määratavad summad olema

siiski proportsioonis juurdepääsu alla jääva iga puudutatud isiku osa suurusega. Seega ei ole kohtu

arvates põhjendatud ega õiglane maksta puututatud isikule IV hüvitist samas suuruses puudutatud

isikule III makstava hüvitisega. Lähtudes sellest, et avaldaja hinnangul on õiglane tasuda puudutatud

isikule I ja II 10 eurot ja puudutatud isikule III 20 eurot aastas, oleks puudutatud isikule IV tasutava

õiglase hüvitise suuruseks 40 eurot aastas, mis on võrdelises seoses puudutatud isikutele I, II ja III

makstava hüvitise summaga.

Kohus märgib, et avaldajal tuleb puudutatud isikule I ja II tasuda 10 eurot aastas, puudutatud isikule

III 20 eurot ja puudutatud isikule IV 40 eurot aastas iga jooksva aasta 10.jaanuariks. Nimetatud hüvitis

katab maamaksu kulud ja võimaliku omandiõiguse riive. Kohus ei pea põhjendatuks ning see oleks

vastuolus ka omandiõiguse riive eest hüvitise tasumise põhimõttega, kohustada avaldajat tasuma

hüvitise välja ühe osamaksena. Kohus nõustub avaldajaga, et eluliselt ei ole välistatud olukord, kus

ühekordse makse tasumisel võõrandab puudutatud isik oma kinnisasja ning uus omanik peab taluma

juurdepääsutee kasutamist tasuta. Samuti ei ole leidnud kohtupraktikas tunnustamist hüvitise

indekseerimine, sest tarbijahinnaindeks ei arvesta kohaselt talumistasu määramise aluseks olevate

asjaolude muutumisega (vt RKTsKO ts.asjas nr 2-16-7011, p 16).

14 (15)

Kohus juhib menetlusosaliste tähelepanu asjaolule, et juhul, kui juurdepääsuteega ning selle eest

makstava tasuga seotud asjaolud peaksid kardinaalselt muutuma, on menetlusosalistel õigus

pöörduda avaldusega kohtusse. Nimelt on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-41-08 p-s 21 ja lahendis nr

3-2-1-33-04 p-s 23 märkinud, et kui juurdepääsu, selle tingimuste ja tasu määramise aluseks olnud

asjaolud on muutunud, siis on huvitatud isikul õigus nõuda juurdepääsu tingimuste ja/või tasu

muutmist, samuti juurdepääsuõiguse lõpetamist.

12. Kohus märgib, et juurdepääsuõigus sisaldab eelduslikult õigust kasutada teed jalgsi

liikumiseks, autoga juurdepääs ei pea olema igal juhul tagatud, kuid elamiseks kasutatava kinnisasja

puhul peab vähemalt üks autoga juurdepääsu võimalus olema (RKTKo 3-2-1-58-05 p 22). Antud

juhul on avaldaja kinnistu puhul tegemist elamumaaga ning välistatud ei ole, et ühel päeval soovib

avaldaja ehitada oma kinnisasjale, mis eeldab kinnistule sõidukitega, sh raskeveokitega ligipääsemist.

Võttes arvesse avaldaja ja A.K. omavahelisi suhteid, siis ei pea kohus mõistlikuks määrata

raskeveokiga tee kasutamine sõltuvusse mh puudutatud isikult IV vastava loa saamisega. Samuti ei

pea kohus avaldaja suhtes õiglaseks, kui avaldaja saab teed vajadusel raskeveokiga kasutada vaid

puudutatud isikute eelneval nõusolekul, kuid puudutatud isikud ise saavad sama teed raskeveokitega

kasutada. Kohus lisab, et kuna avaldaja ja puudutatud isiku vahel on tegemist pigem isiksustevahelise

konfliktiga, siis ei ole mõistlik seada raskeveokiga juurdepääsutee kasutamine sõltuvusse eelneva

teavitamise ja nõusoleku saamisega ka seetõttu, et arvestades avaldaja ja puudutatud isiku IV

omavahelist läbisaamist võib see tuua kaasa uue kohtuasja kasvõi ühekordselt raskeveokiga

juurdepääsutee kasutamiseks loa saamiseks. See ei oleks aga menetlusökonoomiat silmas pidades

mõistlik. Arvestades, et seni on kasutanud avaldaja juurdepääsuteed raskeveokiga vaid oma kinnistu

sihtotstarbeliseks kasutamiseks/teenindamiseks ja kohtul ei ole alust arvata, et ametlikult

juurdepääsutee määramisel ja selle raskeveokiga kasutamisel hakkaks avaldaja vaidlusalust teed

oluliselt rohkem raskeveokiga kasutama, tuleb rahuldada avaldaja taotlus muu hulgas raskeveokiga

kasutamise osas. Kohus on seisukohal, et avaldajale tuleb juurdepääs määrata nii jalgsi kui

sõidukitega (sh kinnisasja teenindavate raskeveokitega).

Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud täiendavalt reguleerida mitme ja milliste sõidukitega avaldaja

juurdepääsuteed kasutada tohib, kuna juurdepääs on tarvilik avaldaja kinnistu otstarbeliseks

kasutamiseks. Kohus ei pea vajalikuks ka sõidukite kaalupiirangu kehtestamist ega piirata tee

kasutust vastavalt sõidukite kategooriatele. Puudutatud isik IV ei ole tõendanud tee koormustaluvust

– avaldaja ja teiste puudutatud isikute kinnistutel on raskeveokid käinud (kasvõi elektri- ja veetrassi

paigaldamiseks) ning visuaalsel vaatlusel ei põhjustanud see tee ega kinnistute kahjustumist või

hävinemist. Samuti märgib kohus, et kuivõrd puuduvad mõjuvad põhjused avaldajale juurdepääsu

ajaliseks piiramiseks, leiab kohus, et juurdepääs peab olema tagatud igal ajal.

13. Kohus selgitab, et juurdepääsuõigus hõlmab eelduslikult nii kinnisasja omanikku kui ka teisi

kinnisasjal elavaid või seda omaniku nõusolekul muul viisil kasutatavaid isikuid (RKTKo 3-2-1-85-

05, p 21). Kohus leiab, et põhjendatud on määrata juurdepääs avaldajale ja kinnistu igakordse

omaniku ning omaniku nõusolekut omavate isikute kasuks nii jalgsi kui ka sõidukitega.

14. Avaldaja on palunud määrata juurdepääsutee tingimuseks, et Xxx tee x kinnistu igakordsel

omanikul on kohustus hooldada juurdepääsu teed ja kanda sellega seotud kulud. Xxx tee x kinnistu

igakordsel omanikul ei ole kohustust rajada uut teed või olemasolevat teed parendada, kuid tal on

soovi või vajaduse korral selline õigus ning Xxx tee x, x, x ja x kinnistu igakordsetel omanikel on

kohustus seda taluda. Xxx tee x, x, x ja x kinnistu igakordsetel omanikel on keelatud teed või teekatet

lõhkuda või muul moel tahtlikult kahjustada või kahjustada lasta, keelu rikkumisel on rikkujal

kohustus tee ja/või teekatte endine olukord taastada ja kanda sellega seotud kulud. Xxx tee x kinnistu

igakordsel omanikul puudub kohustus teostada talihooldust.

Kuna A.K. on istungil tõstatanud küsimuse tee hoolduse sisustamise osas, peab kohus põhjendatuks

jätta juurdepääsutee tavapärase hooldamise kohustuse avaldaja kanda ning võimaldada avaldajal seda

vajadusel parendada, kuid tingimusel, et parendamise tagajärjel ei muutuks teekatte algupärased

omadused - rohtunud pinnastee, millel oli kaks kinnisõidetud sõidujälge. Juhul, kui avaldaja soovib

katta tee üleni killustikuga, muutuks seeläbi tee omadused sedavõrd, et selles küsimuses on sõnaõigus

kohtu hinnangul ka puudutatud isikutel. Seetõttu jätab kohus rahuldamata ka avaldaja 09.03.2022

15 (15)

esitatud taotluse, mille kohaselt kohustub Xxx tee x omanik 30 päeva jooksul taastama killustiku

teekatte, mis augustis 2021 tema taotlusel üle võeti. Kohus lisab, et nimetatud taotlus sisaldab aega,

millal avaldaja kasuks ei oldud juurdepääsuteed veel määratud ja puudutatud isikul puudus kohustus

taluda juurdepääsutee kasutamise tingimusi.

Avaldaja taotluse osas, mis puudutas talihooldust, mille teostamise kohustust avaldajal ei ole, märgib

kohus, et kuna tee hooldus hõlmab endast igasugust vajalikku hooldust, mis on kehtestatud majandus-

ja taristuministri 14.07.2015 määruses „Tee seisundinõuded“ nr 92. Kuna avaldaja on talumistasu

suuruse määramisel lähtunud sellest, et ta kohustub tasuma tee hoolduse kulud ja avaldaja ei ole

põhjendanud, millest tingituna ei kuulu hoolduse alla tee talihooldus, ei pea kohus põhjendatuks jätta

talihoolduse teostamist puudutatud isikute kanda.

15. Eeltooduga määrab kohus, et Xxx tee x // T kinnisasja igakordsel omanikul ja temalt

nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada igal ajal nii jalgsi kui transpordivahenditega (avaldajal

sh raskeveokitega) Xxx tee x // X maaüksuse, Xxx tee x // L, Xxx tee x // H 2 ja Xxx tee x // P

kinnistutel olevat juurdepääsuteed, mis on määruse lisaks oleval plaanil tähistatud punase joonega.

Juurdepääs on tähtajatu, kuna eelduslikult ei kaota avaldaja kinnistu igakordne omanik teatud aja

möödudes huvi oma kinnistule juurdepääsuks.

Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-33-04 p-s 22 märkinud, et kohtulahendiga määratud

juurdepääsuõiguse kehtivuseks kolmandate isikute suhtes tuleb see kanda kinnistusraamatusse

märkusena. Lähtuvalt Riigikohtu seisukohast tuleb juurdepääsuõigus kanda kinnisturaamatusse

märkusena.

AÕS § 641 kohaselt kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti

kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav

õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase

kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. TsÜS § 68 lg 5 alusel, kui isik on

kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata

täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Seega tuleb

puudutatud isiku I, II, III ja IV nõusolek kinnistusraamatusse märkuste kandmiseks asendada AÕS §

641 kohaselt käesoleva määrusega.

16. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 3, § 132 lg 1 ja § 477 lg 1 alusel on

hagihind 7 000 eurot.

Menetluskulud

TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.

Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult

või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see

menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on põhjendatud jätta menetluskulud A. K. kanda. Menetlus

on küll toimunud avaldaja huvides ning tema esitatud avalduse alusel, kuid puudutatud isik IV vaidles

avaldusele vastu ning leidis, et juurdepääsutee tuleb määrata tema poolt alternatiivsete teed kaudu,

mille tagajärjel tuli kaasata puudutatud isikutena ka Kaberneeme sadam, kellel samuti tekkisid

menetluskulud, ja vallavalitsus, kuid avaldus kuulus juurdepääsu osas rahuldamisele.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kädi Sacik-Korn

kohtunik