2-21-11150/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Määruse tegemise aeg ja koht

25.04.2022 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-11150

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi K.-C. Õ.a vastu

võlanõudes

Tsiviilasja hind

2453,03 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806), lepinguline esindaja Tarvo Ilves

Kostja K.-C. Õ. (isikukood xxxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Võtta Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagis K.-C. Õ.a (Õ.) vastu osaline hagist

loobumine ja lõpetada menetlus põhivõlgnevuse 200,00 euro osas.

3. Mõista K.-C. Õ.alt (Õ.) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja

põhivõlgnevus 1696,22 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 37,40 eurot.

4. Mõista K.-C. Õ.alt (Õ.) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis

põhinõudelt 1696,22 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

16.07.2021 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks

muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude 1696,22 euro ulatuses.

5. Jätta Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi K.-C. Õ.a vastu intressinõude 337,71

euro ja sissenõudekulude 30,00 euro osas rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

6. Jätta kõik menetluskulud 15% ulatuses Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kanda ja

85% ulatuses K.-C. Õ.a (Õ.) kanda.

7. Mõista K.-C. Õ.alt (Õ.) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja

menetluskulu 467,50 eurot.

8. Mõista K.-C. Õ.alt (Õ.) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja mõistetud

menetluskuludelt (467,50 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

2(6)

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna

ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja E AS arvelduskrediidilepingu limiidiga 2000,00

eurot. Lepingu järgi oli intress 40,90% aastas. Kostja võttis krediidi kasutusse ja kohustus

selle tagastama igakuiste maksetena. Kostja rikkus tagastamise kohustust alates 15.12.2020.

Lepingu ülesütlemise hetkel oli kostja kasutuses krediit summas 1996,22 eurot, millest ta on

maksnud tagasi 100,00 eurot. E AS loovutas oma nõuded hagejale.

2. Hageja selgitas täiendavalt, et kostja pidi tagastama krediidi igakuiselt 15. kuupäevaks

selliselt, et tagastatakse vähemalt 1/60 kasutusele võetud krediidist, kuid mitte vähem kui

10,00 eurot, ning intress. Raha väljavõtmisel pidi kostja tasuma väljavõtte tasu 65,50 eurot,

mis arvestati maha väljamakstud summadelt. Kostja võttis krediidina välja 14.11.2020

180,00 eurot, 17.11.2020 1000,00 eurot, 20.11.2020 820,00 eurot ja 23.12.2020 30,00 eurot.

Kokku kasutas kostja krediiti summas 2030,00 eurot. Perioodil 14.11.2020-16.04.2021 tegi

kostja tagasimakseid summas 267,00 eurot, millest 33,78 eurot loeti krediidi tagasimakseks,

193,22 eurot intressi makseteks, 30,00 eurot krediidi kiire väljamakse tasuks ja 10,00 eurot

meeldetuletuskirjade tasuks. Pärast hagi menetlusse võtmist tasus kostja veel 200,00 eurot,

mille hageja arvestab maha põhivõlalt. Kostjal oli tasumisele kuuluvaid summasid võimalik

jälgida E AS-i kliendialas.

3. Hageja palub 06.10.2021 menetlusdokumendis mõista kostjalt välja põhivõlg 1696,22

eurot, intress 337,71 eurot, viivis 37,40 ja sissenõudmiskulud 30,00 eurot. Samuti palub

hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhinõudelt 1696,22 eurot VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates 16.07.2021 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku koos

sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude 1696,22 euro ulatuses. Hageja

palub mõista kostjalt välja menetluskulud – riigilõiv 250,00 eurot ja õigusabikulud 420,00

eurot.

4. Hageja loobub 03.03.2022 menetlusdokumendis osaliselt põhinõudest 200,00 euro osas.

Hageja kohtu seisukohaga ei nõustu, et hageja peab tõendama meeldetuletuskirjade saatmist.

kuna kasutas võlgnevuse sissenõudmisel lepingulise esindaja PlusPlus Baltic OÜ teenuseid

ning esindaja esitas hagejale teenuse osutamise kohta tasumiseks arve.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

5. Kostja võttis omaks, et on saanud E AS-ilt 1953,07 eurot, kuid leidis, et muude summade

väljamaksmine on tõendamata. Kostja tasus hagejale ja algsele võlausaldajale kokku 567,00

eurot. Hagiavaldusest pole aru saada, mille katteks on tagasimakseid arvestatud. E AS oli

kohustatud saatma infot kasutusele võetud krediidisumma, tasude ja laekumiste kohta, kuid

seda ei teinud. Samuti ei saadetud kostjale maksegraafikut. Kostja vaidles vastu

intressinõudele, sest hagis toodud intressiarvestus ei ole kooskõlas kostjale tegelikult tehtud

väljamaksetega. Sissenõudmiskulude nõue on tõendamata. Kostja pole ühtegi teavitust hagis

märgitud aadressil saanud. Kostja tunnistas nõuet järgnevalt 1386,07 eurot põhivõlg, viivis

summas 37,40 eurot ja sissenõudmiskulud summas 5,00 eurot. Kostja nõustus tasuma

nimetatud summad maksegraafiku alusel 12 kuu jooksul.

6. Kostja leiab 18.03.2022 seisukohas, et nn masshagides on õigusabi kulu hagi koostamise

ja kohtusse esitamise eest 420,00 eurot ilmselgelt põhjendamatult suur ning palub kohtul see

3(6)

1 VÕS II komm vlj, § 407, p 1.

tühistada. Kostja ei tunnista hageja nõuet esitatud ebapiisavate ja ekslike andmete tõttu ning

palub jätta hageja nõue rahuldamata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

7. Kohus rahuldab hagi osaliselt.

8. Esmalt lahendab kohus hageja 03.03.2022 taotluse osaliselt hagist loobumise osas.

Taotluse kohaselt on kostja tasunud hagimenetluse kestel hagejale 200,00 eurot. Hageja

soovib 200,00 euro osas hagist loobuda põhisumma nõudest. Hagist loobumise võib vastu

võtta ja menetluse lõpetada ka otsusega (RKTKo nr 3-2-1-61-16, p 13). Kohus lõpetab

menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud (TsMS § 428 lg 1 p 3). Hageja võib

hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse (TsMS

§ 429 lg 1). Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses

vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist

loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.

9. Kohus leiab, et osaline hagist loobumine 200,00 euro põhivõla osas ei kahjusta avalikku

huvi ega ole ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega. Seega puudub

vajadus käesoleva tsiviilasja menetluse jätkamiseks põhivõla nõude 200,00 euro osas. Kohus

jätkab menetlust põhivõla 1696,22 euro osas ja kõrvalnõuete osas.

10. Kohus täitis 11.02.2022 määrusega selgituskohustuse ning selgitas pooltele kohalduvat

õigust ja tõendamiskoormist (tl 40-41).

11. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS

§ 108 lg 1). Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Võlasuhe võib

tuleneda lepingust (VÕS § 3 p 1). Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud,

kui rikkumine on vabandatav (VÕS § 103 lg 1). Kohus peab hagi lahendamiseks tuvastama,

et poolte vahel oli sõlmitud leping, kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust ja kostja

vastutab lepingu rikkumise eest.

12. Vaidlus puudub, et pooled sõlmisid 14.11.2020 arvelduskrediidilepingu, mille kohaselt

oli krediidilimiit 2000 eurot (tl 9-12). Arvelduskrediidileping on tarbijakrediidileping,

millega krediidiandja lubab tarbijal maksekonto jääki teatud suuruses ületada (VÕS § 407

lg 1). Arvelduskrediidileping sõlmitakse krediidiandjaga, kellega krediidivõtja on sõlminud

makseteenuselepingu VÕS § 709 tähenduses.1 Makseteenuse leping on leping, millega

seaduse kohaselt makseteenuse pakkumise õigust omav käsundisaaja kohustub tegema

käsundiandja korraldusel

makseasutuste ja e-raha

asutuste seaduses

nimetatud

maksetehinguid, makseteenuse pakkuja klient aga maksma selle eest tasu (VÕS § 709 lg 1).

Tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev

krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu (VÕS § 402 lg 1).

Arvelduskrediidilepingule kohalduvad samuti tarbijakrediidisätted (VÕS § 407 lg 1 ls 2).

13. Krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija

makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses

vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale

edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos

avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu

üles ja nõuab kogu võla tasumist (VÕS § 416 lg 1 ls 1). Kui lepingupool võib vastavalt

seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled

nende lepinguliste kohustuste täitmisest (VÕS § 195 lg 2). Seega tekib krediidilepingu

ülesütlemisel krediidiandjal õigus nõuda tagasi kogu krediidisaaja kasutuses olev

4(6)

krediidisumma. Hagiavalduse kohaselt oli kostja viivituses maksetega perioodil 15.12.2020

– 15.03.3031 ja E AS ütles lepingu üles 16.04.2021 (tl 16).

14. E AS loovutas 12.05.2021 nõude kostja vastu hagejale (tl 18). Võlausaldaja võib oma

nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele

isikule (VÕS § 164 lg 1). Kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele

võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet

tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv (VÕS § 170). Hageja on tõendanud,

et kostjat teavitati 14.05.2021 kirjaga nõude loovutamisest (tl 18).

15. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS

§ 108 lg 1). Kostja vaidles vastu põhivõla suurusele põhjusel, et E AS ei kandnud kostjale

üle hageja poolt väljendatud summat. Kohtule esitatud konto väljavõtte kohaselt sai kostja

hagejalt krediiti 1953,07 eurot (tl 31-32). Hageja märkis, et ülekantud summadelt on maha

arvestatud väljavõtutasu ja kiire väljamakse tasu. Pooled leppisid lepingu sõlmimisel

14.11.2020 kokku arvelduskrediidi ülekandmisel kliendi pangakontole (väljavõtutasu) 3,5

eurot + 3,1% ülekande summast ja väljavõtutasus 65,50 eurot (tl 9 ja 9 pöördel).

Arvelduskrediidikonto nr xxxx nähtuvalt kasutas kostja kokku krediiti summas 2030,00 eurot

(tl 33-38). Nimetatud summalt on hageja maha arvestanud igalt väljavõetud krediidisummalt

lepingus kokku lepitud väljavõtutasu. Sellest tulenevalt laekus kostja arveldusarvele 1953,07

eurot, tegelikult kasutas kostja kokku hageja poolt antud krediiti summas 2030,00 eurot.

16. Kohtule esitatud arvelduskonto väljavõttest nähtub, et hageja on tasunud poolte vahel

sõlmitud laenulepingust tuleneva võlgnevuse katteks 567,00 eurot (tl 33). Kui tarbija on

teinud tarbijakrediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud

kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud

kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras

intressi katteks ja neljandas järjekorras muude kohustuste katteks (VÕS § 415 lg 2).

17. Hageja selgitas 06.10.2021 menetlusdokumendis, et lepingu põhitingimuste kohaselt

kohustus kostja tasuma igakuiselt 15-ndaks kuupäevaks kasutatud krediiti (minimaalselt 1/60

eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10

eurot)

ja

intressi.

Perioodil

14.11.2020-16.04.2021

tegi

kostja

ülekandeid

arvelduskrediidikontole kokku 267,00 eurot, millest 33,78 eurot arvestas hageja krediidi

tagasimakseks, 193,22 eurot intressi makseteks ja 30,00 eurot täiendavalt krediidi kiire

väljamakse tasuks ja 10,00 eurot meeldetuletustasuks. Kostjal oli lepingu alusel alates

lepingu ülesütlemisel 16.04.2021 tagastamata krediidisumma kokku 1996,22 eurot (2030,00

- 33,78). Kostja tasus 08.07.2021 hagejale nõude katteks 100,00 eurot, mis on arvestatud

maha põhivõlgnevuse summast ning hagi esitamise päeva seisuga 15.07.2021 oli põhivõla

jääk 1896,22 eurot. Pärast hagiavalduse esitamist tasus kostja 06.08.2021 ja 08.09.2021

hagejale täiendavalt nõude katteks kokku 200,00 eurot. Hageja arvestas 200,00 eurot maha

põhivõlgnevuse summast ja põhivõla jääk on 1696,22 eurot. Seega on tõendatud, et kostja on

oma lepingulisi kohustusi rikkunud. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada

põhivõlgnevuse 1696,22 euro nõudes.

18. Majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi (VÕS § 397 lg 1 ls 1).

Riigikohus on selgitanud, et kui lepingupooled on kokku leppinud laenu tagastamise tähtajas,

siis saab intressi arvutada üksnes selle ajani, milleni laenusaajal oli õigus raha kasutada

(RKTKo 3-2-1-141-12, p 10). Seega sai krediidiandja arvestada intressi põhivõlgnevuselt

selle kuupäevani, kui kostjal tekkis kohustus raha tagastada. Hageja selgituste kohaselt pidi

kostja põhivõlga tagastama igakuiste maksetega, mis vastavad 1/60 võlgnevusest, kuid mitte

vähem kui 10,00 eurot. Seega sai krediidiandja arvestada intressi üksnes põhivõla summa

eest, mille tagastamise tähtaeg ei olnud saabunud. Hagiavaldusest ei ole intressi arvestusest

näha põhivõla tagastamise summasid ega kuupäevi. Seetõttu pole kohtul võimalik hinnata

5(6)

intressinõude põhjendatust. Kohus selgitas, et hagejal tuleb esitada asjaolud, missuguses

summas ja missugustel kuupäevadel pidi kostja põhivõla tagastama. Hageja ei ole vaatamata

kohtu selgitustele asjaolusid intressi arvestuse osas esitanud. Hageja 03.03.2022 esitatud

väljavõte krediidi kasutusse võtmise kohta ei selgita intressi arvestust. Seega on intressinõue

337,71 eurot põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu. Kohus märgib ka, et hageja arvestas

enne hagi esitamist kostja poolt tasutud summast 193,22 eurot intressi makseteks. Seega on

hageja saanud intressimaksete katteks 193,22 eurot.

19. Hageja esitas kostja vastu sissenõutavaks muutunud viivisenõude perioodi 16.04.2021-

15.07.2021 eest summas 37,40 eurot. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni (VÕS § 113 lg 1 ls 1). Seadusjärgne viivisemäär on vaidluse aluseks oleva lepingu

kehtivuse ajal olnud 8% aastas. Kui lepingus on kokkulepitud seadusjärgsest viivisemäärast

kõrgemas intressimääras, loetakse viivisemääraks intressimäär (VÕS § 113 lg 1 ls 3). Hageja

on arvestanud viivist seadusjärgses määras. Kostja tunnistas vastuses hagile 17.09.2021

sissenõutavaks muutunud viivisenõuet summas 37,40 eurot. Seega kuulub sissenõutavaks

muutunud viivisenõue 37,40 eurot rahuldamisele.

20. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt viivisenõude võib koos

põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või

osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda

selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi

protsendina põhinõudest. Seega on põhjendatud kostjalt välja mõista hageja kasuks ka viivis

põhinõudelt (1696,22 eurolt) alates 16.07.2021 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike

1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

21. Hageja esitas kostja vastu sissenõudmiskulude nõude 30,00 eurot. Pärast lepingu

lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga

sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures

võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning

kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro (VÕS

§ 1132 lg 2 p 3). Kostja vaidles vastu asjaolule, et talle on meeldetuletuskirju saadetud. Kohus

selgitas hagejale, et seetõttu peab hageja tõendama meeldetuletuskirjade saatmist. Hageja

kohtu seisukohaga ei nõustu, kuna hageja kasutas võlgnevuse sissenõudmisel lepingulise

esindaja PlusPlus Baltic OÜ teenuseid ning esindaja esitas hagejale teenuse osutamise kohta

tasumiseks arve. Kohtule nimetatud arvet esitatud ei ole ning arve esitamine ei tõenda ka

meeldetuletuskirjade saatmist. Seega ei ole hageja täitnud sissenõudmiskulude nõude osas

tõendamiskoormist. Vastavalt sissenõudmiskulude nõue 30,00 eurot rahuldamisele ei kuulu.

22. Arvestades eeltoodut rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks

välja põhivõlgnevuse 1696,22 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 37,40 eurot ja viivise

põhinõudelt 1696,22 eurot alates 16.07.2021 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte

enam kui põhinõude ulatuses. Kohus jätab rahuldamata intressinõude 337,71 eurot ja

sissenõudekulud summas 30 eurot.

MENETLUSKULUD

23. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui

kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Kui hageja

loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui

ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist

6(6)

rahuldanud (TsMS § 168 lg 4). Hageja loobus põhinõudest 200,00 euro ulatuses seetõttu, et

kostja tasus pärast hagi esitamist 200,00 eurot.

24. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kohus jätab välja mõistmata intressi 337,71 eurot ja

sissenõudmiskulud 30,00 eurot. Kokku jättis kohus rahuldamata hagi 367,71 euro osas. Seega

on rahuldatud nõuete osa hagihinnast 85%. Kohtu hinnangul on õiglane jätta menetluskulud

15% ulatuses hageja kanda ja 85% ulatuses kostja kanda

25. Hageja menetluskulud koosnevad hagiavalduses märgitud hagiavalduselt tasutud

riigilõivust 250,00 eurot ja õigusabikuludest 420,00 eurot. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on

menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv,

kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Menetluses tasutud riigilõivu kulu 250,00 eurot on

seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud.

26. Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1).

Põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele

kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (RKTKo 3-2-1-39-

16).

27. Lepinguline esindaja osutas hagejale õigusabi kokku 3,5 tundi, tunnitasuga 100,00 eurot.

Hageja on märkinud, et ei saa käibemaksu tagasi arvestada, kuna hageja on piiratud

käibemaksukohuslane. Kostjal menetluskulud puuduvad. Seega tuleb määrata kindlaks

üksnes hageja õigusabikulud.

28. Hageja

õigusabikulud

hõlmasid

dokumentide

komplekteerimist,

ja

analüüsi,

hagiavalduse koostamist ja esitamist. Kohus on seisukohal, et nimetatud toimingutele ei ole

põhjendatud arvestada 3,5 tundi. Hagiavaldus on üsna lühike ja lakooniline. Hageja nõue

põhineb ühel laenulepingul ning tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega. Seega

arvestab kohus dokumentide komplekteerimisele ja analüüsile, hagiavalduse koostamisele ja

esitamisele kokku 2,5 tundi. Seega on põhjendatud õigusabikulud 2 tunni ja 30 minuti

ulatuses, summas 300,00 eurot (250,00 eurot + km 20%). Kohus määrab hageja

menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 550,00 eurot (250,00 eurot riigilõiv + 300,00

eurot õigusabikulud). Kohus jättis menetluskulud 85% ulatuses kostja ja 15% ulatuses hageja

kanda. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulud summas 467,50 eurot (85%).

29. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja hageja esitatud taotlusele, tuleb kostjal välja mõistetud

menetluskuludelt tasuda alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS

§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

30. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

31. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

32. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS

§ 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik