2-21-139054/10 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Margit Vutt

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. aprill 2022, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-139054

Tsiviilasi

AS-i Aktiva Portfolio hagi M. K. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2619 eurot 89 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja AS Aktiva Portfolio (registrikood 16013522),

lepinguline

esindaja,

Irina

Metsler-Verner,

e-post

jurist@julianus.ee

Kostja M. K. (isikukood xxxxxxxxxxx), e-post

xxxxxxxxxxx@mail.ee

Asja läbivaatamise aeg

Kirjalik menetlus, lõplike seisukohtade esitamise tähtaeg

4. aprill 2022

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS-i Aktiva Portfolio hagi M. K. vastu.

2. Mõista M. K. AS-i Aktiva Portfolio kasuks välja 1525 euro 21 sendi suurune

põhivõlg, 265 euro 48 sendi suurune intress, 413 euro 15 sendi suurune

sissenõutavaks muutunud viivis ning 50 euro suurune sissenõudekulu.

3. Mõista M. K. AS-i Aktiva Portfolio kasuks välja viivis tasumata põhivõlalt 24%

aastas alates 4.02.2022 kuni põhivõla 1525 euro 21 sendi tasumiseni.

4. Jätta menetluskulud M. K. kanda.

5. Määrata AS-i Aktiva Portfolio menetluskulu suuruseks 515 eurot. Mõista M. K.

AS-i Aktiva Portfolio kasuks välja 515 euro suurune menetluskulu.

6. M. K. on kohustatud tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks

tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses

märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel esitama apellatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Aktiva Portfolio (hageja) esitas 29. novembril 2021 Pärnu Maakohtule M. K. (kostja)

vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 2211

euro 49 sendi suuruse võla. Kuna kostja esitas vastuväite, anti nõude menetlemine üle Tartu

Maakohtule.

2. Hageja esitas 3. veebruaril 2022 Tartu Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus mõista

kostjalt hageja kasuks välja 1525 euro 21 sendi suuruse põhivõla, 265 euro 48 sendi suuruse

intressi, 50 euro suuruse sissenõudekulu, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise

413 eurot 15 senti ja edasiulatuva viivise põhivõlalt kuni selle tasumiseni. Menetluskulud palus

hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Inbank Finance AS (laenuandja I, pank) kauba

ostmiseks Hobby Hall Group OÜ-lt järgmised laenulepingud:

• 13. veebruaril 2020 osamaksetega tasumisega müügilepingu nr HHG04691 (leping I),

mille alusel sai kostja laenu 483 eurot 64 senti. Kostja ei ole selle lepingu alusel midagi

tasunud.

• 4. veebruaril 2020 osamaksetega tasumisega müügilepingu nr HHG04692 (leping II),

mille alusel sai kostja laenu 432 eurot 94 senti. Ka selle lepingu alusel ei ole kostja

midagi tasunud. Hageja arvestuse kohaselt on selle lepingu järgne põhiosa võlg 423

eurot 17 senti.

Kostja ja Inbank AS (laenuandja II, pank) sõlmisid järgmised laenulepingud:

• 21. septembril 2018 osamaksetega tasumisega müügilepingu nr K10225 (leping III),

mille alusel sai kostja laenu 297 eurot 99 senti kauba ostmiseks Klick Eesti OÜ-lt.

Kostja on tasunud laenu põhiosa katteks kokku 102 eurot 76 senti. Lepingu põhiosa võlg

on 195 eurot 23 senti.

• 7. aprillil 2020 järelmaksulepingu nr KSD01389 (leping IV), mille alusel sai kostja

laenu 442 eurot 04 senti kauba ostmiseks KESKO SENUKAI DIGITAL UAB-lt. Kostja

on tasunud laenu põhiosa katteks 18 eurot 87 senti. Lepingu põhiosa võlg on 423 eurot

17 senti.

Seega on lepingute järgne põhivõlg kokku 1525 eurot 21 senti (483,64 + 423,17 + 195,23 +

423,17).

1. detsembril 2020 esitas pank kostjale lepingute ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale

täiendav tähtaeg võla tasumiseks. Kuna kostja oma lepingulisi kohustusi ei täitnud, ütles pank

18. detsembril 2020 lepingud üles. 22. detsembril 2020 loovutas pank laenulepingutest tulenevad

nõuded kostja vastu hagejale koos õigusega nõuda ka kõrvalnõudeid.

Kuna laenulepingud on üles öeldud, peab kostja tasuma kogu seni tasumata põhivõla ja ka kuni

lepingu ülesütlemiseni võlgu oleva intressi lepingus kokku lepitud määras.

Laenulepingu I järgi oli intressimäär 25% aastas. Kostjal on 115 euro 06 sendi suurune

intressivõlg alates esimesest osamaksest ehk alates 13. veebruarist 2020 kuni ülesütlemisele

eelnenud osamakseni ehk kuni 12. detsembrini 2020.

Laenulepingu II järgi oli intressimäär 25% aastas. Kostjal on intressivõlg alates esimesest

osamaksest ehk alates 12. augustist 2020 kuni ülesütlemisele eelnenud osamakseni ehk kuni 12.

detsembrini 2020 kokku 90 eurot 76 senti.

Laenulepingu III järgi oli intressimäär 15,9% aastas. Kostjal on intressivõlg alates 24.

osamaksest ehk alates 12. septembrist 2020 kuni ülesütlemisele eelnenud osamakseni ehk 12.

detsembrini 2020 kokku 16 eurot 88 senti.

Laenulepingu IV järgi oli intressimäär 18,9% aastas. Kostjal on intressivõlg alates viiendast

osamaksest ehk alates 12. septembrist 2020 kuni ülesütlemisele eelnenud osamakseni ehk 12.

detsembrini 2020 kokku 42 eurot 78 senti.

Intressivõlg on seega kokku 265 eurot 48 senti (115,06 + 90,76 + 16,88 + 42,78).

Samuti peab kostja alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast ehk alates 19. detsembrist

2020 tasuma hagejale viivist põhivõlalt (1525 eurot 21 senti) lepingute p-s 2 kokkulepitud

määras ehk 24% aastas kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Hagi esitamise seisuga on viivisenõue

413 eurot 15 senti

Kostjale on kohtuvälises menetluses korduvalt saadetud maksemeeldetuletusi. Hagejal tekkis

kostjale kolme tasulise meeldetuletuskirja saatmise tõttu kulu kokku 35 eurot. Lisaks tekkisid

hagejal kostja makseviivituse tõttu kulud seoses nõude andmete töötlemise ja kontrollimisega,

kontaktandmete otsingu ja päringuga, samuti kostjale vastamise ja talle helistamise ning

võlanõude avaldamisega. Nende kulude suurus on kokku 15 eurot.

3. Kostja ei vaielnud hagile otseselt vastu, kuid esitas kohtule 2021. a koostatud võla tasumise

kokkulepete projektid, mida ta oma sõnul pole allkirjastanud, kuna intress oli liiga kõrge. Kostja

on nõustunud põhivõla suurusega. Samuti avaldas kostja, et ta oli töötu, kahe aasta jooksul ei

olnud tal sissetulekut ja ta ei saanud seepärast võlga tasuda. Kostja avaldas ka seda, et

maksegraafikut ei ole mõtet kokku leppida, kuna sellisel juhul kasvavad kõrvalnõuded

suuremaks kui võlg (dtl 69-84, 89).

4. Kohus määras asjas kirjaliku menetluse ja andis pooltele tähtaja lõplike seisukohtade

esitamiseks kuni 4. aprillini 2022. Selleks tähtajaks esitas hageja menetluskulude nimekirja.

5. Kostja ei esitanud rohkem seisukohti ega avaldusi.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ja hinnanud tõendeid, on seisukohal, et hagi

tuleb rahuldada.

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele

vastu vaielda. Pool määrab ise, millised asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega ta neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 436 lg 2

kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Õiguse kohaldamise üle

otsustab poolte esitatud asjaolude põhjal kohus (TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1).

8. Hageja on laenuandjate õigusjärglane, kes nõuab kostjalt kostja ja laenuandjate vahel

sõlmitud laenulepingutest tulenevat võlga. Täpsemalt tuleneb hageja nõue sellest, et kostja jättis

kokkulepitud laenumaksed maksegraafikus ettenähtud ajaks tasumata ja laenuandjad ütlesid

kostjaga sõlmitud laenulepingud üles.

9. Pankade

ja

kostja

vahelised

võlasuhted

põhinevad

tarbijakrediidilepingutel

võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes, kuna pangad on oma majandus- ja kutsetegevuses

tegutsevad krediidiandjad, kes andsid krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu,

mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5).

10. VÕS § 416 näeb ette, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda, kui tarbija on täielikult või

osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on

andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa

tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise

korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Ka VÕS § 399 lg 1 kohaselt kaasneb lepingu

erakorralise ülesütlemisega kohustus kogu laen kohe tagastada. Samuti on laenuandjal õigus

nõuda laenusaajalt VÕS § 94 lg 1 järgi lepingu kehtivuse ajal lepinguga kokkulepitud intressi

ning VÕS § 113 lg 1 kohaselt alates lepingu ülesütlemisest kuni põhivõla tasumiseni viivist.

11. Pooled

ei

vaidle

selle

üle,

et

kostja

sõlmis

pankadega

vaidlusalused

tarbijakrediidilepingud. Ka hageja esitatud tõendtest nähtub, et laenuandja I ja kostja sõlmisid

13. veebruaril 2020 ja 4. veebruaril 2020 osamaksetega tasumisega müügilepingud, mille järgi

olid laenusummad vastavalt lepingutele 483 eurot 64 senti ja 432 eurot 94 senti ning

intressimäär 25% aastas (dtl 35-39, 41-43). Samuti nähtub, et kostja ja laenuandja II sõlmisid

21. septembril 2018 osamaksetega tasumisega müügilepingu, mille järgi oli laenusumma 297

eurot 99 senti ja intressimäär 15,9% aastas (dtl 49-50). Hageja esitatud tõenditest nähtub ka see,

et laenuandja II ja kostja sõlmisid 7. aprillil 2020 järelmaksulepingu, mille kohaselt oli

laenusumma 442 eurot 4 senti ja intressimäär 18,9% aastas (dtl 52-53). Kostja pidi tasuma

laenumakseid kokkulepitud maksegraafikute kohaselt.

12. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et pank ütles kostjaga sõlmitud tarbijakrediidilepingud

18. detsembril 2020 erakorraliselt üles, kuna kostja oli viivituses kolme üksteisele järgneva

laenusumma tagasimaksega ja võla tasumiseks antud täiendav tähtaeg oli möödunud edutult.

Eeltoodu nähtub ka hageja esitatud ülesütlemisavaldusest (dtl 55). Kostja ei ole väitnud, et ta

ei ole ülesütlemisavaldust kätte saanud või et see oleks mingil põhjusel kehtetu.

13. Vaidlust ei ole ka selle üle, et kõik laenulepingutest tulenevad nõuded on 22. detsembril

2020 loovutatud hagejale (dtl 56). VÕS § 164 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja

oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle

teisele isikule. Tegu on tavalise raha maksmise nõudega, seega ei ole selliste nõuete

loovutamine piiratud.

14. Kostja ei ole vaielnud vastu ka hageja väitele, et kostja ei ole vaidlusalustest

tarbijakrediidilepingutest tulenevat raha maksmise kohustust täitnud. Kostja on väitnud üksnes

seda, et tal ei ole raha, et võlga tasuda ja et kõrvalnõuded on liiga suured.

15. Kuna tegemist on tarbijakrediidilepingutega, siis on kohtul kohustus kontrollida nõude

aluseks oleva lepingute ja nende tingimuste kehtivust ka juhul, kui kostja ei ole lepingu

tühisusele tuginenud.

16. Kohtu hinnangul ei ole pooled esitanud asjaolusid, mille põhjal saaks lepingu või mõne

selle osa lugeda tühiseks. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija

poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga

viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

Lepingu I kohaselt oli krediidi kulukuse määr 38,38 % aastas (dtl 35). Laenulepingu sõlmimise

ajal ehk 13. veebruaril 2020 oli Eesti Panga avaldatud viimane tarbimislaenude kulukuse määr

20,61%.

Lepingu II kohaselt oli krediidi kulukuse määr 40,12 % aastas (dtl 41). Laenulepingu sõlmimise

ajal ehk 4. veebruaril 2020 oli Eesti Panga avaldatud viimane tarbimislaenude kulukuse määr

20,61%.

Lepingu III järgi oli krediidi kulukuse määr 34,63 % aastas (dtl 49). Laenulepingu sõlmimise

ajal ehk 21. septembril 2018 oli Eesti Panga avaldatud viimane tarbimislaenude kulukuse määr

19,97%.

Lepingu IV kohaselt oli krediidi kulukuse määr 40,04 % aastas (dtl 52). Laenulepingu

sõlmimise ajal ehk 7. aprillil 2020 oli Eesti Panga avaldatud viimane tarbimislaenude kulukuse

määr 20,61%.

Kostjaga sõlmitud lepingute krediidi kulukuse määrad (38,38%, 40,12%, 34,63%, 40,04%) ei

ületa seega Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Seega

ei ole lepingud liiga kõrge krediidi kulukuse määra tõttu tühised.

17. Samuti ei ole kohtule esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et vaidlusalused

tarbijakrediidilepingud oleksid tühised muul põhjusel (nt nende heade kommete vastasuse tõttu

TsÜS § 86 järgi).

18. Hageja nõuab kostjalt esiteks põhivõlga (laenu tagastamist), teiseks intressi,

kolmandaks viivist ja neljandaks sissenõudekulu. Kuna laenuandja on kostjaga sõlmitud

laenulepingu üles öelnud, siis on kostja kohustatud tagastama laenuandjale laenusumma ja

tasuma laenulepingu kehtivuse aja eest kokkulepitud intressi ning alates laenulepingu

ülesütlemisest kuni kohustuse täitmiseni viivist.

19. Hageja 1525 euro 21 sendi suurune põhinõue koosneb tasumata jäänud laenumaksetest.

Kostja ei ole põhivõla arvestusele esitanud ühtegi vastuväidet. Hageja nõutav põhivõlg on

kooskõlas poolte vahel kokku lepitud maksegraafikutega. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista 1525 euro 21 sendi suurune põhivõlg.

20. Hageja nõuab kostjalt ka 265 euro 48 sendi suurust intressi. Selle nõude aluseks on

lepingute p 2, mille kohaselt kohustus laenusaaja maksma laenuandjale intressi. Ka VÕS § 397

lg 1 järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Leppides kokku

intressi, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenuks antud raha kasutamise eest

kokkulepitud aja jooksul.

21. Intressimäära nägid ette lepingute üldtingimused ning nende kohaselt oli lepingu I ja II

järgne intressimäär 25% aastas, lepingu III järgne intressimäär 15,9% aastas ja lepingu IV

järgne intressimäär 18,9% aastas. Hageja on arvestanud intressivõlgnevust alates tasumata

laenusumma osamaksest kuni lepingute ülesütlemisele eelnenud osamakseni. Kostja ei ole

hageja intressiarvestusele vaielnud vastu. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka

265 euro 48 sendi suurune intress.

22. Lisaks eelnevale nõuab hageja kostjalt ka viivist põhinõudelt alates nõude

sissenõutavaks muutumisest ehk alates 19. detsembrist 2020 kuni nõude täitmiseni.

23. Viivisenõude aluseks on VÕS § 113 lg 1 esimene lause, mille kohaselt võib võlausaldaja

nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude

koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks

veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või

osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Viivise määr võib tuleneda

seadusest või olla kokku lepitud lepingus. Lepingutega kokku lepitud viivisemäär on praegusel

juhul 24% aastas. Hageja nõuab viivist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni

põhinõude tasumiseni.

24. Kohtu arvates on hageja esitatud asjaolusid arvestades lepingutest tulenevad viivise

tasumise kokkulepped tüüptingimused VÕS § 35 lg 1 mõttes. Viidatud sätte kohaselt loetakse

tüüptingimuseks sellist lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes

kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida

tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes

ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Järgmiseks kontrollib kohus omal algatusel

viivisekokkuleppe kui tüüptingimuse kehtivust.

25. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise

viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste

tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus,

mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus, millega nähakse ette,

et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale

ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist

või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju

suurust.

26. Riigikohus on leidnud, et eelduslikult tuleks VÕS 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 alusel hinnata

tühiseks selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab

kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt nt Riigikohtu 16. novembri 2016 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-118-16, p 17).

27. Seaduse kohaselt (VÕS § 113 lg 1 teine lause) loetakse viivise määraks VÕS §-s 94

sätestatud intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgseks

intressimääraks

on

seejuures

poolaasta

kaupa

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit. Arvestades vaidlusalusel ajal kehtinud Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatavaid intressimäärasid, oleks seadusjärgne

viivisemäär ajal, mille eest viivist nõutakse, olnud 8% aastas. Kostjaga kokku lepitud

viivisemäär 24% ei ületa kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Seega ei saa

viivisekokkulepe olla kostjat ebamõistlikult kahjustav ega tühine.

28. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle

vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 näeb ette, et kui tasumisele

kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud

lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise

ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.

Eelnimetatud sätetest tulenevalt saab kohus kostja taotlusel viivist vähendada. Siiski on viivist

võimalik vähendada vaid VÕS § 113 lg-s 8 ja § 162 lg-s 1 sätestatud eelduste esinemisel ehk

esiteks peab nõutav viivis olema ebamõistlikult suur ja teiseks peab kostja taotlema selle

vähendamist.

29. Kostja on kohtule avaldanud vaid seda, et tal ei olnud töökohta ega raha ja et ta ei saa

võlga tasuda. Kohus leiab, et need asjaolud ei anna alust viivist vähendada. Kostja ei ole oma

väidete tõendamiseks esitanud kohtule ka ühtegi tõendit, kuigi kohus selgitas selle vajalikkust

ja andis selleks tähtaja. Seega ei ole alust viivist vähendada.

30. Hageja nõuab viivist laenulepingute ülesütlemisele järgnevast päevast ehk alates 19.

detsembrist 2020 ja arvestades viivisemäära 24% aastas on kuni hagi esitamiseni ehk kuni 3.

veebruarini 2022 sissenõutavaks muutunud viivise suurus hageja arvestuse kohaselt 413 eurot

15 senti. Kostja ei ole hageja viivisearvestusele vastu vaielnud. Seega tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista 413 euro 15 sendi suurune viivis lepingujärgses määras (24% aastas) alates

19. detsembrist 2020 kuni 3. veebruarini 2022. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

viivis samas määras alates 4. veebruarist 2022 kuni põhinõude (1525 eurot 21 senti) tasumiseni.

31. Hageja nõuab kostjalt ka 50 euro suurust sissenõudekulu. Selle nõude aluseks on VÕS

VÕS § 1132 lg 2 p 3, mille kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja

pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude

hüvitist kogusummas kuni 50 eurot. Kostja ei ole sissenõudekuludele vastu vaielnud. Kohtu

hinnangul on sissenõudekulu hüvitamise nõue põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja

mõista ka 50 euro suurune sissenõudekulu.

MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE

32. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kuna kohus rahuldab hagi täielikult, siis jäävad

menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).

33. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

34. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ja palub kostjalt enda kasuks välja

mõista hagi esitamisel tasutud 275 euro suuruse riigilõivu ja 480 euro suuruse lepingulise

esindaja kulu (ilma käibemaksuta) (dtl 58-59, 93). Kostja ei ole hageja menetluskulude

suurusele vastu vaielnud.

35. TsMS § 139 lg 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on

põhjendatud mõista kostjalt hageja menetluskuluna välja hagiavalduse esitamisel vastavalt

hagihinnale tasutud riigilõiv 275 eurot.

36. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja. Hagejat on

menetluses esindanud TsMS § 218 lg 1 kohane esindaja.

37. Menetluskulude nimekirja järgi on hageja kandnud õigusabikulusid kokku 4 tunni

ulatuses tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta), kokku 480 eurot.

38. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta on mõistlik ja

põhjendatud.

39. Kuid kohus on seisukohal, et praeguse tsiviilasja keerukus ja maht ei ole sellised, mis

õigustaksid hageja taotletud lepingulise esindaja kulu täies ulatuses välja mõistmist. Tegemist

on tüüphagiga, mida hageja kui võlgade sissenõudmisega igapäevaselt tegelev äriühing kogu

aeg kasutab samalaadsete nõuete esitamisel. Hagiavaldus ei sisalda keerulist õiguslikku

analüüsi ja kohtule esitatud tõendite kogumine ei ole olnud keeruline. Samuti ei ole kostja

esitanud hagile sisulisi vastuväiteid. Seega arvestades asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline

ega mahukas ja poolte vahel ei ole sisulist õiguslikku vaidlust, peab kohus põhjendatud ja

vajalikuks õigusabi kuluks 2 tunni kulu ehk 240 eurot ilma käibemaksuta.

40. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 275

euro suurune riigilõiv ja 240 euro suurune lepingulise esindaja kulu ehk kokku 515 eurot.

41. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

sellise taotluse ka esitanud ja seega tuleb kostjal hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Margit Vutt

kohtunik