3-21-409/15 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.04.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-409

Haldusasi

X kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 25.01.2021

otsuse nr 4-10.1/1063-4 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X, esindaja IR

Vastustaja – Tallinna linn, esindajad EV ja TP

Kolmas isik – Elektrilevi OÜ, esindaja SV

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 22.07.2021 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 22.07.2021 otsuse resolutsiooni p 2 X-lt Elektrilevi

OÜ menetluskulude väljamõistmist puudutavas osas. Teha tühistatud osas uus otsus,

millega jätta Elektrilevi OÜ menetluskulud halduskohtus tema enda kanda. Ülejäänud

osas jätta halduskohtu otsus muutmata.

3. Mõista X-lt Elektrilevi OÜ apellatsioonimenetluse kulude katteks välja 342 eurot.

Mõista Tallinna linnalt X apellatsioonimenetluse kulude katteks välja 111 eurot.

Ülejäänud apellatsioonimenetluse menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 23.05.2022 (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-21-409

2(13)

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnavalitsus kehtestas 12.04.2006 korraldusega nr 694-k Ehitajate tee 105a ja

105b kinnistute ning lähiala detailplaneeringu DP008070 (allpool on Ehitajate tee 105a ja 105b

kinnistuid ühiselt nimetatud Ehitajate tee 105 kinnistuteks). Selle detailplaneeringu eesmärk on

jagada Ehitajate tee 105a kinnistu kaheks – ühest osast moodustatakse transpordimaa

sihtotstarbega krunt Ehitajate tee laienduse jaoks ning teine osa liidetakse Ehitajate tee 105b

kinnistuga. Planeeritavale maa-alale (kokku 0,4 ha) määratakse ehitusõigus kuni 8-korruselise

ärihoone püstitamiseks.

2. X kaasomandis on alates 23.08.2012 Järveotsa tee 54b, Tallinn kinnistu (registriosa nr

26370901, katastritunnus 78406:603:0167, pindala 2093 m2, sihtotstarve: sihtotstarbeta maa

100%). Kinnistu on hoonestamata ja asub tervikuna elektrirajatiste kaitsevööndis. Kinnistul

paikneb kaks kõrgepingeliini masti ning kinnistut läbivad maakaabelliinid, mis ühendavad

Järveotsa tee 50a ja Ehitajate tee 109a kinnistuid Ehitajate tee 107b kinnistul asuva alajaamaga

nr 1339.

3. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet (TKKA) andis 20.12.2019 ehitusseadustiku (EhS)

§ 83 lg 1 p 2 alusel projekteerimistingimused nr 1911802/07551 (20.12.2019 PT) Ehitajate tee

105, 105c ja 107a ning Järveotsa tee 54b kinnistuid hõlmava elektri maakaabelliini, jaotuskilbi

ja liitumiskilbi rajamiseks. 20.12.2019 PT p 3 järgi peab ehitusprojekti koostamisel arvestama

piirkonda

jäävate

kehtestatud

ja

koostamisel

olevate

detailplaneeringute

ning

ehitusprojektidega, sh Ehitajate tee 105 büroohoone projektiga (Arhitektuuribüroo Korrus OÜ

töö nr PR 107/19). 20.12.2019 PT p 7 kohaselt ei või jaotus- ega liitumiskilpi projekteerida

tänavamaale, vaid need tuleb paigaldada kinnistule sobivasse asukohta.

4. Elektrilevi OÜ esitas Tallinna Linnavalitsusele 09.04.2020 taotluse seada Järveotsa tee 54b

kinnistule sundvaldus Ehitajate tee 105 kinnistute elektriliitumiseks vajalike maakaabelliinide

rajamiseks.

5. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) seadis 25.01.2021 otsusega nr 4-10.1/1063-4

Järveotsa tee 54b kinnistule tähtajatu sundvalduse järgmiste tingimustega: sundvalduse alaks

on 18 m2 suurune ala, mis on tähistatud otsuse lisaks oleval skeemil punase viirutusega (p 1.1);

sundvalduse teostajal on õigus paigaldada sundvalduse alale maakaabelliinid, neid ehitada,

omada, remontida, korras hoida, hooldada, asendada, kasutada ja muul viisil kasutusse anda

ning ekspluateerida elektrivõrgu talitluse tagamise eesmärgil (p 1.2).

Elektrilevi OÜ taotluse järgi on sundvalduse seadmine vajalik Ehitajate tee 105 kinnistute

elektriliitumiseks. Valitud trass on optimaalseim, arvestades tehnilis-majanduslikke

kalkulatsioone ja olemasolevaid kommunikatsioone. Ehitajate tee 107b kinnistul asuva

alajaama nr 1339 ja Järveotsa tee 54b kinnistu vahelises lõigus paigaldatakse maakaabelliinid

2006. a-l ehitatud reservtorudesse, mis ongi mõeldud alajaamast väljuvate kaablite tarbeks ja

ehitati põhjusel, et edaspidi poleks enam vaja kaevata Ehitajate tee 107a kinnistul. Järveotsa tee

54b kinnistu omaniku kohustus reservtorusid taluda tuleneb asjaõigusseaduse rakendamise

seaduse (AÕSRS) § 152 lg-st 1. Lisaks paiknevad Järveotsa tee 54b kinnistul Elering AS-le

kuuluvad kõrgepingeliinid. X pakutud alternatiivne trass mööda Ehitajate tee 107a kinnistut

3-21-409

3(13)

koormaks seda kinnistut rohkem ja nõuaks asfaldi läbikaevamist seal asuvas parklas.

Kokkuvõttes saab tehnovõrgu või -rajatise ehitada kooskõlas asjaõigusseaduse (AÕS) §-ga

1581. Taotluse aluseks on OÜ Pluvo töö nr PL19-19-55 „Ehitajate tee 105 elektrivarustus.

Ehitajate tee 105, 105C, 107A, Järveotsa tee 54B, Haabersti LO, Tallinn, Harjumaa

Elektritööprojekt,“ (OÜ Pluvo elektritööprojekt). Selle elektritööprojekti aluseks omakorda on

20.12.2019 PT.

TLPA hinnangul on taotlus kooskõlas AÕS § 1581 lg-tega 1 ja 11: tehnorajatis on vajalik avaliku

teenuse osutamiseks ja elektrituruseaduses (ELTS) sätestatud kohustuse täitmiseks. Taotlejale

laieneb ELTS § 65 lg-s 1 sätestatud kohustus. Kinnisasja omandamine ei ole lubatud, kui avalik

eesmärk on saavutatav teise isiku omandis oleva kinnistu omandamiseta või avaliku eesmärgi

saavutamiseks on otstarbekam seada sundvaldus (kinnisasja avalikes huvides omandamise

seaduse (KAHOS) § 4 lg 2). Järveotsa tee 54b kinnistul puudub kehtiv detailplaneering ja

lähtuda tuleb 20.12.2019 PT-st (vt KAHOS § 5 lg 1 p 2 ja EhS § 83 lg 1 p 2). Järveotsa tee 54b

kinnistu omanikul on olemasoleva tehnorajatise talumise kohustus (AÕSRS § 152 lg 1).

Taotluses toodud põhjendused trassi valiku kohta on asjakohased ja kooskõlas AÕS § 1581 lg-

ga 2. Seetõttu tuleb taotlus rahuldada.

6. X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse TLPA 25.01.2021 otsuse tühistamiseks.

1) Sundvalduse seadmine on seotud Ehitajate tee 105 kinnistute elektriliitumiseks vajaliku

maakaabelliini rajamisega. Maakaabelliin soovitakse rajada Ehitajate tee 105 kinnistute

omanike erahuvides, sest selle kaudu ei osutata avalikku teenust. Seega on sundvalduse

seadmine vastuolus AÕS § 1581 lg-tega 1 ja 11.

2) Rajatavate kaablite projekteeritud asukoht on vastuolus 20.12.2019 PT p-ga 3. OÜ Pluvo

elektritööprojekti kooskõlastuste koondtabelis on TKKA märkus, et elektrikaablite asukoha

valik ei vasta detailplaneeringule DP008070 ja sundvalduse seadmine võib osutuda

probleemseks. Kui kaablite paiknemine on määratud detailplaneeringuga, tuleb sellest lähtuda.

Kaebajale teadaolevalt ei ole vaidlusaluseid kaableid Järveotsa tee 54b kinnistule planeeritud.

Detailplaneeringu DP008070 kehtestamise ajal kehtinud planeerimisseaduse (PlanS v.r) § 9 lg

2 p-st 7 tulenevalt määrati planeeringuga kindlaks Ehitajate tee 105 kinnistute jaoks vajalike

elektrikaablite asukoht, mitte nende võimalik asukoht. Detailplaneeringu DP008070 ülesande

sisustamisel ei saa lähtuda alates 01.07.2015 kehtiva planeerimisseaduse (PlanS) § 126 lg 1 p-

s 4 sätestatust. Praeguses asjas ei saa kohaldada ka EhS § 27 lg 4 p-i 5. Detailplaneering

DP008070 puudutab ka Ehitajate tee 107a kinnistut ja selle kinnistu omanik on planeeringuga

nõustunud. Sundvalduse seadmise aluseks olevat maakaabelliini soovitakse ehitada kaebaja

kinnistule väljapoole detailplaneeringuga DP008070 hõlmatud ala ja see on oluline muudatus.

3) Elektrilevi OÜ taotluses nimetatud reservtorusid ei saa käsitada AÕSRS § 152 lg-s 1

sätestatud tehnovõrgu- või rajatisena, mistõttu ei saa rääkida ka nende kaitsevööndist. Ebaõige

on TLPA 25.01.2021 otsuse väide, et sundvalduse seadmisel ei suurene tehnorajatiste

kaitsevöönd kaebaja kinnistul. Kuna taotletav sundvalduse ala on suurem kui olemasolev

väidetav kaitsevöönd, ei saa ainuüksi sel põhjusel tugineda kaitsevööndi olemasolule ja

reservtorude talumise kohustusele. Otsusest ei nähtu, kas ja missugusel õiguslikul alusel ning

millisel eesmärgil on reservtorud maasse paigaldatud. Kui reservtorud on tehnorajatised, siis

viitab nende lõppemine Järveotsa tee 54b kinnistul sellele, et need on mõeldud pigem Järveotsa

tee 54b kinnistu liitumiseks elektrivõrguga, mitte mõne teise kinnistu tarbeks.

4) Kaebaja esitas maakaabelliini projekteerijale 19.01.2020 ettepanekud liini alternatiivsete

asukohtade kohta koos kaardiga. TLPA 25.01.2021 otsuses puuduvad põhjendused, miks

kaebaja pakutud lahendused ei sobi. Otsusest ei selgu, missugusest tehnilis-majanduslikust

3-21-409

4(13)

kalkulatsioonist on otsuse tegemisel lähtutud, et hinnata ja võrrelda erinevaid võimalikke

lahendusi. Vastustaja on ilma kontrollimata aktsepteerinud kolmanda isiku selgitusi trassi

asukoha põhjendamiseks. Lähitulevikus likvideeritakse kaebaja kinnistut läbiv Harku-

Veskimetsa õhuliin, mistõttu lõpeb ka selle kaitsevöönd. Seega koormab trassi ehitamine

kaebaja kinnistut täiendavalt. Vastustaja ja kolmas isik väidavad konkreetseid tõendeid

esitamata, et maakaabli rajamine asfaltkattega pinnasesse on oluliselt kulukam kui asfaltkatteta

pinnasesse. Nad jätavad tähelepanuta, et ka planeeritav trass kulgeb kaebaja kinnistult

kõrvalkinnistule (Ehitajate tee 105c) asfaldi alt ja projekti kohaselt teostatakse kaevamist

puurimise teel. Jääb arusaamatuks, miks ei võiks trassi viia asfaldi alt puurimise teel Ehitajate

tee 107a kinnistult elektri maakaabli teeninduskaevust otse Ehitajate tee 105c kinnistule,

vältides sellega kaebaja kinnistut. Samuti väidavad vastustaja ja kolmas isik, et tööde teostamise

ajal kinnistut läbi kaevates oleks häiritud läbipääs Ehitajate tee 107a kinnistule. On arusaamatu,

missuguseid kaevamistöid selle väitega silmas peetakse ja missuguse ajaperioodi vältel töid

tehakse. Tegelikult on vaidlusaluse trassi osas kohustatud isikuks Ehitajate tee 107a kinnistu

omanik, sest trass läbib nimetatud kinnistut igal juhul ja tema olukord sellest märkimisväärselt

ei muutu, kui trass läbib tema kinnistut mõne meetri võrra pikemas ulatuses. Kaebaja on AÕS

§ 1581 lg-s 2 nimetatud teise kinnisasja omanik, kes võib sattuda trassi rajamisel üle tema

kinnistu samaväärsesse või halvemasse olukorda, võrreldes Ehitajate tee 107a kinnistu

omanikuga. Kaebaja on pakkunud veel ühe trassi asukoha – mõeldav oleks trassi paiknemine

kaebaja kinnistu piiril.

7. Tallinna linn palus jätta kaebus rahuldamata.

1) Elektrilevi OÜ-le laienevad ELTS § 65 lg-s 1 sätestatud kohustused. Seega on rajatis AÕS

§ 158¹ lg-te 1 ja 1¹ kohaselt vajalik avalikes huvides.

2) Sundvalduse ala hõlmav trass on tehniliselt ja majanduslikult kõige otstarbekam AÕS §

158¹ lg 1 tähenduses. Sundvalduse seadmine ei riku kaebaja õigusi ega tekita talle kahju.

Sundvalduse ala kasutamine oli juba varem piiratud tehnovõrgu kaitsevööndiga. Sundvalduse

seadmisega ei suurendata kaitsevööndi ulatust. Sundvalduse ala paikneb kaebaja kinnistu piiril

ega häiri selle sihipärast kasutamist. Sundvaldus on seatud kõiki isikuid kõige vähem

koormavamal moel.

3) 20.12.2019 PT aluseks oli ühes taotlusega esitatud eskiis, mille lahendus vastab OÜ Pluvo

elektritööprojektile. 20.12.2019 PT andmisel analüüsiti soovitava lahenduse vastavust

detailplaneeringule DP008070 ja jõuti järeldusele, et see vastab kehtiva Ehitajate tee 105

kinnistute detailplaneeringu põhimõttele, mille kohaselt lahendatakse elektrivarustus alajaama

nr 1339 toitel maakaabelliiniga. Detailplaneeringus määratakse tehnovõrkude ja -rajatiste

võimalikud asukohad (PlanS § 126 lg 1 p 4). On tavapärane, et ehitusprojekti koostamisel

täpsustatakse tehnovõrkude ja -rajatiste asukohta koostöös osapooltega (tehnovõrgu valdaja,

liituja ja maaomanikud) ning kui seejuures ei minda vastuollu detailplaneeringus kavandatud

tehnovõrgu lahendamise põhimõtetega, ei ole vaja anda täiendavaid projekteerimistingimusi

EhS § 27 lg 4 p 5 alusel. 20.12.2019 PT-s viidatud Arhitektuuribüroo Korrus OÜ

ehitusprojektile nr PR 107/19 ei ole ehitusluba väljastatud, spetsialistid ei ole projekti heaks

kiitnud ja sealset elektrivarustuse lahendust ei saa lugeda lõplikuks. 20.12.2019 PT p 3 mõte on

tagada, et kõigis ehitusprojektides oleks elektrivarustuse liitumiskilpide asukohad omavahel

kooskõlas.

4) Kaebaja pakutud alternatiivseid asukohti on kaalutud. Valitud trass koormab isikuid kõige

vähem. Kaabel kulgeks valdavalt Tallinna linna maal (Ehitajate tee 105c kinnistul) ning vaid

väheses osas Järveotsa tee 54b ja Ehitajate tee 107a kinnistutel. Selliselt välditakse ulatuslikku

asfaltkatte üleskaevamist Ehitajate tee 107a kinnistul. Kaabel paigaldatakse olemasolevasse

3-21-409

5(13)

reservtorusse, mille kaudu kulgevad juba praegu Järveotsa tee 50a ja Ehitajate tee 109a

maakaabelliinid. Järveotsa tee 54b kinnistul ei suurene tehnorajatiste kaitsevöönd, sest

sundvalduse ala kattub Harku-Veskimetsa õhuliini ja selle kaitsevööndiga. Isegi kui see õhuliin

tulevikus likvideeritakse, jääb sundvalduse ala kinnistu piirile ega piira kinnistu kasutamist.

Tööde teostajal on kohustus taastada kinnistu endine seisund. Kaebaja pakutud alternatiivsed

variandid oleksid tunduvalt kulukamad ja teisi isikuid rohkem koormavamad. Kaebaja

rohelisega tähistatud alternatiivne trass tähendaks asfaltkatte üleskaevamist ja sellega oleks

ajutiselt raskendatud ligipääs Ehitajate tee 107a kinnistul paiknevale tootmisbaasi hoonele.

Sinisega tähistatud trassi puhul oleksid asfalttööd veel ulatuslikumad ja töid tuleks teha

Ehitajate tee 107a kinnistul paikneva tootmisbaasi hoone ääres, mis häiriks sealset tegevust.

Mõlema variandi puhul võib tekkida teistele isikutele varaline kahju.

8. Elektrilevi OÜ palus jätta kaebus rahuldamata.

1) Elektrilevi OÜ on võrguettevõtja, kellele laieneb ELTS § 65 lg 1 p-st 1 tulenev kohustus

asjakohase taotluse alusel ühendada liitumispunktis võrguga tema teeninduspiirkonnas asuv

nõuetekohane elektripaigaldis ning p 4 alusel edastada oma võrgus elektrienergiat

liitumispunktini. Seega on Ehitajate tee 105 elektriliitumise jaoks maakaabli rajamine avaliku

teenuse osutamine AÕS § 1581 lg 1 mõistes (vt ka Riigikohtu 12.11.2008 otsus nr 3-2-1-91-08,

p 10).

2) Rajatavate kaablite projekteeritud asukoht ei ole vastuolus 20.12.2019 PT p-ga 3. PlanS § 3

lg 1 ja § 126 lg 1 p 4 kohaselt on detailplaneeringu ülesanne tehnovõrgu või -rajatise võimaliku

asukoha määramine planeeringualal. Detailplaneeringu DP008070 tehnovõrkude joonisel on

märgitud planeeringuala sinise katkendliku joonega. Joonise järgi kulgeb projekteeritava

maakaabelliini asukoht, mis on tähistatud joonisel nimetusega „projekteeritav MP kaabel“,

mööda Ehitajate tee 107a kinnistut. Seega kulgeb projekteeritav maakaabel väljaspool

planeeritava ala piiri. Kuna detailplaneeringus (nagu ka EhS § 27 lg 4 p 5 alusel antud

projekteerimistingimustes) määratakse üksnes perspektiivne tehnovõrgu asukoht, ei ole

projekteeritava kaabli asukoht võrguettevõtjale siduv ja jätab võimaluse sundvalduse seadmisel

tehnovõrgu trassi asukohta muuta, valides AÕS § 1581 lg-st 1 tulenevalt tehniliselt ja

majanduslikult kõige otstarbekama viisi. 20.12.2019 PT taotlemise aluseks olevalt eskiisilt

nähtub, et maakaabelliin vastab sundvalduse seadmise plaanile.

3) Reservtorud on osa tehnorajatisest AÕSRS § 152 lg 1 mõistes. Need on rajatud tarbijale

võrguteenuse osutamise eesmärgil. Reservtorud on paigaldatud koos alajaamast väljaviivate

kaablitega ja nende kaudu saab võrguettevõtja vedada alajaamast täiendava ühenduse

maaomanikke kõige vähem koormaval viisil. Reservtorud tagavad AÕS § 1581 mõistes

majanduslikult ja tehniliselt otstarbekaima võrguühenduse Ehitajate tee 105 kinnisasjadeni,

kuna nende kasutamisel tuleb pinnast üles kaevata palju vähem kui uue maakaabli

paigaldamisel. Elektripaigaldised on kaebaja kinnistul talumiskohustusega AÕSRS § 152 lg 1

mõttes. TLPA 25.01.2021 otsuses on nimetatud reservtorude kunagise rajamise eesmärk.

Kaebaja kinnisasjal on lisaks Elektrilevi OÜ kaablitele Elering AS-le kuuluvad

kõrgepingeliinid ning see katab kinnisasja tervikuna tehnovõrgu kaitsevööndiga. Sundvaldus

on seatud Järveotsa tee 54b kinnistu nurgas 18 m2 suurusele alale, mis moodustab väikese osa

kogu 2093 m2 suurusest kinnistust. Tehnorajatiste kaitsevöönd kaebaja kinnistul ei suurene ja

kinnistu kasutamise võimalused ei muutu. EhS § 70 lg 6 kohaselt eeldatakse, et ühe

kaitsevööndiga ehitise kaitsevööndisse võib ehitada teise kaitsevööndiga ehitise.

4) Vaidlustatud otsuses on toodud välja Elektrilevi OÜ selgitused majanduslikult ja tehniliselt

otstarbekama alternatiivse trassi puudumise kohta. Vastustaja nõustus taotluse põhjendustega.

Trassi valikul ei ole määrav koormatavate kinnistute arv, vaid tehniliselt ja majanduslikult

3-21-409

6(13)

otstarbekaim lahendus. On ilmselge, et maakaabli rajamine läbi asfaldi on oluliselt kulukam kui

kaabli rajamine asfaltkatteta pinnasesse. Samuti oleks tööde tegemise ajal häiritud ligipääs

Ehitajate tee 107a kinnistule. Seega puudub AÕS § 1581 lg 2 kohaselt võimalus ehitada

tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse

olukorda. Tõendid ei kinnita, et eksisteeriks samaväärne, kuid kaebajat vähem koormav

alternatiiv. Kaebaja esitas kolmanda ettepaneku trassi paiknemise kohta alles kohtumenetluses

ja sellega ei olnud vastustajal võimalik sundvalduse seadmisel arvestada.

9. Tallinna Halduskohus jättis 22.07.2021 otsusega kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 1)

ning mõistis kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud 500 eurot ja jättis muud

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (resolutsiooni p 2).

1) Ehitajate tee 105 elektriliitumise jaoks maakaabli paigaldamine on avalikes huvides AÕS §

1581 lg-te 1 ja 11 mõttes. Elektrilevi OÜ on võrguettevõtja, kellele laieneb ELTS § 65 lg 1 p-

dest 1 ja 4 tulenev kohustus ühendada vastava taotluse korral liitumispunktis võrguga tema

teeninduspiirkonnas asuv nõuetekohane elektripaigaldis ja edastada oma võrgus elektrienergiat

liitumispunktini.

2) 20.12.2019 PT p 3 järgi tuleb arvestada piirkonnas kehtivate detailplaneeringutega. Kaebaja

ei ole tõendanud, et maakaabelliini asukoht oleks vastuolus detailplaneeringuga DP008070.

Ükski selle detailplaneeringu joonis ega muu dokument ei pane paika maakaabelliini kulgemist

alajaamast nr 1339 kuni Ehitajate tee 105b kinnistul asuva liitumispunktini. Detailplaneeringu

DP008070 tehnovõrkude jooniselt (dtl 150) on näha, et projekteeritav kaabel kulgeb Ehitajate

tee 107a kinnistul. Joonisele on märgitud, et kaabel tuleb alajaamast nr 1339. Kaebaja kinnistu

juures ei ole kaabli kulgemise lahendust märgitud. Detailplaneeringu DP008070 joonised ja

seletuskiri (vt p 4.7.2) panevad paika elektriühenduse põhimõttelise lahenduse, st elektri

liitumiskilbi asukoha ja ühenduse loomise koha, kuid ei määra kindlaks kaabelliini kulgemise

trassi, mis kaebaja kinnistu läheduses jääb pealegi detailplaneeringuga DP008070 hõlmatavast

planeeringualast välja. Sellist lähenemist toetavad ka PlanS § 126 lg 1 p 4 ja EhS § 27 lg 4 p 5.

Ka PlanS v.r § 9 lg 2 p-i 7 ei tule sisustada nii jäigalt, nagu seda teeb kaebaja.

3) Seega oli vastustajal õigus elektrikaablite asukohta projekteerimistingimustega täpsustada

ning EhS § 83 lg 1 p-st 2 tulenevalt ka kohustus väljastada projekteerimistingimused, kuna

tegemist oli mitut kinnisasja läbiva uue elektripaigaldise rajamisega. Puudub vaidlus, et

sundvalduse seadmise otsuse lisas toodud liinide kulgemise skeem vastab 20.12.2019 PT

kehtestamise aluseks olnud asendiplaanile (dtl 153). Seega on sundvalduse seadmise otsus

kooskõlas 20.12.2019 PT-ga. OÜ Pluvo elektritööprojekt lähtub 20.12.2019 PT-s ettenähtud

lahendusest. Elektritööprojekti kooskõlastuste koondtabelist nähtub TKKA märkus, et

elektrikaablite asukoha valik ei vasta detailplaneeringule DP008070 ja sundvalduse seadmine

võib osutuda probleemseks (dtl 17‒18), kuid ei ole selge, mida selle üldise märkusega silmas

peeti. Detailplaneeringu DP008070 materjalidest ei nähtu sellist vastuolu. Kaebaja kinnistu jääb

ka väljaspoole nimetatud planeeringu planeerimisala. Seega ei ole kohtule esitatud tõendeid,

mille pinnalt saaks järeldada 20.12.2019 PT ja seeläbi sundvalduse seadmise otsuse vastuolu

detailplaneeringuga DP008070.

4) Vastustaja on vastuses kaebusele (p 14) viidanud 20.12.2019 PT p-s 3 nimetatud

Arhitektuuribüroo Korrus OÜ tööle nr PR 107/19 ning selgitanud, et sellele ehitusprojektile ei

ole ehitusluba antud. Isegi kui võimalik vastuolu 20.12.2019 PT-ga lähtub sellest projektist, ei

muuda see fakti, et 20.12.2019 PT kehtivad ja neist tuleb juhinduda. Kinnitamata projektist ei

saa

tuleneda

kaebajale

subjektiivseid

õigusi.

Kokkuvõttes

ei

tulene

kaebajale

detailplaneeringust DP008070 õigust nõuda, et tema kinnistu jäetakse sundvalduse alast välja.

3-21-409

7(13)

5) Kaebaja on esitanud sundvalduse menetluses kaks ja kohtumenetluses ka kolmanda

lahenduse (dtl 19, 174), mis võimaldaksid vedada kaablid kaebaja kinnistust väljapoole.

Sundvalduse seadmise otsuse kohaselt on trass valitud lähtudes optimaalseimast tehnilis-

majanduslikust kalkulatsioonist ja arvestades olemasolevaid kommunikatsioone. Lähtutud on

järgmistest

kaalutlustest:

1)

trass

võimaldab

paigaldada

kaabli

olemasolevatesse

reservtorudesse, mis on paigaldatud alajaamast nr 1339 väljuvate kaablite jaoks ja lõpevad

Järveotsa 54b kinnistul; 2) alternatiivne trass mööda Ehitajate tee 107a kinnistut koormaks seda

kinnistut rohkem ja nõuaks asfaltkatte läbikaevamist seal asuvas parklas; 3) tehnorajatiste

kaitsevöönd kaebaja kinnistul ei suurene.

6) Vastustaja on lähtunud lubatavatest kaalutlustest. Huvide kaalumisel ei tule arvestada

üksnes kaebaja, vaid ka teiste ümberkaudsete kinnistute (sh Ehitajate tee 107a) omanike huve.

Kaebaja pakutud alternatiivid säästavad tema kinnisasja, kuid on koormavamad Ehitajate tee

107a kinnistu omanikule, kuna üles tuleb kaevata suuremas ulatuses juurdepääsuteed,

sealjuures suureneb oluliselt üleskaevatav asfaltkattega ala. Kaebaja pakutud alternatiivid

segaksid Ehitajate tee 107a kinnistu igapäevast kasutamist (sh tähendaks sinisega tähistatud

alternatiiv parkla osalist üleskaevamist), ühtlasi teeksid need ehitustööd kallimaks, sest trass

kulgeks suuremal määral asfalteeritud pinnase all. Ka konkreetseid arvutusi esitamata on selge,

et kaevetööd asfalteeritud alal, samuti seal endise olukorra taastamine on ressursimahukam, kui

kaabli paigaldamine haljasalale. Trassi pikkus või läbitavate kinnistute arv ei näita tingimata

trassi kulgemise tehnilist või majanduslikku otstarbekust. Ebaratsionaalseim oleks praegusel

juhul just kõige lühem trassialternatiiv, kuna see läheks kõige kallimaks ja selle negatiivne mõju

lähiümbruse kinnistuomanikele oleks suurim. Vastustaja on arvestanud, et kaebaja kinnistu on

juba täielikult elektrirajatiste kaitsevööndis, mh kattub rajatava maakaabelliini kaitsevöönd

olemasoleva kaitsevööndiga (vt Maa-ameti kaitsevööndite kaardi väljavõte Järveotsa tee 54b

kinnisasjal, dtl 157). Kaebaja kinnistut läbivad kaks Elering AS-i kõrgepingeliini: Kadaka-

Veskimetsa ja Harku-Veskimetsa. Kaebaja on viidanud võimalikule kõrgepingeliinide

likvideerimisele (vt dtl 92‒107), kuid tõenäoliselt asendatakse likvideeritavad õhuliinid maa-

aluste kaabelliinidega, mistõttu jäävad kaitsevööndid püsima. Lisaks kõrgepingeliinidele on

kaebaja kinnistul Järveotsa tee 50a ja Ehitajate tee 109a kinnistuid teenindavad maakaabelliinid,

mis kattuvad osaliselt uue rajatava maakaabelliiniga. Seetõttu on kaebaja kinnistu kasutamine

olnud juba varem märkimisväärselt piiratud ja sundvalduse seadmisega ei muutunud kaebaja

olukord halvemaks. Kaebaja kinnistu pindala arvestades on tegemist väikese maa-alaga

kinnistu piiril, mis ei mõjuta kinnistu sihtotstarbelist kasutamist. Pole tähtsust, kas reservtorusid

saab käsitada tehnovõrgu või -rajatisena AÕSRS § 152 lg 1 mõttes. Sundvalduse seadmise otsus

ei mõjuta olemasolevaid kaabelliine. Ainuüksi asjaolu, et kaebaja kinnistu piirini on veetud

reservtorud, ei tekita talle uue maakaabelliini talumise kohustust, kuigi reservtorude olemasolu

tuleb AÕS § 158¹ lg 1 kohaldamisel arvesse võtta.

7) Vastustaja ei ole eraldi põhjendanud, miks ei sobi kaebaja pakutud rohelisega tähistatud

lahendus. Sundvalduse seadmise taotluses (dtl 43‒44) ei ole samuti eristatud erinevaid kaebaja

pakutud alternatiive, vaid on märgitud, et alternatiivtrass mööda Ehitajate tee 107a kinnistut

koormaks seda kinnistut rohkem ja nõuaks asfaltkatte läbikaevamist seal asuvas parklas.

Tegemist pole siiski olulise põhjendamispuudusega, sest vastuargumendid on mõlema kaebaja

pakutud trassi puhul põhimõtteliselt samad: Ehitajate tee 107a kinnistu ebaproportsionaalne

koormamine ja töö teostamine asfaltkattega teel. Vastustaja põhjendused ei ole küll mahukad,

kuid põhimotiivid on arusaadavalt esitatud. Kolmas isik on selgitanud, et kaebaja pakutud

lahenduste puhul tuleks teha asfaldisse suundpuurimise jaoks kaevik, mis muudaks töö

tehniliselt keerukamaks ja taastamismahu suuremaks. Ehitajate tee 107a kinnisasi piirneb

asfalteeritud teega ja kinnistul on parkla. Seetõttu tuleks maakaabli paigaldamise korral

Ehitajate tee 107a kinnisasjale täiendavalt üles kaevata 46,5 meetrit asfalti. On ilmselge, et

3-21-409

8(13)

asfaldi alla ehitamine on oluliselt kallim kui ehitus haljasalale, mistõttu ei pidanud kolmas isik

tingimata esitama vastavaid kalkulatsioone ja hinnapakkumisi. Kaebaja ei ole esitanud

veenvaid argumente, miks AÕS § 158¹ lg 1 kontekstis tuleks eelistada tema pakutud alternatiive

väljavalitud trassile.

8) Kolmanda isiku menetluskuludeks olid õigusabikulud 742,50 eurot. Kulude kandmise

kohustuse tekkimise kohta ei ole esitatud arvet, kuid on esitatud Elektrilevi OÜ ja Eesti Energia

AS-i vaheline käsundusleping õigusteenuse osutamiseks praeguses haldusasjas ning edukustasu

maksmine, samuti volikiri SV-le. Kaebajalt kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmine on

kooskõlas kohtupraktikaga (Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2020 otsus nr 3-19-1376, p 18),

kuid asja mahtu ja keerukust arvestades tuleb summat vähendada.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

10. X palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega

rahuldada kaebus ning jätta menetluskulud vastustaja kanda. Kaebaja jääb varasemate

seisukohtade juurde.

1) Kuna TLPA 25.01.2021 otsuse vastuvõtmise ajal puudus elektrivarustuse lõplik lahendus,

ei ole selge, kus asub Ehitajate tee 105 kinnistute elektripaigaldise liitumispunkt (see võib

teoreetiliselt asuda ka nt alajaama nr 1339 küljes või vahetus läheduses). 20.12.2019 PT p-s 7

on kindlaks määratud vaid see, et jaotus- ja liitumiskilpi ei saa projekteerida tänavamaale ning

see tuleb paigaldada kinnistule sobivasse asukohta. Kuna liitumispunkt ei ole kindlaks

määratud, pole selge, kas avalik võrk lõpeb alajaamas või mõnes teises kohas. Sellest sõltub,

kas kaabel rajatakse era- või avalikes huvides, s.o kas kohaldub AÕS § 158 lg 1 või § 1581 lg

1. 2) Kaebaja on tõendanud, et valitud maakaabelliini asukoht on vastuolus detailplaneeringuga

DP008070. Sellega määrati maakaabelliini kulgemise kohaks Ehitajate tee 107a kinnistu (PlanS

v.r § 9 lg 2 p 7, PlanS § 126 lg 1 p 4). EhS § 27 lg 4 p 5 alusel saab projekteerimistingimustega

täpsustada maa-alal asuva ehitise teenindamiseks vajaliku ehitise võimalikku asukohta, kuid

mitte seda oluliselt muuta (paigutada teisele kinnistule). Ehitajate tee 105a kinnistu elektriga

varustamiseks alajaamast nr 1339 peab elektrivarustuse maakaabel läbima Ehitajate tee 107a

kinnistut, sest alajaam jääb kinnistu piiridesse. Kaebajal oli õigustatud ootus, et

detailplaneeringuga

DP008070

määratud

asukohta

ei

muudeta

muul

viisil

kui

detailplaneeringuga. Valitud lahendus paneb kaebaja halvemasse olukorda, võrreldes

detailplaneeringus valitud lahendusega.

3) Halduskohus rajas otsuse oletustele, mitte tõenditele ja rikkus uurimiskohustust. Puuduvad

tõendid, sh hinnakalkulatsioonid, et kaebaja pakutud alternatiivid oleksid kallimad ja koormaks

teisi kinnistuomanikke enam kui TLPA 25.01.2021 otsuses valitud lahendus. Kaebaja

omandiõiguse riive on kaalukam kui kolmanda isiku majanduslikud kaalutlused ja mugavus.

Vaidlustatud haldusakt on selles osas oluliste põhjendamispuudustega. Ekslik on halduskohtu

järeldus, et alternatiivse trassi korral tuleks täiendavalt üles kaevata 46,5 m asfalti. Tegelikult

paigaldatakse kaabel puurimise teel ning rajatava kaeviku maksumus ja selle rajamise töömaht

on sama nii asfaldi kui ka haljasala puhul.

4) Kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmine kaebajalt on väär, sest kolmas isik kaitseb

tegelikult oma emaettevõtja (Eesti Energia AS) huve ning otsus on menetluskulude osas

motiveerimata.

11. Tallinna linn palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes varasemate seisukohtade

juurde.

3-21-409

9(13)

12. Elektrilevi OÜ palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes varasemate

seisukohtade juurde.

1) Väär on apellatsioonkaebuse väide, et sundvalduse seadmise ajal ei olnud selge, kus asub

liitumispunkt. 20.12.2019 PT p-s 7 on märgitud, et „jaotus- ja liitumiskilpi tänavamaale mitte

projekteerida, paigaldada need kinnistule sobivasse asukohta“. Vabariigi Valitsuse 14.02.2019

määruse nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ § 26 lg 1 p 2 kohaselt võib

liitumispunkt jaotusvõrguga kuni 1000-voldise pingega liitumise korral mh asuda turuosalise

kinnistul asuvas liitumiskilbis. Praktikas määratlebki liitumispunkti asukoha kinnistule rajatav

liitumiskilp. Seega näeb 20.12.2019 PT sisuliselt ette, et liitumispunkt asub Ehitajate tee 105b

kinnistul, mitte sellest eemal, ja kolmas isik on kohustatud rajama võrguühenduse Ehitajate tee

105b kinnistuni. Ka sundvalduse taotluse asendiplaanil on liitumispunkti asukoht kavandatud

Ehitajate tee 105b kinnisasja piirile.

2) Sundvaldusega hõlmatud tehnovõrgu trass jääb detailplaneeringu DP008070 mõjualast

välja. Kui see on nimetatud detailplaneeringu mõjualas, ei piira seadus tehnovõrgu või -rajatise

asukoha täpsustamist, kui alternatiivne trass on teist kinnisasja vähem koormavam ja

majanduslikult mõistlikum. Väär on ka kaebaja väide, et projekteerimistingimustega ei või

tehnovõrgu asukohta muuta (vt EhS § 27 lg 4 p 5 ja EhS eelnõu 555 SE seletuskiri).

3) Vastustaja ei pidanud kontrollima alternatiivsete trasside rajamise kulusid, sest on üldteada,

et kaabli paigaldamiseks asfaldi üleskaevamine ja taastamine on kallim ning tehniliselt

keerukam kui samade tööde tegemine haljasalal. Trassi valikul pidi arvestama kõigi puudutatud

isikute huvidega.

4) Kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmine kaebajalt on kooskõlas Tallinna

Ringkonnakohtu praktikaga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. X apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus

käsitleb esmalt TLPA 25.01.2021 otsuse õiguspärasust (I), siis menetluskulude

väljamõistmisega seonduvat (II) ning lõpuks jaotab apellatsioonimenetluse kulud (III).

I

14. TLPA 25.01.2021 otsusega seati kaebaja kaasomandis olevale Järveotsa tee 54b

kinnistule sundvaldus 18 m2 suurusele alale. Sundvalduse teostajal on õigus paigaldada

sundvalduse alale maakaabelliinid, et tagada Ehitajate tee 105 kinnistute elektriliitumine.

Ringkonnakohus leiab, et TLPA 25.01.2021 otsusel on formaalseid puudusi, kuid need ei

mõjutanud asja õiget lahendamist, mistõttu ei ole vaidlustatud haldusakti tühistamiseks alust (vt

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58). Ringkonnakohus nõustub selles osas suurema osa

halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid kõiki (HKMS § 201 lg 4).

15. AÕS § 1581 lg 1 ls 1 järgi on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma kinnisasjal

tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on

vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus

tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga

või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. AÕS § 1581 lg 11 ls 1 kohaselt on

tehnovõrk või -rajatis ehitatud avalikes huvides mh juhul, kui selle kaudu osutatakse avalikku

teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb ELTS § 65 lg-s 1 sätestatud kohustus. AÕS § 1581

lg 2 sätestab, et eespool nimetatud talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või

-rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi

3-21-409

10(13)

tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise

vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu

samaväärsesse või halvemasse olukorda. KAHOS § 40 lg 1 järgi seatakse AÕS § 1581 lg-s 1

sätestatud talumiskohustuse kehtestamiseks KAHOS-s sätestatud eeldustel sundvaldus AÕS §

1581 lg-s 11 nimetatud isiku kasuks.

16. Halduskohus leidis õigesti, et sundvalduse seadmine Järveotsa tee 54b kinnistule on

vajalik avalikes huvides AÕS § 1581 lg-te 1 ja 11 tähenduses (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu

17.09.2015 otsus nr 3-14-52398 ja 03.06.2015 otsus nr 3-14-51574; Tartu Ringkonnakohtu

18.01.2018 otsus nr 3-17-460, p 15). Õige pole apellatsioonkaebuse väide, et kuna sundvalduse

seadmise otsustamise ajal ei olnud vastustajale teada Ehitajate tee 105 kinnistute

elektripaigaldise liitumispunkt, oli selgusetu ka see, kas maakaabel ehitatakse era- või avalikes

huvides. Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja § 26 lg 1 kohaselt asub liitumispunkt

jaotusvõrguga kuni 1000-voldise pingega liitumise korral: 1) turuosalisele kuuluva kinnistu

vahetus läheduses; 2) turuosalise kinnistul asuvas liitumiskilbis; 3) turuosalise kinnistul või

kinnistu piiril asuva alajaama jaotusseadmes; 4) hoone liitumiskilbis või 5) turuosalise ja

võrguettevõtja vahel kokkulepitud kohas. 20.12.2019 PT p 7 kohaselt tuli jaotus- ja liitumiskilp

paigaldada Ehitajate tee 105b kinnistule. Kolmas isik on selgitanud, et praktikas määratlebki

liitumispunkti asukoha kinnistule rajatav liitumiskilp ning kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis

annaks aluse selles selgituses kahelda. Ka kolmanda isiku 09.04.2020 sundvalduse seadmise

taotlusele lisatud elektrikaablite asendiplaanil (dtl 57) on liitumispunkti asukoht kavandatud

Ehitajate tee 105b kinnisasja piirile. Seega sai vastustaja arvestada asjaoluga, et liitumispunkt

asub Ehitajate tee 105b kinnistul ning ELTS § 65 lg 1 p-st 1 tuleneva kohustuse täitmiseks peab

kolmas isik rajama võrguühenduse alajaamast nr 1339 kuni Ehitajate tee 105b kinnistuni.

17. Ehitajate tee 105a ja 105b kinnistuid ning lähiala hõlmava detailplaneeringu DP008070

materjalides, sh selle seletuskirjas ega joonistel, ei ole kindlaks määratud nimetatud kinnistute

elektrivarustuse tagamiseks mõeldud maakaabli täpset asukohta. Kindlaks on määratud elektri

liitumiskilbi asukoht (Ehitajate tee 105b kinnistu piiril) ja ühenduse loomise koht (Ehitajate tee

107a kinnistul asuv alajaam nr 1339), kuid puudub joonis või kirjeldus kogu maakaabli trassi

kulgemise kohta alajaamast nr 1339 kuni Ehitajate tee 105 kinnistul asuva liitumispunktini (vt

seletuskirja p 4.7.2, dtl 136; tehnovõrkude joonis, dtl 150). Detailplaneeringu DP008070

tehnovõrkude joonisel ei ole märgitud Järveotsa tee 54b kinnistut ega alajaama nr 1339

asukohta. Ehitajate tee 107a kinnistu, millel alajaam nr 1339 asub, jääb planeeringualale üksnes

Ehitajate tee 105b kinnistu piiri lähedal. Seega puudub alus järeldada, et detailplaneeringuga

DP008070 määrati Ehitajate tee 105 kinnistute elektriliitumist tagava maakaabli asukoht

siduvalt kindlaks selliselt, et see kulgeb üksnes Ehitajate tee 107a kinnistul. Ringkonnakohus

märgib siiski vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele, et kohtupraktikas on peetud võimalikuks

detailplaneeringus määratud tehnovõrkude asukoha täpsustamist rajatise projekteerimise või

ehitamise staadiumis (PlanS v.r § 9 lg 2 p 7 kohta vt Riigikohtu 02.12.2009 otsus nr 3-17-1909,

p 19; PlanS ja KAHOS seoste kohta vrd ka Tallinna Ringkonnakohtu 01.11.2019 otsus nr 3-19-

63, p-d 19–20).

18. Kuna detailplaneering DP008070 (ega ükski muu detailplaneering) ei määratle Ehitajate

tee 105 kinnistute elektrivarustuse tagamiseks vajaliku maakaabli täpset asukohta, vaid selle

põhimõttelise lahenduse ning kavandatav elektripaigaldis läbib mitut kinnisasja, tuli EhS § 83

lg 1 p-st 2 tulenevalt anda elektripaigaldise rajamiseks projekteerimistingimused. 20.12.2019

PT on kehtiv haldusakt, mida kaebaja ei ole vaidlustanud. Kohtule esitatud seisukohtadest ja

tõenditest saab järeldada, et 20.12.2019 PT aluseks olnud taotluse materjalides on

maakaabelliini asukoht ette nähtud samas kohas kui kolmanda isiku 09.04.2020 sundvalduse

seadmise taotlusele lisatud elektrikaablite asendiplaanil ja TLPA 25.01.2021 otsusele lisatud

3-21-409

11(13)

tehnorajatise asukoha plaanil (vt dtl 8, 49, 57, 63, 123–126, 143, 153). Seega ei ole TLPA

25.01.2021 otsus elektrikaablite asukohta puudutavas osas 20.12.2019 PT-ga vastuolus.

19. On tõsi, et TLPA 25.01.2021 otsuse põhjendused maakaabli trassi valiku kohta on väga

napid. Kaebaja on enne sundvalduse seadmise otsustamist ära kuulatud, kuid vastustaja ei ole

vaidlustatud haldusaktis piisavalt selgitanud kaebaja pakutud alternatiivsete trasside

kõrvalejätmise põhjuseid. Eeltoodu ei anna siiski alust TLPA 25.01.2021 otsuse tühistamiseks.

20. KAHOS § 40 lg-test 2–5 saab järeldada, et kui sundvalduse seadmist taotletakse

tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustuse kehtestamiseks, on puudutatud kinnisasjade

omanikega läbirääkimine ja neile projekti tutvustamine eeskätt võrguettevõtja ülesanne. Enne

sundvalduse seadmise taotlemist oli kolmandale isikule teada kaebaja arvamus maakaabli

projekteeritud asukoha kohta, sh kaks kaebaja pakutud alternatiivset trassi (vt skeem, dtl 19;

kaebaja ja OÜ Pluvo esindaja vaheline kirjavahetus, dtl 52–53; OÜ Pluvo elektritööprojekti

kooskõlastuste tabeli p 12, dtl 60). Elektrilevi OÜ põhjendas sundvalduse seadmise taotluses ja

selle lisades (dtl 43 jj), et Ehitajate tee 105 elektriga varustamiseks valitud trass on tehniliselt ja

majanduslikult otstarbekaim. Taotluses on märgitud, et Ehitajate tee 107b kinnistul asuvast

alajaamast nr 1339 kuni Järveotsa tee 54b kinnistuni projekteeritud maakaabelliinid

paigaldatakse olemasolevatesse reservtorudesse. Need reservtorud ongi mõeldud alajaamast

väljuvate kaablite jaoks ja paigaldatud alajaamast Järveotsa tee 54b kinnistuni põhjusel, et

Ehitajate tee 107a kinnistul ei peaks rohkem kaevama. Alternatiivne trass mööda Ehitajate tee

107a kinnistut (kaebaja koostatud kaardil tähistatud sinisega kui variant 1, vt dtl 6) koormaks

seda kinnistut rohkem ja lisaks nõuaks seal asuvas parklas asfaldi üleskaevamist. Kaebaja ei

satuks aga sundvalduse seadmise taotluse põhjenduste kohaselt halvemasse olukorda, sest

tehnorajatise kaitsevöönd tema kinnistul sundvalduse seadmise tõttu ei suureneks. Vastustaja

kuulas kaebaja sundvalduse seadmise menetluses veel kord ära ning kaebaja viitas oma

vastuväidetes juba varem pakutud alternatiivsetele trassidele (dtl 73–76). TLPA nõustus

25.01.2021 otsuses kolmanda isiku taotluse põhjendustega. Sellest saab järeldada, et ka

vastustaja pidas taotluse materjalides näidatud trassi parimaks võimalikuks. Kohtumenetluses

on vastustaja põhimõtteliselt jäänud varasemate kaalutluste juurde, kuigi on neid täiendanud.

Seega on vastustaja kaalutlused kohtulikult kontrollitavad.

21. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et tegemist on asjakohaste kaalutlustega ega

korda selles osas halduskohtu põhjendusi. Halduskohus ei jätnud tähelepanuta mh seda, et

kolmanda isiku taotluses ega TLPA 25.01.2021 otsuses ei ole eraldi põhjendatud kaebaja

pakutud teist alternatiivi (kaardil tähistatud rohelisega kui variant 2, vt dtl 6), kuid märkis

asjakohaselt, et ka see variant on kõrvale jäetud sisuliselt samadel põhjustel: suuremad kulud ja

ebamugavused teistele kinnistuomanikele, samal ajal kui valitud trassi puhul on kaebaja õiguste

riive vähene. Kaebaja ei ole esitanud omalt poolt mingeid täpsemaid selgitusi, arvutusi või

tõendeid, mis lükkaks ümber järelduse, et maakaabli paigaldamine asfaldi alla koos hilisema

asfaldi taastamisega oleks kokkuvõttes oluliselt kallim kui sarnaste kaevetööde tegemine

haljasalal. Samuti ei ole kaebaja selgitanud ega tõendanud, kuidas sundvalduse seadmine

takistab tal oma kinnistu sihtotstarbelist kasutamist. Kaebaja kohtumenetluses pakutud kolmas

alternatiiv ei mõjuta asja lahendamist, sest TLPA 25.01.2021 otsuse õiguspärasust tuleb hinnata

selle andmise aja seisuga (HMS § 54, HKMS § 158 lg 2 teine lause).

22. Eeltoodut arvestades jääb halduskohtu otsuse resolutsiooni p 1 muutmata.

II

23. Halduskohus mõistis kaebajalt osaliselt välja kolmanda isiku menetluskulud. Kaebaja ei

nõustu menetluskulude väljamõistmisega, leides, et kolmanda isiku menetluskulud pole

3-21-409

12(13)

vajalikud ega põhjendatud. Selles osas on apellatsioonkaebus põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Ringkonnakohus ei ole seotud apellatsioonkaebuse õiguslike põhjendustega ning kontrollib

apellatsioonkaebuse lahendamisel vaidlustatud osas otsuse seaduslikkust, lähtudes kõigist asja

lahendamisel olulistest aspektidest (HKMS § 197 lg 2, Riigikohtu 15.01.2014 otsus nr 3-3-1-

71-13, p 13.3).

24. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kolmanda isiku

menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui

vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda (HKMS §

108 lg 8). Menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks on menetluskulude nimekirja

ja kuludokumentide esitamine (HKMS § 109 lg 1). Menetlusosaliste esindajate kulud on

väljamõistetavad, kui menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise kohustus (HKMS § 109

lg 11). Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg

6).

25. Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäid menetluskulud halduskohtus kaebaja kanda.

Elektrilevi OÜ esitas halduskohtule menetluskulude nimekirja ning Elektrilevi OÜ ja Eesti

Energia AS vahelise käsunduslepingu (dtl 163–167). Menetluskulude taotluse järgi on

kolmandal isikul tekkinud kohustus kanda lepingulise esindaja tasu 742,5 eurot (tunnihind 150

eurot). Käsundusleping on sõlmitud esindamiseks praeguses haldusasjas (p 1), õigusabi osutab

Eesti Energia AS-i töötaja (p 2) ning Elektrilevi OÜ tasub kohtuasjas õigusabi esindamise eest

üksnes edukustasu (p 3.1).

26. Ringkonnakohus jääb varasema praktika juurde, mille kohaselt on menetluskulude

väljamõistmisel HKMS-i kohaselt õiguslikult lubatav, kui Elektrilevi OÜ tellib

käsunduslepingu alusel õigusabiteenust Eesti Energia AS-lt (vt Tallinna Ringkonnakohtu

26.01.2018 otsus nr 3-16-2460, p 20; 30.06.2020 otsus nr 3-19-1376, p 18; 31.05.2021 otsus nr

3-20-893, p 17). Praegusel juhul ei ole aga kaebaja ja Eesti Energia AS-i vahel sõlmitud

käsundusleping piisav, et tõendada kulude kandmise kohustuse tekkimist. Praegune vaidlus on

sarnane kontsernisiseses suhtes korraldatud õigusabi osutamisega, milles menetlusosalise

lepinguline esindaja on eeldatavalt saanud tavapärast kuupõhist töötasu teiselt äriühingult, mitte

nn projektipõhist tasu nt käsunduslepingu alusel igas kohtuasjas esindustoimingute tegemise

eest. Sellises olukorras ei saa HKMS § 109 lg-te 1 ja 11 alusel mõista menetlusosalise kasuks

välja menetluskulusid, mille kandmise kohustus ei ole tõendatud arve esitamisega (vt analoogia

korras Riigikohtu 10.02.2016 määrus nr 3-2-1-173-15, p 14). Ka eespool viidatud

käsunduslepingu p 3.4 järgi makstakse õigusteenuse osutajale tasu vastavalt arvele. Kuna

kolmas isik pole halduskohtule arveid esitanud, ei olnud tema õigusabikulude kaebajalt

väljamõistmine põhjendatud (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 31.05.2021 otsus nr 3-20-893, p

17; 23.05.2019 otsus nr 3-17-1791, p 25).

27. Eelneva tõttu tühistab ringkonnakohus osaliselt halduskohtu otsuse resolutsiooni p 2 ja

jätab kolmanda isiku menetluskulud halduskohtus tema enda kanda.

III

28. Kokkuvõttes rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse osaliselt (HKMS § 200 p 3).

Halduskohtu otsuse resolutsiooni p 1 jääb muutmata. Halduskohtu otsuse resolutsiooni p 2 tuleb

tühistada osas, milles kohus mõistis kaebajalt välja kolmanda isiku menetluskulud.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab kolmanda isiku menetluskulud

halduskohtus tema enda kanda.

3-21-409

13(13)

29. Esimese astme menetluskulude jaotus apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu ei

muutu – kokkuvõttes jäävad kõigi menetlusosaliste menetluskulud halduskohtus nende endi

kanda.

30. Kaebaja menetluskulud apellatsioonimenetluses on riigilõiv 15 eurot ja õigusabikulu 540

eurot (sh käibemaks), mille kohta on esitatud arve, s.o kokku 555 eurot. Tallinna linn ei ole

esitanud taotlust menetluskulude hüvitamiseks. Kolmanda isiku apellatsioonimenetluse kuluks

on õigusabikulu 427,50 eurot, mille kohta on esitatud Eesti Energia AS arve. Asja mahtu ja

keerukust ning apellatsioonimenetluse käiku arvestades on nii kaebaja kui ka kolmanda isiku

menetluskulud vajalikud ja põhjendatud.

31. Apellatsioonimenetluses käis põhiline vaidlus TLPA 25.01.2021 otsuse õiguspärasuse

üle ja selles osas jäi apellatsioonkaebus rahuldamata. Vaidlus menetluskulude üle moodustas

ringkonnakohtu hinnangul 20% asja mahust. Seda proportsiooni arvestades tuleb vastustajalt

kaebaja apellatsioonimenetluse kulude katteks välja mõista 20% ehk 111 eurot (HKMS § 108

lg 2) ja kaebajalt kolmanda isiku apellatsiooniastme menetluskulude katteks 80% ehk 342 eurot.

Ülejäänud menetluskulud apellatsiooniastmes jäävad iga menetlusosalise enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)