2-20-2139/53 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Ele Liiv ja Neve Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. aprill 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-2139

Kohtuasi

X hagi Y vastu elatise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21. detsembri 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Y apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

2628 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Senny Pello-Lepik

Hageja seaduslik esindaja C

Kostja Y (isikukood XXXXXXXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Äili Rodi

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 21. detsembri 2020. a otsus osas, millega maakohus

mõistis kostjalt välja elatise ajavahemiku 08.02.2020 – 31.03.2020 eest ja

menetluskulude jaotuse osas. Teha asjas uus otsus, millega jätta hagi vaidlustatud

osas rahuldamata ning jätta menetluskulud poolte enda kanda.

2. Maakohtu otsuse tervikresolutsioon on järgmine:

2.1. Jätta rahuldamata Y taotlus menetluse osaliselt kinniseks kuulutamiseks.

2.2. Jätta rahuldamata Y taotlus nõuda C-lt välja palgalehed alates 2019. a

novembrist ja 2019. aasta tuludeklaratsioon.

2.3. Rahuldada hagi osaliselt.

2.4. Mõista Y-lt X kasuks välja igakuine elatis 292 eurot, kuid mitte vähem kui pool

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, alates 1. aprillist

2020kuni X täisealiseks saamiseni s.o 14. veebruarini 2032.

2-20-2139

2.5. Väljamõistetud igakuine elatis tuleb tasuda iga kuu eest ette hiljemalt elatise

tasumise

kuu

10. kuupäevaks

C

pangakontole

nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX Luminor Bank AS-is (selgitusse märkida „X

elatis“), märkides ära kuu, mille eest elatist tasutakse.

2.6. Elatise maksmisel võtta arvesse Y poolt kohtumenetluse ajal tasutud elatist.

3. Y apellatsioonkaebus rahuldada.

4. Maakohtus kantud menetluskulud jätta poolte enda kanda. Apellatsioonimenetluse

kulud jätta hageja X kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 8. veebruaril 2020 Harju Maakohtule hagiavalduse, ning 17. ja 18.

veebruaril ning 15. mail 2020 selle täpsustused, Y (kostja) vastu elatise saamiseks. Hageja palus

kostjalt välja mõista igakuise elatise alates hagi esitamisest perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-

s 1 sätestatud määras ehk pooles ulatuses Vabariigi Valitsuse kuupalga alammäärast kuni hageja

täisealiseks saamiseni (s.o 14.02.2032).

Lapsega seotud igakuised eluasemekulud on 330 eurot, kulutused toidule 120 eurot ja kulutused

riietele ja jalanõudele on 30 eurot.

Hageja palus määrata, et elatis tuleb tasuda iga kuu 10. kuupäevaks hageja ema C (hageja ema)

arvelduskontole selgitusega „Hageja elatisraha“. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole

ülalpidamiskohustust rikkunud. Kostja, hageja ja hageja seaduslik esindaja elavad ühisel

aadressil alates 2013. aastast. Lapse ema ja kostja kooselu lõppes jäädavalt 2019. aasta lõpus.

Sellele vaatamata elasid nad jätkuvalt ühisel aadressil. Alates 1. aprillil 2020 kolis kostja ühisest

elukohast välja. Kommunaalkulu on vanemad kandnud valdavalt pooleks. Pere muud kulud (sh

2-20-2139

toidukulud) kandis valdavalt kostja. Lapsetoetus makstakse välja lapse emale. Kostja on

tasunud kulusid ka sularahas, samuti andnud sularaha hageja emale.

Kui kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada vaatamata ülalpidamiskohustuse täitmisele, palub

kostja menetluskulud jätta hageja ema kanda. Kostja arvates ei ole õige neid kulusid jätta hageja

kanda, sest tarbetut kohtuskäimist ei ole põhjustanud hageja.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 292

eurot, aga mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, alates

8. veebruarist 2020 kuni X täisealiseks saamiseni s.o 14. veebruarini 2032. Menetluskulud jättis

maakohus kostja kanda, määras kindlaks hageja menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis

kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1472 eurot 40 senti ning viivise menetluskuludelt

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3.1. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja, kes on sündinud XX.XX.XXXX kostja ja C kooselust,

elab koos emaga alates 1. aprillist 2020. Nimetatud kuupäeval kolis kostja poolte ühisest kodust

välja. Pooled ei vaidle vanemate majandusliku võimekuse üle hagejale ülalpidamist anda ega

lapse igakuiste kulude suuruse üle.

3.2. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on hageja ülalpidamiskohustust rikkunud, andes

sellega omakorda hagejale õiguse pöörduda elatishagiga kohtu poole.

3.3. Maakohus tuvastas, et kostja on andnud hagejale ülalpidamist igakuiste maksetega alates

2020. a aprillist. Kostja on maksnud hagejale elatist enamasti kalendrikuu 10. kuupäeval, vahel

päev varem, vahel päev hiljem. Siiski tuleb elatist tasuda vastava kalendrikuu eest ette.

Olukorras, kus ei ole kindlaks määratud kindlat kuupäeva, mil elatisemakse peab olema

laekunud, ei ole last kasvataval vanemal võimalik lapsele tehtavaid kulusid piisavalt planeerida.

3.4. Maakohus analüüsis, kas kostja on hagejale ülalpidamist andnud veebruaris-märtsis 2020.

Alaealise lapse vanem täidab PKS § 100 lg 2 esimese lause järgi lapse ülalpidamise kohustust

elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse

kasvatamises. Kuigi eelduslikult maksab elatist vanem, kes ei ela lapsega koos, ei välista see

säte elatise väljamõistmist vanemalt, kelle juures laps elab. Eelkõige võib lapsel olla elatisenõue

temaga koos elava vanema vastu juhul, kui ta elab ka teise vanemaga (st tal on mitu elukohta

tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 14 lg 2 ja § 15 lg 1 järgi). Seega võib laps esitada hagi elatise

saamiseks vanema vastu, kellega ta elab koos, kui viimane ei täida ülalpidamiskohustust (vt

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 15).

3.5. Vaidlus puudub selles, et eluasemega seonduvad laenumaksed on tasunud hageja, kostja

tasus ainult poole kommunaalkuludest, mistõttu on juba sellest tulenevalt kostja lapse kulusid

eluasemele tasunud vähem, kui on lapsele langev osa. Samuti ei ole kostja tõendanud, et ta

oleks hagi perioodil muid kulusid kui lasteaiaga seonduvad kulud kandnud. Kohus analüüsis

kostja esitatud kaupluste ostutšekke ja leidis, et kostja ei ole tõendanud lapse toidukulu

kandmist.

3.6. Kohus nõustus hageja seisukohaga, et kostja poolt esitatud Exceli tabel kostja kulude osas

hagejale ei ole tõend, kuna selles märgitud kulude seost hagejaga ei ole tõendatud. Seejuures ei

ole tõendatud ka nimetatud tabeliga hageja toidukulude või ka muude hageja põhjendatud ja

vajalike kulude kandmine kostja poolt.

3.7. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning määras need rahaliselt kindlaks. Kohus

mõistis kostjalt välja menetluskulu 1472 eurot ja 40 senti ning menetluskuludelt viivise VÕS §

113 lg 1 sätestatud määras.

2-20-2139

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada 8.02.2020 kuni

31.03.2020 välja mõistetud elatise osas ning jätta selles osas rahuldamata. Kostja vaidlustab ka

menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise. Apellatsioonimenetluse kulud palub apellant

jätta hageja kanda. Alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

4.1. Kostja leiab, et maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme, mis tõi kaasa ebaõige

kohtulahendi tegemise. Kohus on rikkunud selgitamiskohustust ja ei ole sellega täitnud

eelmenetluse ülesandeid (TsMS § 392). Kohus on hagi rahuldanud elatise nõudes perioodi eest

8.02.2020 – 31.03.2020 ja jätnud kostja vastuväited rahuldamata seetõttu, et kostja ei ole

suutnud tõendada hageja vahetut ülalpidamist kostja poolt sel perioodil. Kohus ei selgitanud

eelmenetluses kostjale, et Exceli tabelisse kantud andmed pangakontolt ei ole tõendiks ja need

tuleks ikkagi esitada pangakonto väljavõtetena.

4.2. Apellant vaidlustab elatise väljamõistmist alates 08.02.2020 kuni 31.03.2020. Kohus on

ebaõigesti jätnud kohaldamata PKS § 100 lg 2. Kohtumenetluses ei ole pooled vaielnud selle

üle, et hageja ja kostja elasid koos kuni 01.04.2020, kohus aga jättis selle asjaolu ebaõigesti

arvestamata. Kostja ostis koju endiselt süüa ja tema ostetud söök oli tavapäraselt kättesaadav ja

kasutatav nii hagejale, kui ka teistele. Kostja kandis eluasemega seonduvad kulud kokkuleppel

hageja emaga osaliselt alles alates 2019.a suvest, selle ajani tasus kõik kulud kostja ning hageja

ema ei osalenud kulude kandmises. Kostja tasus hageja lasteaiaga seotud kulud, jätkas endiselt

lapsele riiete ostmist, temaga ühiselt vaba aja veetmist ja kõige sellega seotud kulude kandmist.

4.3. Apellant vaidlustab menetluskulude jaotuse ja suuruse kindlaksmääramise. Apellant leiab,

et arvestades hageja poolt alusetult esitatud tagasiulatuvat nõuet, samuti hageja poolt esitatud

nõuet perioodi eest 8.02.2020 kuni 31.03.2020, mil hageja ja kostja elasid koos ning kostja

andis hagejale vahetut ülalpidamist, samuti asjaolu, et kostja on vabatahtlikult tasunud hagejale

elatist alates 1.04.2020, mil kostja on hageja lahus elav vanem, oleks kohus pidanud kohaldama

menetluskulude jaotamisel TSMS § 162 lg 4 sätteid, mille kohaselt võib kohus jätta kulud

täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle

kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Arvestama peab ka

asjaoluga, et hageja esitas kohtule 20.04.2020. a e-kirja, kus teatas, et nõuab elatist üksnes alates

1.04.2020.a. edasiulatuvalt. Hageja käitumine menetluses on olnud heitlik ja üksnes kostjat

süüdistav , et kostja ei ole nõus võimaldama hagejal vaidlusest väljuda ilma kostja

menetluskulusid hüvitamata.

Vastustaja seisukoht

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 1 alusel vaidlustatud osas tühistada. Apellatsioonkaebus rahuldatakse ja kolleegium

jaotab uuesti menetluskulud maakohtu menetluses jättes need poolte enda kanda ning jätab

apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda.

7. Apellatsiooniastmes vaidlevad pooled selle üle, kas kostja on rikkunud ülalpidamise andmise

kohustust ajavahemikul 8.02.2020 – 31.03.2020. Samuti vaidlevad pooled menetluskulude

jaotuse üle maakohtus.

8. Kohtupraktikas on selgitatud ülalpidamiskohustuse kujunemist lapse vahelduva elukoha

korral. Ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab eeldada, et lahuselav vanem kannab

lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema

2-20-2139

juures viibib. Teisel vanemal on (last esindades) võimalik see eeldus ümber lükata ja tõendada,

et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, peab ka tema lapse igapäevaste vajaduste

rahuldamiseks kulutusi tegema (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19. oktoobri 2015. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15). Kui laps elab lahuselava vanema juures, siis eeldatakse, et

lahuselav vanem katab kulud aja eest, mil laps on tema juures (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 9.

juuni 2017. a otsus tsiviilasas nr 3-2-1-35-17, p-d 23.3-23.4). Lapse vahelduva elukoha

olemasolu hindamisel tuleb lisaks kummagi vanema juures viibitud ajavahemiku pikkusele

arvestada ka muid asjaolusid tuvastamaks, kas lapse vahetu ülalpidamine, tema eest vahetu

hoolitsemine, igapäevaelu tegevuste ja toimingute korraldamine ning muude jooksvate

vajaduste katmine jaguneb vanemate vahel enam-vähem võrdselt või on niisuguse vahetu

ülalpidamise põhiraskus siiski ühel vanematest (Riigkohtu tsiviilkolleegiumi 12. mai 2021. a

otsus tsiviilasjas nr 2-18-6491/96, p 13.2). Lastega seotud püsikulude, nagu sidekulud või kulud

riietele, hügieenitarvetele, koolile või lasteaiale, laagritele, treeningutele, huvialaringidele,

reisidele jms kandmine ei sõltu eeldatavasti sellest, kumma vanema juures laps on (Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 23.4). Ringkonnakohtu

hinnangul on viidatud kohtupraktika seisukohad kohaldatavad ka praeguses olukorras, kus

ajavahemikul 8.02.2020–31.03.2020 elasid lapse vanemad samas elukohas. Kuigi vanemad ei

pruukinud moodustada ühte leibkonda, elasid nad samas elukohas. Kui üks vanematest on esile

toonud, et vaatamata samas elukohas elamisele on vahetu ülalpidamise põhiraskus ühel

vanematest, peab kohus seda väidet hindama ning pooltel on kohustus väidet tõendada.

9. Hageja on menetluses esile toonud, et vaatamata samas elukohas elamisele ajavahemikul

8.02.2020–31.03.2020, oli vahetu ülalpidamise põhiraskus sel ajal hageja emal. TsMS § 231 lg

1 järgi on selle väite tõendamise põhikoormus hagejal ning kostjal on õigus esitada

vastutõendeid hageja väite ümber lükkamiseks. Seejuures ei kehti seisukoht, et kuna hageja

nõuab elatist hagi esitamise ajal kehtinud miinimummääras (PKS § 101 lg 1), ei tule tal

tõendada lapse vajadusi ega nende rahuldamist (üldjuhu kohta vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

22. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Et mõlemad vanemad ja laps elavad

ühises elukohas, oleks ebaõiglane, kui tõendamiskoormus eelistaks üht vanemat üksnes

seepärast, et ta pöördub kohtusse varem.

10. Põhjendamatu on hageja seisukoht, et kuna 2020. a märtsis leppisid pooled kokku, et

apellant tasub hagejale ülalpidamiseks 300 eurot kuus alates 1. aprillist 2020, siis järeldub

sellest, et vaidlusalusel perioodil oli ülalpidamise põhiraskus lapse emal ja lapse kulud olid

sellised, et kostja pidi tasuma vähemalt 300 eurot kuus. Sellise kokkuleppe sõlmimisest ei saa

järeldada, millised olid lapse tegelikud kulud ja kellel oli ülalpidamise põhiraskus. Seda asjaolu

ei ole kostja ka omaks võtnud TsMS § 231 lg 2 mõttes.

11. Järgevalt hindab kohus, kas hageja on tõendanud, et vaatamata samas elukohas elamisele

ajavahemikul 8.02.2020–31.03.2020 oli vahetu ülalpidamise põhiraskus sel ajal hageja emal.

11.1. Hageja tõi esile, et 2020. a. veebruaris olid kommunaalteenused kokku 201 eurot 55 senti

ja märtsis olid kommunaalteenused kokku 180 eurot 6 senti. Kolleegium märgib, et lisaks

hagejale, kostjale ja hageja emale elas majapidamises hageja ema tütar, mistõttu oli hageja osa

kommunaalteenustest ¼ ning sellest 50% pidi maksma kostja. Samuti võib eeldada, et kostja

pidi tasuma enda osa ehk ¼ kuludest. Seega pidi kostja tasuma hageja osa 47 eurot 70 senti ja

enda osa 95 eurot 40 senti, kokku 143 eurot 10 senti.

11.2. 21. veebruaril 2020 kandis kostja hageja emale kommunaalkulude katteks 124 eurot.

Kostja maksekorraldusest nähtub, et 25. märtsil 2020 tasus kostja hageja emale

kommunaalkulud 118 eurot. 25. märtsis 2020 selgitavast e-kirjast nähtub, et kostja määras

kooskõlas VÕS § 88 lg-ga 4, et makse on tasutud kommunaalkulude katteks.

2-20-2139

11.3. Kohus ei nõustu hagejaga, et 21. veebruaril 2020 apellandi tehtud makse ei ole veebruari

ega märtsi eest, vaid 2020. a jaanuarikuu eest, nagu tuleneb nimetatud maksel apellandi enda

poolt märgitud selgitusest „kommunaal jaanuar“. Kuivõrd pooled ei ole vastupidist esile

toonud, tuleb eeldada, et jaanuarikuu kommunaalmaksed muutusid sissenõutavaks 2020. a

veebruaris ja seega on tegemist veebruarikuu ülalpidamiskuludega.

11.4. Et kostja pidi tasuma enda ja hageja eest 143 eurot 10 senti ja tasus tegelikkuses 242 eurot,

tasus ta kommunaalkulusid 98 eurot 90 senti rohkem.

11.5. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 2020. a veebruaris ja märtsis tasus hageja ema

eluasemelaenu makseid kokku 1150 eurot 52 senti. Sellest hageja osa on ¼, millest omakorda

kostja pidi tasuma poole ehk 143 eurot 81 senti. Kostja enda osa oleks 287 eurot 63 senti, kuid

kostja on esile toonud, et ta laenumakseid ei tasunud, kuivõrd soovis need tasaarvestada ning

lahendada poolte vahel käimas olevas teises kohtuvaidluses seltsinguvara jagamise üle.

Kolleegium märgib, et praeguse vaidluse lahendamisel ei ole asjassepuutuv, kas kostja on

tasunud enda osa eluasemekuludest hageja emale.

11.6. Kostja esitas maakohtule 9. veebruaril 2020 maksekorralduse, mille kohaselt ta tasus

hageja sünnipäeva pidamise koha ja kulude katteks 165 eurot. Kostja on esile toonud, et ta tasus

teleteenuste eest Telia Eesti AS-le 9. märtsil 2020 48 eurot 98 senti ja 25. märtsil 2020 48 eurot

98 senti. Seda asjaolu hageja vaidlustanud ei ole ning kohus loeb selle omaks võetuks TsMS §

231 lg 4 järgi.

11.7. Kostja tõendas oma kulutuste kandmist pangakonto väljavõttega Excel formaadis (dtl

136), millele ta on lisanud sularahamaksed. Vastuseks hageja väitele, et tegemist ei ole

tõendiga, märgib kolleegium, et tabel vastab formaalselt TsMS § 272 lg 1 tingimustele.

Tegemist on teabetalletusega, mis on loodud panga veebikeskkonnas. Asjaolu, et kostja on selle

salvestanud formaati, mida on võimalik ise muuta, kahandab küll tõendi usaldusväärsust, kuid

ei tähenda, et kohus ei saa tõendit § 229 kohaselt menetluses hinnata. Pangakonto väljavõttest

nähtub, et veebruarist märtsini 2020 tegi kostja kulutusi toidupoodides 443 euro 73 sendi eest

ning kulutas mänguasja-, elektroonika-, ja spordipoes 456 eurot 51 senti. Kolleegium märgib,

et ei kostja konto väljavõttest ega lisatud tšekkidest ei saa järeldada, millise osa kuludest tegi ta

endale ja millise osa hagejale. Samas on tehtud kulutused toidule arvestatuna inimese kohta

samas suurusjärgus lapse ema kulutustega. Kulutused mänguasja-, elektroonika- ja spordipoes

456 eurot 51 senti on eeldatavasti seotud hagejaga.

11.8. Hageja väitel olid hageja ema kulutused oma leibkonna toidule veebruaris 300 eurot 4

senti ja märtsis 248 eurot 59 senti. Hageja ema kulutused toidule olid mõeldud hagejale, emale

ja ema tütrele eelmisest abielust. Kuigi kõik kulutused ei ole ostutšekkidega vastavusse viidud

ning kõik tšekid ei ole loetavad, on hageja ema esile toodud kulutuste summa usutav ja mõistlik.

Maakohtu menetluses tõi hageja välja, et kulutused hageja toidule on igakuiselt umbes 120

eurot. Selline suurusjärk on eluliselt usutav ja tavapärane. Samas ei saa hageja esitatud tõendite

alusel teha kindlaks, et just hageja ema kandis sel ajal toidukuludest valdava osa ja hageja isa

väiksema osa. Hageja ema esitatud tõenditest ei saa teha järeldusi, kellele ta toitu ostis ning

millises ulatuses tarbis hagejaema toitu ja millises isa toitu.

11.9. Muude kulutuste nagu tervishoid, vaba aeg, transport jt, kandmist ei ole hageja ema esile

toonud, vaid on jäänud selle juurde, et miinimumelatise nõudmisel ei pea hageja kulutusi esile

tooma ega tõendama. Sellele seisukohale on kolleegium varasemalt vastanud ja jääb oma

põhjenduste juurde.

2-20-2139

11.10. Kokkuvõttes sedastab kolleegium, et hageja ei ole tõendanud oma väidet, et vaatamata

samas elukohas elamisele ajavahemikul 8.02.2020 – 31.03.2020 oli vahetu ülalpidamise

põhiraskus sel ajal hageja emal. Kuigi kostja ei tasunud nimetatud ajal eluaseme soetamiseks

võetud pangalaenu, tasus ta ettenähtust suuremas ulatuses kommunaalmakseid ja tegi hageja

emast rohkem kulutusi hageja vabale ajale, mänguasjadele ja sünnipäevale. Hageja toidukulu

osas ei ole hageja tõendanud, et hageja ema oleks kandnud suurema toidukulu kui hageja isa.

Nende asjaolude pinnalt ei saa teha järeldust, et vaidlusaluse kahe kuu jooksul, mil mõlemad

vanemad elasid lapsega koos, oli hageja koormus lapse ülalpidamisele suurem. Seega rahuldas

maakohus põhjendamatult hagi ajavahemiku 8.02.2020 – 31.03.2020 eest.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

12. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis

kõigi seniste menetluskulude jaotuse.

12.1. Kolleegium jätab maakohtus kantud menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi poolte enda

kanda. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ajavahemiku 8.02.2020 – 31.03.2020 eest

nõutava elatise osas ning vaidlustamata jõustus maakohtu otsus osas, millega maakohus mõistis

kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise alates 1. aprillist 2020. Lõpptulemusena rahuldab

kohus hagi osaliselt ja seega tuleb kulud jätta poolte enda kanda.

12.2. Põhjendamatu on hageja väide, et kuna kostja keeldus maakohtu menetluses mõistlikku

kompromissi sõlmimast, tuleb kulud jätta kostja kanda. Hageja esitatud kirjavahetusest

apellatsioonimenetluse ajal (dtl 295 jj) ei saa teha järeldust, et kostja keeldus mõistlikku

kompromissi sõlmimast. Kuigi pooled on erinevatel aegadel pidanud läbirääkimisi

ajavahemiku 8.02.2020–31.03.2020 elatise küsimuses, on see olnud seotud lisatingimustega

ning juba maakohtu menetluse ajaks kujunes olukord, kus menetluskulud olid suuremad kui

selle aja eest nõutav elatis.

12.3. Apellatsioonimenetluse kulud tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta hageja kanda. Kuna

ringkonnakohus lahendab vaidluse maakohtust erinevalt, siis määrab kulud rahaliselt kindlaks

maakohus (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 2. novembri 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-14924, p

21).

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt