2-19-7790/86 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter

Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht 22.04.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-7790

Kohtuasi

X ja Y hagi Z ja C vastu pandiõiguse puudumise

(alternatiivselt pandilepingu tühisuse) tuvastamiseks ja

Z

kohustamiseks

kinnistusraamatu

kannete

parandamiseks nõusoleku andmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 06.09.2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Z ja C määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja I X (isikukood XXXXXXX)

Hageja II Y (isikukood XXXXXXX)

Hagejate lepingulised esindajad vandeadvokaadid Anto

Kasak ja Erik Lepikson

Kostja I Z (isikukood XXXXXXX)

Kostja II C (isikukood XXXXXXX)

Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Maksim

Greinoman

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 06.09.2021 määrus muutmata.

2. Z ja C määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

2-19-7790

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 06.07.2020 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagejate hagi kostjate vastu pandiõiguse

puudumise tuvastamiseks ja kostja I kohustamiseks kinnistusraamatu kannete parandamiseks

nõusoleku andmiseks ning jättis menetluskulud võrdsetes osades kostjate kanda. 26.02.2021

otsusega jättis Tallinna Ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonimenetluse

kulud võrdsetes osades kostjate kanda. 21.06.2021 määrustega jättis Riigikohus kostjate

kassatsioonkaebused menetlusse võtmata.

2. Hagejad esitasid 09.06.2020 ja 09.02.2021 menetluskulude nimekirjad ning 13.08.2021

avalduse

menetluskulude

kindlaksmääramiseks.

Hagejate

menetluskulud

koosnevad

õigusabikuludest 12 600 eurot (koos käibemaksuga) ja riigilõivust 350 eurot. Hagejate

esindajate tunnitasuks on 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Hagejad paluvad kulud

hüvitada koos käibemaksuga. Hagejad paluvad menetluskulud välja mõista 50% ulatuses

hageja I ja 50% ulatuses hageja II kasuks.

3. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejate esindajatel kulunud 21.05.2019 õiguslikuks

analüüsiks ning nõupidamiseks seoses hagi esitamisega 2,5 t; 21.05.2019 hagi koostamiseks

6 t; 21.05.2019 hagi koostamiseks 0,75 t; 22.05.2019 suhtlemiseks kliendiga, kaasuse

täiendavaks õiguslikuks analüüsiks seoses hagi koostamisega, hagi täiendamiseks 1,75 t;

24.05.2019 Harju Maakohtu 23.05.2019 määrusega tutvumiseks ja õiguslikuks analüüsiks,

puuduste kõrvaldamise avalduse koostamiseks 3,5 t; 04.06.2019 kostjate taotlusega

tutvumiseks 0,5 t; 27.06.2019 kostjate 25.06.2019 menetlusdokumendi ja selle lisadega

tutvumiseks ning analüüsiks 1 t; 05.08.2019 õiguslikuks analüüsiks seoses seisukoha

koostamisega ning nõuete täpsustamisega 1,5 t; 05.08.2019 seisukoha koostamiseks 4 t;

06.08.2019 seisukoha koostamiseks 7,25 t; 30.08.2019 kostjate seisukohaga tutvumiseks ja

analüüsiks 0,25 t; 18.09.2019 seisukoha koostamiseks kohtule 4,25 t; 02.10.2019 seisukoha

koostamiseks 1 t; 19.12.2019 nõupidamiseks kliendiga 1 t; 30.01.2020 suhtlemiseks kliendiga

ja päringu koostamiseks kohtule 0,25 t; 07.02.2020 päringule vastusega tutvumiseks ja

analüüsiks 0,25 t; 11.03.2020 kostjate 09.03.2020 menetlusdokumendiga tutvumiseks ja

analüüsiks 0,5 t; 13.03.2020 seisukoha koostamiseks kostjate taotluse suhtes 3,5 t; 18.03.2020

seisukoha koostamiseks seoses hoiustamise regulatsiooniga 3 t; 20.03.2020 seisukoha

koostamiseks kostjate taotluse suhtes 0,75 t; 03.04.2020 C vastuhagi ja selle lisadega

tutvumiseks ja õiguslikuks analüüsiks 1 t; 06.04.2020 seisukoha koostamiseks vastuhagi osas

4 t; 09.04.2020 seisukoha täiendamiseks 0,25 t; 12.04.2020 Z 12.04.2020 taotlusega

tutvumiseks ja õiguslikuks analüüsiks 0,5 t; 27.04.2020 seisukoha koostamiseks 3 t; 04.06.2020

seisukoha koostamiseks 4 t; 08.06.2020 ettevalmistamiseks kohtuistungiks 2 t; 09.06.2020

osalemiseks kohtuistungil (E. L) 0,75 t; 09.06.2020 osalemiseks kohtuistungil (A. K)

0,75 t; 13.07.2020 kohtuotsusega tutvumiseks ja õiguslikuks analüüsiks, nõupidamiseks

kliendiga 1,5 t; 27.08.2020 kostjate apellatsioonkaebusetega tutvumiseks ja õiguslikuks

analüüsiks 0,75 t; 10.09.2020 nõupidamiseks kliendiga seoses apellatsioonkaebuse ja sellele

vastuse koostamisega 1 t; 10.09.2020 vastuse koostamiseks apellatsioonkaebusele 7,75 t;

08.02.2021 ettevalmistamiseks kohtuistungiks 2 t; 08.02.2021 avalduse koostamiseks

menetluskulude kindlaksmääramiseks 1,25 t; 09.02.2021 osalemiseks kohtuistungil

(E. L) 0,5 t; 09.02.2021 osalemiseks kohtuistungil (A. K) 0,5 t.

2-19-7790

4. Kostjad esitasid menetluskuludele vastuväited. Hagejad kasutasid samaaegselt kahe

vandeadvokaadi teenuseid, kuid ei ole põhjendanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 175 lõike 3 eelduste täidetust. Kuivõrd kõik menetlusdokumendid on esitatud mõlema

esindaja poolt on toimunud töö tarbetu dubleerimine. Sellepärast 50% ulatuses on soovitud

menetluskulu hüvitis põhjendamatu. Menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb arvestada ka,

et asjas toimus peamiselt õiguslik vaidlus ja hagejate esindajad esindasid neid ka asjas nr

2-15-8579, olles seega vaidluse asjaoludega tuttavad.

5. 09.06.2020 nimekirja positsioonid nr 1–4 – hagi koostamine kokku 10,5 t – on kostjate

hinnangul põhjendatud 3 t ulatuses. 09.06.2020 nimekirja positsioonid nr 5–10 – puuduste

kõrvaldamisega ja nõude täpsustamisega seotud toimingud kokku 17,25 t – on põhjendamatud.

Arvestades advokaadi tunnitasu suurust on menetlusosaline õigustatud eeldama, et

menetlusdokument vastab nõuetele. Ainult sellisel juhul on esindajatasu põhjendatud. Kostjad

ei saa olla kohustatud hüvitama menetlusdokumendi parandamisest tingitud kulusid. Kuivõrd

hagi tagamise taotlus jäi rahuldamata oli kulu põhjendamatu. 09.06.2020 nimekirja positsioonid

nr 11–13 – kostjate seisukohaga tutvumine ja hagejate seisukoha koostamine kokku 6 t – on

põhjendatud 0,8 t ulatuses, arvestades hagejate seisukoha sisulise osa pikkust 1 lk. 09.06.2020

nimekirja positsioonid nr 14–16 – suhtlemine klientidega ja päringu tegemine kokku 1,5 t – on

tervikuna põhjendamatu. Riigikohus ei pea põhjendatuks nõuda vastaspoole ja advokaadi

vahelise suhtluse kulude hüvitamist (lahend nr 2-18-10073, punkt 22). Kuivõrd ei ole selge, mis

päringuga on tegemist ja kas see oli kuidagi seotud praeguse asjaga, on ka päringuga seotud

kulu põhjendamatu. 09.06.2020 nimekirja positsioonid nr 17–20 – kostja menetluse peatamise

taotluse koostamine ja vastuväited kokku 7,75 t – on põhjendatud 1,75 t ulatuses. 09.06.2020

nimekirja positsioonid nr 21–23 – seisukoht vastuhagi osas kokku 5,25 t – on tervikuna

põhjendamatu, kuivõrd kohus ei võtnud vastuhagi menetlusse vastuhagina, vaid edastas eraldi

menetlusse. Seega on tegemist teise kohtuasja menetluskuluga. 09.06.2020 nimekirja

positsioonid nr 24–26 – seisukoha koostamine kokku 7,5 t – on põhjendatud 2 t ulatuses,

kuivõrd seisukoht uusi väiteid ei sisaldanud. 09.06.2020 nimekirja positsioon nr 28 –

kohtuistungiks ettevalmistumine 3,5 t – on põhjendatud 1,5 t ulatuses. Ringkonnakohtu

menetluses 1,25 t avalduse koostamine menetluskulude kindlaksmääramiseks on liialdatud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Harju

Maakohus

rahuldas

06.09.2021

määrusega

hagejate

menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse osaliselt ning mõistis kostjalt I hageja I kasuks välja

menetluskulud 2781 eurot ja hageja II kasuks 2781 eurot ning mõistis kostjalt II hageja I kasuks

välja menetluskulud 2781 eurot ja hageja II kasuks 2781 eurot. Kohus kohustas kostjaid tasuma

hagejatele ka väljamõistetud menetluskuludelt viivist seadusjärgses määras. Kohus jättis

rahuldamata hagejate avalduse 2226 euro ulatuses.

7. Toimikust ja kohtute infosüsteemist nähtub, et hagejad tasusid riigilõivu 22.05.2019

hagiavalduse esitamisel 300 eurot, 22.05.2019 hagi tagamise taotluse esitamisel 50 eurot,

06.08.2019 hagi täpsustamisel 300 eurot, 06.08.2019 hagi tagamise taotluse esitamisel 50 eurot

ja 18.09.2019 hagi tagamise taotluse esitamisel 50 eurot. Kohus leidis, et hagejad on tõendanud

riigilõivu tasumist 750 euro ulatuses ning see kuulub kostjatelt väljamõistmisele.

8. Hagejad paluvad kostjatelt välja mõista õigusabikulud 12 600 eurot. Kohus leidis, et hagejate

esindajate toiminguid saab pidada põhjendatuks osaliselt, lähtudes esitatud dokumentide

mahust, sisust ning toimingute vajalikkusest. Hagejate menetluskulude nimekirja kohaselt

kulus esindajatel 21.–22.05.2019 õiguslikuks analüüsiks, nõupidamiseks seoses hagi

esitamisega, hagi koostamiseks, suhtlemiseks kliendiga ja hagi täiendamiseks kokku 11 t.

2-19-7790

Võttes arvesse tsiviilasja asjaolusid, hagiavalduse sisu, mahtu, selle lisasid ning asjaolu, et

kohus on 03.06.2019 määrusega keeldunud hagi osaliselt menetlusse võtmisest, pidas kohus

hagejate esindajate eelnimetatud toiminguid põhjendatuks 9 t ulatuses. Kohus arvestas, et

nimetatud toimingud sisaldasid ka hagejatega suhtlemise ajakulu, mis on kohtu hinnangul

vajalik ja põhjendatud.

9. Hagejate 24.05.2019 toiminguid seoses Harju Maakohtu 23.05.2019 määrusega tutvumise ja

õigusliku analüüsi ning puuduste kõrvaldamise avalduse koostamisega (3,5 t) pidas kohus

põhjendatuks 2,5 t ulatuses, võttes arvesse 24.05.2019 menetlusdokumendi sisu. Seoses kostjate

vastuväitega, et hagis puuduste kõrvaldamisega seotud toimingud ei ole põhjendatud, märkis

kohus, et peab hagi täpsustamisega seotud toiminguid 2,5 t ulatuses põhjendatuks, kuna kohus

kohustas hagejaid 23.05.2019 määrusega kõrvaldama määruses osundatud puuduseid ning

hagejatel tuli kohtunõudele vastata.

10. 04.06.2019 kostjate taotlusega tutvumise ajakulu (0,5 t) pidas kohus põhjendatuks 0,25 t

ulatuses, võttes arvesse kostjate 04.06.2019 menetlusdokumendi sisu ja asjaolu, et tegemist oli

sisuliselt 1 lk pikkuse menetlusdokumendiga.

11. Hagejate 27.06.–06.08.2019 toiminguid kostjate 25.06.2019 menetlusdokumendi ja selle

lisadega tutvumiseks ning analüüsiks, õiguslikuks analüüsiks seoses seisukoha koostamise ja

nõuete täpsustamisega ning seisukoha koostamiseks (13,75 t) pidas kohus põhjendatuks 11,75

t ulatuses, võttes arvesse kostjate esitatud hagivastuse ja hagejate 06.08.2019 seisukoha sisu ja

mahtu. Kohus pidas põhjendatuks ka hagejate esindajate nõuete täpsustamisega seotud ajakulu,

kuivõrd TsMS § 206 lõike 1 kohaselt on hagejatel õigus menetluses oma nõuet suurendada,

samuti esitada täiendavaid nõudeid.

12. Kostjad leidsid, et hagejate esindajate 30.08.–02.10.2019 toiminguid (6 t) saab pidada

põhjendatuks üksnes 0,8 t ulatuses, võttes arvesse, et hagejate seisukoha sisuline osa on 1 lk.

Kohus märkis, et hagejate menetluskulude nimekirja kohaselt kulus esindajatel 30.08.2019 ja

18.09.2019 kostjate seisukohaga tutvumiseks ja analüüsiks ning seisukoha koostamiseks kokku

4,5 t. Samuti kulus esindajatel 02.10.2019 seisukoha koostamiseks 1 t. Seega on hagejate

esindajad perioodil 30.08.–02.10.2019 teinud toiminguid 5,5 t ulatuses ning esitanud 2

menetlusdokumenti. Kohus pidas põhjendatuks hagejate esindajate 30.08.2019 ja 18.09.2019

toiminguid 4,5 t ulatuses, võttes arvesse 18.09.2019 menetlusdokumendi sisu ja mahtu.

Hagejate 02.10.2019 menetlusdokumendi koostamise kulu on põhjendatud 0,75 t ulatuses,

võttes arvesse menetlusdokumendi mahtu ning asjaolu, et hagejad täpsustasid 02.10.2019

menetlusdokumendis üksnes hagi tagamise taotluse sõnastust.

13. Hagejate esindajate 30.01.2020 kliendisuhtluse ja päringu koostamise (0,25 t) ning

07.02.2020 päringule vastusega tutvumise ja analüüsi (0,25 t) toiminguid pidas kohus

põhjendatuks kokku 0,25 t ulatuses võttes arvesse, et toimikust nähtuvalt ei esitanud päringut

kohtule hagejate lepingulised esindajad ning vastus päringule oli sisuliselt 2 lauset pikk.

14. Hagejate

11.–20.03.2020

toiminguid

kostjate

09.03.2020

menetlusdokumendiga

tutvumiseks ja analüüsiks ning seisukoha koostamiseks (7,75 t) pidas kohus põhjendatuks 6 t

ulatuses, võttes arvesse taotluse ja hagejate seisukoha sisu ja mahtu.

15. Hagejate 03.–09.04.2020 toiminguid seoses vastuhagi ja selle lisadega tutvumise ja

õigusliku analüüsiga ning seisukoha koostamise ja täiendamisega (5,25 t) ei pidanud kohus

põhjendatuks, kuivõrd kohus on 13.04.2020 määrusega andnud vastuhagi Harju Maakohtu

2-19-7790

kantseleisse üldkorras eraldi hagina ümber jagamiseks ega ole küsinud hagejatelt seisukohta.

02.04.2020 esitatud hagiga seoses kantud menetluskulud ei ole seotud käesoleva tsiviilasjaga.

16. Hagejate 08.02.2021 toimingut menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamiseks

(1,25 t) pidas kohus põhjendatuks 0,75 t ulatuses, võttes arvesse, et hagejate 08.02.2021

menetluskulude nimekiri kattus suuremas osas 09.06.2020 maakohtu istungil esitatud

menetluskulude nimekirjaga.

17. Kostjad on esitanud vastuväited, et hagejate õigusabikulud on põhjendamatud rahuldamata

jäetud hagi tagamise taotluste koostamise osas. Kohus märkis, et peab põhjendatuks ka

22.05.2019 ja 06.08.2019 hagi tagamise taotluste koostamise ajakulu, kuna hagi siiski tagati.

Ka Tallinna Ringkonnakohus on 26.02.2021 otsuse punktis 52 selgitanud, et menetluskulude

jaotamisel kehtib põhimõte, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kulude

kandmine hõlmab ka kulusid, mis seonduvad selliste menetluslike õiguskaitsevahendite

rakendamisega, milles vaidluse kokkuvõttes võitnud pool ei olnud edukas. Selline kulu on ka

hagi tagamise taotlusega seotud kulu, kui taotlus jäi menetluse alguses rahuldamata, kuid hiljem

rahuldati. Kuna hagejate hagi rahuldati, jättis maakohus õigesti kõik menetluskulud võrdsetes

osades kostjate kanda. TsMS § 169 lõige 3 võimaldab küll kohtul erandina kaaluda võimalust

jätta menetluse tulemusest sõltumata rahuldamata jäänud taotlusega seotud menetluskulud

taotluse esitanud isiku kanda, kuid praegusel juhul ei ole see põhjendatud, kuna hagi siiski

tagati.

18. Kohus märkis seoses kostjate vastuväitega, et kohus peab antud juhul põhjendatuks ka

klientidega suhtlemise ajakulu, kuna esindajal tuleb menetluses järgida esindatava huve. Kohtu

hinnangul ei ole esindajatel võimalik osutada menetluses õigusabi esindatavatega suhtlemata.

19. Samuti on kostjad esitanud vastuväite, et esindajate toimingud perioodil 12.04.– 04.06.2020

on põhjendatud üksnes 2 t ulatuses, kuivõrd hagejate seisukoht ei sisaldanud uusi väiteid.

Hagejate menetluskulude nimekirja kohaselt kulus esindajatel 12.04.2020 ja 27.04.2020 Z

12.04.2020 taotlusega tutvumiseks ja õiguslikuks analüüsiks ning seisukoha koostamiseks 3,5

t ning 04.06.2020 seisukoha koostamiseks 4 t. Kohtu hinnangul on hagejate esindajate

27.04.2020 ja 04.06.2020 seisukohtade koostamisega seotud kulud kokku 7,5 t ulatuses

põhjendatud, võttes arvesse kostjate esitatud taotluste sisu ja tõendeid ning hagejate esitatud

seisukohti. Hagejate esindajate 27.04.2020 ja 04.06.2020 menetlus-dokumendid on

asjakohased ning nende koostamise ajakulud vastavad hagejate esindajate nimetatud ajakulule.

20. Kohtu hinnangul on ülejäänud hageja esindajate toimingud põhjendatud, arvestades

toimingute vajalikkust, esitatud dokumentide sisu, mahtu, nendes sisalduvaid õiguslikke

probleeme ning esitatud lisasid. Hagejate esindajate menetlusdokumendid on olnud

asjakohased ja argumenteeritud ning ülejäänud hagejate dokumentide koostamise ajakulud

vastavad hagejate esindajate nimetatud ajakulule. Seejuures leidis kohus, et dokumentide

koostamise ajakulud ei ole hagejate esindajate poolt dubleeritud. Kohus pidas põhjendatuks ka

hagejate esindajate istungiks ettevalmistumise ajakulu märgitud ulatuses. Seoses kostjate

vastuväitega, et põhjendatud on arvestada ainult ühe esindaja ajakulu, märkis kohus, et peab

põhjendatuks mitme esindaja kasutamist, kuivõrd tsiviilasi on keskmisest keerukam ja

mahukam. Samuti olukorras, kus hagejad oleksid kasutanud eraldi lepingulisi esindajaid, tuleks

kostjatel hüvitada mõlema hageja lepingulise esindaja kulud. Eeltooduga pidas kohus

põhjendatuks hagejate esindajate toiminguid ja nendeks kulunud aega kokku 61,75 t ulatuses.

21. Hagejad nõuavad menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Kuivõrd hagejate

esindajad on kinnitanud, et hagejad ei ole käibemaksukohuslased ega saa tekkinud

2-19-7790

menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada, tuleb menetluskulud välja mõista koos

käibemaksuga.

22. Hagejate esindajate tunnitasu 140 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna

raamidesse.

23. Arvestades, et hagejate esindajate töötunnid on põhjendatud mahus 61,75 t tunnihinnaga

168 eurot (koos käibemaksuga), on hagejate esindajate õigusabiteenuse kulud 10 374 eurot

(koos käibemaksuga). Hagejad on käesolevas asjas kokku kandnud menetluskulusid 11 124

eurot, millest 10 374 eurot on õigusabiteenuse kulud ja 750 eurot riigilõiv.

24. Kuivõrd kohtud on jätnud menetluskulud võrdsetes osades kostjate kanda, tuleb mõlemalt

kostjalt hagejate kasuks välja mõista menetluskulud 5562 eurot (11 124/2). Hagejad on

13.08.2021 menetlusdokumendis palunud menetluskulud välja mõista võrdsetes osades. Seega

tuleb kostjalt I mõlema hageja kasuks välja mõista 2781 eurot (5562/2) ja kostjalt II mõlema

hageja kasuks välja mõista 2781 eurot (5562/2).

25. Hagejad on esitanud ka TsMS § 177 lõikele 4 vastava taotluse, mille kohus rahuldas.

Määruskaebus

26. Kostjad esitasid määruskaebuse, milles kostja I palub tühistada maakohtu määruse osas,

millega on temalt mõistetud välja rohkem kui 375 eurot iga hageja kasuks ning kostja II palub

määruse tühistada osas, millega on temalt mõistetud välja rohkem kui 375 iga hageja kasuks.

27. Maakohus ületas määruse tegemisel diskretsioonipiire ning rikkus TsMS § 174 lõiget 1 ja

§ 175 lõiget 1. Kostjad ei vaidlusta, et kumbki hageja pidi tasuma hagi esitamisel riigilõivu 300

eurot. Samuti ei vaidlusta kostjad 18.09.2019 hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõivu 50 eurot

väljamõistmist, sest selle tulemusena tegi maakohus 03.10.2019 hagi tagamise määruse, mida

kostjad ei vaidlustatud. Muus osas, st summas 100 eurot, on riigilõivu väljamõistmine

põhjendamatu, kuna see oli tasutud hagi tagamise taotlustelt, mida kohus ei rahuldanud. Seega

ei olnud tegu vajaliku ja põhjendatud kuluga.

28. Selleks, et esindajakulu oleks TsMS § 175 lõike 3 järgi põhjendatud, peab tegemist olema

erakordselt keeruka asjaga (nt Tallinna Ringkonnakohtu määrus nr 2-16-18953, punkt 15).

Maakohus ei tuvastanud, et asi oleks erakordselt keeruline või et esines muu erandlik asjaolu.

Praegune asi ei olnud keeruline ning vaidlust faktiliste asjaolude üle sisuliselt ei olnud. Seetõttu

ei saa pidada põhjendatuks menetluskulude hüvitamist suuremas ulatuses kui ühe esindaja

kulude katteks. Kostjad ei nõustu, et dokumentide koostamise ajakulud ei ole esindajate poolt

dubleeritud. Advokatuuriseaduse (AdvS) § 40 lõikest 2 järeldub, et kui vandeadvokaat on

menetlusdokumendile alla kirjutanud, kas üksi või koos teise vandeadvokaadiga, on

vandeadvokaat põhjalikult tutvunud kohtuasjaga, konkreetse dokumendi koostamise aluseks

oleva positsiooniga, menetlusdokumendi projektis olevate argumentidega ning on teinud ka

tarvilikud muudatused, parandused ja täiendused enne asjaomasele menetlusdokumendile

allkirja andmist. Kohus ei ole tuvastanud ning keegi menetlusosalistest ei ole ka väitnud

vastupidise esinemist. Öeldu tähendab, et kui menetlusdokumendile on alla kirjutanud 2

vandeadvokaati või kui istungil esindab isikuid 2 vandeadvokaati, on töö täielikult dubleeritud.

Kohtu väide, et kui hagejad oleks kasutanud eraldi lepingulisi esindajaid, tuleks kostjatel

hüvitada mõlema hageja lepingulise esindaja kulud, on hüpoteetiline.

2-19-7790

29. Esindajate õigusabitoimingute põhjendatuse osas jäid kostjad varasemate seisukohtade

juurde. Kostjad ei nõustu, et hagi koostamise kulud on põhjendatud 9 t ulatuses, põhjendatud

ajakuluks on 3 t. Samuti jäävad kostjad seisukoha juurde, et nad ei ole kohustatud hüvitama

menetlusdokumendi parandamisest tingitud kulusid ega põhjendamatuks osutunud taotluse

koostamise kulu. Nõuete täpsustamine ei ole tingitud kostjatest, vaid sellest, et esialgsed nõuded

olid ebatäpsed. Kohtu nõudmiseta menetlusdokumente esitama ei pea. Seetõttu on väärad ka

vaidlustatava määruse punktid 28 ja 32, sest kohus ei nõudnud hagejate seisukohta kostjate

vastusele ja seega puudus hagejatel tarvidus kostjate seisukohta analüüsida. Antud

menetluskulu põhjendatud ei ole.

30. Ülejäänud menetlustoimingute osas maakohus seisukohti ei põhjendanud, piirdudes

trafaretse tekstiga, mida TsMS ei luba. Kuivõrd kostjad esitasid hagejate menetluskuludele

vastuväite, pidi kohus TsMS § 177 lõikest 6 lähtudes oma seisukohta põhjendama. Tallinna

Ringkonnakohus on 05.01.2021 määruse nr 2-17-7795 punktis 9 selgitanud, et toimingute

puhul, mille osas maakohtu määrusest ei nähtu, millistel kaalutlustel maakohus on konkreetset

toimingut pidanud põhjendatuks ja vajalikuks, ei saa ringkonnakohus kontrollida, kas

maakohus on diskretsiooni piiridest väljunud või mitte, ja kontrollib ise nende toimingute ning

neile kuulunud aja põhjendatust ja vajalikkust. Sellepärast paluvad kostjad kontrollida

ülejäänute menetluskulude põhjendatust, arvestades nende 16.06.2020 vastuväites ja Tallinna

Ringkonnakohtu 09.02.2021 protokollis (lk-l 2) esitatud seisukohti.

Menetlusosaliste seisukohad

31. Hagejad vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.

Menetluse edasine käik

32. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lõike 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

33. TsMS § 659 ja § 651 lõike 1 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja I vaidlustab

määrust osas, milles kohus mõistis temalt välja iga hageja kasuks menetluskulud 375 eurot

ületavas osas (s.o kokku 750 eurot) ning kostja II samuti osas, milles kohus mõistis temalt välja

iga hageja kasuks menetluskulud 375 eurot (s.o kokku 750 eurot). Seega osas, milles kohus

luges hagejate menetluskulud kokku 1500 euro (750+750) osas põhjendatuks, samuti osas,

milles maakohus jättis hagejate menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt

rahuldamata, on määrus jõustunud (TsMS § 466 lõige 3).

34. Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 06.09.2021 määrus on õige ja määruskaebuse

väited ei anna alust selle muutmiseks või tühistamiseks vaidlustatud osas. Vastavalt TsMS §-le

659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb maakohtu määrus jätta vaidlustatud osas muutmata ja

määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja

TsMS §-st 659 ja § 654 lõikest 6 tulenevalt neid ei korda.

35. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175

lõike 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on

korduvalt väljendanud seisukohta, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

2-19-7790

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine, sh nii lepingulise esindaja tunnihind kui

menetlustoimingutele kuluva aja hindamine, on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema

astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Seega on

kohtule antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks

võimalus leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu

kaalutlusotsustust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire.

Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele

piiratuks. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus hagejate õigusabikulude vajalikkuse

ja põhjendatuse hindamisel (sh nii menetlustoiminguteks kulunud aja kui ka esindaja tunnitasu

osas), arvestades menetlusdokumentide mahtu ja menetluse käiku, õiglane ja põhjendatud.

Lisaks märgib kolleegium, et praegusel juhul määras menetluskulud kindlaks asja menetlenud

kohtunik, mistõttu põhineb arusaam kulude vajalikkusest ja põhjendatusest kohtu isiklikul

siseveendumusel, mitte vaid tsiviilasja materjalidega formaalsel tutvumisel. Vastuseks kaebuse

väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

36. Kaebuses leitakse, et maakohus mõistis põhjendamatult kostjatelt välja rahuldamata jäänud

hagi tagamise taotlustega seonduva riigilõivu ja õigusabikulud. Ringkonnakohus märgib,

rahuldamata jäänud taotlustega saab kohus TsMS § 169 lõike 3 järgi arvestada menetluskulude

jaotamisel, kuid praeguses menetluskulude kindlaksmääramise etapis ei saa kulude jaotust

enam vaidlustada. Maakohus on õigesti viidanud asjas tehtud Tallinna Ringkonnakohtu

26.02.2021 otsusele, mille punktis 52 hagi tagamise taotlustega seotud kulude jaotamist

käsitleti ning leiti, et praegusel juhul on põhjendatud jätta kõik kulud kostjate kanda.

Ringkonnakohus lisab, et kui tegemist on ilmselgelt õiguslikult perspektiivitute taotluste või

menetlusdokumentidega, mis on esitatud nt üksnes menetluse venitamise eesmärgil, on kohtul

võimalik ka TsMS § 175 lõike 1 alusel jätta vastavad kulud välja mõistmata. Praegusel juhul ei

ole tegemist ühegi viidatud olukorraga ning sellistele asjaoludele ei ole ka määruskaebuses

tuginetud. Üksnes sellest, et taotlus jäi rahuldamata, ei saa eeltoodud asjaolusid järeldada.

Tsiviilkohtumenetluses kehtib oluline põhimõte, mille kohaselt reeglina peab pool, kelle

kahjuks otsus tehakse, hüvitama vastaspoolele menetluskulud. Seega kannab kaotaja pool ka

menetluslike taotluste, mis jäävad rahuldamata, kulude kandmise riski, v.a kui esinevad

eeltoodud erandlikud asjaolud.

37. Kolleegium ei nõustu kaebuse seisukohaga, et mitme esindaja kasutamine on põhjendatud

ainult erakordselt keeruka vaidluse puhul. Seadusest ega Riigikohtu praktikast sellist põhimõtet

ei tulene. TsMS § 175 lõike 3 järgi hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud

kulutused, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Mitme

esindaja kasutamise põhjendatuse hindamine menetluse keerukusest lähtuvalt on maakohtu

kaalutlusotsustus ning antud juhul on maakohus vastavat otsustust piisavalt põhjendanud.

Ringkonnakohus nõustub hagejate vastuses määruskaebusele esiletooduga, et käesoleva asi on

olnud võrdlemisi mahukas ja detailiderohke, samuti on asjas käsitletud mitmeid olulisi ja

keerukaid õiguslikke küsimusi, mille lahendamisel oli põhjendatud mitme esindaja kaasamine.

Põhjendamatu on käsitlus, et 2 advokaadi poolt dokumendi allkirjastamisest saab järeldada töö

dubleerimist. Ka dokumentide koostamise jm õigusabitoimingute ajakulu ei viita töö

dubleerimisele, vaid tegemist on ühe esindaja mõistliku ajakuluga.

38. Maakohus on põhjendanud seisukohta, miks peab hagis puuduste kõrvaldamisega seotud

toimingute ja nõuete täpsustamisega seotud ajakulu osaliselt põhjendatuks. Kolleegium nõustub

hagejate vastuses kaebusele märgituga, et antud juhul kohustas kohus puuduste kõrvaldamise

määruses hagejaid täpsustama oma nõudeid ning esitama täiendavad põhjendused. Seega vajas

esialgne hagi täiendamist, mitte muutmist. Kuivõrd kokkuvõttes hagi rahuldati, olid nii esialgne

hagi kui puuduste kõrvaldamise menetlusdokument vajalikud, et menetlusega jätkata ja jõuda

2-19-7790

tulemuseni. Seejuures tuleb arvestada, et maakohus on vastavate toimingute ajakulu ka

vähendanud.

39. Kaebuses on leitud, et maakohus on määruse punktides 28 ja 32 vääralt lugenud

põhjendatuks kulu menetlusdokumentide eest, mille esitamist kohus ei nõudnud.

Ringkonnakohtu hinnangul on kaebuse väited ekslikud. Vaidlustatud määruse punktis 28

käsitles kohus vastuhagiga seotud kulusid ja luges need täies ulatuses põhjendamatuks, kuna

need kulud ei ole seotud käesoleva menetlusega. Määruse punktis 32 käsitles kohus hagejate

esindajate toiminguid perioodil 12.04–04.06.2020, mis seondusid kostja I 12.04.2020

taotlusega kohtuotsuse täitmise viisi kindlaksmääramiseks ning kostja I 28.05.2020 ja

29.05.2020 taotlustega tõendite vastuvõtmiseks. Toimiku materjalidest nähtuvalt on kohus

20.04.2020 kirjaga küsinud hagejate seisukohta kostja I 12.04.2020 taotlusele ning 01.06.2020

kirjaga küsinud seisukohta kostja I 28. ja 29.05.2020 taotlustele. Seega on väär kostjate väide,

et hagejad esitasid kõnealused seisukohad kohtu nõudmiseta.

40. Vastuseks kaebuse väitele, et menetlustoimingute osas, mida kohus pidas täies mahus

põhjendatuks, piirdus kohus TsMS-i nõuetele mittevastava trafaretse tekstiga, märgib

kolleegium järgmist. Seadusest ega kohtupraktikast ei tulene, et kohus peaks iga põhjendatuks

peetud toimingut eraldi analüüsima ja detailselt põhjendama, miks see on põhjendatud.

Vaidlustatud määrusest nähtuvalt on kohus õigusabitoimingute ja neile kulunud aja

põhjendatusele hinnangu andmisel arvestanud toimingute vajalikkust, esitatud dokumentide

sisu ja mahtu, nendes sisalduvaid õiguslikke probleeme ja esitatud lisasid, dokumentide

asjakohasust ja argumenteeritust. Eeltoodust järeldub, et maakohus on kõigi õigusabitoimingute

vajalikkust ja põhjendatust analüüsinud ja hinnanud, tuues välja kaalutlused oma vastava

hinnangu andmisel. Ebavajalik ja vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega oleks iga

põhjendatuks peetud toimingu juures need kaalutlused eraldi välja tuua. Ekslik on

määruskaebuse väide, et kuivõrd kostjad esitasid vastuväite, pidi kohus oma seisukohta TsMS

§ 177 lõike 6 järgi põhjendama. Viidatud säte käsitleb menetluskulude kindlaksmääramist

kirjeldava ja põhjendava osata määrusega, millise olukorraga praegusel juhul tegemist ei ole.

Ringkonnakohus selgitab, et menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse

hagita menetluse sätteid, millest lähtuvalt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste

ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (TsMS § 477 lõige 5). Seega peab kohus

kulude põhjendatust ja vajalikkust hindama sõltumata teise poole vastuväidetest. Praegusel

juhul ongi maakohus seda teinud, sh arvestanud kostjate vastuväiteid ja neile vajalikus ulatuses

ka vastanud. Ringkonnakohus märgib, et dokumentide koostamise ja õigusteenuse osutamise

põhjendatust ja vajalikkust ei saa hinnata tuginedes üksnes teise menetlusosalise hinnangule.

Lisaks nõustub kolleegium vastuses kaebusele märgituga, et kostjad ei ole kaebuses ka

selgitanud, millest lähtuvalt peavad põhjendatuks menetluskulusid määrani, mis ei ületaks 375

eurot kostja kohta kummagi hageja kasuks.

41. TsMS § 178 lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid.

42. TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)