2-21-251/19 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter

Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht 22.04.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-251

Kohtuasi

Alliku Kaubandus OÜ kaebus kohtutäitur Risto Sepa

(Sepp) otsusele täiteasjas nr 027/2020/2056

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 23.07.2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Alliku Kaubandus OÜ ja kohtutäitur Risto Sepa

määruskaebused

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Alliku Kaubandus OÜ (registrikood 14988943),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Liis Könn

Puudutatud isik I Tallinna kohtutäitur Risto Sepp

(registrikood 14117651)

Puudutatud isik II (sissenõudja) Kinnisvaravalduse AS

(registrikood

10434202),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Arsi Pavelts

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 23.07.2021 määrus osas, milles kohus jättis avaldaja

maakohtumenetlusega seotud menetluskulud osaliselt (s.o õigusabikulud) tema

enda kanda, samuti menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas (s.o

resolutsiooni punktid 5 ja 6).

2. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta avaldaja maakohtus kantud

menetluskulud tervikuna kohtutäituri kanda. Muus osas jätta maakohtu määrus

muutmata.

3. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

3.1. Rahuldada Alliku Kaubandus OÜ kaebus kohtutäitur Risto Sepa 28.12.2020

otsusele täiteasjas nr 027/2020/2056.

2-21-251

3.2. Tühistada Tallinna kohtutäitur Risto Sepa 28.12.2020 otsus täiteasjas nr

027/2020/2056 ning järgmised täiteasjas nr 027/2020/2056 tehtud otsused ja

toimingud:

2.2.1 06.11.2020 täitetoimingud;

2.2.2 07.11.2020 valduse vastuvõtmise ja üleandmise akt;

2.2.3 12.11.2020 kohustava täitmise akt ja sunniraha määramise hoiatus.

3.3. Jätta Alliku Kaubandus OÜ maakohtus kantud menetluskulud kohtutäitur

Risto Sepa kanda.

3.4. Jätta Kinnisvaravalduse AS-i ja kohtutäitur Risto Sepa maakohtus kantud

menetluskulud nende endi kanda.

4. Alliku Kaubandus OÜ määruskaebus rahuldada.

5. Kohtutäitur Risto Sepa määruskaebus jätta rahuldamata.

6. Jätta Alliku Kaubandus OÜ määruskaebuse menetlemisega seotud Alliku

Kaubandus OÜ menetluskulud võrdsetes osades kohtutäitur Risto Sepa ja

Kinnisvaravalduse AS-i kanda.

7. Jätta

Alliku

Kaubandus

OÜ

määruskaebuse

menetlemisega

seotud

Kinnisvaravalduse AS-i ja kohtutäitur Risto Sepa menetluskulud nende endi kanda.

8. Jätta kohtutäitur Risto Sepa määruskaebuse menetlemisega seotud kõigi

menetlusosaliste menetluskulud kohtutäitur Risto Sepa kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast ringkonnakohtu määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Avaldaja esitas 07.01.2021 Harju Maakohtule kaebuse, milles palub tühistada kohtutäitur

Risto Sepa 28.12.2020 otsus täiteasjas nr 027/2020/2056. Samuti palub avaldaja tühistada

järgmised täiteasjas tehtud otsused ja toimingud: 06.11.2020 täitetoimingud, 07.11.2020

valduse vastuvõtmise ja üleandmise akt, 12.11.2020 kohustava täitmise akt ja sunniraha

määramise hoiatus.

2. Kaebuse kohaselt on avaldaja kinnistu Instituudi tee 132, Saue vald (edaspidi ka kinnistu)

omanik. 23.10.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-14222 kohaldas kohus avaldaja suhtes

järgnevaid hagi tagamise abinõusid: a) keelata avaldajal anda kinnistu esimesel korrusel asuva

kaubanduspinna suurusega 1200 m2 valdust üle kolmandale isikule (resolutsiooni punkt 2.1);

b) keelata avaldajal anda kinnistu esimesel korrusel asuva kaubanduspinna 1200 m2 osas

korraldusi ja juhiseid ning sõlmida kokkuleppeid, mis piiravad või välistavad kaubanduspinna

2-21-251

valduse üleandmise Kinnisvaravalduse AS-le (resolutsiooni punkt 2.2); c) keelata avaldajal

kinnistu käsutamine ja kanda kinnistusraamatusse kinnistu käsutamist keelav keelumärge

Kinnisvaravalduse AS-i kasuks (resolutsiooni punkt 2.3); d) anda kohtutäiturile õigus võtta

enda valdusesse kinnistu esimesel korrusel asuv kaubanduspind 1200 m2 (lisa 2 plaanil

viirutatud ala) (resolutsiooni punkt 2.6); e) lubada kohtutäituril kaubanduspinnale

ligipääsemiseks ja enda valdusesse võtmiseks avada kõiki hoone uksi ja lukke ning eemaldada

muid takistusi (resolutsiooni punkt 2.7). 06.11.2020 helistas kohtutäitur avaldaja juhatuse

liikmele seoses kaubanduspinna valduse ülevõtmisega. Avaldaja selgitas täiturile, et on

ruumide otsese valduse 07.07.2020 sõlmitud üürilepingu alusel üle andnud Demarone Trading

OÜ-le, saates pärast kõne lõppu ka üürilepingu. Avaldaja palus täituril kaubanduspinnale

sisenemiseks mitte jõudu kasutada ja vara lõhkuda ega kahju tekitada ning pakkus, et saadab

kohale ehitaja, kes saaks võtmetega ukse avada. 06.11.2020 kell 16:08 sisenes täitur

kaubanduskeskusesse ja võttis pinna valduse üle. 12.11.2020 edastas täitur avaldajale valduse

ülevõtmise akti ning kohustava täitmise akti, milles tegi hoiatuse sunniraha määramiseks juhul,

kui avaldaja rikub määruse resolutsiooni punkte 2.1–2.2.

3. 16.11.2020 esitas avaldaja kaebuse kohtutäituri õigusvastasele tegevusele valduse

ülevõtmisel ja kohustava täitmise akti tegemisel ning täiendas kaebust 30.11.2020. Kohtutäitur

jättis 28.12.2020 otsusega kaebuse rahuldamata.

4. Kohtule esitatud kaebuses leidis avaldaja kokkuvõtlikult järgmist. Kaubanduspinna valduse

ülevõtmine oli õigusvastane. Täitedokument ei ole selge ega võimalda täitmist, täitur oleks

pidanud keelduma määruse täitmisest. Määruses ei ole nimeliselt märgitud määruse adressaate,

täitur ei saa määrust täita anonüümsete kolmandate isikute suhtes. Määruse resolutsiooni

punktis 2.6 (kaebuses ekslikult märgitud 2.7) on viidatud plaanile, mida tegelikkuses määrusele

lisatud ei ole. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) ega täitemenetluse seadus (TMS) ei

võimalda lugeda kohtumääruse (täitedokumendi) osaks selliseid eraldiseisvaid dokumente, mis

pärinevad muudest allikatest. Seega puudus kohtutäituril seadusest tulenev alus viia läbi

täitetoiminguid. Täitur ei koostanud täitmisteadet ega andnud tähtaega vabatahtlikuks

täitmiseks. Valduse jõuga ülevõtmine oli ebaproportsionaalne, eriti võttes arvesse, et täitur ei

teavitanud eelnevalt avaldajat täitetoimingust. Kohustava täitmise akt ja sunniraha hoiatus on

õigusvastased. Kuivõrd avaldajale täitmisteadet kätte ei toimetatud, ei saa lugeda täitemenetlust

alanuks ja kõik toimingud on seetõttu alusetud. Täitedokumendist jääb arusaamatuks, millised

oleksid väidetavad keelu rikkumise olukorrad, mis annaks kohtutäiturile alust määrust sundtäita

või väidetava rikkumise korral sunniraha nõuda. Ebaselge määruse alusel ei ole võimalik

sunniraha määrata. Igal juhul puudus alus sunniraha hoiatuse tegemiseks, TMS §-s 261

sätestatud aluseid ei esine.

Puudutatud isikute seisukohad

5. Sissenõudja palus jätta kaebuse rahuldamata, nõustudes kohtutäituri 27.12.2020 otsuses

esitatud põhjendustega ning märkides täiendavalt järgmist.

6. Avaldaja kaebuses esitatud taotlused on osaliselt ebaselged ning arusaamatud, mh jääb

osaliselt arusaamatuks, milliseid kohtutäituri toiminguid avaldaja on vaidlustanud, samuti on

avaldaja taotlused vastuolulised. Kuna TMS § 218 järgi saab maakohtule esitada üksnes

kaebuse kohtutäituri otsuse peale, siis ei saa kaebaja esitada kaebuse resolutsiooni punktis 2

märgitud taotlusi. Kaebuse aluseks olevatest asjaoludest ei nähtu, kuidas rikub avaldaja enda

väitel kohtutäituri tegevus avaldaja õigusi osas, mis puudutab kohtutäituri poolt

kaubanduspinna valduse ülevõtmist. Väärad on ka kaebaja väited, et kohtutäitur on hagi

tagamise määruse täitmisel ja kaubanduspinna enda valdusse võtmisel rikkunud

2-21-251

menetlusnorme. Hagi tagamise määrus on selge, ühemõtteline ja täidetav. Kohustava täitmise

akt ja sunniraha hoiatus on õiguspärased.

7. Kohtutäitur ei esitanud kaebuse osas seisukohta.

Maakohtu määrus ja põhjendused

8. Harju Maakohus rahuldas 23.07.2021 määrusega avaldaja kaebuse kohtutäituri Risto Sepa

28.12.2020 otsusele täiteasjas nr 027/2020/2056 ja tühistas kohtutäitur Risto Sepa 28.12.2020

otsuse täiteasjas nr 027/2020/2056 ning järgmised täiteasjas tehtud otsused ja toimingud:

06.11.2020 täitetoimingud, 07.11.2020 valduse vastuvõtmise ja üleandmise akt, 12.11.2020

kohustava täitmise akt ja sunniraha määramise hoiatus. Kohus jättis avaldaja poolt avalduselt

tasutud riigilõivu kohtutäituri kanda ja menetlusosaliste ülejäänud menetluskulud nende endi

kanda ning mõistis kohtutäiturilt avaldaja kasuks menetluskuluna välja riigilõivu 15 eurot koos

viivisega.

9. Vaidlus puudub järgnevates asjaoludes, mille kohus luges TsMS § 231 lõigete 2 ja 4 alusel

tuvastatuks:

• avaldaja on kinnistu Instituudi tee 132, Saue vald omanik;

• 23.10.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-14222 kohaldas kohus avaldaja suhtes

järgnevaid hagi tagamise abinõusid:

a) keelata avaldajal anda kinnistu esimesel korrusel asuva kaubanduspinna suurusega

1200 m2 valdust üle kolmandale isikule (resolutsiooni punkt 2.1);

b) keelata avaldajal anda kinnistu esimesel korrusel asuva kaubanduspinna 1200 m2

osas korraldusi ja juhiseid ning sõlmida kokkuleppeid, mis piiravad või välistavad

kaubanduspinna valduse üleandmise Kinnisvaravalduse AS-le (resolutsiooni punkt

2.2);

c) keelata avaldajal kinnistu käsutamine ja kanda kinnistusraamatusse kinnistu

käsutamist keelav keelumärge Kinnisvaravalduse AS-i kasuks (resolutsiooni punkt

2.3);

d) anda kohtutäiturile õigus võtta enda valdusesse kinnistu esimesel korrusel asuv

kaubanduspind 1200 m2 (lisa 2 plaanil viirutatud ala) (resolutsiooni punkt 2.6);

e) lubada kohtutäituril kaubanduspinnale ligipääsemiseks ja enda valdusesse

võtmiseks avada kõiki hoone uksi ja lukke ning eemaldada muid takistusi

(resolutsiooni punkt 2.7);

• nende ruumide otsene valdus on 07.07.2020 sõlmitud üürilepingu alusel üle antud

Demarone Trading OÜ-le;

• 06.11.2020 kell 16:08 sisenes täitur kaubanduskeskusesse ja võttis kaubanduspinna

valduse üle. 12.11.2020 edastas täitur avaldajale valduse ülevõtmise akti ning

kohustava täitmise akti, milles tegi hoiatuse sunniraha määramiseks juhul, kui avaldaja

rikub määruse resolutsiooni punkte 2.1-2.2;

• 16.11.2020 esitas avaldaja kaebuse kohtutäituri õigusvastasele tegevusele valduse

ülevõtmisel ja kohustava täitmise akti tegemisel ning täiendas kaebust 30.11.2020;

• 28.12.2020 otsusega jättis kohtutäitur kaebuse rahuldamata.

10. Kohtutäitur tegi kaevatava otsuse 28.12.2020, kohtule on kaebus esitatud 07.01.2021, seega

TMS § 218 lõike 1 mõttes tähtaegselt.

11. Kohus nõustus avaldajaga, et Harju Maakohtu 23.10.2020 määruse resolutsiooni punkt 2.6

ei olnud selge ega täidetav. Formaliseerituse printsiibist lähtuvalt saab kohtutäitur täita selget

2-21-251

resolutsiooni ega saa seda asuda parandama või tõlgendama. Kuivõrd määruse punkt 2.6 viitas

plaanile ning plaani ei olnud lisatud, ei olnud nimetatud punkti osas määrus täidetav. Selle tõi

esile ka ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-19-14222 05.02.2021 tehtud määruse punktis 25.

12. Kuna punkt 2.6 ei olnud täidetav, ei saanud kohtutäitur täitetoiminguid läbi viia. Kohus

tühistas kohtutäituri 28.12.2020 otsuse. Samuti tühistas kohus 06.11.2020 täitetoimingud ja

07.11.2020 valduse vastuvõtmise ja üleandmise akti, kuivõrd need seondusid määruse punkti

2.6 täitmisega. TMS § 217 võimaldab esitada kaebuse nii kohtutäituri otsuse kui ka tegevuse

peale.

13. Samuti tuleb tühistada 12.11.2020 kohustava täitmise akt. Nimetatud akt käsitleb Harju

Maakohtu 23.10.2020 määruse resolutsiooni punktides 2.1-2.2 rakendatud abinõusid.

Ringkonnakohtu 05.02.2021 määrusega on 23.10.2020 hagi tagamise määrus tühistatud ka

nimetatud abinõude osas, mistõttu on kohtutäituri akt muutunud tagajärjetuks. Lisaks on

täitemenetlus lõpetatud käesoleva menetluse ajal. Kohus ei nõustunud siiski, et sunniraha

määramise hoiatust ei oleks tohtinud teha. Kuna TMS § 183 võimaldab määrata sunniraha ka

siis, kui võlgnik rikub kohustust toimingust hoiduda ning sunniraha määramise eelduseks on

selle eest hoiatamine, ei ole hoiatamine iseenesest väär tegevus.

14. Kohtule teadaolevalt on täitemenetlus lõpetatud käesoleva menetluse ajal, mistõttu ei ole

otstarbekas piirduda üksnes 28.12.2020 otsuse tühistamisega ja kohustada kohtutäiturit kaebust

läbi vaatama. Seda arvestades rahuldas kohus avalduse täies ulatuses.

15. Kuna avaldus kuulub rahuldamisele, ei pidanud kohus vajalikuks analüüsida kõiki

menetlusosaliste esitatud argumente. Kohus märkis siiski, et avaldaja ei ole oma seisukohtades

arvestanud sellega, et täitmisel oli hagi tagamise määrus, mille eesmärk oli olukorra säilitamine,

mitte vara realiseerimine või mõni muu lõplikke tagajärgi toov tegevus. Kohtu hinnangul ei

takista hagi tagamise määruse täitmist see, kui määruses ei ole nimeliselt kirjas isik, kelle

valdusest saab kohtutäitur asja enda valdusesse võtta, kuna määruses oli viidatud igaühele, kelle

valduses pind on. Samuti ei nõustunud kohus sellega, et täitur pidanuks andma vabatahtliku

täitmise tähtaja, kuna see ei ole kooskõlas hagi tagamise kiire rakendamise vajaduse ning hagi

tagamise eesmärgiga (olukorra säilitamine). Õiguskirjanduses on leitud, et hagi tagamisel on

analoogia korras kohaldatavad need TMS-i sätted, mis ei ole vastuolus hagi tagamise

eesmärgiga või mille osas puuduvad TsMS-s erinormid (V. Kõve jt (koost).

Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, Juura 2017, lk 683).

16. Menetluskulude jaotamisel lähtus kohus TsMS § 172 lõigetest 1 ja 10. Avaldaja on palunud

jätta menetluskulud kohtutäituri kanda. Kohus ei pidanud põhjendatuks jätta menetluskulusid

täies ulatuses kohtutäituri kanda. Kohtutäiturile esitati täitmiseks viivitamata täitmisele kuuluv

hagi tagamise kohtumäärus, mis on täitedokument. Samuti oli kohtutäituril kohustus toiminguid

teha vastavalt tol ajal kehtinud hagi tagamise määrusele. Kohtutäiturile saab ette heita, et

olukorras, kus kohtumääruse resolutsioon ei olnud selge, asus kohtutäitur määrust täitma. Kuna

kohus rahuldas avalduse, jääb riigilõiv kohtutäituri kanda. Menetlusosaliste õigusabikulud jättis

kohus menetlusosaliste endi kanda, kuna kõigi kulude avaldaja kanda jätmine ei ole õiglane

põhjusel, et avaldus rahuldatakse ning teisalt ei ole õiglane jätta kõiki kulusid ka sissenõudja

või kohtutäituri kanda, kuna lahend tehakse avaldaja huvides.

17. Avaldaja on tasunud kooskõlas riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lõikega 10 avalduse esitamisel

riigilõivu 15 eurot, mille kohus mõistis välja kohtutäiturilt avaldaja kasuks. Samuti tuleb tasuda

viivist väljamõistetud menetluskuludelt (TsMS § 177 lõige 4). Kuna ülejäänud menetluskulud

jäid menetlusosaliste endi kanda, ei määranud kohus neid rahaliselt kindlaks.

2-21-251

Avaldaja määruskaebus

18. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada määruse osas, millega jäeti

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ja jäeti välja mõistmata avaldaja kulud ning teha

tühistatud osas uus määrus, millega jätta avaldaja menetluskulud kohtutäituri kanda.

Määruskaebemenetluse kulud palub avaldaja jätta puudutatud isikute kanda.

19. Maakohus kohaldas valesti TsMS § 172, lähtudes ekslikult selle lõike 1 esimesest lausest,

mis on mõeldud kohaldamiseks ühe menetlusosalisega asjades, kus avaldaja osaleb menetluses

üksi ja asjas ei ole n-ö võitjaid ega kaotajaid. Maakohus pidanuks kulude jaotuse määramisel

lähtuma TsMS § 172 lõike 1 teisest lausest. Mitme menetlusosalisega hagita menetluse puhul

on üldreegliks, et menetluskulud jäetakse isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti. Praegusel

juhul ei esine ühtegi asjaolu, mis õigustaks menetluskulude välja mõistmata jätmist puudutatud

isikutelt, kelle kahjuks määrus tehti. Kohtupraktikas jäävad kulud täituri kanda.

Menetluskulude avaldaja kanda jätmine on ebaõiglane, kuna kaebuse esitamise on põhjustanud

kohtutäitur algatades täitemenetluse omamata selleks kehtivat täitedokumenti, ja sissenõudja,

kes täitemenetluse algatamist taotles. Kohtutäitur ei ole kaebusele vastu vaielnud, seega tuleb

lugeda, et ta on nõustunud nii kaebusega kui selles esitatud menetluskulude väljamõistmise

taotlusega.

Puudutatud isiku I määruskaebus

20. Kohtutäitur esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse, jätta avaldaja

kaebus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

21. Maakohus ei selgitanud, millega kohtutäitur rikkus menetlusnormi ega toonud esile selle

kohta seaduslikke aluseid. Kohtutäitur jäi varasemate seisukohtade juurde, et täitedokumendi

resolutsioonis puudus ebaselgus ning täidetud oli ka TsMS § 442 lõike 5 teises lauses märgitud

eeldus, mille kohaselt pidi resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse

tekstita. Täitedokumendi resolutsioonis nimetatud plaan (lisa 2) oli lisatud hagi tagamise

avaldusele ja sissenõudja esitatud plaan ühtis kohtumääruse teinud kohtuniku 22.12.2020

esitatud plaaniga. Puudus vaidlus, et kohtutäitur võttis ära õige valduse (kaubanduspinna).

Täitedokument oli kohtutäiturile täitmiseks selge.

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

22. Kohtutäitur ja avaldaja vaidlesid teineteise kaebusetele vastu ja palusid jätta need

rahuldamata. Sissenõudja toetas kohtutäituri kaebust ja vaidles avaldaja kaebusele vastu.

23. Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need TsMS § 663 lõike 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

24. Ringkonnakohus leiab, et kohtutäituri määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta

rahuldamata TsMS § 657 lõike 1 punkti 1 ja § 659 alusel. Avaldaja määruskaebus on

põhjendatud ja vaidlustatud maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lõike 2 alusel tühistada osas,

milles maakohus jättis avaldaja menetluskulud (v.a riigilõiv) tema enda kanda.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse ja jätab avaldaja maakohtus kantud

menetluskulud tervikuna kohtutäituri kanda. Kuivõrd maakohus määras kindlaks avaldaja

menetluskulud üksnes osaliselt, s.o riigilõivu osas, tuleb määrus ka menetluskulude

2-21-251

kindlaksmääramise ja väljamõistmise osas tühistada. Maakohtul tuleb menetluskulud tervikuna

TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras kindlaks määrata. Muus osas jääb maakohtu määrus

muutmata. Ringkonnakohus jaotab määruskaebemenetluse kulud. Vastavalt TsMS § 654

lõikele 22 esitab ringkonnakohus määruse tervikresolutsiooni.

25. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määrust TsMS § 651 lõike 1 järgi

koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kohus on asja

lahendamisel seotud kaebuse piiridega. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, milles

maakohus jättis sissenõudja menetluskulud tema enda kanda. Vaidlustamata osas on maakohtu

määrus TsMS § 466 lõike 3 järgi jõustunud.

26. Ringkonnakohus käsitleb esmalt kohtutäituri määruskaebust avalduse sisulise rahuldamise

põhjendatuse osas ning seejärel avaldaja ja kohtutäituri määruskaebusi menetluskulude jaotuse

peale.

27. Kohtutäituri määruskaebuse põhjenduste kohaselt leidis maakohus vaidlustatud määruses

vääralt, et täitedokumendiks olnud Harju Maakohtu 23.10.2020 määruse resolutsiooni punkt

2.6 ei olnud selge ja täidetav. Kohtutäitur leiab, et täitedokument oli selge ning et ta täitis seda

õigesti. Kolleegium nende väidetega ei nõustu.

28. Puudub vaidlus, et Harju Maakohtu 23.10.2020 määruse resolutsiooni punktiga 2.6 anti

kohtutäiturile õigus võtta enda valdusesse Saue vallas Instituudi tee 132 asuva hoone esimesel

korrusel asuv kaubanduspind, mis on markeeritud lisaks 2 oleval plaanil viirutatud alana.

Samuti puudub vaidlus, et ühtegi lisa kõnealusel määrusel tegelikult ei olnud. Täitemenetluses

kehtiva formaliseerituse põhimõtte kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks

esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima

materiaalõiguslikke asjaolusid (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-132-07, punkt 11;

3-2-1-110-16, punkt 16). Tulenevalt täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest ei saa

kohtutäitur kontrollida ega tõlgendada täitedokumendi sisu ning seda tuleb täita sõnastuses,

nagu see on kohtulahendis või muus täitedokumendis kirjas (vt nt Riigikohtu lahendid nr

3-2-1-52-07, punkt 11; 3-2-1-110-16, punkt 16; 3-2-1-63-17, punkt 32).

29. Praegusel juhul pidi kohtutäitur määruse täitmiseks tegelema täitedokumendi sisu

kontrollimise ning tõlgendamisega. Maakohus tuvastas, et kohtumäärusele ei olnud lisatud

selles viidatud plaani. TsMS § 442 lõike 5 teise lause järgi peab kohus otsuse resolutsiooni

formuleerima selliselt, et otsus oleks üheselt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita.

Määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut (TsMS § 463 lõige 2). Juhul kui kohus

rikub TsMS § 442 lõikes 5 nimetatud kohustust, ei saa kohtutäitur formaliseerituse põhimõttest

tulenevalt asuda kohtu viga parandama. Kohtutäitur on määruskaebuses esile toonud, et

kõnealune plaan oli lisatud hagi tagamise avaldusele ja sissenõudja esitatud plaan ühtib hagi

tagamise määruse teinud kohtuniku 22.12.2020 esitatud plaaniga. Kolleegium nõustub avaldaja

vastuses kaebusele esiletooduga, et kohtutäituril puudus alus seostada sissenõudja täitmiseks

esitatud plaani kohtumääruses viidatud plaaniga. Lisaks märgib avaldaja õigesti, et tähtsust ei

oma ka täituri ja kohtuniku hilisem kirjavahetus seoses määruses viidatud plaaniga.

Täitetoimingute õiguspärasust tuleb hinnata täitetoimingute tegemise aja seisuga. Eeltoodust

tulenevalt leidis maakohus õigesti, et Harju Maakohtu 23.10.2020 määruse resolutsiooni punkt

2.6 ei olnud selge ega täidetav, mistõttu ei olnud põhjendatud selle aluses täitetoimingute

läbiviimine.

2-21-251

30. Määruskaebuste esitajad vaidlevad ka menetluskulude jaotuse üle. Avaldaja leiab, et tema

maakohtus kantud menetluskulud tulnuks jätta täies ulatuses kohtutäituri kanda ning kohtutäitur

leiab, et menetlusega seonduvad kulud tulnuks jätta avaldaja kanda.

31. TsMS § 172 lõige 1 näeb ette, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle

huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite

või tõendi. Riigikohus on leidnud, et menetluskulude jaotamisel saab TsMS § 172 lõike 1 teise

lause alusel jagada kulud menetlusosaliste vahel õigluse alusel (vt nt lahend nr 3-2-1-87-14,

punkt 29). TsMS § 172 lõike 1 teise lause kohaldamine on kohtu diskretsiooniotsus ja kõrgema

astme kohus saab sellesse sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (Riigikohtu

lahend nr 3-2-1-176-16, punkt 27). Ringkonnakohus leiab, et menetluskulude jaotuse üle

otsustades ei kohaldanud maakohus õigesti kaalutlusõigust ja ületas diskretsiooni piire.

32. Menetluskulude jaotus sõltub üldjuhul asja lahendamise tulemusest. Kohtukulude jaotamise

regulatsiooni eesmärgiks on panna kohtukulude kandmise kohustus kohtuvaidluse kaotanud

poolele. Riigikohus on leidnud, et mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul

õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti. TsMS § 172 lõike 1

esimest lauset on otstarbekas kohaldada juhul, mil hagita menetluses selle iseloomu tõttu peale

avaldaja teisi menetlusosalisi ei ole, nt registriasjad, lapsendamise menetlus vms (Riigikohtu

lahend nr 3-2-1-42-08, punkt 18). Kolleegium nõustub avaldajaga, et praegusel juhul puuduvad

sellised asjaolud, mis võimaldaksid jätta avaldaja menetluskulud vaidluse kaotanud osaliselt

välja mõistmata. TsMS § 172 lõike 1 teisest lausest ja lõikest 10 tulenevalt kannab avaldaja

menetluskulud kohtutäitur, kui kohus avalduse rahuldab.

33. Maakohus leidis, et praegusel juhul oli ebaõiglane jätta menetluskulud täies ulatuses

kohtutäituri kanda. Ringkonnakohus leiab, et avaldajat puudutavas osas ei ole see seisukoht

õige. Sealjuures ei kaalunudki maakohus võimalust jätta üksnes avaldaja menetluskulud

kohtutäituri kanda, vaid põhjendas, miks ei ole põhjendatud kõigi menetluskulude jätmine

avaldaja, kohtutäituri või sissenõudja kanda. Ringkonnakohus märgib, et täitemenetluse

algatamise otsustab kohtutäitur ning kui täitedokument ei ole sundtäidetav (praegusel juhul

puudus kohtulahendi lisa ehk plaan, mille alusel sai hagi tagamise määrust täita), oli

kohtutäituril võimalik keelduda täitetoimingu tegemisest. Juhul, kui kohtutäitur võtab täitmisele

ebaselge täitedokumendi, peab ta selle pinnalt tekkinud vaidlusega seotud kaebaja (avaldaja)

kulud kandma. Praegusel juhul puuduvad sellised ebaõiglusele viitavad asjaolud, mis

õigustaksid maakohtu seisukohta. Samale arvamusele on Tallinna Ringkonnakohus jõudnud ka

sarnaste asjaoludega vaidluses 10.02.2022 tehtud jõustunud määruses tsiviilasjas nr 2-21-107

(punktis 15).

34. Eeltoodust tulenevalt jääb kohtutäituri määruskaebus menetluskulude jaotuse osas

rahuldamata ning avaldaja määruskaebus kuulub rahuldamisele. Avaldaja maakohtus kantud

menetluskulud jäävad tervikuna kohtutäituri kanda.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

35. TsMS § 171 lõikest 1 lähtudes jäävad kohtutäituri määruskaebuse menetlemisega seotud

kõik menetlusosaliste menetluskulud kohtutäituri kanda, kuivõrd määruskaebus jäi

rahuldamata. Avaldaja määruskaebus rahuldati, mistõttu on ringkonnakohtu hinnangul

põhjendatud jätta avaldaja määruskaebuse osas avaldaja menetluskulud TsMS § 171 lõike 1 ja

§ 172 lõike 1 teise lause järgi võrdsetes osades puudutatud isikute kanda. Kohtutäituri ja

2-21-251

sissenõudja menetluskulud, mis seonduvad avaldaja määruskaebusega, jäävad nende endi

kanda.

36. Kuivõrd maakohus avaldaja menetluskulusid (v.a riigilõiv) rahaliselt kindlaks ei määranud,

siis ei tee seda ka ringkonnakohus. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

pärast käesoleva määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras (TsMS § 174 lõige

4).

(allkirjastatud digitaalselt)