2-21-9952/30 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 21. aprill 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2- 21-9952

Kohtuasi

X ja ALANDIA KV OÜ hagi AS Süda Maja (pankrotis)

vastu võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks

tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 3. märtsi 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X ja ALANDIA KV OÜ apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hagejad X (isikukood XXXXXXXXXXX) ja ALANDIA

KV OÜ (registrikood 10432226), lepingulised esindajad

vandeadvokaat Triinu Hiob ja advokaat Gerda Raag

Kostja AS Süda Maja (pankrotis) (registrikood 10927962),

pankrotitoimkonna esimees Klen Laus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X ja ALANDIA KV OÜ 4. aprilli 2022. a apellatsioonkaebus Harju Maakohtu

3. märtsi 2022. a otsuse peale tsiviilasjas nr 2-21-9952 Tallinna Ringkonnakohtu

menetlusse võtmata.

2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud X ja ALANDIA KV OÜ kanda. AS-il Süda

Maja

(pankrotis)

ei

ole

apellatsioonimenetluses

tekkinud

hüvitatavaid

menetluskulusid.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

2-21-9952

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja I, võlausaldaja I) ja ALANDIA KV OÜ (hageja II, võlausaldaja II) esitasid 21.

juunil 2021 Harju Maakohtule AS Süda Maja (pankrotis) (kostja, võlgnik) vastu hagi, milles

palusid tunnistada kehtetuks võlausaldajate üldkoosolekul 9. juunil 2021 vastuvõetud otsuse

mitte teha pankrotihaldurile ettekirjutust 2013–2020. a majandusaasta aruannete koostamiseks

ja aktsionäride üldkoosolekule kinnitamiseks esitamiseks ning otsuse mitte teha

pankrotihaldurile ettekirjutust võlgnikule kuuluva kinnisasja müügiga alustamiseks ja

enampakkumise korraldamiseks.

1.1. Hagiavalduse kohaselt kuulutas Harju Maakohus 17. detsembri 2013. a määrusega välja

võlgniku pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Toomas Saarma (haldur). Hagejad on võlgniku

võlausaldajad, kellel on võlgniku vastu nõudeid 427 112 euro ulatuses, lisaks on hageja I

võlgniku aktsionär.

Hageja I esitas 16. novembril 2020 võlausaldajate üldkoosolekule kaebuse pankrotihalduri

tegevuse peale, sest haldur ei olnud korraldanud kohaselt võlgniku vara müüki ega võlgniku

raamatupidamist, st rikkus majandusaasta aruannete koostamise ja esitamise kohustust. Hageja

I palus üldkoosolekul teha haldurile ettekirjutuse Ameerikanurga kinnisasja müügiga

alustamiseks ja enampakkumise korraldamiseks ning võlgniku 2013.–2019. aasta

majandusaasta aruannete koostamiseks ja üldkoosolekule kinnitamiseks esitamiseks.

9. juunil 2021 toimus võlausaldajate üldkoosolek (nõuete kaitsmise koosolek), mille päevakorra

p 2 raames vaadati läbi hageja I kaebust. Üldkoosolek võttis häälteenamusega vastu järgmised

seaduse vastased ja võlausaldajate huve kahjustavad otsused:

-

mitte teha pankrotihaldurile ettekirjutust Süda Maja 2013.–2020. a majandusaasta

aruannete koostamiseks ja aktsionäride üldkoosolekule kinnitamiseks esitamiseks

(I otsus). Hagejad hääletasid ettekirjutuse tegemise poolt (kokku 5280 poolthäält),

teised võlausaldajad hääletasid ettekirjutuse tegemise vastu (362 020 vastuhäält);

-

mitte teha pankrotihaldurile ettekirjutust Süda Majale kuuluva kinnisasja müügiga

alustamiseks ja enampakkumise korraldamiseks (II otsus). Hagejad hääletasid

ettekirjutuse tegemise poolt (kokku 5280 poolthäält), teised võlausaldajad hääletasid

ettekirjutuse tegemise vastu (362 020 vastuhäält).

1.2. I

otsus

on

vastuolus

raamatupidamise

korraldamist

reguleerivate

normidega

(raamatupidamise seaduse (RPS) § 15 lg 1, § 16 p-d 4 ja 7) ja kahjustab võlausaldajate huvi

saada usaldusväärset ja terviklikku teavet võlgniku varalise olukorra, sh pankrotivara seisu

kohta. Majandusaasta aruannete esitamata jätmine on halduri kutsetegevuse nõuete,

s.o pankrotivara valitsemise ja raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumine.

Pankrotimenetlus ei või muutuda läbipaistmatuks.

1.3. I otsus on vastuolus hea usu põhimõttega, sest selle vastu hääletas uus suur võlausaldaja

Orbital Tallinn OÜ (enamusvõlausaldaja), kellele kuulub tänaseks ca 75% nõuetest. I otsuse

vastu hääletades on enamusvõlausaldaja kuritarvitanud oma hääleõigust ning eiranud

2-21-9952

võlausaldajate ühist huvi saada võlgniku varalise olukorra kohta usaldusväärset ja terviklikku

teavet. Sisuliselt on ta nõustunud halduri põhjustatud ebaseadusliku olukorraga.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

2.1. Kostja selgituste kohaselt on hageja I võlgniku endine juhatuse liige, kes põhjustas

võlgniku maksejõuetuse, ning hageja II on temale kuuluv äriühing. 26. juulil 2013 valis

võlgniku aktsionäride üldkoosolek võlgnikule uue nõukogu ja nõukogu valis uue juhataja, kes

esitas 22. oktoobril 2013 kohtule võlgniku pankrotiavalduse, sest oli tuvastanud võlgniku

püsiva maksejõuetuse. Harju Maakohus kuulutas 17. detsembril 2013 välja võlgniku pankroti.

Hageja I ei andnud võlgniku raamatupidamisdokumente üle uuele juhatajale ega haldurile.

Hageja I vastu on alustatud kriminaalmenetlust. 22. jaanuaril 2014 võtsid võlgniku

võlausaldajad vastu otsuse lõpetada võlgniku ettevõtte tegevus. Hageja I tegevus on

järjepidevalt kahjustanud võlausaldajate huve alates 2011. aastast.

2.2. I otsuse kehtetuks tunnistamiseks ei ole alust.

Võlausaldajad ei saa kohustada haldurit tegema midagi, milleks ta ei ole seaduse järgi

kohustatud, mis on faktiliselt võimatu või milleks puudub praktiline vajadus. Haldur on

korduvalt selgitanud, miks ta ei ole kohustatud majandusaasta aruandeid esitama. Kuna hageja

I ei edastanud raamatupidamisdokumente, ei olnud halduril võimalik majandusaasta aruandeid

nõuetekohaselt koostada. Kuna võlgniku majandustegevus oli lõppenud, ei olnud

majandusaasta aruandeid praktiliselt vaja. Majandusaasta aruanne esitatakse kinnitamiseks

aktsionäridele ning võlausaldajatel ei ole õigust nõuda haldurilt aruande esitamist, mille

kinnitamiseks ei ole neil õigust. Haldur oli esitanud pankrotivara valitsemise kohta ettekanded

ning hagejad ei ole toonud esile, mida rohkemat oleksid nad teada saanud majandusaasta

aruannetest. Võlausaldajad, kellele kuulus 98,6% häältest, ei toetanud majandusaasta aruannete

koostamise kulude tekitamist ja 1,4% häältega võlausaldaja ei saa seda nõuda.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus jättis 3. märtsi 2022. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust.

3.1. Maakohus tuvastas järgmised olulised asjaolud:

-

17. detsembril 2013 kuulutas maakohus välja võlgniku pankroti ja nimetas halduriks

Toomas Saarma;

-

Hageja I esitas võlausaldajate üldkoosolekule kaebuse halduri tegevuse peale ja

üldkoosolek vaatas kaebuse 9. juunil 2021 läbi;

-

9. juuni 2021. a üldkoosolekul võeti vastu otsus mitte teha haldurile ettekirjutust 2013.-

2020. a majandusaasta aruannete koostamiseks ja aktsionäride üldkoosolekule

kinnitamiseks esitamiseks;

-

9. juuni 2021. a üldkoosolekul võeti vastu otsus mitte teha haldurile ettekirjutust

Ameerikanurga kinnisasja müügiga alustamise ja enampakkumise korraldamiseks.

3.2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on I otsus seaduslik ja kooskõlas pankrotiseaduses

sätestatud normidega ning võlausaldajate üldkoosoleku pädevusega. Üldkoosolek leidis õigesti,

2-21-9952

et selliseid asjaolusid, mis annaksid alust teha haldurile ettekirjutus, ei ole esile toodud.

Üldkoosoleku otsus ei saa kahjustada võlausaldajate huve.

3.3. Pankrotiseaduse (PankrS) § 67 järgi võib pankrotihalduri tegevuse peale esitada kaebuse

mh üldkoosolekule ning PankrS § 77 p 7 järgi on võlausaldajate üldkoosoleku pädevuses

kaebuse läbivaatamine. Võlgniku üldkoosolek vaatas 9. juunil 2021 kaebuse läbi.

Pankrotihalduri tegevuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel saab kaebuse lahendamisel

lähtuda PankrS § 68 lg-st 2, st teha kohtule esitatud asjaolude pinnalt ettepanek halduri

vabastamiseks või mitte, ning põhimõtteliselt saab kohus siis otsustada, kas selle tegevuse

/tegevusetuse tõttu on haldur kaotanud kohtu või võlausaldajate usalduse. PankrS § 68 lg 2 näeb

ette, et kui haldur on jätnud oma ülesanded täitmata või ei täida neid nõuetekohaselt, vabastab

kohus halduri mh ka võlausaldajate üldkoosoleku otsuse alusel. Nimetatud küsimuse

läbivaatamine toimub pankrotiasja menetleva kohtu järelevalvemenetluses. Otsused, mida

võlausaldajate üldkoosolek saab vastu võtta ehk koosoleku pädevus, on sätestatud PankrS §-s

77 ja otsustus halduri peale esitatud kaebuse osas on piiritletud PankrS § 68 lg-s 2.

3.4. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 162 lg 1 alusel hagejate kanda.

Apellatsioonkaebus

4. Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles palusid tühistada maakohtu otsuse osas, millega

maakohus jättis kehtetuks tunnistamata I otsuse ning jaotas menetluskulud. Hagejad palusid

teha tühistatud osas uue otsuse, millega hagi selles osas rahuldada ja jätta menetluskulud kostja

kanda.

4.1. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt jättis maakohus otsuse olulises osas põhjendamata

ning arvestamata ja hindamata hagejate väited.

4.2. Maakohus kohaldas vääralt PankrS § 77 ning asus vääralt seisukohale, et üldkoosolekul ei

ole pädevust teha haldurile ettekirjutust ning kui haldur ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt,

on võlausaldajate üldkoosoleku pädevuses üksnes halduri vabastamine PankrS § 68 lg 2 alusel.

4.3. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ei kahjustanud majandusaasta aruannete koostamata

jätmine võlausaldajate ühiseid huve, ega selgitanud, miks ei ole haldur oma kohustusi rikkunud,

kuigi halduril oli kohustus majandusaasta aruanded koostada.

4.4. Maakohus jättis vääralt kõik menetluskulud hagejate kanda, kuigi pidanuks jätma

pankrotihalduri kolmanda isikuna menetlusse kaasamise taotluse, halduri esitatud

asjassepuutumatute seisukohtade ja tõenditega ning kostja 18. novembril 2021 esitatud

täiendavate tõenditega seotud kulud TsMS § 169 lg 3 alusel kostja kanda, sest kolmanda isiku

kaasamise taotlus jäi rahuldamata ning maakohtu otsuse põhjendustest ei nähtu, et esitatud

tõendid oleksid olnud asjakohased.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia

kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata.

Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2

sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku

aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus

2-21-9952

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei

tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.

6. Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust

menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt

rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab

seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele

apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt Riigikohtu 24. aprilli 2013. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses

menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud

tõendeid.

7. Praeguses asjas on hagejad esitanud hagi, milles paluvad mh tunnistada kehtetuks

pankrotivõlgniku võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, millega üldkoosolek ei toetanud

haldurile ettekirjutuse tegemist 2013.–2020. a majandusaasta aruannete koostamiseks ja

aktsionäride

üldkoosolekule

kinnitamiseks

esitamiseks.

Hagejate

hinnangul

on

enamusvõlausaldaja kuritarvitanud otsust vastu võttes oma hääleõigust ja teinud kõigi

võlausaldajate huve kahjustava otsuse, sest see rikub võlausaldajate õigust teabele. Seega ei ole

hagejad rahul halduri tegevusega ega sellega, et üldkoosolek ei otsustanud teha haldurile

ettekirjutust. Hagejate väitel rikub haldur oma kohustusi, kui ei korralda majandusaasta

aruannete koostamist, ning sisuliselt taotlevad hagejad seda, et haldur korraldaks majandusaasta

aruandete tagantjärgi koostamise.

8. PankrS § 67 järgi võib võlausaldaja kaevata halduri tegevuse peale pankrotitoimkonnale,

võlausaldajate üldkoosolekule, kohtule või kojale. Seega on võlausaldajal võimalik valida,

kellele ta kaebuse halduri tegevuse peale esitab.

Eelkõige kontrollibki halduri tegevust pankrotitoimkond, kes kaitseb PankrS § 73 lg 1 järgi

pankrotimenetluses kõigi võlausaldajate huve, valvab halduri tegevuse üle ja täidab muid

seadusest tulenevaid ülesandeid, samuti kontrollib, et haldur tegutseks otstarbekalt ja kooskõlas

seadusega, jälgides selleks võlgniku majandustegevuse käiku, raamatupidamist ning

finantsolukorda. Hagejad ei ole toonud esile, et nad oleksid pöördunud halduri tegevuse peale

kaebusega pankrotitoimkonna poole.

Kuigi võlausaldaja võib PankrS § 67 järgi esitada halduri tegevuse peale kaebuse lisaks

pankrotitoimkonnale ka võlausaldajate üldkoosolekule ning PankrS § 77 p 7 järgi on sellise

kaebuse lahendamine üldkoosoleku pädevuses, ei tulene pankrotiseadusest selgelt, mil viisil

võib üldkoosolek kaebuse lahendada, sh kas üldkoosoleku pädevuses on ka haldurile

ettekirjutuse tegemine. Kolleegium möönab, et iseenesest ei ole välistatud, et üldkoosolek

otsustab lahendada kaebuse haldurile ettekirjutuse tegemisega, kuid sellisel ettekirjutusel ei ole

määravat tähtsust halduri tegevusele, kuna lõppastmes teostab kontrolli halduri tegevuse

seaduslikkuse üle kohus. Küll aga saab üldkoosolek halduri tegevuse peale esitatud kaebuse

alusel otsustada nt esitada kohtule avalduse halduri vabastamiseks PankrS § 68 lg 2 tähenduses,

st otsustada kohtuliku järelevalve algatamise üle. Sellise otsuse tegemist ei ole aga hagejad

praegusel juhul üldkoosolekult taotlenud.

Kohus teostab PanrkS § 69 lg 1 I j a II lause järgi järelevalvet pankrotihalduri tegevuse üle ning

võib haldurilt igal ajal nõuda teavet pankrotimenetluse käigu ja halduri tegevuse kohta. Kui

haldur rikub oma kohustusi, võib kohus PankrS § 69 lg 2 järgi määrata talle trahvi. Kui haldur

on jätnud oma ülesanded täitmata või ei täida neid nõuetekohaselt, vabastab kohus PankrS § 68

lg 2 järgi halduri.

2-21-9952

Lisaks teostavad PankrS § 70 järgi haldusjärelevalvet halduri tegevuse üle ka maksejõuetuse

teenistus ja koja kutsekogu juhatus, seejuures on ka maksejõuetuse teenistusel PankrS § 70 lg

5 p-de 8 ja 9 järgi õigus teha haldurile ettekirjutusi ning pöörduda kohtu poole mh trahvi

määramiseks või halduri vabastamiseks.

Ülaltoodut arvestades on võlausaldajal küll õigus pöörduda halduri tegevuse peale kaebusega

erinevate organite või asutuste poole, kuid lõppastmes teostab järelevalvet halduri tegevuse üle

kohus, kes saab kohustada haldurit oma seadusest tulenevaid ülesandeid korrakohaselt täitma

ning rakendada halduri suhtes vajalikke meetmeid olukorras, kus tema tegevus ei ole seadusega

kooskõlas. Võlausaldajate üldkoosolekul sellist halduri tegevuse sanktsioneerimise õigust ei

ole, mistõttu ei ole kolleegiumi hinnangul võlausaldajatel võimalik võlausaldajate

üldkoosoleku otsust vaidlustades lõppastmes soovitud eesmärki saavutada, s.o haldurit sunnijõu

ähvardusel tegutsema sundida. Sellest tulenevalt ei oleks halduri tegevuse peale esitatud

kaebuse alusel võlausaldajate üldkoosoleku poolt haldurile ettekirjutuse tegemise kohta tehtud

otsuse vaidlustamine kooskõlas pankrotimenetluse eesmärgiga tagada võimalikult kiire ja tõhus

pankrotimenetlus võlausaldajate nõuete rahuldamiseks pankrotivara arvel, sest tõhusam viis

halduri tegevuse üle järelevalve teostamiseks oleks edastada vastav teave järelevalvet

teostavale kohtule.

9. Ühtlasi ei tooks praegusel juhul võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamine

endaga kaasa mingit faktilist ega õiguslikku muudatust võlgniku pankrotimenetluses, mistõttu

oleks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõude menetlemine asjatu.

Hagejad paluvad tunnistada kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, millega üldkoosolek

ei hääletanud haldurile ettekirjutuse tegemise poolt, st otsustas sisuliselt jätta haldurile hageja I

soovitud ettekirjutuse tegemata. Seega ei ole üldkoosolek haldurile ettekirjutust teinud ning ka

juhul, kui kohus tunnistaks üldkoosoleku otsuse kehtetuks, ei tekiks vastupidise, s.o hagejate

soovitud sisuga vastava ettekirjutusega üldkoosoleku otsust. Olukorras, kus võlausaldajate

üldkoosolek on hääletanud haldurile ettekirjutuse tegemisele vastu, on võlausaldajal

pankrotimenetluses kohaseks ja tõhusaks õiguskaitsevahendiks kohtu teavitamine halduri

väidetavast kohustuste täitmata jätmisest, kuna see tagab kiire ja tõhusa järelevalve halduri

tegevuse üle, mitte võlausaldajate üldkoosoleku otsuse vaidlustamine, mille tulemusena ei

saabuks haldurile väidetavate kohustuste rikkumise tagajärjel mingeid arvestatavaid õiguslikke

tagajärgi.

10. Ülaltoodud kaalutlustel on kolleegium seda meelt, et ka juhul, kui esineks PankrS § 83

lg-s 1 sätestatud alus võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks, nagu

hagejad väidavad apellatsioonkaebuses, ei oleks hagejatel võimalik võlausaldajate

üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamisega hagiga taotletavat eesmärki (võlausaldajate

kaitset ja halduri tegevuse mõjutamist) saavutada TsMS § 423 lg 2 p 2 tähenduses, mistõttu

oleks kohtul alus jätta hagi läbi vaatamata.

11. Apellatsioonkaebuse menetlemiseks ei anna alust ka hagejate väide selle kohta, et

maakohus oleks pidanud jätma hagi rahuldamata jätmise korral osad menetluskulud

TsMS § 169 lg 3 alusel kostja kanda. Üldjuhul jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1

järgi poole kanda, kelle kahjuks otsus tehti. Erandina võib kohus TsMS § 169 lg 3 järgi jätta

menetluskulud menetluse tulemusest sõltumata menetlusosalise kanda, kes esitas taotluse, mis

jäi rahuldamata, või väite või tõendi, mis jäi arvestamata. Viidatud norm näeb kohtule ette avara

kaalumisruumi. Kohtul on viidatud sätte järgi küll õigus jätta menetluskulud erinevalt TsMS §

162 lg-s 1 sätestatust teise menetlusosalise kanda, kuid kohtul ei ole selleks kohustust ka siis,

kui taotlus on jäänud rahuldamata või tõend või väide arvestamata. Lisaks ei ole hagejad toonud

2-21-9952

apellatsioonkaebuses esile, et nad oleksid juba maakohtule esitanud vastava taotluse ja seda

põhistanud.

12. Ülaltoodud põhjendusi arvestades ei saaks kolleegium apellatsioonkaebuses toodud väidete

õigsust eeldades kaebust rahuldada. Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse

menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata.

13. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse

kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil

vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.

14. Lisaks on apellandil apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus

nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud

riigilõiv (630 eurot).

15. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle

esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada.

Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal

ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab

teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole

esitatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Gea Lepik